Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"eesnimed" - 58 õppematerjali

thumbnail
17
docx

Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016/2017. õppeaastal

Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST...

Inimene ja ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

1.4.Tuletus koha- või perenimest Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud perenimedeks (keskajal ja uusajal, võibolla seotult talupoegadele perekonnanime panemisega) ja perenimed hiljem eesnimedeks. Nii on tekkinud keldi algupäraga eesnimed Leslie ja Lincoln, samuti inglise Milton, Shirley ja Stanley. Ka on mõni vana eesnimi muutunud perenimeks, näiteks Paulus (Paal) ja Simon (Simm). Naistenimesid on muutunud eesnimede seas vähe. (Ibid) Seega on igal eesnimel oma kindel päritolu ja sellega seotult ka ajalugu. Vanad rahvuslikud nimed tähendavad ikka midagi, isegi kui see tähendus on aegade jooksul kaduma läinud. Seda peegeldavad tihti ka väljamõeldud nimed, mis on tekkinud millegagi seoses ja kannavad selle millegi vaimu...

Uurimistöö
54 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Matemaatika uurimistöö - Statistika lõputöö

10.2014 Antud statistilises uurimistöös uurin Saue gümnaasiumi 11A ja 11B klassi õpilaste tähtede arvu eesnimes. Uurimuse läbiviimiseks hankisin mõlema klassi õpilaste nimekirja ning lugesin kokku iga inimese tähtede arvu eesnimes. Mõlemas klassis on kokku 43 õpilast (A- klassis 25 ning B-klassis 18). Mõlema klassi peale kokku on poisse 23 ning tüdrukuid 20. Sean hüpoteesi, et poiste eesnimed on lühemad kui tüdrukute eesnimed (arvestatud on ka keskmiseid ninmesid ning arvestatud ei ole sidekriipse). 1. Statistilised read Poiste eesnimede tähtede arv: 4; 6; 6; 4; 4; 4; 6; 9; 4; 6; 6; 5; 4; 5; 9; 5; 4; 6; 8; 6; 6; 8; 6. Tüdrukute eesnimede tähtede arv: 5; 5; 6; 5; 8; 5; 6; 8; 6; 6; 12; 9; 5; 5; 7; 7; 9; 7; 10; 9. 2. Variatsioonread Poisid: 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 8; 8; 9; 9. Tüdrukud: 5; 5; 5; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 7; 7; 7; 8; 8; 9; 9; 9; 10; 12...

Statistika
39 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Suguvõsauurimine

Kuressaare Gümnaasium Anni Kassuki emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Anni Kassuk, Xe klass Juhendaja: Madli-Maria Naulainen Kuressaare 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 I SUGUVÕSA UURIMINE.................................................................................................................5 1.1 Mis on genealoogia?...................................................................................................................5 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng..................................................................................................... 5 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis...........................................................................................................7...

Uurimistöö
322 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas mõjutas Prantsusmaa revolutsioon kultuuri?

Soengud muutusid radikaalsemateks ­ kadusid parukad. Meestel läks moodi lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised hakkasid lihtsalt juukseid siledaks kammima. Uuel Prantsusmaal peeti küll revolutsioonilisi pidustusi laulude ja muud rõõmuavaldustega,toimusid rongkäigud ja teatrietendused,kuid heaks tooniks kujunes kaine ja karske ellusuhtumine. Eeskuju uue ühiskonna loomisel otsiti Rooma vabariigi aegadest,mitmed revolutsionäärid vahetasid isegi oma eesnimed antiiksete vastu. Uue ellusuhtumise mõjul tekkisid klassitsistlik kunst. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal mitmesuguseid sõõdu- ja kaaluühikuid,mis olid välja kujunenud sajandite jooksul. Kui tugevenes arusaam ühest isamaast ja tihenes läbikäimine,tõusis päevakorda ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine. Peeti õigeks,et uued mõõdud põhineksid loodusel,mille tähtsust olid rõhutanud juba valgustajad. Kohustusliku süsteemina rakendati meetrimõõdustik Prantsusmaal 1840...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Refereerimine ja Uurimustöö

­ Ajaleht kaldkirjas, kuupäev (V a l l i k , Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. ­ Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. ­ Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik P e a l k i r i . Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi (Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat) · Artikkel kogumikus P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. ­ Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ...-... (V e e r e, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. - Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

D ­ kuulaja ja kõneleja vaheline distants R ­ konkreetse teo raskus H ­ Hearer ­ kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 19. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga") kultuuride esindajad? Voorusisene paus on lühem kui kõnevooru vahetus paus. Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema kõnevooruga kultuuri esindaja tunneb vaikuse pärast ebamugavust, kordab...

Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Kuidas referaati teha ?

Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi Töö valmimiskoht ja aasta Tiitellehe iga element paigutatakse eraldi reale, kuid koma nende vahele ei panda. Iga rida algab suure tähega, ükski rida ei lõpe punktiga. Poolitused on tiitellehel lubamatud. Töö autori ja juhendaja eesnimed kirjutatakse välja perekonnanime ees. Pärnu Ühisgümnaasium BRASIILIA MAJANDUS Referaat Jaan Kägu G1A Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD Koosneb töö jaotiste ( peatükid, alajaotused, alapunktid )...

Eesti keel
99 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Jaapan - referaat

Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Jaapani keel Jaapani keel kuulub altai keelte rühma ja jaapani keelele sarnaseim on korea keel. Kirjatähed võtsid nad üle Hiinalt. Jaapani sõnad moodustatakse paljudest silpidest. Perekonnanimed tulevad esimesena, eesnimed teisena. Tanaka Junko on naise nimi, kus Junko on eesnimi ja Tanaka perekonnanimi. Austustiitlid on nime järel, nt. Tanaka-san. jaapan-eesti Ohayoo-gozaimasu - Tere hommikust! Kon-nichi wa ­ Head päeva! Kon-ban wa - Tere õhtust! O genki desu-ka - Kuidas läheb?...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
3
odt

"Lissaboni öö" kokkuvõte

Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainult pildi, aastaarvu ja perekonnanime. Eesnimed olid samad. Mees liikus Prantsusmaal Sveitsi rongiga, kus ta sai ka templi passi. Piiriametnikel on vähem kahtlust. Sveitsist läks Austriasse, ei julgenud kohe Saksamaale minna. Oli paar päeva Austrias ning liikus edasi Saksamaale, aga illegaalselt piiri ületades. Jõudes Osnabrücki, helistas kohe oma lapsepõlvesõbrale Martensile. Leppisid aja kokku, millal kohtuvad. Schwarz jäi kokkulepitud aega tasa tegema pargipingil istudes....

Kirjandus
451 allalaadimist
thumbnail
7
doc

KK Konspekt

W ­ kogukaal P ­ kuulaja võim kõneleja üle D ­ kuulaja ja kõneleja vaheline distants R ­ konkreetse teo raskus H ­ Hearer ­ kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" tähendused võivad erineda. Nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 20. Küsimus Kõnevoor ­ kõnejärjekord. Kõnevooruvahetuspaus: kõneleja lõpetas oma monoloogi ja annab vestluspartnerile märku, et tema võib kõnelemisega alustada. Kõnevoorusisene paus: kõneleja valib õigeid sõnu, mõtleb järele, kahtleb. Kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus- pausiga") kultuuride esindajad: pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel,...

Kommunikatsiooni alused
106 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

10 Rex - rooma kuningate nimetus. Kuningate ajajärk oli sarnane Kreeka Homerose ajajärguga. Kuningas oli valitav amet. Rahvastik jagunes kolmeks suureks hõimuks - iga hõim koosnes 10 kuuriast ja see omakorda kümnest sugukonnast. Rahvakoosolekutest võeti osa kuuriate kaupa. Igal Roomlasel oli kolm nime: sugukonnanimi, perekonna nimi ja eesnimi. Naistel eesnimed puudusid ja sugukonna nimi lõppes a-ga. Kreeka nimede tähendused: · Kleopatra - kuulsas isast pärinev. · Alexandros - meeste päästja. · Andrei, Andres - mehine. · Sokrates - pääste jõuline. · Aristooteles - parima lõpuline. · Platon - lai. · Sophokles - tarkuse jõuline. · Pythagoras - kõneleja. · Philipos - hobuse sõber. · Perikles - kõikjal kuulus. 3.3 VABARIIGI AEG....

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Mart Saare ja Cyrillus Kreek

1 LAPSEPÕLV Cyrillus Kreek sündis 3. detsembril 1889. aastal Läänemaal, Saanika külas. Oli oma vanematele üheksas laps. Ning tema sünninimi oli Karl Ustav. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Isa õpetas lastele ka pillimängu. 1896. aastal sai Kreegi isa õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Kus terve pere ristiti ümber õigeusku. Koos sellega muudeti ka pereliikmete eesnimed , kus Karl ustavist sai Kirill, ning sellest ka tema kunstnikunimi Cyrillus. 2.2 HARIDUSTEE Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat haridust. Kreegi koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Kreeki hakkas huvitama puhkpillimäng. Ta mängis pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Kreek harjutas hoolsalt k trombooni, mille ta isa talle muretses. Võttis ka klaveritunde ja laulis koorides. 1908...

Muusikaajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Koolileht

"Mul oli juba ammu soov õpilasfirmaga tegeleda, kuid siis ei teadnud veel, mida firma müüma või tootma peaks," lausus esimest aastat gümnaasiumis õppiv Kerli. Õpilasfirma KERLI on loonud 10. klassis õppiv Kerli Hindo ja 12. klassi õpilane Kerli Egorov. Kuna tüdrukutel olid samad eesnimed , siis otsustatigi firmale just selline nimetus panna. Ettevõtmisesse on kaasatud ka nende sõbrannad, kes neil küpsetada aitavad. Neidusid aitas õpilasfirma rajamisel majandusõpetaja Tea Alljärv. "Ma kokkan tihti koos sõbrannadega," jutustas 10. klassis õppiv Kerli, kuidas ettevõtmine alguse sai. Noorte menüü on lai: suussulavatest küpsistest tervislike salatiteni. Retsepte leitakse nii Internetist kui ka kokaraamatutest, kõik huvitav proovitakse kõigepealt ise läbi...

Meedia
5 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Vana-Liivimaa

võidmine ­ enne surma anti inimesele armu, preestriks pügitsemine); · õpetasid jumalasõna (meie isa palve, 10 käsku, jne). Samas preestrid olid need, kes lihtrahvaga kõige rohkem kokku puutusid. Juhtus nii nagu ka mujal Euroopas, et pühakud(Püha Katariina), segunes muistete jumalatega (karjajumal). Omalaadne varasemate jumaluste ja pühakute segunemine! Seoses ristiusga muutusid ka eesnimed , kasutusele tulid KRISTLIKUD NIMETUSED, mis kohandati eesti keele pärasemaks. Nt Katariina ->Kadri. Georg -> Jüri. Johannes - >Jaan. Maarja ->Mari. Peale selle pühitseti kihelkonna kirikute pühakute nimed (nt oli Maarja Magdalena kirik oli pühendatud Maarja Magdalenale). Või nt Jaani kirikud olid pühendatud Ristija Johannesele ja sealt edasi kihelkonna nimi Suure-Jaani, Kolga-Jaani....

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon 2010

S ­ kõneleja. R ­ konkreetse teo raskus. P ­ kuulaja võim kõneleja üle (). D ­ kuulaja ja kõneleja vaheline distants (). W ­ kogukaal. P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 19. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? ,,Voorusisene paus" on lühem kui ,,vooruvahetuspaus". Kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega kultuuride sindajad, siis pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema...

Kultuuridevaheline...
104 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti heliloojad

12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed : Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. 1908. a. sai Cyrillus Kreegist Peterburi konservatooriumi trombooniüliõpilane. Neli aastat hiljem vahetas ta eriala ja õppis aastail 1912-1916 kompositsiooni (õppejõududeks Vtols, Tsernov ja Tserepnin). Juba Peterburis sündisid esimesed meisterlikud segakoorilaulud, nagu "Nõmmelill" (A. Haava, 1911) ja "Talvine õhtu" (V. Ridala, 1916). Peterburis tutvus Kreek...

Muusikaajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kultuuridevaheline kommunikatsioon, vastatud eksamiküsimused

Triandis) P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda, nt väga individualistlikud ühiskonnad (USA) kompenseerivad reaalsete P ja D kõrgeid väärtusi interaktsioonilise P ja D väikeste väärtustega, mis viib positiivsete viisakusstrateegiateni (komplimendid, "kutsed lõunale", eesnimed jne, kuni R on nullilähedane). 20. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad? a. paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn-taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid on olemas. b...

Kultuuridevaheline...
79 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Cyrillus Kreek

12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed : Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel...

Muusika
43 allalaadimist
thumbnail
4
odt

RÕNGUSSID

Vihmauss peab palju sööma, sest ta neelab taimejäänuseid koos mullaga ja seega on toit ka väheväärtuslik. Lagundajatena on vihmaussid looduse aineringes väga tähtsad. Vihmaussidest toituvad konnad,linnud, mutid, mõningad putukad ja ka roomajad. Vihmaussil on suletud vereringe s.t. , et veri voolab veresoontes.Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Kõige tihedam on veresoonestik nahas. Südant vihmaussil ei ole. Südant asendavad eesnimed ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. Vihmaussile annavad roosaka värvuse veres sisalduv hemoglobiin. Vihmaussid hingavad naha kaudu. Hapnik liigu õhust verre ainult läbi niiske naha, seepärast ei tohi vihmaussi kehapind kuiv olla. Maapinnal käib vihmauss öösel. Ta saab hingata vaid õhurikkas mullas. Vihmaussid peavad vihmase ilmaga tulema maapinnale, sest vihmavesi tõrjub õhu mullast välja ja vihmaussid jäävad hapnikupuudusesse. Siis peavad nad...

Bioloogia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun