Vana-Rooma (0)

Vana- Rooma .
Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa.
Vana- Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia.
KREEKA
Sarnasused
ROOMA
Kõrged mäed- liiklus kreeka sees takistatud, liiklus meritsi, Vahemere idaosa, saari rohkem, Ateena keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged mäed igalpool,Pärsia sõjad , etniliselt ühtne.
Paiknevad Vahemeres, mäed, mäestikud, sadamad, sõjad, saarte olemasolu, kreeklased
Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista liiklust ,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari vähem: Korsika, Sardiinia , Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi -selle ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu kinni, Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad konkurendid), 3 erinevat hõimu: 1) itaalikud - Itaalia keskosa 2)latiinid-õiged roomlased ,Latiumi maakonnas 3)samniidid. Etruuria maakonnas etruskid ,Itaalia lõunaosas kreeklased(Tarantium ja Sitsiilias koloonia Sürakuusa)
Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas oli Romulus . Kokku oli 7 kuningat. Rooma valdused hõlmasid linna lähiümbruse,ulatudes Tiberi suudmeni,kuhu rajati Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510a eKr Rooma kuningavõim kukutati .Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tõttu maapakku minema.Kehtestati vabariik.
Varane vabariik 509-265a eKr Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud ,kelle seast kõrgeimad on 2 konsulit . V saj eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi mk Kesk Itaalias.Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias.Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.Rooma ja Kartaago vahel oli 3 sõda-Puunia sõjad.(Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr. Merel ja Sitsiilia saarel.Algul polnud roomlastel laevastikku ja see tagas kartaagolaste edu.Kuid rajanud laevastiku, omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu , sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada. Hannibal tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216a eKr.Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma .202a eKr said kartaagolased P-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud rahu paluma.Kartaago kaotas kogu oma laevastiku,kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmandas Puunia sõjas-vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago.See juhtus 146a eKr. ) Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga,laiendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146a eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele.Nii said roomlased esimese valduse Aasias.Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a eKr II ja I saj vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee .Seni kodanikest koosnenud vägi asendati palgaväega. Algasid kodusõjad. Senati võim vähenes.Asju otsustasid võimsad väepealikud.Jätkusid vallutussõjad. Võimsaimate riigimeestena eesotsas: Pompeius ja Caesar ,kes sõlmisid liidu riigi ühtseks juhtimiseks . Pompeius oli kuulus vallutuste pärast Väike-Aasias ja Süürias, Caesar aga alistas Rooma võimule Gallia. 49a puhkes P ja C vahel kodusõda.Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas,Pompeius sai lüüa,põgenes,kuid tapeti . C tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.44a tapeti C kuna paljud polnud ainuvalitsusega rahul. Tõusid võimule: Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel: O-läänepoolsed osad, A-idapoolsed osad. A abiellus Kleopatraga ja sai Egiptusest rahalist tuge. A ja O vahel kodusõda. A 31eKr sai A laevastik O lüüa. A põgenes Egiptusesse ,kus tema ja Kleopatra end tapsid .30a eKr vallutas O Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero -54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul . I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia, Mesopotaamia . Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa, Šveitsi ,Austria, Serbia , Bulgaaria .Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.

Rooma linna tekkimine

Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Roma riigi ametlik keel. VII saj võtsid latiinid kasutusele tähestiku- kujunes ladina tähestik.
Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Just nende kolme valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum , järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus . Kuningas nimetati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga.
4.Rooma ühiskonna valitsemine kuningate ajal,vabariigi ajal,keisririigi ajal.
Kuningate aeg-7 kuningat, aastatel 753-509 eKr,kolm viimased neist olid etruskid. Just nende ajal kuj Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu-ja koosolekuplats foorum,järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid .Müüridega piirati linn alles IV saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned.
Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica ,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas- patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid.
Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid, kadusid .Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve.
Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond – linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia , siis ratsanikuseisus , kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi. Neist mada-lamal seisid linnade käsitöölised ning vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva sissetulekuta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne senaatori või ratsanikuseisusesse kuuluva jõuka kodaniku kliendid.
Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige seoses vallutussõdadega alates 3. saj. eKr. Orjade hulgas oli nii kõrgeltharitud kreeklasi kui ka täiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutu -mata barbareid. Orje kasutati igasugustel töödel; orjad kuulusid täielikult oma peremehele, kes võis nendega toimida oma suva järgi (ka tappa). Mõnikord lasi peremees orja ka vabaks või lasi sel end vabaks osta.
Rooma perekond oli mehekeskne – perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred , pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite.
Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ha-kati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Rikkamates perekondades kasutati selleks ko-duõpetaja teeneid, teised saatsid oma lapsed (enamasti poisid, aga mõnikord ka tüdrukud) kooli, kus oman - dati kirjatarkuse alused (õpiti lugema, kirjutama, arvutama) – sellega enamiku roomlaste haridus ka piirdus; koolis ei käinud siiski kaugeltki mitte kõik lapsed. Suursugustes peredes , kus poistest püüti kasvatada avali -ku ja poliitilise elu tegelasi, õpiti lisaks kreeka ja põhjalikumalt ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu, kõnekunsti ja filosoofiat.
Roomlaste igapäevane alusrõivas – tuunika – oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ula-tuv riidetükk. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamat tuunikat üksteise peal. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga – see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale.
Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur - ja puuvilju . Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini.
Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paik-nes ristkülikukujuline ruum – aatrium –, mis oli omalaadne pere- või elutuba , selle ümber asusid maga-mistoad, köök jm ruumid. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et päevavalgus pääseks majja otse ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad.
Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel Panteon , obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad ( termid ), amfiteatrid ja hipo -droomid.
Roomlased armastasid väga avalikke vaatemänge – hoburakendite võidusõite hipodroomil ja gladiaatorite (elukutseliste mõõgavõitlejate) võitlusi amfiteatris . Rooma hipodroomidest oli tähtsaim Circus Maximus , amfiteatritest Colosseum (mahutas 50 000 pealtvaatajat).
Rooma armee
Tegi aja jooksul läbi muutusi. Vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega,mille korraldus kujunes lõplikult välja keisririigi ajal. Kuid kõigist muutustest hoolimata jäid Rooma sõjaväe ülesehitus,relvastus,võitlustaktika suurel määral samaks. Alates I Puunia sõjast oli neil võimas sõjalaevastik . Nad olid parimad kindluste piirajad,kasutades selleks katapulte-kivi ja nooleheitemasinaid, müürilõhkujaid,piiramistorne.Nad õppisid oma sõjaväelaagreid kindlustama ootamatute kallaletungide eest muldvalli ja palktaraga. Vallutamise ajal pidid nad üha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi.Sõjaväkke värvati ka provintside elanikke. Leegion -Rooma sõjaväe peamine väeüksus.See koosnes 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. See rivistus justkui maleruutudena asetatud allüksustena. See muutis roomlaste taktika paindlikuks,võimaldades võidelda ka künklikul maastikul. Vaenlase pihta heideti odasid kaugemalt ja seejärel lähemalt asuti mõõgavõitlusesse. Leegioni koosseisu kuulusid ka kergerelvastusega jalamehed ja ratsaväeüksused.Ratsavägi kaitses jalaväge külgedelt, tegi luuret ja jälitas põgenevat vaenlast . Relvastus koosnes kiivrist,rinna-,küünarvarre-ja põlvekaitsetest,kilbist,viskeodast,sirgest mõõgast.
Rooma õigus
Kõik Rooma kod olid seaduse kaitse all,riik toimis seaduslikul alusel. Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seaduseandjale.Ka keiser pidi alluma seadustele ja andma neid välja riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma seadusandlus sai alguse 12tahvli seadustest .Kujunes seaduste kogum. Juurdus põhimõte,et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi,vaid rangelt seaduse sätteid silmas pidades.Seadused vältisid liialt karme karitusi.Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus,mitte karmid karistused. Keisririigi ajal hakati tähelepanu pöörama saj jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele.Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad- juristid - ja kujunes selge juriidiline(õigusteaduslik)terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad tänapäevalgi.
8.Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega?Rooma vabariigi languse põhjused
1)talupoegade laostumine: * pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegeleda põlluharimisega *tekkisid orjatöl baseeruvad latifundiumid , kus ei tegeldus niivõrd viljakasvatuse, kuivõrd oliivide ja viinamarjade kasvatamisega ,sest provintsidest tuli Rooma rohkesti odavalt vilja. *Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid. Vendade Gracchuste reform püüdis taastada elujõulist talupoegkonda,aga põrkas suurmaavaldajate vastupanule.Mõlemad vennad tapeti.
2)vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp.Kuna talupojad ei saanud enam sõjaväekohustust täita,siis kuj palgaarmee .Mariuse sõjaväereform -proletaare hakati värbama palgasõduriteks.Need olid aga truud eelkõige oma väepealikule ja mitte Rooma rahvale.
3)Riik oli kasvanud nii suureks,et kõik kod ei saanud enam osaleda rahvakoosolekul,riigiasjade otsustamisel. Oli tekkinud suur hulk kodanikke , kes ei saanud kogu elu jooksul Rooma.
4)Rahvakoosolek hakkas üha enam koosnema proletaaridest,kellel olid küll kodanikuõigused,kes aga polnud võimelised täitma kodanikukohust.
9.Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda.
Nad nimetasid ülemvõimupoliitikat “ jaga ja valitse”. Itaalias:*sõjajõud Rooma käsitlusse *loovutama osa maast *relvajõud Rooma käsutuses.Enam enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakontsuse *vabad mehed said Rooma kodanikeks.Väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid *kogu maa Rooma riigi omand(maksude tasumine) *valitses asehaldur *asehaldur kaitseb provintsi välisvaenlaste eest.Riiki valitses imperaator. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne - kogu võimn kuulus pereisale.
Rooma linn
Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas.Asub 7 künkal.Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus. Roomast sai vabariigi lõpul ja Keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn. Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv vb isegi üle miljoni. Linnaelanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev, seal elasid senaatoriperekonnad, ratsaniku seisuse liikmed, poodnikud, käsitöölisi ja ka arvukalt proletaarlasi, kelle elamiseks oli riik regulaarselt vilja jagas. Keeleks oli Ladina keel. Majad olid valdavalt puust või tellistest. Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon. Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaaži ja erootilisi teenuseid.Seal olid ka rmtk ja lugemissaal. Korrusmajad- vaste üürimajad,puust ja hiljem kivist. Rikkad elasid mugavates aatriumelamutes.
Perekond ja eluolu
Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all. Pol õigusi neil polnud, kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja . Abielu,mis sõlmiti pärast murdeiga ,tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja –n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene.
Religioon Roomas
Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas , kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Tähtsamad pühamud olid riigi kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikud ühisettevõtmised. Oma ülesannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi, millest tähtsam oli 16- liikmeline pontifekside kolleegium , mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus( suurim pontifex). Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama.
Vih: tugevad kreekapärased jooned,jumalad Kreekast üle võetud,on muutunud jumalate tähtsus,Roomas austati Kronost,Kreekas Saturnust mitte, Kreekas austati Athenat,Roomas Minervat mitte, Dionysos -Bacchust-austati, Jupiter/ Zeus -mõlemad tähtsad!,Hestiat austati Kreekas kodus,Vestat ka Roomas, templiehitus- kuppel , Panteon-kõikide jumalate tempel,religioon oli riiklik,Pontifex Maximus-ülempreester,võeti üle Idamaa jumalad,müsteeriume riigi kontrolli alt, keisrit austati nagu jumalat, suur animalistlik mõju, animism -loodus hingestatus 1)usuti et olemas muumen 2) hinged olulised 3)igal mehel oli genius ; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid.
Rooma kultuuritegelased: Plautus , Cicero, Vergilius , Titus Livius , Lukianos, Ptolemaios , Galenos.
leegion, patriitsid, plebeid, patrooon, klient , 12 tahvli seadused, populus Romanus , Rooma rahu, princeps, imperaator, keiser, koloonia, munitsiipium, provints , liitlane , nobiliteet , imperaator, veto õigus, latifundium, foorum, panteon, tuunika, tooga, akveduktid, termid, Colosseum, Circus Maximus
Leegion-vana-rooma sõjaväeline üksus
Patriits -vana-rooma riigi kodanik
Plebeid-nad olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Sinna ei kuulunud patriitsid.
nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena.
Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis , mis kannab üht või mitut veekanalit.
Colosseum on amfiteater Roomas.
Patroon - oli Vana-Roomas rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla.
Klient-vaesed inimesed
Kaheteistkümne tahvli seadused-450a eKr patriitside ja plebeide võitluse tippajal, pandi kirja esimesed Rooma seadused. Kuna need kirj 12pronkstahvlile,siis tuntakse neid selle nime all.
Pax Romana ehk 'rooma rahu' nime all tuntakse pikka suhteliselt rahulikku perioodi Rooma riigis.
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Veto on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata.
Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum.
Panteon tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus. Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit.
Tuunika (ladina keeles tunica ) oli roomlaste rõivaese.
Liitlane on kellegagi liidus olev inimene või kellegi pooldaja , toetaja.
Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale.
Imperaator oli impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas.
Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel .
Koloonia ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium , mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel.
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.