Dat. Corpori Corporibu s Kellele? Millele? Kehale Kehadele Acc. Corpus Corpora Keda? Mida? Keha Kehasid Abl. Corpore Corporibu s Kellega? Millega? Kehaga Kehadega Voc. Corpus Corpora Kes? Mis? Keha Kehad Urbs, Urbis f a.Nom. Urb m.Gen. Urbium Civis, is m,f a.Gen. Civis m.Gen Civium Suboles, is m,f a.Gen Subolis m.Gen Subolium Tuirris, is f a.Gen turris a.Acc turrim a.Abl turri m.Gen turrium
Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus alius, a, ud teine, muu divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund personae sui iuris iseseisvad isikud 1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli. Roomas võidi kodanikuõiguse kinkida ka vabakslastule. Eeskätt anti kodanikuõigus Rooma linnriigi elanikele, hiljem hakkasid seda saama ka teised. Kodanikuõigustega isikute arv kasvas pidevalt, kuid jäi siiski piiratuks. Kodanikuõigus tõi kaasa sõjaväeteenistuskohustuse ja
TUNNIKONTROLLI MATERJALID Sõnade tõlkimine eesti keelest ladina keelde, koos põhivormidega 1 actio, onis f. - hagi, kaebus; tegevus, toiming; kohtupidamine, protsess 2 actor, oris m. - hageja, kaebaja 3 bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) - hea, tubli 4 caput, pitis n. - pea; õigusvõime 5 casus, us m. - juhus, juhtum 6 causa, ae f. - põhjus; alus; (kohtu)asi, protsess 7 civilis, e - kodaniku-, tsiviil- 8 civis, is mf. - kodanik 9 civitas, atis f. - kodanikuõigus, kodakondsus; kodanikkond; riik 10 consensus, us m. - nõusolek, üksmeel 11 contractus, us m. - leping 12 corpus, poris n. - keha; isik; kogu, kogumik 13 creditor, oris m. - võlausaldaja 14 crimen, minis n. - kuritegu, roim 15 culpa, ae f. - süü, hooletus 16 cum + abl. - koos, -ga 17 cura, ae f. - hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve 18 damnum, i n. - kahju, kaotus 19 de + abl
- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civis, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik 20. cura, ae f.- hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelvalve 21. datus, a, um- antud, määratud 22. deus, i m.- jumal 23. dies, ei m.- päev 24. difficilis, e- raske, keeruline 25. dolus, i m
Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama v...
õigusinstituutide -ja kategooriate üksteisest range eraldamine ja formuleerimise meisterlikkus. Rooma õiguse puudused: 1) ta kohta pole loodud rahuldavat, tänapäeva õigusteaduse nõuetele vastavat süsteemi + on küllaltki kasuistlik ja täis vastuolusid (kontroverse). 2) Äärmuslik idividualism. Keskseks kujuks Rooma õiguses on Rooma kodanik- civis romanus. Eeskätt peetakse silmas tema huvisid ja lähtutakse tema tahtest. Tänapäeva õiguskorras, seda isegi kodanlikes riikides, pole selline põhimõte kooskõlas nõudega, et üksikisiku huvide sfääri tuleb paratamatult piirata ühiskonna kasuks. 3) Avalikkuse puudumine asjaõiguses - Rooma õiguses ei registreeritud kinnisvarade käivet.
Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune? I-II deklinatsiooni adjektiivid: -us (-er) (m), a (f), um (n) bonus, a, um: bona; bonum Ars, artis f. ars bona Ius, iuris n. ius bonum Liber (m), era (f), erum (n) vaba Civis , is (m) civis liber III deklinatsiooni adjektiivid: -is (m ja f), -e (n) Civilis (m;f), e (n) civile Ius, iuris (n) ius civile Ius gentium rahvaste õigus ius civile 1) Culpa, ae f. (süü) I subst. Levis, e (hooletus) III adj. SG (ainsus): Nom. culpa levis kerge hooletus Gen. Culpae levis kerge hooletuse Dat. Culpae levi kergele hooletusele Acc. Culpam levem kerget hooletust Abl
1. Tutela impuberum – eestkoste alla 7-aastaste laste üle 2. Tutela mulierum – eestkoste naiste üle Cura minorum – hooldus piiratud teovõimega laste üle Cura pordigi – hooldus pillajate üle Cura furiesi – hooldus hullumeelsete üle Rooma kodakondsuse saamine: Sõjaväes välja teenida Adoptio (lapsendamine); arragatio (täiskasvanu lapsendamine) Vabaks laskmine civis Roman poolt (rooma kodanik) 212. pKr Lahutamise viisid: Divortium – mõlemapoolne abielu lõpetamine Repudium – ühepoolne abielu lõpetamine Rooma tsiviilprotsessiõigus Rooma tsiviilprotsess Roomas eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepingut Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust Põhimõisted: actio – tegu, hagi, nõue; actor – hageja; reus – kostja
jne); 8. Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. EELTINGIMUSED 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; 3. Kodanikuühiskonna kujunemine, st inimeste massiline koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju alt üles. (Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad civis kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik ühinemine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisat sioonid); 4. Kaasaegsete omavalitsuste kujunemine; 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte;
globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku. (vrdl ÕS tsivilisatsioon = ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga) Tänapäevases kasutuses viitab termin tsivilisatsioon modernsele ühiskonnale
ja morfeemid: vabad ja seotud (Zweifeln - kahtlema, verzweifeln - meelt heitma) Hawaii keel väidetavalt maailma üks vanimaid keeli. Vokaaliderohke (sildid teeääres nt) Süntaks - lausete moodustamine. (Lastel on keeleõppeks vaja elavat suhtlemist.) Ajalooline keeleteadus: * algkeele rekonstrueerimise näide: Eghom =) ld ego, hispaania yo, vene ja, inglise I, saksa ich jne. Kuid me ei tea, kas mina varianti seal üldse kasutatigi. * Civis romanus sum - mina olen Rooma kodanik ja vaid väga harva lööb keegi endale vastu rindu ja ütleb: "Ego sum" * Isikuliste asesõnade kasutamine võis tulla alles suhteliselt hiljuti. (Meie grupi liige ehk ei tehtud vahet kas mina või sina või tema.) * Vanaheebrea keeles "minu laul" - sir-i-ja, st "laul siin" ja "sinu laul" - sir-i-ka - "laul seal". Tamili (draviidi ürgkeel) keeles tan - "ise" või "mina", aga tan-gel - "ise-seal" ehk "sina".
Sveriges Rikes Lag 1734 (reduktsioon oli algus) Codex Maximilianeus Bavaricus Civilis 1756 Allgemeines Landrecht für die königlichen Preussischen Staaten (ALR) 1794 Legalism (ei vaja tõlgendamist) Nii arhailisi kui modernseid jooni Mõistusõiguse süsteem Rene Descartes, Althusius, Grotius Samuel Pufendorf (1632-1694). De iure naturae et gentium (1672.) ja De officio hominis et civis (1673) – mõju Prantsuse revolutsioonini. Inimese elu eesmärk on täita kohust. Igale ametile ja seisusele oli ette nähtud tema eriline kohustus. Kohustuse allikad ja neist välja kasvavad teadused: Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine loomuõigus Kõrgem võim – riigikodaniku kohustused – igale riigile oma positiivne õigus (riigi seadus)
Käisid delegatsioonid lõuna itaalias e magna craecia, oli vallutatud kreeklaste poolt+ osa sitsiiliast. Rooma hakkab kiiremini kasvama. Hakkab võõraid vastu võtma. Roomast saab linn, kuhu võõrad võivad minna ja kuhu sulavad sisse. Väga erinev kreeka kultuurist. Kreeka polised andsid väga raskelt kondakondsust. polis-civitas(kodanikkond, polise vaste). Rooma võtab tänapäeva mõistes rohkem riigi kuju. Roomaga piirnevad alad saavad järk-järgult kodanikuõigused. Civis Romanus- rooma kodanik. Klausel oli juures- sine suffregio- kõige tähtsamates asjades ei saanud hääletada. Civis romanus saab võlusõnaks, mida kõik tahavad. 390 ekr gallide sissetung rooma. Tulid Calliast. Keltide suure ekspansiooni väljatungi ajal. Tungisid põhja itaaliasse, vallutasid rooma linna ja põletasid maha, aga ei võtnud kapitooliumi. Roomlased kaalusid linna maha jätta, aga kapitoolium jäi puutumata ja otsustasid mitte lahkuda.
globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku. (vrdl ÕS tsivilisatsioon = ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga) Tänapäevases kasutuses viitab termin tsivilisatsioon modernsele ühiskonnale
Näiteks 1663.a. ilmunud "De obligatione erga patriam" või 1667.a. avaldatud "De statu Imperii Germanici". Viimases näitas ta Saksa riigi põhikorra kõrvalekaldumist traditsioonilisest riigiõigusest ning kritiseeris jurisprudentsi tardumist konservatiivsesse positivismi. Õigusteaduses on tema peateos 1672.a ilmunud "Kaheksa raamatut loomu-ja rahvasteõigusest" (De iure naturae et gentium libri octo"). 1673. a. avaldas Pufendorf teose "Inimese ja kodaniku kohusest" (De Officio Hominis et Civis juxtaLegem), kus andis lühikokkuvõtte oma loomuõigusõpetusest. Pufendorff lahutas lõplikult loomuõiguse ja teoloogia. Ta väitis, et inimelu eesmärk on kohuse täitmine. See on mõistusele enesestmõistetav ja ilmne käsk. Kohtustusest kasvas välja õigus. Õigus tulenes nüüd loomulikust kohustusest, alles valgustus teeb kohustuse aluseks subjektiivse õiguse. Siinkohal oli Pufendorfi õpetuses ka võimalus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
