Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud...
Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta poliseid . Sparta Ateena asend, linna välisilme Lõuna Kreekas. Peloponnosese poolsaael KeskKreekas,Atika maakonnas;Ateena Sarnanes külaga. Kaunid ehitised puudusid. linn oli uhke ehituste poolest....
Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid. Matemaatikud leiutasid praeguse numbrisüsteemi. AJANTA KOOPAD Vana-India võimas kultuuripärand koobaspühamud 2.saj eKr. VANA-KREEKA LOODUS Balkani ps lõunaots. Mandri-Kreeka ja Egeuse saared. Mägisus! eri piirkondade ühendus põhiliselt meritsi kreeklased head meresõitjad. Kreekas oli palju sõltumatuid linnriike e POLISeid . Linnade ühtsus oli kultuuriline keel, kombed > usk, poliitika Klassikalise ajajärgu ajal kaks võimukeskust: Peloponnesose liit ja Ateena Mereliit KREEKA-MÜKEENE KULTUUR Ehk EGEUSE kultuur. Jaguneb kaheks: · Kreeta saare kultuur loodi eri rahvaste poolt · Mükeene kultuur Kreeta (Minose / minoiline) kultuur - 2000 eKr 1400 eKr. Lõid endale LINEAARKIRJA A, mida ei osata siiani lugeda. Iseloomulikud tunnused labürindisarnased lossid. Eriti tuntud loss KNOSSOS....
Tekkis lineaarkiri B mida oskame lugeda. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes...
saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid , suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e...
Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad....
Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. 8.-5. sajandil e.m.a...
Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erladasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad....
Nad olid enamasti Aristrokaadid. Algul olid kõik polised Aristrokaatlikud kuid hiljem arenes id välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu. Aristrokaatlikud linnriigid Aristrokaatlik linnriik oli Sparta. Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes valitsesid Aristrokaatlike poliseid . Aristrokaadid olid linnriigi kõige rikkaimad ja suursugusemad. Ainult aristrokaate loeti Spartas kodanikeks. Türannia Türannid on isehakanud valitsejad. Kõik aristrokaadid ei olnud üksteisega polise valitsemise asjades nõus ja see põhjustas sisetülisid. Tihti sõdisid aristrokaadid omavahel. Tülide käigus õnnestus mõnek aristrokaadil vastane alistada ja ise ainuvalitsejaks saada. Neid inimesi nimetati türannideks ja nende valitsemist türanniaks...
Orjad tegid raskemat füüsilist tööd ( v.a. erioskuseid nõudvat tööd ) - olid Vana- Kreeka peamiseks tööjõuks. Poliste kujunemine: Polis Kreeka linnriik koos seda ümbritseva maa-alaga. Linn oli rajatud tavaliselt ümber: akropoli polise kindlustatud keskus/kindlus agoraa polise koosoleku- ja turuplats Kreeka polised: Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad: POLIS PIIRKOND PÄRITOLU Sparta Lakoonia maakond dooria Korintose Isthmose dooria Ateena Atika joonia Mileetos Väike-Aasia poolsaarel joonia Delfi Fookise maakond tähtsad usukeskustena...
Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid , kus domineerisid aristokraadid, nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt....
Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid:Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid . Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, etkaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele....
Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid ? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17...
Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Kreeklased valisid jumalatest ühe endale eriliseks kaitsjaks ja ehitasid akropolile tema auks templi. Ateena, jumalanna Athena linn, oli väiksematest polistest kümme korda suurem. Sageli tülitsesid ja sõdisid linnriigid omavahel. Kaks kõige võimsamat polist Ateena ja Sparta olid vihased rtivaalid. Kuid kui Kreekasse tungisid pärslased või teised välisvaenlased, ühinesid linnriigid, et kaitsta oma maad....
Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid , suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave. Itaalikud: rändasid teisel aastatuhandel eKr Apenniini...
Samas esinesid homoseksuaalsed suhted kõrvuti heteroseksuaalsetega. Mehed suhtlesid oma abikaasa teadmisel noorukite, orjataride, prostituutide või hetääridega (kr k hetaira sõbratar, armuke), kuid naistelt eeldati ainult monogaamiat. 2.3. Ehituskunst ja Ateena linn: 5.sajandiks eKr oli Ateena riigist kujunenud üks suurimaid poliseid (~200 tuhat inimest) ning selle keskuseks oli 5 km kaugusel merest asuv Ateena linn (~100 tuhat elanikku). Oma välisilmelt oli linn tagasihoidlik- sillutamata kitsaste ja kõverate tänavate kõrval olid ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud ning käsitöökojad. Uhkemalt oli välja ehitatud ainult agoraa ümbrus. Pärast seda, kui 6.sajandil lõpul eKr oli linn ümbritsetud ringmüüriga, kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse...
Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Üksnes üleloomulik jõud võis tema vastu saada ja lõpuks hukutaski Heraklese maagia. Mõistusega seevastu ei saanud Herakles kiidelda. Seda oli tal vähe. Ükskord, kui tal palav hakkas, sihtis ta Päikest ja ähvardas seda lasta. Kord, kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Suuremad polised: Argos, Ateena, Delfi, Sparta. Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu....
Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid . Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma...
Kodanikonna määratlus ja seega rahvakoosolekul osalejate ring oli eri polistes kindlasti erinev, kuid pole põhjust arvata, et hopliiditsensusele vastavad mehed sealt välja oleks jäänud. Võib arvata, et mõnel pool koosnes kodanikkond ainult maavaldajatest, teisal aga loeti kodanikeks tõenäoliselt kõiki kohalikku päritolu vabu mehi. Nõukogus ja rahvakoosolekul otsustatu täideviimiseks valiti rikaste ja suursuguste seast igal aastal riigiametnikud. Poliseid tekkis Kreekas ja kolooniates sadu. Enamasti olid nad üsna väikesed mõne tuhande elanikuga ja seega u. 1000 kodanikuga polis oli juba arvestatav jõud ja nende keskused ei ületanud tavaliselt väikelinna mõõtmeid. Linnas olid pühamud, koosolekuplats (agora) ja sageli ka kindlus mäekünkal (akropolis). Linnad ise olid mõnigi kord kindlustamata. Suurematest linnadest kujunesid aga rahvarohked ja vahel ka...