vastu. Nõuded sõnastas Gregorius VII. Rooma keiser Heinrich IV tahtis siiski ise oma piiskoppe määrata, tema ja paavsti vahel tekkis tüli kuid ta palus siiski vabandust. G ideed viidi ellu paavst Innocentius III ajal. Innocentius kuulutas välja ristisõjad. Tema valitsusaeg oli paavstivõimu kõrghetk. Paavsti õukond e kuuria kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Välismaale saadeti asju ajama oma volitatud esindajad e legaadid. Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi. Lähtus Benedictuse kirjutas ordu reeglid. Nad Dominicius, neid nim jumala
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 Sõda Eestis ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 Riia ja Taani vastasseis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 Paavsti legaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53 Suhted Venemaaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Läti lõuna- ja idaosa vallutamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
lapsed. 3. Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini-kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed. 4. Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni. Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans. Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale.
,,Samuti tuleb kaaluda, kas polüfoonilist tüüpi muusika, mis värskendab kõrva rohkem kui 4 meelt ja sütitab tiirasust ja mitte religioossust, tuleks kaotada missadelt, kus selliseid asju sageli lauldakse". On oluline eristada, et see ei olnud dekreet vaid teemasoovitus, mida ei esitatud kaalumiseks üldkogudustele ega avaldatud dekreetide hulgas. 19. augustil saatsid legaadid selle kokkuvõtte tagasi Becadelli komiteele redigeerimiseks. Nii saadeti paavstlikele legaatidele 25. augustil revideeritud ettepanekud, kus viidet muusikale oli oluliselt vähendatud: ,,Samuti tuleb jumalateenistuste muusikaline stiil teha taasvastavaks standarditele, mida Johannes XXII ette kirjutas Extravagantes (paavsti dekreetide kogu) raames." Mure liigse ilmalikkuse osas tegi siin ruumi teisele lemmikteemale muusika arusaadavus. Siiski ka seda 25
alla,võimusugulus. Kognaatiline on veresugulus. Otsejoones sugulased on vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed jne. külgjoones sugulased on õed, vennad, onud, tädipojad jne. Sugulusastme määramisel loetakse, mitu sünni fakti on kahe isiku vahel. Pärandi avanemine Avaneb isiku surmaga. Pärandit(aktiva ja passiva) nimetatakse ka päranditombuks. Varem olid pärandaja võimu alla olnud kohustatud selle vastu võtma, hiljem võisid nad sellest juba ka loobuda. Legaadid ja fideikomissid Vahe pärija ja mingi konkreetse eseme saanud isiku vahel: viimased ei vastuta pärandaja võlgade eest; vastavad esemed või summa antakse neile välja alles siis, kui pärandil lasuvad võlad on tasutud. Sellist surnud isiku vara saamist singulaarse õigusjärgluse korras nimetatakse legaadiks. Legaadid jagunevad: o Legatum per vindicationem- isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt
• 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati • Taani kuninga positsioon nõrgenes • Olukorda kasutas ära Riia leer - sõjakäik Saaremaale • 1227 alistus Valjala linnus • Lembitu • Sõda polnud pidev - vaherahud ja rahud • Vaenupooled vastavalt vajadusele liitudes • 1226-1227 vallutasid Mõõgavendade ordu ja Riia leeri piiskopid kõik Taani vallutused k.a Tallinn • Vallutajate suhete korraldamiseks legaadid • Stensby rahu - Taanile tagasi Harjumaa, Rävala ja Virumaa KESKAEGSE LIIVIMAA POLIITILINE KAART • 1346 Saksa ordu Taani kuningalt Eestimaa hertsogkonna • Keskaegse Eesti piir 13.saj keskpaigaks • Suurim Saksa ordu valdus • Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst • Toomhärrad - jumalateenistus toomkirikus + piiskopkonna haldamine • Riia kirikuprovints - Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa piiskopkonnad
Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust. Kuuria (paavsti õukond, nõukogu) oli kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid (volitatud esindajad,saadikud) käisid teistes maades asju ajamas. Kirikukogu -tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus. Bulla paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kirikumaks, üks kümnendik maksja sissetulekust. Vaimulikud ordud. Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13
Tema valitsusajal oli paavsti võim väga tugev. Alates Innocentiuse ajast peale oli keisri üle hakanud võimust võtma paavst, kasutades ära sõdivaid feodaale. 13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult. Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid Itaalia kõrgemad vaimulikud-kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke, kes tegelesid igasuguste küsimuste lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest
Pärimise liigid: 1) Ex testamento – pärimine testamendi alusel 2) Ab intestato – pärimine seaduse alusel Bonorum possessio – preetorlik pärand Testamendi tõlgendamine Soodustused testamendi tegemisel: 1) Favor testamenti – testamendi eelistamine 2) Favor heredis – pärija soodustamine 3) Favor libertatis – vabaduse soodustamine 4) Favor uxoris – abikaasa soodustamine Legaadid ja fideikomissid Singulaarne ehk üksiõigusjärglus: 1) Legatum – legaat – pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule – legataarile 2) Fideicommissum – fideikomiss, st surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel) 3) Universaalne fideikomiss
sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti juurde kujunenud õukonnast sai kirikuelu keskvalitsus – kuuria (lad k curia – nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid kirikuelu küsimusi arutati paavsti poolt kokku kutsutud eri maade kõrgvaimulike kogunemistel – kirikukogudel. Katoliku kiriku hierarhias olid paavstist järgmised kardinalid, kes määrati sellesse ametisse eluajaks. Kardinalid valisid konklaavil pärast paavsti surma või tagasiastumist eneste hulgast uue katoliku kiriku juhi. Kiriku oli keskaja
Pärimise liigid: Ex testamento - pärimine testamendi alusel Ab intestato - pärimine seaduse alusel Testamendi tõlgendamine Alati eelistati, et jääks võimalikult suures osas kehtima, eelistati pärijat (et saaks võimalik palju), kui oli kahtlus, kas orjale antud vabaus või mitte. Soodustused testamendi tegemisel: 1. Favor testamenti 2. Favor heredis 3. Favor libretatis 4. Favor uxoris Legaadid ja fideikomissid Singulaarne ehk ükskõigusjärglus: 1. Legatum legaat, annak, s.t pärandaja korraldus pärijale anda teatud ese või summa teatud isikule legataarile 2. Fideicommissum fideikomiss, s.t surnud isiku mitteformaalsed sooviavaldused anda kellelegi teatud ese või täita mingi kohustus (seadusjärgsel pärimisel) 3. Universaalne fideikomiss
keisrite ja feodaalidega olid ebastabiilsed Kes saavutas paavstidest suurema ilmaliku võimu ja kuidas seotud Eesti ajalooga? - Innocentius III andis Liivimaa peapiiskopidele volitused kuulutada kristlust, värvata ristisõdijaid, määrata ametisse piiskopeid jms, tunnustas Mõõgavendade ordut ja andis neile Templiordu ordureeglid Isel. kirikuelu juhtimise süsteemi: * kardinalid e. paavsti kuuria --> järgmine paavst: kirikuelu keskvalitsus, valis välja järgmise paavsti * legaadid (paavsti saadikud eriül.ga.): kui kusagil oli vaja lahendada mingeid küsimusi, siis paavst saatis selleks oma legaate * kirikukogu: tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus paavst kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid * bulla (paavsti vormistatud seisukohavõtt): ametlik seisukoht, paavsti arvamus * kirikukümnis: kiriku ülalpidamiseks koguti raha, see moodustas ühe kümnendiku maksja sissetlekust Mõisted: märter usu pärast kannatanu ja hukatu
c. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): · Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. · Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. · Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. · Juhtis võitlust leviva ketserlusega. d. Kiriku korraldus: · Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. · Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. · Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. · Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. · Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II 1. Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. a
ja talle anti ka vasallivanne. Tema valitsusajal oli paavsti võim väga tugev. Alates Innocentiuse ajast peale oli keisri üle hakanud võimust võtma paavst, kasutades ära sõdivaid feodaale. 13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult. Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid Itaalia kõrgemad vaimulikud-kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke, kes tegelesid igasuguste küsimuste lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale
plaani korraldada aprillis 1283 ristisõda Bütsantsi vastu, et vallutada Konstantinoopol. Coelestinus V Oli paavst juulist detsembrini aastal 1294. 85-aastasena oli ta ning on siiamaani ajaloos vanim paavstiks määratud mees. Bonifatius VIII - Avignoni paavst aastatel 1294 1303. Võttis oma võimutäiuse sümbolina kasutusele tiaara ehk kolmekordse krooni, mis pidi väljendama paavsti kolmsekordset võimu juuras e õiguses, diplomaatias ning finantsmajanduses. ,,Kiriku tsentraliseerimine" Legaadid, nuntsiused ja kollektorid - Nuntsius paavsti diplomaatilised esindajad riikides, millega püha tool on suhetes. Legaat Pmslt nagu nuntsius. Paavsti isiklik esindaja võõrastes riikides. (Vb erineb nuntsiusest kuna esindab paavsti vaimulike huve. Kollektor - ??? (ehk isik, kes kogus kiriku makse?, kõlab ju loogiliselt¡K) Unam Sanctam 1302. aastal paavst Bonifatius VIII väljastatud bulla, milles väljendas paavsti kiriku ülemvõimu
lapsed. 3. Klassis kutsutakse pärimisele poolvennad,poolõed-consaguinei- kellel on ühine isa, kuid erinev ema. Uterini-kellel on ühine ema, kuid erinev isa ja nende lapsed. 4. Kui 3klassist kedagi ei ole, siis kutsutakse pärimisele ülejäänud sugulased külgijoones,vastavalt sugulusastme lähedusele.lõpmatuseni. Kui pärijaid polnud muutus pärand vaibepärandiks-bonum vacans. Legaadid ja fideikomissid Legaadiks-surnud isiku vara saamine singulaarse õpisjärgluse korras Legataar-vara saaja Sinugaarsed sugulased-isikud, kes saavad mingi eseme kellegi kaudu surnult isikult endale. Testament ainult legaatide kohustusega seadusjärgsele pärijale on kehtetu. Legaadid jagunevad: 1. Legatum per vindicationem.Isik, kellele legaat määrati, sai pärija poolt pärandi vastuvõtu momendist alates kohe vahenditult omandiõiguse legenteeritud asjale.
Nii ei olnud keiser talle ohtlik ja ta sai keskenduda paavsti võimu tugevdamisele. Innocentius III oli ka üks neist, kes algatas ristisõjad Eestisse. Katoliku kirik oli muutunud kogu Lääne-Euroopat hõlvamaks hiigelsuureks organisatsiooniks. Selle eesotsas seisis paavst, kelle valisid kõrgemad vaimuliked ehk kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke kutsuti paavsti kuuriaks ja maakondades valitsesid paavsti asemikud legaadid. Kirik vajas oma tegevuseks raha. Seda saadi peamiselt kirikmaksudest ehk kirikukümnisest. Kui sellest jäi väheks hakkas kirik müüma ka patulunastuskirju ehk indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta. Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele. Seetõttu tekkisid mungaordud, millest oluliseim oli tsistertslaste ordu
küsimus, kellel on üldse õigus vaimulikke ametisse nimetada. Investituuritüli – kellel on õigus anda üle kirikuametikandja tunnused. Paavst Gregorius VII on läinud ajalukku kui kõige suurema konflikti vallapäästja. Kõneldakse gregoriaanlikest reformidest, mis hakkavad 11. saj keskpaigas katoliku kiriku elu mõjutama ning kestavas kusagil 12. saj I veerandini. Greogorius ei olnud esimene reformpaavst. Hakkab suhtlema piiskoppidega üle kogu riigi, määrab ametisse paavstlikud legaadid. See, et paavst teeb n.ö oma asjaks kirikuasjade korraldamise, on reformpaavstluse üheks instrumendiks. Paavsti esindajad on nuntsiused. 1050. a paiku tekivad Itaalias ülestõusud, millest tuntuim on 1057. a toimunud Ataaria ülestõus Milanos, mida juthisid üks diakon ja aadlik. See on osa suureast rahvaliikumisest, kus madalam klass tõuseb üles kõrgvaimulike vastu. Tõustakse üles kirikliku korruptsiooni vastu. Ilmikud hakkavad muret
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel.
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel.
Keiser sunniti tunnistama paavsti ülemuslikkust ja Canossa lossis andestust paluma. Paavst Innocentius – võimsaim Rooma paavst (1198-1216): Viis Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. Mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, mis võimaldas tal sekkuda riikide siseasjadesse. Kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja ka Läänemere paganate ristimiseks. Juhtis võitlust leviva ketserlusega. Kiriku korraldus: Kuuria – paavsti õukond, mis kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Legaadid – teistesse maadesse saadetud paavsti esindajad. Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt. Kümnis – kiriku ülalpidamiseks kogutav kirikumaks – 1/10 maksja sissetulekust. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused kloostritega paljudes maades. Benediktiini ordu: Domineerisid varakeskajal, tegutsedes Püha Benedictuse reeglite alusel.
probleem, kuidas uut võimu vanade institutsioonidega sobitada. Keiser tahtis enda võimu kõikidel viisidel legitiseerida. Lasi valida ennast konsuliks, mitu korda. Rahvatribuuniks, oli vetoõigus, sai võimu rooma linna sees. Lasi kuulutada princeps senatus- senati eesistuja. Oli ka armeejuhataja. Olid keisriprovintsid, mis allusid otseselt keisrile. Teatud provintside kuberner. Need olid provintsid, mis olid hiljuti allutatud või oli relvastatud vastupanu, sinna saatis oma legaadid, legati ehk saadikud. Kujuneb välja isiklik ametkond ja bürokraatia. Tema ametkondades hakkavad tooni andma ratsanikud ja alamaadlikud. Bürokraatias kasutati keisriorje. Võimusüsteem toimis hästi. Maksukogumine oli paigas ja tõhus. Sellist valimissüsteemi püüdis hiljem imiteerida karl suur. Keiser sai religioosse võimu, pontifex maximus, jäi tiitel kuni 4 saj lõpuni pkr kuni ajani, mil kristlus sai riigikirikuks. Seejärel võttis tiitli üle rooma paavst, tänapäevani
annaabi.ee 
