New York Asukoht ● Pindala: 1214 km² ● Asub New Yorgi osariigis vapp lipp ● elanike arv: 8 405 837 Rassiline jagunemine: ● asiaadid- 12,7% ● mustanahalised või aafriklased- 25,5% ● hispaanlased või latiinod- 28,6% ● valged- 44,0% ● mitte hispaanlased- 33,3% Ajalugu ● 1624. aastal Hollandi kolonist asutas kauplemiskoha. ● 1664. aastal oli Inglismaa kontrolli all, kingitus Yorki hertsogile. ● 1785-1790.aastadel oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn. ● Ameerika iseseisvussõja suurim lahing peeti Brooklyni linnaosas 1776. aastal. Linnaosad Manhattan Bronx Brooklyn Queens Staten Island Vabadussammas ● Asub Liberty Islandil ● Kõrgus 46,05 m ● Ameerika Ühendriikide ja tema demokraatia sümbol. ● Kujutab naist tõrvikuga Central Park ● ehitati 1853
Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant. 5 Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim. 6 Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna. Euroopalased ja aafriklased vaevu teadsid üksteise olemasolust. Küll, aga kui Eurooplased
kehtestavas Inglise parlamendis esindatud. Hakati boikoteerima Inglismaa kaupu. Esimene relvakokkupõrge inglise sõdurite ja kolonistide vahel toimus 1775. aasta aprillis, mil Inglise väed üritasid Bostoni lähedal asunikelt relvad ära võtta. Üle kogu maa loodi kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15000-meheline vägi. Legendi järgi pärineb siit ka Ameerika lipp: üks kolonist oli pannud teiba otsa oma triibulise voodikoti. Esialgu ei seadnud kolonistid eesmärgiks täielikku lahkulöömist Inglismaast. Iseseisvusmõtte kujundamisel oli suur mõju 1776. aasta algul kirjanik Thomas Paine'i kirjutatud lendlehel. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Selle koostajaks oli Thomas Jefferson. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks osariikideks. 4. juulit tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana.
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
Otepää Gümnaasium Laura Meigas RAHA AJALUGU referaat Otepää 2017 1 SISUKORD Tiitelleht……...………………………………………………………………………………...1 Sisukord……...………………………………………………………………………………...2 Sissejuhatus……..……………………………………………………………………………..3 2. Raha Ajalugu……..…………………………………………………………………………4 2.1 Raha tekkimine……….…………………………………………………………………..4 2.2 Esimesed mündid…………….……………………………………………………….…..4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel……….…………………………………………………………..5 2.4 Kullastandard………………….………………………………………………………….5 2.5 Bretton Woods……………….…………………………………………………………...6 2.6 Rahvusvaheline valuutafond……..……………………………………………………….6 2.7 Elektrooniline raha………………..……………………………………………………....6 2.8 20. sajandi vääringud Euroopas…………..………………………………………………7 2.9 Euro kasutuselevõtt…………………....…..…………………………………………….....
saj teisel pool Inglismaa valitsuses soovi nende jõukusest osa saada.Side ameeriklaste ja inglaste (Euroopa) vahel nõrgenes.Kuningas suurendas makse.Lisaks seati sisse tollid, mis takistasid kolooniate majanduslikku edenemist.Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda.Vastukaaluks loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi.Lexingtoni lahing, sealt saadi lipp, mis tehti triibulisest tekikotist (legend). 13 tähte, 13 triipu.Legend räägib, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. Ameerika riigilipp: Algselt võeti riigi- ja rahvuslipp kasutusele 1777. aastal ja sellel oli ainult 13 viisnurkset tähte. Kuni tänaseni on lippu muudetud 26 korda, viimati 4. juulil 1960, kui lisati viiekümnes täht, mis esindab Hawaii osariiki. Punased ja valged horisontaalsed triibud, mida on 13, tähistavad 13 algset osariiki.Viisnurksed tähed vardapoolsel ülemisel sinisel väljal aga sümboliseerivad praeguseid 50. osariiki
Harvard loodi 1636.aastal. Iseseisvuse väljakuulutamine: Kolonistid Ameerikas hakkasid üha jõukamaks saama ja see tekitas 18. sajandil Inglismaa valitsuse soovi tõsta kolonistide maksukoormust. See viis varsti vaenusuheteni. Inglise võimud üritasid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda, kuid sellele vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa. Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4.juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana. Iseseisvussõda: Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
moraalset etemust. Põhitees: inimest on võimalik ümber kasvatada ja vaateid on võimalik muuta. Tohutu hulga draamade kõrval on kirjutanud ka romaane. ,,Metslane" nt- 1967. Ja teine on utoopia ,,2240s aasta"Selles metslases tuleb kõne alla sage teema, mis sajandivahetusel kirjandusteostes esineb juttu on Ameerikast kolonisatsioonieelsel perioodil. Tuleb esile, kuidas indiaanlased elavad ja nende elu kujutamine- maapealne paradiis keset loodust. Ja tuleb kolonist ja rikub kõik ära. 2240s aasta on kahtlemata utoopiline romaan. Selle teose pühendab vabade maaharijate elu kujutamisele. Utoopia osutus väga populaarseks. Teos nimetust mehest- kes istub pariisis ja arutab, kui ebaõiglane on elu. Jääb magama ja avastab end aastatst 2440 pariisis. Seal on elu looduslähedane, ei mingit suurlinna. Pariis koosneb ainult aedlinnadest- puud ja köögiviljad jne. Kogu avalik ruum ja
,,Sikk pinnib", ütlesid teised. Ikka seadis ta kusagil kahte tooli või teisi asju kõrvuti parajasse kaugusse, et nende vahel ,,pumbata" -- kätele toetudes end üles tõsta ja alla lasta. Sikk aina ,,sikutas", nagu mõned naljatasid, isegi siis, kui Vainukägu suure häälega luges uut testamenti või laulis lauluraamatust. Niisugused olid Indreku lähemad naabrid. Kõrvaltubades siinsamas, asus nii-öelda kogu asutise au ja uhkus -- kõige jõukamad ja nimekamad õpilased. Siin oli saksa kolonist Bessaraabiast, nimega Müller -- väike, kõhetu, kahvatu, pruunide silmadega, ruugete juustega, halli pluusiga. Temas polnud pealt näha midagi erilist, aga ta võis hobusena hirnuda, ja seda nii valjusti, et kogu asutis imestas tema oskust ja võimist. Nii kõhetu keha ja nii suur ning loomalik hääl! Mülleri all magas eestlane Vutt, vallatu logard, aastat viisteist, kuusteist vana, mitmest koolist juba läbi käinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
