Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus. (0)

Iseloomusta Itaalia geograafiat ja selle seost majandusega. Rahvad , kes Itaalias elasid.
Itaalia asub Apeniini poolsaarel ja võrreldes Kreekaga ei ole ta nii mägine ja liigendatud. Tänu sellele on Itaalias palju kergem põlde harida ja teiste linnadega ühendust hoida. See soodustas ka ühtse riigi teket, samas kasutasid itaaliased merd vähem kui kreeklased ja olid kehvemad meremehed. Itaalias elas palju erinevaid rahvaid, kes alati ei saanud ka üksteisega hästi läbi ja toimus palju sõdasid. Keskel ja lõunas elasid itaalikud , kes jagunesid väiksemateks gruppideks , aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi.
Etruskid
Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad , et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed , suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid . Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi.
Rooma linna loomine
Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas.
Kuningate aeg
Iseloomusta kuningate aega. Rooma varane ühiskond
Roomas valiti kuningaid rahvakoosolekutel ja ta valitses koos senatiga. Arvatakse, et Roomas on kokku olnud 7 kuningat. Esimene oli Romulus, aga tema eksisteerimises ei olda kindel, aga järgnevad kuningad on kindlalt ajaloolised isikud. Viimane kuningas oli Tarquinus Superbus, kelle vastu tõusis ülestõus ja ta oli sunnitud Roomast põgenema. Peale seda algas Roomas vabariig aeg.
Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Rooma rikkaid nimetati patrioonideks ja talupoegi klientideks. Patroonid võtsid kliendid oma kaitse alla ja andsid talle maad. Klient pidi maad hooldama ja käima koos patrooniga sõjaretkedel. Mõlemad pooled tõotasid olla üksteisele ustavad. Kui patroonil oli rohkem kliente oli tal ka rohkem mõjuvõimu rahvakoosolekutel.
Sõjaväekohustus oli Rooma riigis kõigil kodanikel, väljaarvatud kõige vaesematel, aga neil oli ka selle tõttu rahvakoosolekutel vähem võimu. Kõik kodanikud pidid ise endale varustuse hankima, oma võimalusi arvestades. Patroonidest moodustati ratsavägi ja ülejäänudest jalavägi.
Roomlaste põhitegevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas roomlaste vaatepilti väga palju ja tähtsale kohale tõusid kodumaa-armastus, traditsioonide ja riigivõimu austamine. Kõrgelt peeti lugu vaprusest, enesedistsipliinist, jumalate ja esivanemate austamisest, riigi ja perekonna ees kohusetäitmist. Roomlaste moraali saab võrrelda Sparta omaga.
Kuningate aja ühiskondlik struktuur
populus Romanous
ehk Rooma rahvas
triibus
triibus
triibus
Kuuria ,10
kuuria
kuuria
Sugukond ,gens
sugukond
sugukond
Perekond,familia
perekond
perekond

• Sugukond- ühiskondlik ühik, mis moodustus perekondadest, tähtsal kohal oli nimetraditsioon
  
• Nimetraditsioon-roomlaste nimi koosnes kolmest osast: eesnimi ehk praemomen.Sugukonna nimi ehk noomen . Lisanimi ehk cognomen. Algul kasutati seda patriitside perekondades ja seda pärandati perekonnas. Lapsendatud pojad said kasuisa kolm nime, aga nime lõppu pandi veel anus .
  

Kuningate perioodi seisused
Patriitsid (ladina keeles isasid omavaid) - pärinesid senatisse kuuluvatest suguvõsadest. Algselt nad moodustasitki Rooma rahva.
Plebeid - esialgu oli nad need kodanikud, kes ei põlvnenud senati suguvõsadest, lihtrahvas . Plebeid jagunesd kaheks. 1. Kõige jõukamad olid ratsanikud , vabariigi ajal kuulusid nad patriitsidega ühte valitsevasse klassi. 2.jalaväelased, kes olid keskmise jõudsusega pleibeilased.3. proletaanlased olid kõige vaesemad ja neil ei olnud mitte mingit varandust peale laste.
Klienteelsuhted
Kujunesid välja kuningate perioodil ja tähendasid seda, et vaene kodanik andis ennast vabatahtlikult rkkale patroonile kliendiks, tema hoole alla ja sai vastutasuks maad rentida. Klientide kohustuseks oli patrooni toetamine rahvakoosolekutel, hääletama tema poolt ja talle ihukaitsjaks olemine.
Valitsuskorraldus
Riigi eesotsas oli rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid . Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon . Kuninga ees käisid liktorid, ehk teenrid , kes hoidis käes kepi kimbukesi ja nende sisse olid pistetud kirved. See traditsioon oli pärit esivanematelt etruskidelt. Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk) kuulusid sugukondade vanemad. Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres.
Rooma vabariik( 510-30 eKr)
Muutused valitsemiskorralduses
Rooma vabariigi algust peetakse aastat 510 eKr. Kui patriitsid kehtestasid aristokraatiliku vabariigi. Kuninga poliitiline ja sõjalinevõim jagati kahe konsuli vahel ära. Roomas oli orjanduslik demokraatia.
Kõrgeim võim kuulus rahvakoosolekutele ehk komiitsile ehk rahvale. Rahvakoosolekuid oli kolme liiki ja neid korraldati erinevatest põhimiõtetest lähtuvalt.

• Kuriaatsed komiitsid (tähtis oli päritolu)
  
• Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus )
  
• Tribuutsed komiitsid (tähtis oli seisus)
  

Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul. Hääletamine toimus elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Rahvakoosoleku ülesanded olid:

• Valiti magistrateid ehk ametnikke
  
• Võeti vastu seadusi
  
• Otsustati sõja ja rahu küsimused
  

Rahvakoosolekuid käisid koos üks kuni kaks korda aastas, kuna nende korraldamine oli väga vaevarikas. Rahvakoosolekute vahepeal oli samuti vajalik otsusi vastu võtta. Selleks moodustati väikesearvuline senat . Senat koosnes magistraatidest ja nad valiti üheks aastaks. Senatis oli 300 kuni 600 inimest. Senati liikmed jagunesid ka seisuste järgi ja selle järgi valiti ka neile ameteid. Senatit juhtis senati vanem ehk princeps Senatus. Senati amet oli eluaegne. Senat ei saanud oma algatusel töötada vaid teda kutsus kokku konsul . Senati ülesanded:

• Kinnitas seaduseelnõud
  
• Kinnitas valimistähtajad
  
• Kontrollis ametnike tööd
  
• Juhtis välispoliitikat
  
• Tegeles sõjandusega ja sellega seotud probleemidega
  
• Tegeles riigi rahandusega
  
• Kontrollis usu kultuse järgimist
  

Senatil puudus seadusandlik ja täidesaatev võim. Kuid tegelikult hakkas senat üha enam riiki juhtima . Magistraadid olid patriitside suguvõsast ja nende osast valiti:

• Kaks konsulit . Ühele kuulus tsiviil- ja teisele sõjalinevõim
  
• Preetorid (õigusmõistjad ehk kohtunikud )
  
• Kvestorid( riigikassa eest vastutajad)
  
• Tsensorid ( jälgisid elu kombeid ja maksude laekumist+loendused)
  

Sõjaväekorraldus vabariigi ajal
Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion . Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus , kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis maniipulite kaupa ja seda nimetati maniipulrivistuseks. See asendas eelnevat faalanksrivistust.
Pleibeide võitlus oma õiguste suurendamise eest
5. sajandil hakkasid pleibeid nõudma endale suuremaid õigusi ja tekkisid tülid patriitsidega. Võitlus kestis paarsada aastat. Aastal 490 eKr võitsid pleibeid ja nad said erilise ametikoha rahvatribuunil, kelle ülesandeks oli esindada pleibeisid ja kontrollida, et nende suhtes ei rikuta seadusi. Rahvatribuuni isik oli puutumatu see tähendab, et teda ei tohtinud karistada. Ta tohtis oma algatuslikult kokku kutsuda rahvakoosoleku ja panna veto magistraatide ja senati otsusele. Rahvatribuune algselt valiti 2 ja hiljem nende arv suurenes 10.

• 12. Tahvli seadus- rahvatribuuni nõudmisel kirja pandud seadused, mis kaitsesid pleibeisid. See oli esimene Rooma seaduste kogu.
  
• Plebeide arvu suurendamiseks hakati tihedamini kokku kutsuma triibuutseid rahvakoosolekid
  
• 284. eKr. kehtestati kord, et tribuutsed rahvakoosolekud ehk komiitsid võivad võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega lõppes patriitide ja pleibeide seisuste tülid ja kaotati patriitside ja pleibeide vahel vahe tegemine. Selle tulemusena rikkad pleibeid sulasid kokku patriitsidega ja tekkis uus seisus nobiliteet.
  

Rooma impeerium
( Imperium Romanum)
Kolm Puunia sõda
Esimene Puunia sõda - Kartaagolased tahtsi hõivata täielikult Sitsiiliat, mida varasemalt jagati kreeklastele kuuluva Sürakuusaga. Roomlased ei olnud huvitatud, et Rooma lähedal asub selline võimas vaenlane ja seepärast puhkes Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) Sitsiilia saare pärast. Esimene sõda lõppes Rooma võiduga. Rooma sai endale Sitsiilia kui Vahemere viljaaida. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaagolased üritasid kuulsa väepealiku Hannibali juhtimisel oma positsioone taastada, aga see neil ei õnnestunud. Kolmas puunia sõda (146 eKr) - sooviti lõpplikult oma võim kindlustada. Aastal 146 eKr andis Sürakuusa alla ja Itaaliaga liideti ka Makedoonia. Senaator Cato lõpetas alati oma kõne lausega:„Muide ma arvan, et Kartaago tuleks hävitada“ Aastal 133. eKr lakkas Rooma vabariik olemast ja tekkis Rooma impeerium.
Rooma poliitika alistatud maadest
„Jaga ja valitse“ põhimõtete järgi. See tähendab:

• Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped peeti igaühega eraldi
  
• Kehtestati erinevat sõltumustingimused, et vältida alistatute ühinemist ja väljaastumist
  
• Elukorraldus jäeti üldiselt puutumata
  

Poliitika
Poliitika oli, et kõik vallutatud alade provintsid sõltusid Roomast ja Rooma valitses tsentraalse võimuga. Neid erinevaid provintse koheldi erinevat. Selleks, et seda paremini teostada:

• Võidetult aladest konfiskeeriti maad ja nendest loodi Rooma kolooniad. Strateegilistesse kohtadesse ehk kohtadet, mis oli sõjaliselt või majanduslikult kasulik. Need asustati siis Rooma kodanikega.
  
• Osa kogukondi, aga liidet otse Rooma riigiga ja need olid siis munitsiipiumid ehk omavalitused, kelle kodanikele anti ka Rooma kodakondsus. Need piirkonnad olid Rooma riigile truud.
  
• Ülejäänud piirkonnad olid lihtsalt Rooma liitlased. Nende seisund oli selline, et nad pidid maksusid maksma ja sõja korral liituma sõjaväega.
  

Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks ja halduslikult oli provintsi eesotsas asehaldur ja provintsil oli majanduslikud ja poliitilised kohustused.
Ida ja lääne provintsid
Idaprovintsides olid kogu keiserriigi kõike jõukamad alad nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult. Nad säilitasid oma idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme ja kreeka keelel põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel levis idas suhteliselt vähe, olles kasutusel ainult riigivalitsemises ja õigusmõistmises. Läänes oli olukord täiesti teistsugune. Suurem osa seal olevaid alasid jäid oma arengus Roomale alla. Roomlased ehitasid sinna suuremad linnad ja tõid kaasa ka oma kultuuri. Rohkem räägiti ladina keelt. Põllumajanduses on seal ka väga palju erinevusi. Idas oli ülekaalul väiketalupojad siis läänes olid orjade jõul töötavad talud. Neid kutsuti latifundiumiteks. Mõned väiksemad väiketalud küll läänes eksisteerisid, aga nende osatähtsus oli minimaalne.
Vabariigi languse põhjused ja impeeriumi tekkimise võimalused

• Talupoegade laoustumine, pidevate sõdade tõttu ei saanud nad tegeleda põllumajandusega ja laoustunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletajaadid.
  

Kodusõjad 133-30 eKr
Vabariiklik korraldus ei sobinud enam impeeriumi ajal. Kujunes välja kaks tugevat poliitilist rühmitust:

• optimaadi – kaitsesid senati võimu
  
• populaarid – kaitsesid rahvakoosoleku võimu
  

Maariuse ja Sulla kodusõda
Kodusõda tekkis Mariuse, kes toetas rahvakoosolekuid ja Sulla, kes toetas senatit, vahel. Samal ajal toimusid ka rahulolematused provintsides. Selle tulemusena need rahutused suruti küll maha, aga aastal 89 eKr võeti vastu seadus, et kõik vabad Itaalia elanikud saavad Rooma kodakondsuse. See tähendas, et vabadel talupoegadel põhinev sõjaväekorraldus oli lõppenud ja Roomas kujunes välja palgaarmee . Selle sõjaväereformi viis läbi Marius . Rooma sõjaväkke hakkas voolama proleletaalasi. Sageli muutusid nendeks ka laostunud talupojad. Rooma sõjaväe moraal langes. Riik oli kasvanud nii suureks, et kõik kodanikud ei mahtunud enam rahvakoosolekutele ja seal riigi asjade üle otsustama. Rahvakoosolekutele tuli ühe rohkem proletaalasi, kellel olid küll kodanikuõigused, aga nad ei olnud võimelised neid täitma. 82 eKr tuli Sulla diktatuur ja, lõi „ mustad nimekirjad“ ja korraldas proskriptsiooni. See oli nimekirjade järgi inimeste kahjustamine ja karistamine . Vastavalt nimekirjadele oli karistuseks: tagakiusamine, surm või varanduse ära võtmine.
Triumviraat
60 eKr sõlmisid Roomas kolm mõjuka meest senati vastase liidu ehk triumviraadi. Nendeks olid:

• Gaius Julius Caesar - pärines vanast patriitsi suguvõsast, aga poliitilistel põhjustel oli ta liitunud popularidega
  
• Pompeius - oli väga kuulus väejuht ja oli Vahemere mereröövlitest puhtaks teinud
  
• Grassus - tema sai kuulsaks Spartacuse maha surumisega
  

59 eKr valiti Rooma riigi konsuliks Caesar. Pärast konsuli aja lõppu lasi ta ennast määrata prokonsuliks ja ta alusas aastal 58-51 eKr suuri Gallia sõja ja see ala ka vallutati Rooma võimule.
Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel
Ühel sõjakäigul sai Grassus surma. Senat käskis Caesaril peale Gallia vallutamist amet maha panna ja sõjavägi laiali saata. Caesar loomulikult keeldus sellest ja asus oma sõjaväega Roomasse. Seal kehtestas ta Roomas diktatuuri. Hirmunud Senat nimetas ta eluaegseks diktaatoriks, ülempreesteriks ja rahvatribuuniks ja veel lisaks sai ta imperaatori tiitli . Peale selle valiti ta veel 5 aastaks konsuliks. 44 eKr märts iididiel vandenõu tulemusna tapeti .
Caesari tähtsus riigimehena
Taastas Roomas korra ja vähendas makse ja võlgu. Tundis avaliku arvamuse tähtsust ja püüdis hästi läbi saada literaatidega. Teda peetakse ka ajakirjanduse isaks. Kui tal oli vaja esimese triumviraadi ajal senatit kontrolli all hoida siis hakkas ta levitama käsikirjalisi teadeandeid senatis toimunud arutluste kohta. Neid levitati Rooma tähtsates paikades. Ta oli väga hea kirjamees ja jättis oma valitsemisaja õigustuseks maha hulgaliselt kirjatöid.

• Commentarii de bello Gallico
  
• Commentarii de bella civili
  

Caesar lasi riigi kaardistada. Kalendri reform , kehtestati Juuliuse kalender ja mindi üle 365 päeva aastale ja iga 4 aasta on liigaasta.
Kodusõjad Antoniuse ja Octavianuse vahel
Pärast Caesari surma läks võim tema pooldajate Antoniuse ja Octavianuse kätte. Nemad maksid ka Caesari tapjatele kätte. Antonius ja Octavianus läksid omavahel tülli ja puhkes kodusõda. Antoniuse kätte läks enamik võimust ja rikkad ida poolsed alad. Oma võimu tugevndamiseks sõlmis Antonius sidemed ka Egiptuse valitseja Kleopatraga. Caesari adoktiivpoeg Octavianus sai lääne alade valitsejaks. Tema oli Caesari surma ajal 18-aastane. Otsustav lahing toimus 31 eKr Aktioni neeme juures, kus Antonius kaotas lahingu. Aastal 30 eKr Octavianus vallutas Egiptuse ja marssis Rooma. See sündmus tähistas Rooma vabariigi lõppu ja keiserriigi algust. Kui Octavianus marssis Egiptusse lootis Kleopatra Octavianuse kaudu võimule jääda, aga sellest polnud kasu ja ta tappis ennast.
Varane keiserriik ehk printsipaat 30 eKr – 3 saj pKr
Algab Octavianuse võimule tulekuga. Valitses 30 eKr – 14 pKr. Ta nimetas ennast vabariikliku korra taastajaks. Octavinause ajal rajatud riigikorda iseloomustab võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku ehk princepsi vahel. Senat andis talle aunimetuseks augustus, mis tähendas suursugune. Lisaks sellele sai ta Rooma leegionite ülemjuhatajaks ja siit tiitli imperaator. Lisaks sellele oli tal veel konsuli tiitel , provintside asevalitseja , rahvatribuun ja ülempreester.
Pealmised keisri dünastiad printsipaadi ajal

• Juliuste - Claudiuste dünastia ( 27 eKr – 68 pKr) Augus , Tiberius, Calignla, Claudus, Nero
  
• Flaviuste dünastia 69 – 96 pKr
  
• Antoniuse dünastia 96 – 192 pKr
  
• Severuste dünastia 193 – 235 pKr (Caracella)
  
• Sõdurkeisrite ajajärk
  

Muudatused riigi ja ühiskonna korralduses

• Rahvakoosoleku võim vähenes ja peale Augustuste surma ei kutsutud isegi enam kokku.
  
• Senat säilis, aga senaatoriteks said ainult provintside ülikud.
  
• 212. pKr Caracalla edikt – kõik vabad elanikud said kodakondsuse, kaasaarvatud provintsides. See tähendab, et kodakondsuse mõiste Roomas kaotas oma sisulise tähtsuse.
  
• Augustuse ajast peale moodustati sõjavägi 21 leegioniga ja see asetati piiridele, riigi põhjapiiriks sai Reini - Doonau joon. Piirile ehitati kindlustussüsteemid, kuhu paigutati leegionid ja neid nimetati limesiteks. Kindlustatud piiril oli teatud vahemaade tagant valvetornid ehk kastrellid. Kokkuvõttes varasekeisririigi armeel oli piirikaitseline funktsioon.
  
• Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga ja see tähendas, et kõik kodanikud olid seaduste ees võrdsed. See tähendab, et kõigil on õigus pöörduda kohtusse ja apeleeride keisrile. Ka keiser pidi seadusi jälgima!
  
• Rooma riigi varased seadused olid kirja pandud 12. Tahvli seaduses. See lähtus juhtumitest. Algul kohandati Rooma õigust ainult linnriigi kodanike suhtes. Tsiviilõigus – (kodanike õigus), välismaalase suhtes olid eraldi õigused ja seda nimetati kodanikeõiguseks. Nendest kahest sündis kokku Rooma õigus. Rooma õigus arvestas eriomandil põhinevaid kaubandus ja ühiskondlike suhteid. Vabriigi aegses Roomas kuulus õigusallikate hulka ka rahvakoosolekute ja senati otsus, aga keisririigi ajal sai õigusloojaks ainult keiser. Autoriteediks oli vaid kõrgete juristide ja nõuandjate otsused. Peale selle ühtlustati juriidilineterminoloogia. Sellega pandi alus õigusteadusele. Rooma õigus sai hilisemate Euroopa õigussüsteemida aluseks.
  

Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat – Rooma riigi lagunemine
Sõdurkeisrid
Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse . Näiteks 50 aasta jooksul valitses 34 keisrit , kellest vaid üks suri loomulikku surma. Peaprobleemiks olid sisesõjad ja piiride kaitsmine. Korra suutis tagada keiser nimega Diocletianus (284 – 305 pKr). Selle ta tagas läbi paljude reformide. Kolme tüüpi reformid.

• sõjaväereform, nägi ette leegionite arvu suurendamist ja piiride paremat kaitsmist, linnade kaitseehitiste tugevndamist ja lisaks sellele loodi reservväed. Selle tagajärjel kasvas ratsaväe tähtsus, kuna uutesse leegionitesse ei jätkunud mehi hakati sõdureid värbama piiri tagant. Rooma sõjavägi barbariseerus
  
• haldusreform, keiser valitses nagu idamaade despoot ehk hirmuvalitseja. Riik jagati haldusüksusteks ja linnade omavalitsust kitsendati. See võttis tohutul hulgal raha.
  
• maksureform , raha väärtus langes ehk inflatsioon ja selle pidurdamiseks kehtestati kaupadele piirhinnad, et takistada liigkasu võtmist. See reform ei andnud soovitud tulemust ja inflatsioon kiirenes ja juhtus selline asi, et makse hakati võtma natuuras
  

Rooma languse põhjused
Selle kohta on kaks teooriat:

• murenemisteooria
  
• katastroofiteooria
  

Tänapäeval peetakse murenemisteooriat tähtsamaks. Põhjused murenemisteooria järgi. Impeeriumi majanduslikuks nuhtluseks peeti inflatsiooni. See sai alguse 2. sajandil pKr. Järgnevatel sajanditel kiirenes. Kulud kasvasid ja neid püüti mitmel moel katta .

• maksude tõstmine, kuni aastani 211 pKr anti kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele, ka provintsi elanikele. Selle arvel sai Rooma riik rohkem maksusid. Nüüd, aga hakati maksustama ka provintsides elanud seni maksuvabad kodanikud.
  
• vähendati raha väärismetalli sisaldust, 3. saj, algselt hõbemüntides, vähenes hõbeda sisaldus 75% ja lõpuks oli 98% muid metalle. See tähendas, et tegemist ei olnud hõberahaga vaid hõbetatudvask müntidega. Raha väärtuse langemine tõi kaasa hinnatõusu. Tõelised hõbemündid muutusid aareteks, need maeti maha ja rahana kadusid nad käibelt. See tekitas suure korralageduse kaubavahetuses ja Rooma riigi usaldusväärsus finantssüsteemides langes. Rooma riik langes tagasi naturaalmajanduse tasemele . Kuna kaubavahetuses oli segaduses ja see langes, langes ka käsitöö toodang. Tagajärjesks oli linnaelu pidev allakäik. Ida ja lääne provintside erinevus süvenes. Linnad allutati keisri kontrollile . Maksude suurenemine ja barbarite rüüstamine vähendasid ka talupoegade julgeolekut. Selle tagajärjel jätsid talupojad oma kodud . Jätsid oma majapidamised ja otsisid kaitsed latifundiumitesse. Vabad talupojad kadusid ja kujunes välja kolinaat. Algul oli vabad talupojad maa rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja muutusid paikseks. Tühjadele maadel, kust talupojad olid põgenenud asustati ka vangi võetud barbaritega ja neid sunniti maad harima. Rahvaarv vähenes, kuna katkud laastasid. Rahvaarv langes 60 miljonilt 30 miljonini.
  

Roomlaste eluolud
Kreeka kultuurimõjud
Rooma linn sai alguse väikesest linnriigist ja tänu vallutustele kasvas see hiiglaslikuks impeeriumimiks ja loomulikult roomlaste kultuuri hakkas segunema vallutud rahvaste kultuuriga. Kõige rohkem hakkas mõjutama roomlasi kreeklaste kultuur, mis juba enne laienemisi võeti vaikselt üle. Roomlased õppisid kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust ja võeti üle kombed ja uskumused. Loomulikult kõigile see ei meeldinud ja nad kartsid, et nende vanavanemate kultuur kaob. Kreeka kultuuri levikut nad pidurdada ei suutnud, kuid sellest hoolimata säilitas rooma ühiskond põhijoones oma traditsioonilise ilme.
Seisused
Roomas oli seisuslik ühiskond. Kõige kõrgemal astmel olid senatiaristokraatia. Vabariigi ajal said senatisse vaid suursugusemad patriitsi- ja plebeisuguvõsa esindajad, keisririigi ajal aga hakkasid valitsejad valima senati liikmeid ja selle tõttu selle seisuse tähtsus hakkas kaduma. Senaatorid olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Ka provintside asevalitsejad ja leegionide ülemad pärinesid senaatorite seast. Senaatoritele järgnesid ratsanikuseisus ja ka nemad olid ka rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt olid need lihtsalt roomlased, kes suutsid endale hobuse hankida ja sellega sõja korral appi minna. Selline eritähendus kadus, aga kiiresti ja edaspidi olid ratsanikuseisused need, kes olid saavutanud teatud rikkuse. Ka ratsanikuseisuse esindajad võisid olla suurmaaomanikud, aga senaatoritest erinevalt tegelesid nemad kaubandusega, paljud neist tegelesid ka impeeriumi rahaasjadega. Tihti määrati ka just nemad kohtunikeks. Seega ratsanikud ja senaatorid moodustasid rooma ühiskonnas ülemkihi. Neist madalamale jäid linnade käsitöölised ja maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Nagu ka Kreekas oli ka Roomas orjanduslik demokraatia. Orjade hulk hakkas eelkõige vallutussõdade tulemusena kiiresti suurenema. Orje kasutati kõikideks töödeks, mida nende omanikud ei soovinud teha. Paljud peremehed arvasid, et mõtekam on lasta orjal ise endale elatist teenida ja siis nõuda talt see tasu endale. Sellistel orjadel hakkas tekkima enda varandus ja lõpuks võisid nad ennast vabaks osta peremehe käest, aga tavaliselt nad jäid ikkagi peremehe kliendiks. Kohe kui ori vabaks lasti sai ta automaatselt Rooma kodakontsuse ja paljudest orjadest said väga rikkad ja mõjukad inimesed.
Perekond
Rooma perekond oli mehekeskne ja see tähendas, et perepeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Isegi abielus pojad pidid isale alluma , Põhimõtteliselt võis isa isegi oma pereliikme surma mõista. Naistel puudusid poliitilised õigused ja ka kohtuasjades esinesid nad mehe eeskoste all. See tähendas, et naisel abielu tähendas isa eeskoste alt üleminekut oma abikaasa eeskoste alla. Võrreldes Kreekaga suhtuti Roomas naistesse rohkem vabamalt ja nad polnud avalikus elus täiesti kõrvale tõrjutud. Ka lastekasvatamine ja õpetamine toimus pereisa kaudu. Hiljem hakkasid roomlased ka suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele ja saatsid nad näiteks Kreekasse mõne kuulsa filosoofi juurde õppima.
Kalender
Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Lõplikult korraldas kalendri ümber Caesari ja see oli sarnane egitplaste päikesekalendrile, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365 päeva ja iga neljandal aastal üks lisapäev. Uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi.
Rõivastus
Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika ka see oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk. See oli sarnane kreeklaste kitoonile. See oli ka kogu rõivastuseks ja külmadel ilmadel kanti mitut tuunikat üksteise peal. Pidulikel sündmustel kanti, aga toogat. See suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükste kandmine oli roomlastele väga võõras ja jalatsitena kasutati sandaale.
Toit
Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru ja vahepeal ka kala, juur- ja puuvilju . Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud . Rikkamad roomlased sõid kolm korda päevas. Hommikusöök oli tavaliselt kerge ja nii sellel kui ka lõunasöögil söödi eelneva päeva pidustuste jääke. Õhtusöök oli kõige uhkem ja enamasti peeti seda külalistega, mis oli väga rikkalik ja uhke.
Roomlaste elamud
Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmel asus ristkülikukujuline ruum ehk aatrium , mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal puudus katus ja sealt pääses sisse ka valgus. Linna arenemisega muutus ka palju arhitektuuri ilme. Selle tõttu andsid hooned väga kiirustatud ja lohaka mulje. Hakati ka ehitama odavaid mitmekorruselisi puust ja hiljem kivist üürimaju. Eriti palju oli neid sadamates.
Rooma linn
Foorumid olid linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, mis omandas väga piduliku ilme. Varasematele templitele lisandusid uued, muu hulgas ka kõiki jumalate tempel Panteon . Linna ehitised keisrite auks püstitati obeliske ja triumfikaari, üks kõige silmapaistvamaid ehitisi oli Palatiumi künkale ehitatud Keisrite palee . Juba kuningate ajast oli foorumil oma äravoolukanalid, mis sajandite jooksul ehitati kanalistasioonisüsteemiks ja neile lisandusid veel akveduktid ja need varustasid linna veega. Populaarseks muutus ka saunad ehk termid . Termides sai teha väga palju erinevaid tegevusi alustades ujumisega ja lõpetades raamatute laenutamisega. Kõike neid ehitisi täiendasid veel amfiteatrid , kus korraldati veriseid vaatemänge.
Avalikud mängud
Võrreldes kreeklastega ei pidanud roomlased spordist väga palju lugu, aga seevastu armastasid nad vaatemänge hipodroomidel ja amfiteatritel. Seal jagati tasuta leiba ja selle tõttu kujunesid need need pealmiseks alamkihtide toetamis ja lõbustamis tegevusteks. Üks kõige tähtsamaid rooma hipodroome asus keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus ehk suur ring. Rakendid jagunesid nelja võistkonda, mida eristati värvide järgi. Igal võistkonnal olid omad kirglikud pooldajad , kelle vahel tuli ette ka vägivalda. Võidusõit ise toimus küllaltki pikal sirgel rajal, mille otstes pidid sõitjad tegema riskantse ja suuri oskusi nõudva tagasipöörde. Amfiteatritel toimusid glafiaatorite võitlus, mille roomlased võtsid üle etruskidelt. Üks kõige suuremaid ja uhkemaid amfiteatreid olid Colosseum .
Plautus
Plautus oli üks kõige kuulsamaid rooma näitekirjanikke. Ta näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandusi. Ka näidendite tegelased olid kreeklased, aga et nad esindasid igapäevasest elus hästi teadaolevaid tüüpe, nagu näiteks ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid jne.
Cicero
Vabariigi ajal tõusis ratsanikuseisusest üheks kõige mõjuvõimsamaks oraatoriks Cicero. Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti nii Caesari kui ka hiljem Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta ka lõpus tapeti.
Vergilius
Vergilius oli Augustuse aja üks kõige silmapaistvamaid poeete. Juba nooruses olid tal head suhted Augustuse pooldajatega, ning võitnud Macenase soosingu, pühendus ta kirjutamisele. Üks tema kõige suuremaid teoseid on eepos „Aenis“, mis räägib roomlaste eelkäijatest ja kangelasest nimega Aenas, kes osales ka Trooja sõjas.
Titus Livius
Titius Livius oli Augustuse sõber ja vabariigi pooldaja ühekorrada. Augustuse innustusel kirjutas ta paljuosalise teose, mis kirjeldab Rooma ajalugu alates Romulusest ja lõpetades Augustiiniusega. Tema eesmärk polnud mitte niivõrd ajaloolise tõe selgitamine vaid hoopis tuua välja õpetlikku sõnumit.
Usk Rooma riigis
Juba Rooma algusest saadik olid nad endast kõrgema kultuuri ehk etruskide ja kreeklaste mõju all ja see kajastub ka roomlaste usundis ja eriti nende jumalates, kelle puhul on sageli väga raske eristada rooma algupäraseid jooni etruski või kreeka laenudest. Siiski võib kindel olla, et varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen . Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil , loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas . Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist.

• Jupiter – Zeus
  
• Juno – Hera
  
• Minerva – Athenda
  
• Vulcanus – Hephaistos
  
• Mercurius – Hermes
  
• Apollo – Apollon
  
• Venus – Aphrodite
  
• Diana – Artemis
  
• Mars – Ares
  
• Saturnus – Kronus
  
• Neptunus - Poseidon
  
• Janus
  
• Vesta
  

Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovilikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Ühed kõige tähtssamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisid riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuse eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Flaamenid pidid hoolitsema jumalate pühamute ja rituaalide eest. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Keiserriigi ajal oli keiser ka ülempreester.