1. Nimeta 1905.aasta revolutsiooni puhkemies põhjused. 1. Majanduskriis, näljahäda, Vene-Jaapani sõda, puudusid kodanikuõigused, töölisprobleem. 2. Kelle mälestuseks on püstitatud Estonia taga olev mälestussammas ? 2. See, on mälestusmärk ohvritele, kes surid "Uuel turul" rahutuste ajal. 1905.aastal 16.okt. 2. Millised olid 17.oktoobri manifesti lubadused ? 2. Lubati kokku kutsuda parlament. Lubati luua erakondi. Lubati kodanikuõigusi. 3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917
äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised poliitiliste õigustega kodanikud, ~ (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000 5% elanikest, moodustasid Sparta Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000 kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid Perioigid Lakoonika pärisrahvas, enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja vabad ei omanud poliitilisi õigusi, kaubandusega, pidid maksma riigile maksu ja Ühiskonna- spatiaatide suhtes andami-ja teenima Ateena sõjaväes) ~ 80 000 kihid sõjaväekohustuslikud Orjad: 200 000 Heloodid alistatud messeenlased ja osalt ka Lakoonika pärisrahvas
koostamine,valvasid ka kodanike elukommete järele. 3. Vabariikliku Rooma allakäik, 3 põhjust *vabariiklik kord põhines 2 eeldusel: 1)kodanikel pidi olema võimalus võtta osa rahvakoosolekute/senati tööst, 2)sõjaväe tuumiku pidid moodustama rooma kodanikud.Mida suuremaks riik kasvas,seda vähem olid need tingimused täidetud- Rooma saatis oma kodanikke kolooniatesse & jagas Itaallastele lahkelt kodanikuõigusi,seega rooma kodanikud ei jõudnud oma elujooksul Rooma ega saanud riigiasju mõjutada, teisalt need kes rahvakoosolekul kodanikuõigusi kasutasid polnud võimelised täitma kodanikukohust. Vabariiklik kord oli oma mõtte kaotanud *Mariuse sõjaväereform- värvati proletaare palgalisteks sõduriteks.Kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid,said nad maatüki. Sõdurid sõltusid oma väepealikust ning edukas väepealik võis senati/rahvakoosoleku otsuseid
kirjanikke, teadlasi) *eesmärk oli kasvatada vapraid, julgeid ja kartmatuid sõjamehi *muusikaõpetus(rivilaul), mingil määral ka lugemist ja kirjutamist 3. Iseloomustage mõne lausega aristokraatide, talupoegade ja käsitööliste seisundit ühiskonnas. Aristokraadid vabad ja täieõiguslikud kodanikud, kelle ülesandeks oli juhtida rahvast ja koguda andamit. Talupojad omasid üldjuhul kodanikuõigusi, ülesandeks oli põlluharimine(rendi maksmine). Käsitöölised neid hinnati talupoegadest madalamalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud. Ülesandeks oli käsitööga tegelemine. 4. Kellel olid kodanikuõigused polises? Mis kohustused olid poliste kodanikel (2 kohustust)? Polistes olid kodanikuõigused põliselanikel ja vabadel täiesealistel meestel. Kohustused : *sõjaväeteenistus ja *rahvakoosolekutel osalemine 5
iseärasus - kunstis puudusid sõja elemendid - domineeris naine . kreeta kultruur hävis ebaselgetel põhjustel ja Mükeene -rajasid kreeklaste esivanemad ahhaillased - oma kiri , mis on desifreeritud, ka siin laburündi taolised lossid , kuid erinevalt kreeta kultuurist ümbritsetud kükloopiliste müüridega , Doorialased tungisid Babüloni ning hävitasid mükeene kultuuri 4.Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-eest koste all. Ka avalikus elus osalesid nad vähe,käies vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus, mida vähem väljas käisid seda parem. Abielu eesmäk oli soetada seaduslikke järglasi. Tunded abielus ei mänginud mingit rolli.Mehed võisid luua suhteid väljaspool abielu ja pidasid tihti üleval hetääre,kellega tavaliselt kujunesid lähedasemad suhted kui abikaasaga 5.7maailmaimet-Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise
· Algselt oli SS asutatud Hitleri ihukaitseväena. · SSle allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Juutidest · Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine · Väideti et juutide valduses on pangad,kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. · Juute süüdistati,et nad ajasid kommunistidega vandenõu ,ning soovisid Saksamaa maha müüa. · 1935 aastal jõustus mitu seadust,millega piirati juutide poliitillisi ja kodanikuõigusi. · Suurem osa juute oli sunnitud Saksa riigist lahkuma. · Need kes lahkuda ei jõudnud,need saadeti surmalaagrisse.
sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes küsimustes oldi eriarvamusel ja milles üksmeeles.
Kreeka linnrikkide ühiskond oli tänapäevaga võrreldes rangemalt korraldatud Vana-Kreeka linnriikide ühiskond on meie praegusest maailmakorrast vägagi erinev nagu on seda ka kunagi Ateena linnriigis kehtinud demokraatia. Tänasel päeval oleme kõik seaduse ees võrdsed, sünnist saati ning me ei pea kurja vaeva nägema selleks, et oma seisust mitte kaotada. Mõnes mõttes on meie elu, tuhandeid aastaid Vana-Kreekast hiljem, palju lihtsam. Kõike suurem tolleaegne puudus oli, minu arvates, kodakondsuse mõiste keerukus. Kodanikuõigusi ei saanud sugugi mitte igaüks ning see omakorda kehtestas ka ühiskonnakastide vahelised piirid, mis jagasid inimesed eri seisustesse. Preagu selline range ühiskonna rühmitamine puudub, mille ma loen positiivseks arenguks, luues meile tohutult palju rohkem võimalusi kui seda oli inimestel Vana-Kreekas. Põhiline, mis kehtestas Vana-Kreekas sinu piirid ja võimalused, oli fakt, kas sa olid kodanik või mitte. Ja sel...
3) Enamlaste populaarsust suurendas Venemaa sõjaline ebaedu. Inimestele meeldis loosung nimega ,,Sõda maha". Ka tööstusetevõtete evakueerimisne aitas sellele kaasa. Paljud teised parteid ühinesid enamlastega, kuna neile avaldati survet. 4) Muutusid enamlaste reformid. Kõrgeimaks seadusandlikuks asutuseks tõusis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Kõrgemad käsud tulid siiski Petrogradist. Kärbiti samuti kodanikuõigusi (keelustati poliitilised koosolekud). Valimised muutusid samuti ebademokraatlikusk, kuna osalemisõiguse sai ainult töörahvas. 5) Vähenes, kuna rahvale ei meeldinud need ühiskonnas tehtud muutused. 6) Loodi Eesti Asutav Kogu, kus esindas kõrgeimat võimu Eesti Maapäev. Katkes ka otsene ühendus Venemaaga, kuna Maapäeva antud korraldused kehtisid ainult Eestis. Astuti samme Eesti iseseisvumise suunas
Kõigest kolm päeva hiljem jõudis revolutsioon ka Eestisse, vallandusid streigid ja meeleavaldused. Revolutsiooniga läksid kaasa esmalt Tallinna töölised, kes korraldasid streike ja miitinguid. Tallinnast levis töölisliikumine ka teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsioon haaras ka Tartu üliõpilaskonda, kes katkestasid oma õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 24) 17. oktoobril 1905 avaldas Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti. Revolutsiooni kõrgpunktiks oli oktoobris toimunud ülevenemaaline poliitiline üldstreik, kus võttis osa üle 20 000 eestlase. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 16. oktoobril 1905 toimus sotsiaaldemokraatide poolt organiseeritud suur rahvakoosolek Tallinnas Uuel turul, kus osales 8000 - 10 000 osavõtjat. Koosoleku lõpus avas turu lähedal asuva Ringkonnakohtu valvel olnud sõjaväeüksus tule rahva poole. Tapeti 94 inimest, haavatuid
abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja
Buurid oli Hollandi päritolu, kes oli asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Põhjused: Transvaalis ja Oranjes olid teemandi- ja kullaleiukohad, ning inimesed tahtsid kergelt rikkaks saada. Buure hirmutasid migrantidega kaasa toodud pahed (joomingud, kaklused) ja inglise keelt rääkivad sisserändajad nõudsid õigusi ent ei tahtnud võtta endale kodanikukohustusi. Algus, käik ja lõpp: Transvaali president Krüger ei tahtnud inglise asunikele kodanikuõigusi anda ja SB hakkas 1899. aastal vabariikide piirile väge koondama, ettekäändeks oli sisserändajate õiguste kaitsmine. Buurid võtsid ette ennetava rünnaku ja algas Inglise-Buuri sõda. Algul suutsid nad küll inglastele vastu panna. Buurid olid edukad kuni 1900. aasta veebruarini. (Ka Eestist, Lätist, Soomest sõitis vabatahtlikke Lõuna-Aafrikasse, et toetada buure) 1900. veebruaris saavutasid inglased Paardebergi juures pöördelise võidu, hõivasid märtsis
haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid
Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse. Bastille-14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks 21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide. 31. mai - 2. juuni 1793 - Rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult. 7. juuli 1793 - Tapeti revolutsiooni juht Jean Paul Marat juuli 1794 - kukutati jakobiinide diktatuur. Hukati Roberpierre ja lähimad kaaslased 9
järele, mis seda suhtlust reguleeriks, ning ka mehhanismide järele, mis kinnipidamist järgiksid. Viimase aja maailmas toimunud sündmuste põhjal võib öelda, et just rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees. Samuti on oluline teada Organisatsioon? Rahvusvahelise õiguse tagamine Rahvusvaheline õigus on õigus, mida rahvusvahelise õiguse subjektid peaksid vabatahtlikult järgima, kuid ka selles õiguskorras välja kujunenud meetodid, mis aitavad rahvusvahelise
1905. aasta revolutsioon eestis 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste ka tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras muu hulgas ka Tallinna- suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja ametiasutused. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja v...
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud
Spordivõistlustel võrreldakse füüsilist täiuslikkust. Vaimses täiuslikkuses konkureetiti sümpoosionitel sõpruskonna kogunemistel, kus joodi veini ja peeti vaimukat vestlust (võisteldi luules ja kõnes). Aristokraadid võisid tegeleda ka kaubandusesga, kuid peamiselt tegeldi siiski poliitikaga + homoerootiline armastus. Kreeka ühiskond oli erakordselt patriarhaalne. Naised arvati ühiskonnast välja, neil ei olnud kodanikuõigusi. Nad olid alati meeste eestkoste all, nende koht oli kodus. Naine pidi olema truu, samas kui mees võis ringi tõmmata. Orjad arvati samuti ühiskonnast välja. Ori oli omand ning pidi olemas olema igal vabal inimesel. Orjandus võimaldas Kreeka kultuuriplahvatuse. Orjad võisid olla : sõjavangid(võis olla ka teine kreeklane) või võlaorjad(seda piiratakse) Peamised valitsemisvormid: 1. Aristokraatia · Rahvakoosolek apella sõjaväekoosolek
Sparta ja Ateena Sparta Maismaariik Sparta asus Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas, sealt ka tema ajalooline nimi Lakedaimon. Sparta elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi
Feminism Feminism- naiste ja meeste ja võrdseid õigusi taotlev liikumine. Kujunemine Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tänapäevane, ehk radikaalne feminism, seda nimetatakse ka feministliku liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele
ametisse Maavalituse, kelle käes oli nüüd täidesaatev võim. Loodi ka Eesti rahvusväeosi, et koondada mehi tagasi kodumaale ja kergendada sõjaväeteenistust, samuti ka tugevdada kaitset võimaliku Saksa rünnaku vastu. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Peale oktoobripööret kujunes Eestis välja kaksikvõim. Maanõukogu otsustas,et Asutav Kogu on kokkuastumisel kõrgema võimu kandja, kuna aga Asutava Kogu tegevust katkestasid enamlased, otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada revolutsiooni teel. Jõuti otsusele, et kõige parem hetk saada võim enda kätte, on hetk mil enamlased põgenevad ja sakslased saabuvad.
(rahandus, kaitse- ja 2-kojaline välispoliitika) kongress: Valitsus, Ülemkohus osariikidele Esindajat mida juhib eluaegsete autonoomia, mis ekoda 4.a. valitav liikmetega tegelesid kohalike (proportsio president – I küsimustega -naalselt president G. (majandus, haridus, rahvaarvule Washington tervishoid jm.) ) kodanikuõigusi Senat – polnud indiaanlastel, igast orjadel ja naistel osariigist 2 senaatorit
relvavõitlus. 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Erineva ulatuse ja kestvusega aktsioonid jätkusid läbi kogu kevade ja suve, suurim poliitiline väljaastumine leidis kogu Eestis aset 1. mail. Pärast Nikolai II kodanikuõigusi lubava manifesti avaldamist 17. oktoobril 1905, asutati Eestis esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Sisuliselt olid peaaegu kõik eesti erakonnastunud või erakonnastumata poliitilised voolud ja
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia
iseloomustatakse Eesti sisepoliitikat mitmeparteilise demokraatiana, sest kuna oli lubatud mitmeparteisüsteem, siis tähendab, et Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi
Tallinna radikaalid arvasid, et tuleks venelastega omakasu nimel koostööd teha. Tartu liberaalid olid venestamise vastu. 10. Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Aulakoosoleku otsused olid vägivalda ja mässu pooldavad, Bürgemüsse otsused olid rahumeelsema suunitlusega. 11. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Nad tunnistasid vähemusrahvuste õigusi ja ei liitunud VSDTPga. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust -- kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele. 13. Millega kulmineerusid 1905.a. sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? 14. oktoobril oli ülevenemaaline üldstreik, Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes mässu kulminatsioon. 16. oktoobril tulistamine Estonia taga (Uuel turul oli suur rahvakoosolek) sõjavägi avas tule, 94 surnut ja 200 haavatut.1906
Koostas : Marina Tülp Kuidas oleks saanud Hitleri võimuletulekut Saksamaal ära hoida ? Hitler sai uueks riigijuhiks sellepärast ,et tekkis majanduskriis ,aga kui president Hindendberg poleks ära surnud ,poleks ka Hitler uueks riigipeaks saanud. Nimelt 1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult,miljoneid töötuid ja viletsus.Seda üritasid ära kasutada kommunistid, kritiseerides demokraatia nõrkust ja üritades oma lööksalkade abil aktiivselt võimu võtta. Siin nägid oma võimalust natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega.Sel ajal Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide lahendamist. Natside toetuspind kasvas aina ,vaesemad lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda, rikkad panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu. 1933.a sai Hitler Saksmaaa val...
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul,
Kostjaisik/asutus,kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Süütuse presumptsioonisik on niikaua süütu, kuni kohus pole teda süüdi mõistnud. EnesekriminatsioonInimene ei pea iseenda ega lähedaste vastu tunnistama. ÜROLoodi 1945. Ühinenenud rahvaste organisatsioon. Rahu tagamine maailmas. Inimõiguseduniverbaalsed õigused,miskehtivad kõigile kõikjal sünnist saadik. Euroopa inimõiguste konventsioondokument, mis käsitleb kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Kodanikinimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe e. Kodakondsus. Kodakondsus Riigikodanikes olemine,millega kaasnevad õigusedja kohustused. Naturalisatsioonvastav protseduur, mis viiakse läbi kodakondsuse saamiseks. Välismaalane võõrriigi kodanik,kel puudub kodakondsus. Teabe suhtlusinimese ja riigi vaheline suhtlus, info. Tsentsuurkontroll ajakirjanduse üle. Isikuandmete
Nimelt oli Ateena demokraatlik riik, kus kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes tavapäraselt iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgast olid tähtsaimad 10 strateegi ehk väejuhti. Kõik nad allusid aga rahvakoosoleku otsustele. Kuigi ka Ateenas oli palju orje, kellele seetõttu ei kuulunud ükski ülalpool nimetatud õigus, oli orjade ja nii nimetatud kodanikuõigusi mitteomavate isikute arv Spartas siiski oluliselt suurem. Erinevalt Spartast, mis oli sõjalise jõu sümbol terves Lõuna-Kreekas, oli Ateena riik, kus võidutses kaubandus ning luksusearmastus. Ateena ning Sparta olid erinevad nii oma valitsemissüsteemide kui ka elulaadi poolest, neid nagu ka teisi kreeklaste linnriike ühendas aga siiski ühtne keel, kombed ning kultuur. Isegi kui kreeklastel oli olemas rahva ühendamise soov, ei suutnud
Riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Abiellumine juudi kui võõra tõu esindajaga keelustati. Järgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Tervetel ja tugevatel inimestel pidi rohkem lapsi sündima. Riigivõim sai õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Juutide valduses old pangas, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. 1935a. Jõustsu mitu seadust millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Enamus juute lahkusid Saksamaalt. Kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametnikud ja relvastatud rühmitused. Ebapiisav ustavus sai saatuslikuks rünnak-rühmlaste juhtidele : nad tapeti Hitleri käsul. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal mil Sakamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli üks eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust.
Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. Asutati esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui
Võimul kaks kuningat Võimul türannid Orjad (heloodid) Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud Põliselanike võis orjastada Täisealine 20.a Täisealine 30.a SARNASUSED Sõjavägi Õigus osaleda rahvakoosolekutel Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem, mehe ja naise suhted abielus suht pinnapealsed. Poisid saadeti 7-aastaselt kooli, õppisid lugema kirjutama, rikkamates peredes õpetati kodus pedagoogi käe all, Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas ellusuhtumist, 12-20 eluaastast olid noormehed piiriteenistuses. Kreeklased sportisid alasti, spordivõistlused kuulusid usupidustuste progammi, olümpiamängu peeti iga 4 aasta tagant.
Mari Kuusik 9.klass Hitler Adolf Hitler (1889-1945) oli Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja alates 1934-1945 Sakasamaa riigijuht. Hitler sündis 20.04.1889 Austrias Ranshofeni külas riigiametnikude peres. Alates 1907-1913 elas ta Viinis, elatudes juhutöödest. 1913. aastal asus Hitler Münchenisse ning 1914. aastal astus ta Esimese maailmasõja puhkedes vabadahtlikuna Baieri sõjaväkke. Samal aastal sai Hitler sõja käigus mitu korda haavata ning teenis välja kaprali auastme ja pälvis vapryse eest esimese klassi Raudristi. Saksamaa kapituleerimise ja Versailles` lepingu sõlmimise järel astus Hitler 1919. a Saksa Töölisparteisse, mis 1920.a nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Sakasa Töölisparteiks(...
Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad relvakauplusi, viinapoode, politseivangide vabastamine. - 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule. Keisri 17. oktoobri manifest: - Luba Riigituuma kokkukutsumiseks. - Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust. - Eesti tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE) , Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Tartu liberaalid Tallinna redikaalid Rahvuslikud sotsiaaldemokraaid Häälekandja Postimees Teataja Uudised
siis, kui indiviid seatakse tema soo tõttu erinevasse seisundisse kui samas olukorras olev vastassoo esindaja ● Kaudse diskrimineerimisega on tegemist siis, kui mehi või naisi hinnatakse faktiliste tagajärgede valgusel, hinnatakse rühmiti Feminism ● Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. ● Nõuab naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi Naiste olukord maailmas ● 2/3 kõikidest vaestest on naised ● Palgatööl on naisi oluliselt vähem kui mehi ● Euroopas pole ühtki riiki, kus saaks öelda, et naised ja mehed saaks võrdselt palka ● Mehed saavad rohkem palka ka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta Statistika ● 2012. aastal oli Eestis meeste ja naiste keskmise brutotunnipalga erinevus 24,6% ● Maailmas on ligi 880 miljonit
Vanas maailmas, umbes 8-6 sajandit eKr, oli tekkinud palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Nende seas ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Neis mõlemas tekkisid erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused, traditsioonid ja kombed. Võrdlen naise positsiooni neis mõlemas ühiskonnas. Kui sarnane või erinev oli naise positsioon nendes ühiskondades? Mis on tänapäeval teisiti kui sel ajal? Vana-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale murdeiga oli neiudel aeg abielluda. Ise nad endale abikaasat valida ei saanud
suveräänsuse. eelneb tavaliselt föderaalriigi moodustamisele. (nt Šveits, EL) poliitiline režiim - riigivõimu iseloom; iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud režiimid tänapäeval diktatuur ja demokraatia. Demokraatia - liberaalne riik, mis vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele; kõrgeima võim kandjaks rahvas, kes tesotab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Võib öelda, et see on: vähemusega arvestav enamuse võim. Abraham Lincoln: "Government of the people, by the people, for the people, shall not perish from the Earth." Diktatuur - jaguneb autoritaarne ja totalitaarne Autoritaarne riik - isiku v institutsiooni ebademokraatlk valitsemine; inim- ja kodanikuõiguste piirangud, mis lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest; tänapäeva maailmas sageli ajutise iseloomuga
Kahjuks pole need alati kõikidel inimestel seal praktikas olemas olnud. 19. sajandi lõpus kaotati USAs pärisorjus, mis tekitas riiki juurde palju kodanikke. Neile tekkisid inim- ja kodanikuõigused, kuid need suruti tihtipeale valge nahavärviga inimeste poolt maha. Orjuse kaotanud inimeste vastu moodustati ühingud, millest kuulsaim oli Klu Klux Klan. Tänu selle ühingu tegevusele said kannatada paljud mustanahalised. Eriti rikuti inim- ja kodanikuõigusi sajandi alguses, kus tumedanahalised töötasid farmides, kus nende tööandjad kohtlesid neid justkui nad oleksid tolle ajani orjad. Filmis ,,The Butler" vägistati peategelase ema ning isa mõrvati, kummagi kuritöö pärast politsei ei sekkunud. Enamasti töötasid mustanahalised farmides, kuid olid ka mõned, kellel oli paremini läinud, nii et nad said töötada teenindavas sektoris. Täpselt nii oli läinud ,,The Butler"-i peategelasega
Totalitaarne võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, inimeste pidev hirmu all hoidmine, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Diktatuurile iseloomulik: · Juhikultus · Ühe ideoloogia ainuõiguslik seis · Poliitilised ühendused olid keelustatud · Piirati kodanikuõigusi · Riik oli terve ühiskonna helge tuleviku kindlustaja · Rahvast hirmutatakse vaenlastega · Loodi võimsad salaorganisatsioonid ( Gestapo, NKVD ) · Propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust Kommunistlik Venemaa VSDTP (bolsevike) Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei
saj muutus tsunft kohustuslikuks · Muudele oli erialaga tegelemine keelatud · Headelt aladelt tõrjuti välja mittesakslased 8. Skraa tsunfti põhikiri · Igal tsunftil oli oma põhikiri skraa · Määras ära meistritingimused · Määras tsunftiliikmeks saamise korra · Määras vastava eriala töötamise ja konkureerimise reeglid · Meistriks saamine eeldas · Kodanikuõigusi ja abielustaatust' · Väga suuri kulutusi (rännakud, joodud) · Meistritöö valmistamine 9. Kaubandus · Eestil on kaubnduseks soodne asend · Hansakaupmehed spetsialiseerusid Ida-Lääne transiitkaubandusele · Hansa Liitu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu · Tallinnal, Riial ja Uus-Pärnul oli laokohaõigus enne Novgorodi jõudmist pidi peatuma ühes neist · Peamised tooted Läänest Itta:
Diktatuuri kehtestamine Saksamaal Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju vastaseid. Olid avalikult demokraatia vastu mis oli minu arust ka õige. Inimesed ei peaks hoidma enda teada oma aramust vaid hoopis jagama seda teistega. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kõik tülid ja arusaamatused olid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Inimesed hakkasid kartma kommunismi. Saksamaad hirmutas meeletult kommunism ja kommuniste kardeti ka mujal maailmas. 1919. aastal loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti mässude korraladaja. Nende põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ja seda asus juhtima Adolf Hitler. Arvan, et see oli õige otsus, sest Hitler oli väga karmi käega ja vägivalla pooldaja. Nad lõid koheselt rünnakurühmad ja kanti pruuni särki....
· parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine parempoolsed-fasistid, natsionaalsotsialistid-rahvuse ühtsus, eraomand säilib Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim · rikutakse kodanikuõigusi · rahvas ei osale riigi juhtimisel Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul Totalitaarsed- · üheparteisüsteem, teised keelatakse · parteiliider omab kogu võimu · riiklik kontroll kõige üle · majanduses sõjatööstuse eelisarendamine · tsensuur meedia üle · inimõiguste rikkumine Saksamaa, NSV Liit Erinevus autoritaarsest eesmärk uue ühiskonna ülesehitamine
Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad
Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Talupojad Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt
· 1933.a märtsis võttis vastu seaduse millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused. Hitlerist sai Saksamaa diktaator füürer. Hitleri Saksamaa · Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine. ( Juudid, mustad ) Algas aktiivne juutide tagakiusamine, piirati oluliselt nende poliitilisi,majanduslikke ja kodanikuõigusi. ( Paljud põgenesid Saksamaalt ) · Hitleri võimu tugisambaks oli SS ( kaitsemalev ) mida juhtis Heinrich Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. · Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid. ( Autobahn ) Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus. · Sellisel viisil saavutatud majanduslik areng sai olla vaid ajutine, mistõttu Hitler vajas kiiresti võidukat sõda
Lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvapoode ja viinakauplusi. Tallinnas Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Paraku avas aga kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Päev hiljem andis Nikolai II 17. oktoobril manifesti, mis lubas rahvale kodanikuõigusi ja -vabadusi. Sellega algasid kaheksa nädalat kestnud „vabaduspäevad”, Eestis asutati esimesed erakonnad. Mõõdukad liberaalid asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna . 27. novembril algas Tartus üle-eestimaaline rahvaesindajate (800 saadikut) koosolek. Ülikooli aulas peetud koosolekul, võeti 29. novembril vastu revolutsioonilised otsused, rahvast kutsuti üles ise valitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi.
12. Iseloomustage industriaalühiskonda. Millised on kõige tähtsamad erinevused võrreldes varasema agraarühiskonnaga? Kasutati masinaid, manufaktuuride asemel vabrikud, uute leiutiste rajamist hakati osaliselt rahastama, tööjõud saadi põhiliselt maalt, rahvastiku arv tõusis, vee asemel aurumasin, tekkis tööpuudus, vabrikute ja tehaste tekkimine, uute leiutiste kasutuselevõtt, ühiskond arenes kiiremini. 13. Miks ei tahetud 19.sajandil kodanikuõigusi naistele laiendada? Leiti, et naine on sõltuv mehest ja tema iseseisvus on midagi täiesti vastumeelset. 14. Millised sotsiaalsed grupid kandsid Euroopa liberaalset liikumist? Tooge selle kohta 3 näidet! - 15. Miks andis rahvusriigi loomine nii Saksamaale kui ka Itaaliale olulise tõuke arenguks? Suurriik on enamasti tugevam ja tegusam. Saab ressursse paremini ära kasutada 16. Mis eristas 19.sajandi Vene impeeriumi Lääne-Euroopa suurriikidest?
sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Naise koht oli kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, abielu lepiti kokku peigmehe ja äia vahel. Abielu võis ka lahutada, sel juhul tuli naise kaasavara suguseltsile tagastada. Naiselt nõuti monogaamsust, mees võis omada ka suhteid väljaspool abielu. Homoseksuaalne armastus Suure au sees oli meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võtab nooruki oma hoole alla, sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
