New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol. ● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853
Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant. 5 Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim. 6 Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna. Euroopalased ja aafriklased vaevu teadsid üksteise olemasolust. Küll, aga kui Eurooplased
kehtestavas Inglise parlamendis esindatud. Hakati boikoteerima Inglismaa kaupu. Esimene relvakokkupõrge inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed üritasid Bostoni lähedal asunikelt relvad ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: üks kolonist oli pannud teiba otsa oma triibulise voodikoti. Esialgu ei seadnud kolonistid eesmärgiks täielikku lahkulöömist Inglismaast. Iseseisvusmõtte kujundamisel oli suur mõju 1776. aasta algul kirjanik Thomas Paine'i kirjutatud lendlehel. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Selle koostajaks oli Thomas Jefferson. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks osariikideks. 4. juulit tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana.
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud
valitsuse loomisele. Iseseisvussõda- vabadus tuli neil siiski endil kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud, parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see , et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased.Nad asetsesid hajusalt, tulistades puu või kivi tagant. Nii olid kaotused väiksemad. Legendi järgi pärineb Ameerika lipp sellest, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. 13 tähte = 13 kolooniat. Usa põhiseadus ja riigikord Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised demokraatiat ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund. Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine, föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse , kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Pt. 12. Eurooplased Aafrikas, Aasias ja
võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. 3 2. Raha ajalugu 2.1 Raha tekkimine Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid kolonistid kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana näiteks soola. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati valmistama kindla kulla- või hõbedasisaldusega münte. Raha valmistamise õigus oli tavaliselt ainult valitsejal ja riigivõimul
saj teisel pool Inglismaa valitsuses soovi nende jõukusest osa saada.Side ameeriklaste ja inglaste (Euroopa) vahel nõrgenes.Kuningas suurendas makse.Lisaks seati sisse tollid, mis takistasid kolooniate majanduslikku edenemist.Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda.Vastukaaluks loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi.Lexingtoni lahing, sealt saadi lipp, mis tehti triibulisest tekikotist (legend). 13 tähte, 13 triipu.Legend räägib, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. Ameerika riigilipp: Algselt võeti riigi- ja rahvuslipp kasutusele 1777. aastal ja sellel oli ainult 13 viisnurkset tähte. Kuni tänaseni on lippu muudetud 26 korda, viimati 4. juulil 1960, kui lisati viiekümnes täht, mis esindab Hawaii osariiki. Punased ja valged horisontaalsed triibud, mida on 13, tähistavad 13 algset osariiki.Viisnurksed tähed vardapoolsel ülemisel sinisel väljal aga sümboliseerivad praeguseid 50. osariiki
Harvard loodi 1636.aastal. Iseseisvuse väljakuulutamine: Kolonistid Ameerikas hakkasid üha jõukamaks saama ja see tekitas 18. sajandil Inglismaa valitsuse soovi tõsta kolonistide maksukoormust. See viis varsti vaenusuheteni. Inglise võimud üritasid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda, kuid sellele vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa. Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4.juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana. Iseseisvussõda: Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud
asetsevaid teravaid vastuolusid, nõuab inimlikke õigusi ja elamisvõimalust, ajakriitiline. Tema jutud põhjustasid vaidlusi, peeti vana lammutajaks, uue ehitajaks, tunnistati eesti kirjanduses realismi isaks. Romaan ,,Rahvavalgustaja" (1904) - vaatleb satiiriliselt väikese kirikualeviku olustikku, vaimset läppumist, elanike väikekodanliku mentaliteedi tühisust ja labasust. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 23 Jutustus ,,Kolonist" (1906) Tallinnasse kolides hakkas osalema seltside tegevuses, taotles eesti keelele suuremaid õigusi koolis, koostas ja avaldas emakeelseid kooliraamatuid ,,Ennemuistsed jutud lastele" (1909) ,,Ennemuistsed jutud Reinuvader rebasest" (1911) 1920 - abielu ja moraali probleeme käsitlev draama ,,Sõnajala õis" 1922 - komöödia ,,Uus miniister", näitekirjanduse osa tagasihoidlik loomingus. 30. August Kitzberg ja eesti draamakirjanduse uus laine. Näidend ,,Libahunt" jm.
Plebeid väljusid võitlusest peaaegu võitjatena, said tasapisi järjest suuremaid õigusi, uued inimesed said võimu juurde. Nende võimukeskus oli Cerese tempel- teraviljajumalanna, hoiti nende magistraatide arhiive, 1 tunnusmärk, et plebeid olid suures enamuses pärit maalt. Muutuses põllumajanduses toimusid ka mujal peale latiumi. Sõjategevuse käigus värvati sõdureid, algselt oli sõjaväekohustus üldine. Põllumees-sõdur- kolonist(sai oma teenistuse eest maad). Eriti kolonistid, kes saavad maad väljaspool itaaliat, kannavad suurt rolli piirkondade romaniseerumisel. Said teenistuse eest häid maid. Kui sõduril polnud rooma kodakondsust, siis said selle. Maa jagunes kaheks- ager publicus ja kolonistide maa, ülejäänud maa anti uuesti ringiga tagasi kohalikele elanikele müües või rentides. Asustustihedus oli hõre, jäi veel harimata maad üle, oli vähekõlbulik või
moraalset etemust. Põhitees: inimest on võimalik ümber kasvatada ja vaateid on võimalik muuta. Tohutu hulga draamade kõrval on kirjutanud ka romaane. ,,Metslane" nt- 1967. Ja teine on utoopia ,,2240s aasta"Selles metslases tuleb kõne alla sage teema, mis sajandivahetusel kirjandusteostes esineb juttu on Ameerikast kolonisatsioonieelsel perioodil. Tuleb esile, kuidas indiaanlased elavad ja nende elu kujutamine- maapealne paradiis keset loodust. Ja tuleb kolonist ja rikub kõik ära. 2240s aasta on kahtlemata utoopiline romaan. Selle teose pühendab vabade maaharijate elu kujutamisele. Utoopia osutus väga populaarseks. Teos nimetust mehest- kes istub pariisis ja arutab, kui ebaõiglane on elu. Jääb magama ja avastab end aastatst 2440 pariisis. Seal on elu looduslähedane, ei mingit suurlinna. Pariis koosneb ainult aedlinnadest- puud ja köögiviljad jne. Kogu avalik ruum ja
,,Sikk pinnib", ütlesid teised. Ikka seadis ta kusagil kahte tooli või teisi asju kõrvuti parajasse kaugusse, et nende vahel ,,pumbata" -- kätele toetudes end üles tõsta ja alla lasta. Sikk aina ,,sikutas", nagu mõned naljatasid, isegi siis, kui Vainukägu suure häälega luges uut testamenti või laulis lauluraamatust. Niisugused olid Indreku lähemad naabrid. Kõrvaltubades siinsamas, asus nii-öelda kogu asutise au ja uhkus -- kõige jõukamad ja nimekamad õpilased. Siin oli saksa kolonist Bessaraabiast, nimega Müller -- väike, kõhetu, kahvatu, pruunide silmadega, ruugete juustega, halli pluusiga. Temas polnud pealt näha midagi erilist, aga ta võis hobusena hirnuda, ja seda nii valjusti, et kogu asutis imestas tema oskust ja võimist. Nii kõhetu keha ja nii suur ning loomalik hääl! Mülleri all magas eestlane Vutt, vallatu logard, aastat viisteist, kuusteist vana, mitmest koolist juba läbi käinud
annaabi.ee 
