Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte (22)

Vana- Rooma
2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli
kõnelevad itaalikud , sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad .
1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal
800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja- Itaaliast etruskite
linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma.
Kuningate aeg Roomas
753-509 eKr
Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus . Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat.
Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam.
Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.
510 eKr Rooma kuningavüimu kukutamine . Viimane kuningas läks maapakku, kehtestati vabariik.
Varane vabariik
509-265 eKr
Riigi eesotsas senat ja riigiametnikud , kõirgeimad 2 konsulit.
500 eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas (Kesk-Itaalia). Algasid sõjad etrusikitega.
390 eKr suur tagasilöök-Itaaliasse tungisid gallid (keldi hõimud), roomlased pidid maksma suure lunaraha.
265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all.
Rooma Vahemere maade suurvõimuna
264-133 eKr
Rooma konflikt Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas(foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik). Roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks, nendega peetud sõdu Puunia sõdadeks.
146 eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka.
133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.
Esimene Puunia sõda
264-241 eKr
Peeti merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul puudus roomlastel laevastik . Kui roomlased omandasid meresõidu kogemused, sundisid nad Kartaago alistada. Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas.
Teine Puunia sõda
218-201 eKr
Kartaago väepealik Hannibal tungis Hispaaniast läbi Gallia (Prantsusmaa) ja üle lpide Itaaliasse, purustas Rooma Cannae lahingus 216 eKr.
202 eKr said kartaagolased Põhja-Aafrikas lüüa. Kaotasid oma sõjalise tähtsuse.
Kolmas Puunia sõda
Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago lõplikult aastal 146 eKr.
Kodusõdade periood ja vabariigi langus
133-30 eKr
Kujundati ümber Rooma armee . Kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. Kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Senati võimu vähenemine.
Esile tõusid riigimehed ja väepealikud, Pompeius ja Caesar , kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks .
Pompeius – vallutused VÄike-Aasias, Süürias.
Caesar –alistas Gallia.
49 eKr Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Otsustav lahing toimus Kreekas. Caesar tõusis Rooma ainuvalitsejaks.
44 eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari.
Seejärel võimul kaks Caesari pooldajat –
Antonius ja Octavianus.
O valitses läänepool ja A idapool .
A abiellus Kleopatraga.
31 eKr sai A laevastik O-lt lüüa. A ja K tegid enesetapu.
30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.
Rooma vabariigi lõpp!
Varane keisririik
20 eKr -235 pKr
Octavianuse aunimetus Augustus. Tema valitsusajal pikk rahuperiood, majanduse õitseng. Enamik roomlasi võtsid ainuvalitsuse omaks.
Augustuse järglased olid julmad valitsejad . Keiser Nero tappis oma naise ja ema, hukkas senaatoreid.
64 pKr Roomas hiigeltulekahju.
Vallutati suur osa Suurbritanniast.
Traianuse ajal Rooma võimsuse haripunkt. Vallutati Daakia ( Rumeenia ) ja Mesopotamia.
Riigi piirid: mööda Reini ja Doonau jõge, hõlmates tänapäeva Belgia, Prantsusmaa, Šveitsi, Austria, Serbia , Bulgaaria.
Piiridele rajati kindlustusvööndid. Säilinud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal.
Rooma rahu (pax Romana ).
Lõpupoole ründasid riigipiire paljud vaenlased, toimusid kodusõjad.
Etruskid :

• Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas.
  
• Kultuuris leidub palju foiniikia - ja kreekapäraseid jooni: tihe kokkupuude nendega.
  
• Oma tähestik alfabeedi põhjal. Tekstid ei ole loetavad. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi.
  
• Meresõitjad, kardetud piraadid. Käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Korrapärase plaaniga linnad, teed, sillad , veejuhtmed .
  
• Hiigelaeg 700-400 eKr. 12 suurt linnriiki. Korsika saar nende võimu all, valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte.
  
• Hauakambrid - laitud tuhandeid. Ringikujulised, olid nagu linnad, võimsad ja luksuslikud, seinamaalingud. On ühed peamised allikad nende eluviisi ja uskumuste kohta.
  
• Naise kõrge positsioon. Naised meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu.
  
• Jumalakartlikud. Kuulsad jumalike ennete tõlgendajad. Tähelepanu elule pärast surma. Surmajärgne oli meeldiv.
  
• Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks.
  

Rooma linn:

• Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.
  
• Elanikud – latiini rahvusest karjused ja maaharijad.
  
• Rooma oli üks linnataoline asula –riikliku moodustise keskus.
  
• Ametlik keel –latiini e ladina keel. Ladina tähestik, mida kasutame siiani.
  
• Asub seitsmel künkal.
  

Kuningate aeg:

• Ajaarvamise alguseks.
  

• Foorum - turu- ja koosolekuplats . Künastevahelistes orgudes.
  
• Kapitooliumi künkal asus kindlus .
  
• Ehitati templeid, ühiskondlikke hooneid .
  
• Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul, valitses koos vanemate nõukogu, senatiga.
  

Pärimus:

• Rooma linna rajas Romulus. Sündmus leidis aset 21. april 753 eKr. SEe kuupäev on roomlaste ajaarvamise algus.
  
• Romulus ja Remus olid sõjajumal Marsi ja preestrinna Rhea Silvia pojad.
  
• Tüdruku onu käskis pojad Tiberi jõkke visata , et ei täituks ettekuulutus , et poisid ta võimult kukutavad.
  
• Vool uhtus vennad kaldale, emahund kasvatas nad üles. Ettekuulutus täitus.
  
• Romulus tappis Remuse, linna nimi tema järgi Rooma.
  
• Ülioliuline legend roomlastele.
  

Riigikorraldus:

• Arenes sugukonna lagunemisel.
  
• Partiarhaalne talupojaühiskond.
  
• Sugukond, mis jagunes perekondateks. Sugukonnas 300 liiget.
  
• 10 sugukonda = kuuria .
  

10 kuuriat = hõim e triibus .
3 triibust = Rooma rahvas

• Omapära: NIMEDE TRADITSIOON
  

Reeglina 3 nime: eesnimi Gaius
sugukonna nimi Julius
lisanimi - Caesar
Märkis eripära, omadust. Pärandati.
Sageli adopteeriti poegi. Said kasuisa 3 nime +oma sugukonna nimi
+ liide –anus.
Nt. Gaius Julius Caesar Octavianus
Seisused kuningate ajal:

• Patriitsid –auväärsed kodanikud.
  

Plebeid – lihtrahvas .

• Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest.
  

ratsanikud –jõukamad

proletaarid –vaesed

• Klienteersuhted. Klient –vaene kodanik, teenis patrooni, hääletades tema poolt. Vajadusel oli ihukaitsja
  

Patroon – isand . Jõukas. Kaitses
ja toetas klienti

• Rahvatribuunid.
  

Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:

• Kuningas –valiti rahvakoosolekul. Valitses koos senatiga. Ei olnud ülim võim. Pidi arvestama rahva ja senatiga.
  
• Senatis olid patriitsid. Algul 100 hiljem 300. Sugukondade vanemad. (Ld keelsest sõnast senex –vanamees). Ametis eluaeg. Juhtis riiki.
  
• Magistraadid –valiti 1 aastaks. Riigiametnik. Palka ei saanud. Igas ametis 2 meest.
  
• Konsulid(2) –kõrgeimad magistraadid. Kõrgeim võim riigis. Sõja ajal armeejuhid.
  
• Preetorid (8) –võisid konsuleid asendada. Õigusemõistjad, ka sõjaväejuhid.
  
• Tsensorid –valiti endiste konsulite seast 5 aastaks. Kodanike loendusm senatoride nimekirja koostamine. Valvasid elukomete järele. Auväärne amet.
  
• Diktaator –ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma.
  
• Rahvatribuunid(10) –kaitsesid rahva huve. Veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele.
  
• Rahvakoosolekud –vajadusel koguneti eritüübilistele koosolekutele. Valiti magistraate, otsustati sõja-rahu üle, kinnitati senati otsuseid.
  
• Kvestor –rahaasjade ajaja. Riigikassa.
  
• Nobiliteet – kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi. Patriitsid ja plebeid. Ülemkiht.
  

Plebeide võitlus oma õiguste eest:

• 490 eKr –rahvatribuunid. Vetoõigus.
  
• 450 eKr -12 tahvli seadused.
  
• 287 eKr –plebeide koosolek. Võrdsed õigused patriitsidega.
  

Riiklik korraldus keisririigi ajal:

• Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine.
  
• Loobuti rahvakoosolekutest.
  
• Keiser –tegelik riigi juht. Korraga mitu ametit. Rahvatribuun, provintside asevalitseja , vetoõigus jms.
  

Princeps –kõige auväärsem senaator.
Imepraator –provintside asevalitseja.
Ametlik nimi Imperator Caesar Augustus – oli Caesari
kasulaps.

• Senat kui nõuandja. Magistraadid otsuste elluviijad.
  
• Senaatorite ja kodanikkonna arvu kasv.
  
• Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
  

Provintsid:

• „Jaga ja valitse“
  
• Idaprovintsid : Süüria, Väike- Aasia , Egiptus ; Kreeka.
  

Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad
vabad. Kreeka keel.
Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika,
Britannia.
Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad
sõltuvad. Ladina keel.

• Kolooniad ja munitsiipiumid.
  

Munitsiipiumid –elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus.
Rooma õigus:

• Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all.
  
• Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale.
  
• Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest.
  
• Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele.
  
• Protsessi korrektsus . Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid.
  
• Keisririigi ajal juristid –juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus.
  

Ühiskond ja eluolu:

• Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud.
  
• Latifundiumid –ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks.
  
• Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades.
  
• Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud.
  
• Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia , keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas.
  
• Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad . Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud.
  
• Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk.
  
• Orjad : orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused . Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks.
  
• Perekond: patriarhaalne . Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased.
  
• Avalikud mängud: 1)Gladiaatorite võitlused –komme etruskitelt. Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas.
  

2) Hobukaarikute võidusõidud
–hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim
hipodroom Circus Maximus Roomas.
3) Merelahingud: etendati
Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti
ajaoolisi lahinguid.

• Teater: vähem populaarne . Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule.
  
• Säravaimad kultuuritegelased:
  

Maecenas –toetas andekaid
artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN .
Vergilius –peateos eepos „ Aeneis “. Poeet.
Cicero –konsul ja riigimees .Suur kõnepidaja. Hinnatud
antiikõpetlane. Teoreetilised uurimused, kirjad, kõned. Ületamatu
stiilitunnetus, keelekasutus. Kolm stiili: madal stiil(loogiline
põhjendus), keskmine stiik (naudingu pakkumine kuulajale), ülev
stiik(emotsionaalne innustamine ).
Titus Livius – ajaloolane .
Kirjutas suurteose „Raamatud linna rajamisest alates“.