Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vitsakimp" - 20 õppematerjali

Itaalia-Benito Mussolini-Fašism
15
docx

Itaalia. Benito Mussolini. Fašism

4 hiljem lisati veel radikaalseid nõudmisi: üldine valimisõigus, kodanikeõiguste tagamine, politsei kaotamine, privileegide ja tiitlite kaotamine, Asutava Kogu kokkukutsumine, progressiivse tulumaksu kehtestamine kapitalilt, 8-tunnise tööpäeva kehtestamine, miinimumpalga kindlaksmääramine, talupoegadele maa jagamine, kõigile hariduse tagamine jne. Kokkutulnud hakkasid ennast nimetama fasistideks ("fascio" ­ liit, side). Liikumise sümboliks valiti fasces ­ liktorite vitsakimp koos kirvega. Vana-Roomas tähistas see võimu, fasistlikus liikumises sümboliseeris vitsakimp ühtsust ja kirves sellest võrsuvat jõudu. Liktori vitsakimp koos kirvega, fasistide sümbol Fasistide liikumisega ühinesid peale endiste sõjaväelaste veel anarhistid, futuristid, sündikalistid jmt. Juba 3 nädalat hiljem demonstreerisid nad oma jõudu. Nad ründasid "Avanti" trükikoda. Kallaletungi juhtis futuristide liider ja manifesti koostaja poeet F. Marinetti.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Benito Mussolini
8
doc

Benito Mussolini

nõudmisi: üldine valimisõigus, kodanikeõiguste tagamine, politsei kaotamine, privileegide ja tiitlite kaotamine, Asutava Kogu kokkukutsumine, progressiivse tulumaksu kehtestamine kapitalilt, 8-tunnise tööpäeva kehtestamine, miinimumpalga kindlaksmääramine, talupoegadele maa jagamine, kõigile hariduse tagamine jne. Kokkutulnud hakkasid ennast nimetama fasistideks ("fascio" ­ liit, side). Liikumise sümboliks valiti fasces ­ liktorite vitsakimp koos kirvega. Vana-Roomas tähistas 2 see võimu, fasistlikus liikumises sümboliseeris vitsakimp ühtsust ja kirves sellest võrsuvat jõudu. Liktori vitsakimp koos kirvega, fasistide sümbol Fasistide liikumisega ühinesid peale endiste sõjaväelaste veel anarhistid, futuristid, sündikalistid jmt. Juba 3 nädalat hiljem demonstreerisid nad oma jõudu. Nad

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Hitler ja Mussolini
4
docx

Hitler ja Mussolini

Mitte rahvus ei loo riiki, vaid pigem loob riik rahvuse ja annab inimestele südametunnistuse, moraali ja tahte, seega tegusa olemise. Riik kui kõikehaarav tahe loob ka õiguse ja õigluse. Lühidalt - riik ei ole ainult seaduste andja ja institutsioonide looja, vaid eelkõige vaimse elu arendaja ja inimeste harija. Riik ei taha muuta inimese elamise vorme, vaid tema elu sisu, inimest ennast, tema iseloomu ja usku. Sellepärast on fašistliku riigi sümboliks Vana Rooma riigi liktorite vitsakimp sinna peidetud kirvega - ühtsuse, jõu ja õiguse sümbol. Sõna "fašism" tuleneb ladinakeelsest sõnast "fasces" (loe: fastses), mis tähendab vitsakimpu Itaalia fašismi tunnusjooned  Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega.  Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist

Politoloogia → Politoloogia
6 allalaadimist
Kontrolltöö ajalugu a osa
8
docx

Kontrolltöö ajalugu a osa

Inglismaal ka palju hukkunuid, lisaks lasti põhja palju inglise sõjalaevu (700 000 hukkunut). USA kaotused olid väikesed (2000 meest). Prantsusmaa on Saksamaa naaber ( 1870 ja 1914 ründas Saksamaa Prantsusmaad). Inglismaa on üle mere naaber ja USA üle ookeani naaber. Saksamaal sõda ei toimunud aga seal oli toidupuudus, Prantsusmaa oli segi pekstud. D. 1. Postmargil on kujutatud Hitleri ja Mussolini. 2. Üks sümbol on fašistide märk (vitsakimp koos kirvega) ja teine natside märk (kotkas ja haakrist). 3. Pealkirjaga on mõeldud Hispaania kodusõja võitu. Saksamaa ja Itaalia tegid koostööd. E. 1. Industrialiseerimine – suurtööstuse rajamine. 2. Industrialiseerimine muutis põllumajandusmaa tööstusmaaks. 3. „Viisaastaku viimane – neljas aasta“ tähendab, et 4 aastaga püüti 5 aasta plaan täita. Kontrolltöö D A. *Adolf Hitler – Saksamaa juht, II maailmasõja algataja *Jossif Stalin – NSV juht

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu-
5
docx

Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ?

totalitaarne võim(terrorit rohkem). Totalitaarsed riigid-Itaalia, Saksamaa ja NSVL. FASISTLIK ITAALIA *rahulolematus Versaille´i süsteemiga, tööpuudus- tõrjuti eemale, otsuseid teha ei lastud Itaalial.Tekitati müüt, et tänu Itaaliale võideti IMS. *Äärmuslike ideoloogiate tõus-kasutati inimeste meelsust ära. -Kommunistid(ettevõtjad võitlesid kommunismile vastu) -Fasistid, Benito Mussolini *Fascio-liit, ühendus, fasces-vitsakimp *Mustsärklased- Löögirühm, IMS veteranid

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
FAŠISM
15
odt

FAŠISM

fasism ning eelkõige fasism Itaalias, sest sealt sai antud liikumine alguse. Samuti vaatleme fasismi Eestis ning uusi fasismi vorme. Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega ­ kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees.1 Nimetatud vitsakimp sai Fasistliku Partei embleemiks, sümboliseerides erinevaid fasistlikke rühmitusi, kes ühendatuna omandasid kollektiivse jõu.2 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Fa%C5%A1ism 2 Lee S. J. (2002) Euroopa diktatuurid 1918 ­ 1945, lk. 155 3 Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Kadripäev - Mardipäev
10
docx

Kadripäev - Mardipäev

nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pereliikmele kergelt 2- 3sopsu,sõnades"tervist,tervist" või 2terveks,terveks". Kadridel oli kaasas ka kadrititt (nukkvõi lihtsalt puuhalg) kellele nõuti kindaid,sokke ja hambaraha.Kadriisal oli kaasas"kadrihani"(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada. Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
21 allalaadimist
Muistne Itaalia-Vana-Rooma algus-Rooma Vabariik ja Rooma langus
3
doc

Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

magistraatide poolt või vastu, kuid rahvas ise seadusi algata ei saanud, samuti ei olnud neil õigust ka kandidaate esitada. Iga väeosa või piirkond andis ühe hääle. Lõpptulemuseks oli väeosade või piirkondade hääled kokku loetuna. Riigiametnikest ehk magistraatidest oli kõrgeimad kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge, neid saatsid 12 auvahti, õlal magistraatide võimusümbol ­ rihmaga kokkuseotud vitsakimp. Preetorid tegelesid õigusemõismisega. Nimetatud ametnikud oli ametis aasta. Seevastu tsenorite ametiaeg kestis viis aastat, nad valiti konsulite hulgast, korraldasid loendust (tsensust), koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Diktaator valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks, ta oli piiramatu võimuga, ametiaja lõppedes pidi oma tegevuse üle aru andma. 1

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist
Eestlaste vanad jõulukombed
22
docx

Eestlaste vanad jõulukombed

õlekõrtest lumeräitsakate, keede jm meisterdamise algatus saadi koolist ning sealt levis see oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest kuusk pidi olema üllatus. Koos jõulupuuga kodunes jõuluvana. Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi perele kingitusi ja talle tuli tänutäheks salmi lugeda. Tema rõivastuseks olid pahupidi kasukas, karvamüts, vildid ja labakindad. habe oli linapeost. Kaasas oli vitsakimp. Nii mõnestki mälestustest selgub, et vits polnudki juhuslik kaunistus, vaid seda läks mõne nähvi andmiseks tõepoolest vaja. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija. Jõulukaarte on saadetud juba 19. saj lõpust, leeviku sai see 1920. aastatel. Kaarte saadeti peamiselt sugulastele ja need hoiti mälestuseks. Enamasti saadeti need ümbrikuta. 1980. aastatel hakkas vohama pühadekaartidele albumide kirjutamine. See komme oli populaarne nii linnas kui maal.

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist
Jaanipäev
12
doc

Jaanipäev

neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. /1/

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

ülekohtu peale. Rahvatribuun muutus hiljem Rooma tähtsaimaks ametkonnaks. Vabariigi aja lõppus lasksid ptriitsid ennast plebeideks kuulutada. Konsul - kõrgeim ametnik vabariigi ajal, kes oli ka sõjaväe juht (kaks inimest). Senex - rauk, sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator. Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500. Liktor - Rooma korravalvur, kelle ametitunnuseks oli fascus ehk vitsakimp, mis oli vööle seotud. (Fascus - itaalia keeles liit või pühendus, sellest tuleb sõna fasism.) Tsensor - valis riigiametnike hulgast senaatoreid välja. 3.4 ROOMA VALLUTUSED. Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit). 3.4.1 PUUNIA SÕJAD I-III. III SAJAND - 146 EKR.

Ajalugu → Ajalugu
113 allalaadimist
Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
11
doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

Vabariigi ajal olid riigiorganiteks: · Magistraadid ­ üheks aastaks valitud ametnikud, olid kollegiaalsed ehk korraga oli ametis vähemalt 2 inimest vältimaks diktatuuri. Ametisse sai kandideerida tõusvas järjekorras ning kindlate vahedega. Ametnikud polnud tasustatud, see oli aukohus. Seetõttu olid ametnikud enamjaolt rikkad. · 2 konsulit ­ kõrgeimad magistraadid, sõjaväe juhid. Neid saatsid 12 vahti. Võimusümboliks oli rimaga seotud vitsakimp. · Preetorid ­ õigusemõistjad, võisid ka sõjaväge juhtida ning asendada konsulit. · Tsensorid ­ 5 aastaks endiste konsulite hulgast. Loendasid rahvast ning koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukommete üle. · Diktaator ­ tõsise ohu korral 6 kuuks ametisse määratud riigijuht. · Rahvatribuunid ­ vetoõigust omavad plebeid. · Senat ­ valitsev riiginõukogu (endised + tulevased magistraadid), eluaegne amet.

Ajalugu → Ajalugu
89 allalaadimist
Demokraatia ja totalitaarne režiim
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

Nõukogude Liit lakkas olemast samal ajal, kui Eesti sai taas iseseisvaks riigiks ­ augustis 1991. Eesti Vabariigis tähistatakse taasiseseisvumispäeva 20. augustil. Eesti Vabariigi sünnipäev on aga 24. veebruaril. Ka Venemaa on nüüd kapitalistlik maa. On ääretult tähtis, et suhted Eesti ja Venemaa vahel oleksid sõbralikud. FASISTLIK ITAALIA (1921 ­ 1943) JA NATSLIK SAKSAMAA (1933 ­ 1945) Fasism (lad. k. fasces ­ nahkrihmaga kokkuseotud vitsakimp, millesse oli pandud kirves; vanarooma võimu sümbol) ­ marurahvuslik poliitiline ideoloogia, mida viisid ellu 1921. a. Benito Mussolini loodud Rahvuslik Fasistlik Partei Itaalias (võimul 1922­1943) ja Adolf Hitleri poolt 1920. a. loodud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (võimul 1933­1945) II maailmasõja eel ja ajal. Fasism on juhikultust, sõda ja rahvastevahelist vaenu propageeriv äärmuslik poliitiline diktatuur, kus pole ruumi mõttevabadusel ega vabal ajakirjandusel.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

Nõukogude Liit lakkas olemast samal ajal, kui Eesti sai taas iseseisvaks riigiks ­ augustis 1991. Eesti Vabariigis tähistatakse taasiseseisvumispäeva 20. augustil. Eesti Vabariigi sünnipäev on aga 24. veebruaril. Ka Venemaa on nüüd kapitalistlik maa. On ääretult tähtis, et suhted Eesti ja Venemaa vahel oleksid sõbralikud. FASISTLIK ITAALIA (1921­1943) JA NATSLIK SAKSAMAA (1933­1945) Fasism (lad. k. fasces ­ nahkrihmaga kokkuseotud vitsakimp, millesse oli pandud kirves; vanarooma võimu sümbol) ­ marurahvuslik poliitiline ideoloogia, mida viisid ellu 1921. aastal Benito Mussolini loodud Rahvuslik Fasistlik Partei Itaalias (võimul 1922­1943) ja 1920. aastal Adolf Hitleri loodud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (võimul 1933­1945) II maailmasõja eel ja ajal. Fasism on juhikultust, sõda ja rahvastevahelist vaenu propageeriv äärmuslik poliitiline diktatuur, kus pole ruumi mõttevabadusel ega vabal ajakirjandusel.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
Vahekaitsmise esitlus
24
ppt

Vahekaitsmise esitlus

Meiud viidi koju, osa ehiti pidulikult riideribade ja lillepärgadega ning tantsiti ja lauldi nende ümber. Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meigusid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Taive Särg muusikast jaanipäeval Jaanilaulud kuuluvad jaanipäeva kombestikku ja neid lauldi tule juures. Olemasolevad jaanilaulude tekstid ei ole tavaliselt kuigi ulatuslikud, enamasti räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest

Kategooriata → Uurimistöö
14 allalaadimist
Ladina juriidiline terminoloogia
28
docx

Ladina juriidiline terminoloogia

De magistratus Rooma magistraatide positsioon on olnud: konsulid, preetorid, ediilid, tsensorid, kvestorid, lihtrahva tribuunid. Konsul on olnud kõrgeim magistraat. Konsulid on valitsenud senateid/senati eesotsas. Sõjas omasid võimutäiust ja valitsesid sõlaväge. Konsulid omasid elu ja surma õigust. Konsuli tunnused on: purpurpalistusega tooga, ametitool (elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste), nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp. Kakstest auvahti kandsid nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimpu ja kirvest. Praesens ind. pass. Sg 1. -or 2. -ris 3. -tur Pl 1. -mur 2. -mini 3. -ntur Vinco, vici, victum, ere (liitub esimesega ­ vincere) Praes. act. ­ ma võidan Praes. pass. ­ mind võidetakse Sg 1. accusor ­ mind süüdistatakse 2. accusaris 3. accusatur Pl 1. accusamur 2. accusamini 3. accusantur Punio, ivi, itum, ire ­ karistama Sg 1. punior 2. puniris 3. punitur Pl 1. punimur 2. punimini 3. puniuntur

Õigus → Õigus
142 allalaadimist
Politoloogia ja poliitika
16
doc

Politoloogia ja poliitika

vaadelda ka kui vaadete süsteemi inimesele, riigile, ühiskonnale ja ajaloole. Alates 19sajandist võib eristada nelja konservatiivset voolu: · Liberaalne ­ E.Burke (1729-1797), Benjamin Constant (1767 ­ 1830) · Romantiline ­ tekkis 19saj alguses Saksamaal · Kontrrevolutsiooniline ­ teoloogilised motiivid tugevad · Reaalpoliitiline ­ kujunes 19saj teises pooles, Otto von Bismarck (1815 ­ 1898) Faism Faism (it fascimo, ld fascia ­ side, liit, vitsakimp) ­ juhikultust, militarismi ja rassismi propageeriv poliitiline ideoloogia. Nimetus pärineb Itaalias 1919 aastal tekkinud sotsiaalse suunitlusega radikaalsest natsionalistlikust liikumisest. Rajajad ­ Benito Mussolini, Georges Sorel jt. Ehkki fasism pöörab tähelepanu sotsiaalsete probleemide lahendamisele, iseloomustab teda põlgus võrdsusideede, egalitarismi vastu, kus inimesi ei peeta oma füüsiliste ja vaimsete omaduste poolest üheväärseks

Õigus → Õigusteadus
252 allalaadimist
Rahvakalender - referaat
14
odt

Rahvakalender - referaat

kirik oli säärase lõbutsemise vastu. Meiud viidi koju, osa ehiti pidulikult riideribade ja lillepärgadega ning tantsiti ja lauldi nende ümber. Eestis on keskajal ja hiljemgi Tallinnas tähistatud maipäeva karnevali ja maikuninga valimisega. Meigusid pole toodud siiski üksnes maipäevaks, vaid näiteks Inglismaal ka suurel neljapäeval või suvistepühade ajal, hiljem see tava taandus. Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Rooma tsivilisatsioon
38
doc

Rooma tsivilisatsioon

Magistaatide arvu suurendati vastavalt vajadusele. Anti võimu teatud missioonide tarbeks. Proconsules- alamkonsulid, propraetores- pronivtsides, väljaspool roomat. Kui tuli palju võõrast rahvast, praetor urbanus- linnapreetor, kõik kohtuasjad, kus mõlemad pooled olid rooma kodanikud. Kui ühte ei olnud, tegeles praetor peregrimus. Nende arvu võidi suurendada. Kui konsulid ja preetorid kõnnivad avalikes kohtades, siis saatsid neid lictores. Õlal oli vitsakimp, mis oli kokkupõimitud, fasces, mis oli võimu sümbol. Otsast paistis välja kahepoolne kirves. Vabariikliku võimu sümboliks saanud vitsakimp. Kujunes välja mingisse ametisse tõusmine kord. Eriti vabariigi lõpul ja keisririigi algul. Määratakse magistraatide minimaalne iga, konsulitel 40 aastat. Senat Senatus. Algselt vanemate kogu(tähendab positsioonilt kõrgemad). Legendi järgi asutas romulus vabatahtlikult. 100 kõige tähtsamat pater familia´t, kutsuti patres

Ajalugu → Vana-Rooma
20 allalaadimist
Ajaloo kiirkursus
47
doc

Ajaloo kiirkursus

Itaalia roll I maailmasõjas oli omapärane, kuna alustas kolmikliidus, lõpetas Entente´is. Sõttaastumise peaeesmärgiks oli saada juurde asumaid, eriti Aafrikas. Pärast sõda Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus, algasid tööliste streigid ja demonstratsioonid. Loosungiks oli:"Teeme nii, nagu tehti Venemaal." Valitsus ei tulnud streikijatega toime. Esile kerkis uus jõuline liikumine- fasism (fascio-ld. vitsakimp). Liikumise algatas õpetajakutsega ajakirjanik Benito Mussolini (1883-1945). Poliititlist tegevust alustas sotsiaaldemokraadina, kuid liigse jäikuse tõttu heideti parteist välja ning 1914 asutas Milanos uue partie- Fascio di Combattimento-Võitlusliit. Parteisse kuulus palju endisi sõjaväelasi, kanti musti särke. Nähti, et kuningas ei tule toime tööliste maharahustamisega. Seepeale koondusid fasistid 28.10

Ajalugu → Ajalugu
311 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun