umbusaldust parlament valitsust. Samas on tagandada, kuid siis valitsusel õigus presidenti parlament paluda presidendilt tagandada ei tohi ka parlamendi laialisaatmist Presidendi vetoõigus Õigus lükata tagasi Presidendil on Suspensiivne e parlamendis parlamendis vastu edasilükkav vastuvõetud seadus võetud seaduste vetoõigus. Seejärel suhtes vetoõigus, kas võetakse seadus presidendi läkitusi uuesti vastu
Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, parlament presidendi · Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemusena
Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Meie presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on käimas teine ametiaeg, mille vande ta andis 2011 aastal. Presidendil on palju ülesandeid Eesti juhtimisel, roll riigikaitse juhtimisel, roll poliitikas ja europoliitika kujundamisel. Tema pädevusteks on: välissuhtluspädevus, pädevus Riigikogus suhtes, pädevus Vabariigi Valitsemise suhtes, seadusandluspädevus, tal on vetoõigus, riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus, austasustamispädevus ja armuandmisõigus. Kasutatud kirjandus 1. Presidendi pädevus http://www.president.ee/et/vabariigi-president/paedevus/index.html 2. Eesti presidendi roll europoliitika kujundamisel http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=11368 3. Presidendi ülesanded http://www.estonica.org/et/Riik/Vabariigi_President/Vabariigi_Presidendi_ %C3%BClesanded/ 4. Üldiselt presidendist www.annaabi.ee 5. Ilves, T
ÜRO LI MERILA, KARL TETSMANN, KRISTO REGELIN, ALAN-MARCUS ARON ÜHINEMINE · ÜRO asutati asendamaks varasemat Rahvasteliitu. · 14.8.1941 avaldasid F.D. Roosevelt ja W. Churchill Atlandi harta. · Harta sisaldab nägemust sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevatest põhimõtetest. · 1.1.1942 liitus hartaga 20 riiki, allkirjastati Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon. · 10.1943 allkirjastati Üldise Julgeoleku Deklaratsioon. ÜHINEMINE · Aprillis 1945 allkirjastati ÜRO põhikiri ning see jõustus 24.10.1945 · Peakorteri asupaigaks sai New York. · Üro ametlikud keeled: inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania · Eesti ühines 17.09.1991 EESMÄRGID · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine. · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste ja majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edend...
isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- nende 6 riigi välisministrid otsustasid, et laiendaks ka teisi majandusharusid. 25.märts.1957- asutati Euroopa Majandus- ühendus. Rooma lepingute aasta päev. 1.juuli.1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit.
puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda. Ärevas olukorras tuli tollases Põhja Ameerika suurimas linnas Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kes 4.juulil 1776
Võimude lahusus Seadusandlik Kogu Kaotati sisetollid ja tsunftid Seadusandlik kogu Seadusandlik Kogu 745 saadikut Jakobiinid Monarhia pooldajad Soo TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM VÕIM VÕIM Vetoõigus seadustele SEADUSANDLIK KOGU KUNINGAS KOHUS ministrid Valivad Valivad 50 000 VALIJAT Valivad Valivad
lahendamiseks Kes sinna 193 liikmesriiki 29 liikmesriiki 28 liikmesriiki kuuluvad? Peakorter New York, USA Brüssel, Belgia Brüssel, Belgia Kes ja kuidas seda ÜRO peasekretär Kõrgeim organ on Liidu peamine juhib? on António Põhja-Atlandi otsusetegija on Guterres. Nõukogu, mille Euroopa Liidu Vetoõigus on esimees on NATO Nõukogu, mis Ameerika peasekretär Jens esindab Ühendriikidel, Stoltenberg liikmesriike. Suurbritannial, Euroopa Komisjon Prantsusmaal, (president Jean- Venemaal ja Hiinal Claude Juncker),
kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud
Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8
Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga. Osaleb valitsuse tööd, valituses töö eest vastutab peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse
aastal sügisel alustati kirikumaade natsionaliseerimist ehk riigistamist. 1790. aastal kaotati aadliseisus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Oli eeskujuks paljudele teistele riikidele. Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon SEADUSANDLIK Vetoõigus VÕIM TÄIDESAATEV seadustele VÕIM SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM KOGU KUNINGAS KOHUS 50000 VALIJAT 4,3 MILJONIT VALIJAT Passiivsed kodanikud, naised, lapsed 28 miljonit http://www.google.ee/imgres?
· Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi · Riigipeaks PRESIDENT, kellel olid laialdased õigused: võis anda dekreetidega seadusi, vetoõigus, saata parlamenti laiali, kinnitada ametisse valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks -Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti rahva poolt -Riiginõukogu (ülemkoda) 40 liiget osaliselt määrati ja osaliselt valiti · Valitsuse eesotsas seisis peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuse täideviijaks · Kärbiti rahva õigusi Majandus · Kiire majanduskasv · Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega
· Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on valitud Peaassamblee poolt 2 aastaks Resolutsiooni vastuvõtmiseks on vaja 9 häält, kusjuures kõik 5 alalist liiget peavad nõusoleku andma. Otsused on kohustuslikud, siduvad. 3) Majandus- ja sotsiaalnõukogu Edendab majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. 4) Hooldusnõukogu Jälgis ÜRO alla kuuluvate territooriumite (kolooniate) haldamist.
7.Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? 1. muutumine toimub pika aja jooksul 2. uues kultuuris on oluline legitiivsus(õiguspärasus) 3. Järsk muutus tekitab kaks kultuuri ja kujuneb väärtusvaakum. 4. Tänapäeval kultuurid ühtlustuvad ja segunevad ning tekib rahvastikuränne 8.Presidentalism (USA mudel) 1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6
vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja
JULGEOLEKUNÕUKOGU ÜRO alaline organ, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget (USA, SB, NSVL- Venemaa, Prantsusmaa ja Hiina) ning10 ajutist liiget, mis vahetuvad iga kahe aasta järel o Kui mingisuguseid otsuseid vastu võetakse, siis peab 15 vähemalt 8 olema muudatuse poolt (enamus) o 5 alalisel liikmel on vetoõigus võivad mingile muudatusele või otsusele keelu peale panna õigused: 1. Õigus kasutada majanduslikke sanktsioone (teatud riigiga keeldutakse kauplemast) 2. õigus vastu võtta otsus kasutada agressori vastu jõudu ÜRO-l on olemas rahuvalvejõud 3. veto-õigus iga alalise liikme vetoõigus vastu võetud otsused tühistada/keelustada
Vetoõigust pole vabastab. Autonoomia suurim Riigipea roll Peab arvestama Esindusfunktsioon. Valitsusjuhi parlamendiga. Erapooletu ülesanded Vetoõigus. võimuinstitutsioon Näidisriigid USA, Brasiilia, Venemaa, Suurbritannia, Eesti Argentiina Prantsusmaa Presidentalism · seadusandlik ja täidesaatev võim täiesti lahus · täidesaatev võim on seadusandlikust alamal asetsev · president ja ta valitsus saavad raha ainult nii palju, kui seadusandlik organ annab
Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin. survet või umbusaldust Tihedalt seotud täidesaatva võimuga POOLPRESIDENTAALNE Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria Venemaa, Leedu jt. President peab rohkem arvestama parlamendiga Valitsusrolli juhi tuleb jagada peaministriga President ja valitakse otse rahva poolt President nimetab peaministri Presidendil on vetoõigus Tugevamini seotud täidesaatva võimuga Tugevam positsioon täidesaatval võimul PARLAMENTARISM
Parlamendi valimisviis Proportsionaalne Majoritaarne Kelle ees vastutas valitsus Riigikogu ees Presidendi ees Parlamendi kodade arv 1 2 4.3 muutust, mis toimusid EV valitsemises 1930. Aastail võrreldes 1920. Aastatega. Kuivõrd iseloomulikud olid vaadeladaval ajajärgul sellised muutused kogu euroopale? Riigivanemale anti lisaks peaministri ja esindaja rollile ka vetoõigus ning õigus Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Valitsus muudeti kahekojaliseks. 1931. a hakkasid erakonnad liituma, et valitsemis olukorda parandada, 1920. a-tel oli palju erinevaid erakondi. 5.Kirjuta 3 ,,vaikiva ajastu" tunnust, põhjenda miks need ei sobi kokku demokraatiaga. · Oli keelatud poliitiliste erakondade tegevus - ainupartei · Tsensuur · Riigi kontroll · Demokraatia asendus autortaase diktatuuriga 6
senatiga. Kuningas oli väejuht, *Tsensor- endiste konsulite hulgast asevalitsejana käsutas keiser Loodi lisaks piirivägedele tugev kohtunik, võim piiratud, mõnede valitud 5 aastaks kõiki Rooma vägesid ja reservvägi. Suurendati ratsaväe usuliste rituaalide läbiviija. *Diktaator rahvatribuunina oli tal vetoõigus osatähtsust. Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest
sajandi keskpaigaks kujunenud 13 inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levis farmerlik põllumajandus ning lõunapoolsetes asjumaades rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati lõunapoolsetesse kolooniatesse Aafrikast laev laeva järel neegerorje sisse vedama. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Seitsmeaastase sõja käigus oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse suure sõjaväe, mis vajas majutamist ja ülalpidamist. Kolonistide kasvav jõukus tekitas soovi nende maksukoormust suurendada. Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Nii tuli toorainet Inglismaale müüa suhteliselt madalate hindadega, aga kolooniates toodetavaid
Tööjõu puudumisel hakati Aafrikast laev laeva järel sisse vedama neegerorje. Kolonistide ülemkihi moodustasid: · Laevaomanikud · Suurkaupmehed · Juristid · Plantaatorid e. Istanduseomanikud Kolonistide keskkihi moodustasid: · Farmerid · Poodnikud · Käsitöölised · Arstid · Pastorid · Õpetajad Kolonistide alamkihi moodustasid: · Lihttöölised · Meremehed Valitsus ei sekkunud kolooniate siseasjadesse, kuningavõimu esindas kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel
·komitee sotsiaalsete, humanitaarsete ja kultuuriliste küsimuste lahendamiseks; ·komitee eriliste poliitiliste küsimuste lahendamiseks; ·haldus- ja eelarvekomitee; ·juriidiline komitee; ·majandus- ja finantskomitee. Julgeolekunõukogu- on 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus (kõik tähtsamad otsused peavad saama julgeolekunõukogus üheksa poolthäält, sealhulgas kõigi viie alalise liikme poolthääled). Julgeolekunõukogu ülesanded: ·tagada rahu maailmas. Õigus moodustada kõrvalorganeid: ·ekspertide komitee menetlusküsimuste või organisatsioonilis-õiguslike küsimuste arutamiseks; ·uute liikmete vastuvõttu arutav komitee. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ECOSOC- koosneb 54 liikmest. Igal esindajal 1 hääl. Abistab
poliitiliste jõudude käes, kaob Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. parlamentaarriikides range vahe Presidendi ja tema valitsuse ülesandeks on seadusandliku ja täitevvõimu vahel. seaduste täitmine. Et mõlemat võimu Parlamentaarse riigi riigipea (president või tasakaalustada, on presidendile antud kuningas) täidab esindusrolli ning etendab vetoõigus (õigus lükata vastuvõetud seadusi erakondadevahelise vahekohtuniku osa. tagasi). Veto võib olla absoluutne, Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ükski erakond ei saavuta selget ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus parlamendienamust. Sellised paljuparteilised on seadusandliku ja täidesaatva võimu
Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga...
langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt (Pärast Saksamaa ühinemiset 3. Okt. 1990) ÜRO loomine Jalta konverentsil määrati, millal (1945 aasta suvel; San Fransoscos; konverentsil 51 riiki Peaassamblee: Tähtsaim organ; liikmesriigid 5 (USA; UK; NSVL; Pr.;Hiina) Julgeülekunõukogu: tagab rahu; tähtsaim otsustamisorgan Püsiliikmetel vetoõigus (alalised liikmed): hoiti tasakaalu Uus rahvusvahelise koostköö + rahu organ pidi välja vahetama RL(Rahvasteliidu) Hakkas välha töötama rahvusvahelisi seadusi (pidi kaitsma kõiki inimesi) 1948 ÜRO: Inimõiguste deklaratsioon Kommunismileeri kujunemine Trumani doktriin Marshalli plaan Algatati 1948 Am.'s : EU maj. Taastamiseks Aitas kaasa kommunismi pidurdamisele + dem. Levitamisele Kommu
oskusi, mida läheb kodanikul ük-s vaja *pol.kultuuri mõjutab-võimuvahetus ja mida radikaalsem see on, seda suuremad muutused tabavad kult-i. VABARIIKLIKUD RIIGIKORRALDAMISVORMID: *1) PRESIDENTALISM (USA, Argentina) *rahvas valib presidendi ja parlamendi *valitsuse koosseis vahetub pärast pres.valimisi *president- nii riigipea kui ka valitsusejuht; koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega; otsustab ministrite tagandamise; vetoõigus *parlament- annab välja seaduseid (+seaduste algatamise ainuõigus); võtab vastu riigieelarve; ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust 2) POOLPRESIDENTALISM (Vene, Pr) *rahvas valib presidendi, president valib peaministri *peaminister valib teised valitsuse liikmed (presidendi heakskiidul); vastutab sots.- ja maj.küs eest *president vastutab välis-, kaitse- ja meediapol.eest; vetoõigus; õigus parlamendilt võtta tagandamisõigus 3) PARLAMENTARISM (E, Läti)
võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser- maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte. Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. saarel room polnud laevastikku ja sp Senat nõuandja ja magist viisid ellu K kart ülekaal. Room raj laevastiku ja otsuseid. Mida rohk kod seda vähem sund kart rahu paluma. II sõda 218-201 neil eesõigusi, nii kait kõigi rahva huve tungis hannibal tungis hisp läbi gallis ja võrd.seisused- senaatori seisus üle alpida it ja pur room cannae mood R ülikud, lahingus 216a ekr kuid hiljem room
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada
· Rahvatribuunid(10) kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. · Rahvakoosolekud vajadusel koguneti eritüübilistele koosolekutele. Valiti magistraate, otsustati sõja-rahu üle, kinnitati senati otsuseid. · Kvestor rahaasjade ajaja. Riigikassa. · Nobiliteet kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi. Patriitsid ja plebeid. Ülemkiht. Plebeide võitlus oma õiguste eest: · 490 eKr rahvatribuunid. Vetoõigus. · 450 eKr -12 tahvli seadused. · 287 eKr plebeide koosolek. Võrdsed õigused patriitsidega. Riiklik korraldus keisririigi ajal: · Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. · Loobuti rahvakoosolekutest. · Keiser tegelik riigi juht. Korraga mitu ametit. Rahvatribuun, provintside asevalitseja, vetoõigus jms. Princeps kõige auväärsem senaator. Imepraator provintside asevalitseja.
Valimisi sel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Näiteks UK Lordide kotta kuulub umbes 1200 aadlitiilti kandjat. Töös osaleb neist 1/5, kellel on selles õigus. Need, kes soovivad teha tõsist poliitilist karjääri, kandideerivad valimistel alamkotta. Kujunenud on tava, et poliitilised otsused vaieldakse läbi alamkojas, Lordida kojal on vetoõigus. TEISEL JUHUL tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Näiteks Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa ja USA senat. Komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: 1) Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa) 2) Ülekoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile (USA; Itaalia)
juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet. Kuigi riiki juhtisid aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rooma oli aristrokraatlik. 5.2 Valitsemine Keisririigi ajal: Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser. 6. Divide et impera ehk jaga ja valitse Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud.
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vae...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
annetanud aadlitiitli, võivad minna ülemkotta (nt Elton John). Tegelikult osaleb ülemkoja töös ainult viiendik vastava õigusega isikutest. Et üks inimene ei saa olla korraga mõlema koja liige, loobuvad need aristokraadid, kes tahavad teha tõsis poliitilist karjääri, oma kohast ülemkojas ning kandideerivad parlamendisaadiku mandaadile. Sajandite jooksul on Suurbritannias kujunenud seadusandlusorganiks alamkoda. Kuigi ülekojal, mis peab alamkojas vastu võetud eelnõu heaks kiitma, on vetoõigus, ei kasutata seda peaaegu kunagi. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi suur territoorium ja administratiivjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil piirkonna või osariigi huve. Seda laadi ülemkodasid on tänapäeval märksa rohkem kui seisuslikke. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu ja USA Senatit. Piirkondlikul esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahe viisil. 1
01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks vetoõigus seadustele 100-liikmeline Riigikogu: 50-liikmeline Riigikogu 120-liikmeline Riigikogu 1-kojaline 1-kojaline 2-kojaline: valiti 3-ks aastaks. Alustas valiti 4-ks aastaks - Riigivolikogu e alamkoda Seadusandli tööd 4.jaanuar 1921 (80) k võim
õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi eelravega, sest president vajab parlamendi heakskiitu suurte kuluprogrammide jaoks g)valitsus on pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim Poolpresidentalism: a)Rahvas valib presidendi ja parlamendi b)President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust c)Parlament hääletab ametisse valitsuse ja ka tagandab d)peaminister
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administ...
Märgi tabelisse ristikesega, millist valitsemisvormi iseloomustavad järgmised omadused. Presidentalism Parlamentarism 1. Valitsuse püsimine sõltub X parlameni toetusest 2. President on nii riigipea kui X valitsusjuht 3. Riigipea on tihedalt seotud X täidesaatva võimuga 4. Tähtsaim võimuinstitutsioon on X parlament 5. Presidendil on vetoõigus X 4. Märkige ristiga, kas iseloomulik joon on omane proportsionaalsele või majoritaarsele valimissüsteemile. Iseloomulik tunnus Proportsionaalne Majoritaarne Riik on jagatud ühemandaadilisteks valimisringondadeks X Valimissüsteem loob eelised suurerakondadele X Kandidaadid on üles seatud erakondade või valimisliitude X nimekirjades
väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus 'endistviisi', kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle. Senat oli nüüd nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisrid püüdsid senatiga hästi läbi saada(autoriteetsed mehed ju), seega senatil ka tähtis roll. Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-
Pärast seda pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Neile kuulus veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja ehk riigikassa. 8. Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisririigi ajal jätkus senati istungite korraldus ning magistraatide valimine, kuid loobuti rahvakoosolekutest. Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 9. Vaatamisväärsused Vana-Rooma üks suurimaid ehitisi on Colosseum. Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian.Colosseumi ülemine osa oli algselt puidust ehitatud, kuid 223. astal asendati see kiviga. Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti .Colosseum on 50. meetri kõrgune ja
POSITIIVSED KÜLJED ehk riigid on võrdsed. enamus ELi rahvaarvust ( poolt hääletavate riikide), vähemalt 65%. Igal riigi esindajal on erinev arv Igal riigil on vetoõigus seega hääl nt Saksamaa 29 ja Maltal teeb see ELi toimimise 3. Seega ei saa väiksemad ebaefektiivseks, kuna riikidel riigid väga neid otsuseid NEGATIIVSED KÜLJED on erimeelsused ja eelnõu ei mõjutada. lähe läbi kui üks liikmesriikidest Suurtel riikidel on ka suurem
President on keskne poliitiline Seadusandlik võim on Presidendil vaid esindusroll figuur, täidab riigipea ja parlamendil valitsusjuhi kohustusi Valijamehed valivad presidendi Parlamendi valimine rahva Rahvas valib otse vaid poolt parlamendi President on tugevalt seotud Riigipeal vetoõigus Riigipea on iseseisev täidesaatvavõimuga erapooletu võimuinstitutsioon Võimude lahusus suurim Presidendil esindusroll, Seadusandlik ja tseremoniaalsed kohustused täidesaatevvõim on väga tugevas seoses Valitsus vahetub eale Riigipeal on õigus sõlmida
a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul · Presidendil on vetoõigus keelustamine · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt · Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadukute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused + valitsused on pikaajalisemad Kuidas saab ametisse riigipea? Rahvas Kes nimetab ametisse peaministri? President Kuidas saavad ametisse teised valitsuse liikmed? Peaminister valib ja President teeb nõusoleku.
riskiühiskond on Lääne tööstusriikide tänapäeva ja tuleviku ühiskond, kes satub üha suurenevasse sõltuvusse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest, need teadmised ja tehnika toodavad riske ja ohte, mis võivad ajas väga kaugele ulatuda ja mille tagajärgi on seetõttu raske, kui mitte võimatu hinnata (nt tuumaenergia). OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik, tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. neoklonialism- kolonialismi nüüdisaegne vorm, mis tähendab juriididliselt iseseisvate vähearenenud maade majandulikku või tehnoloogilist sõltuvust arenenud riikidest, tunnuseks on arengumaade tohutu välis...
seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süstee...
Võetakse vastu poolthäälte enamusega. Va. Nende seaduste vastuvõtmisel, mis on loetletud PS § 104. Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon – EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks. Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
