Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes
korraldust Patriits- ld k pater-isa muistest suguvõsast pärit suursugune roomlane, rooma vabariigi algusaegadel kogu võim patriitsidel, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei- ld k plebs-,,lihtrahvas"- vanarooma lihtrahva liige, rooma vabariigi algusaegadel jäeti võimust kõrvale, aja jooksul omandasid patriitsidega võrdsed õigused Proletaarid- vana rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Rahvatribuun- vanarooma riigiametnik, alguses kaitses plebeide ning hiljem kõigi kodanike üigusi 12 tahvli seadused- 450 a eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused, tuntakse 12 tahvli seadustena sest need pandi kirja 12 pronkstahvlile. Seaduste kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt, seadused olid karmid, sätestades muuhulgas võlaorjuse ning võlgniku hukkamise kui too laenu tagasi maksta ei suuda
suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ja plebeid • Kes on plebeid? • Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. • Kes on rahvatribuun? • Rahvatribuun – plebeide seast valitud esindajad, kellel oli õigus tühistada senati ja konsuli otsuseid Itaalia alistamine • Miks on oluline aasta 265 eKr? • Rooma vallutab Itaalia aastaks 265 eKr. • Jaga ja valitse- mida see tähendab? • Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; • Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; • Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata.
JULIUS CAESAR Gerli Piirimaa 2011 Sündis 13. juuli 100 eKr Kolm korda abielus Mitmed lapsed Julia Caesarion Rubico jõe ületamine "Liisk on langenud" Senati vägesid juhatas Pompeius Kiirpealetungiga allutati Rooma ja kogu Itaalia Pharsalose lahing Võitis rahva poolehoiu Tugines ustavale sõjaväele Eluaegne diktaator, rahvatribuun ja ülempreester Imperaator Senaatorite vandenõu Surmati pistodadega "Ka sina, Brutos!" Suri 14. märts 44. a eKr Väejuht Poliitik Kirjanik Võttis kasutusele Juuliuse kalendri "Keiser", "Juuli", "Tsaar"
7 KÜNGAST OTSUSTAS RIIGI TÄHTSAMAID ASJU, 12 TAHVLI SEADUSED QUIRINALIS VIMINALIS OTSUSED KÕIGILE KOHUSTUSLIKUD RAHVATRIBUUN ESQUILINIUS AVENTIUS RAHVAESINDAJAD SENAATOR- PALATINUS CAELIUS SENATI LIIGE 287. eKr PLEBEID SAAVAD CAPITOLIUM PATRIITSIDEGA VÕRDSED ÕIGUSED KONSUL- KÕRGE
Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse
seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele. Rooma oli õigusriik. 9. Kuidas sai roomast suurriik? Kõigepealt vallutas rooma 265 eKr Itaalia., 146 Makedoonia.kreeka. kartaago, 133 V-Aasia, 49 Gallia, 30 Egiptus, isaj keskel Britannia, 117a Daania Partia, Araabia. 10
patriits-Vana-Rooma aristokraat, vabariigi algu võisid ainult nemad olla riigiametis. patroon-isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja v. hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas rooma õigus -Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks.
proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r
Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul- nimetas ametisse ametnikud. Sõjaväe 5000 meest, 2 80 000 meest, 15 Lääneosa ülesehitamise leegioni. Rooma leegioni. nõrgenemine.
Pompeius, Caesar. 9. Milline erinevus oli riigikorralduses keisririigi perioodil võrreldes vabariigi-ajaga Senat pidas korrapäraseid istungeid, endiselt valiti magistraate, algul käis koos ka rahvakoosolek nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, Magistraadid täitsid valitseja käske, rahvakoosoleku peagi enam kokku ei kutsutud, valitseja võttis endal kõik tähtsad riigiametid: konsul, esimene senaator, mitme provintsi asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. 11. Rooma õigus. Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, see tähendab seda, et Rooma oli õigusriik, kodanikke ei tohtinud ilma kohtuotsuseta süüdi mõista ning neil oli edasikaebamise õigus keisrile. Esimesed seadused olid kirja pandud 5.saj eKr ja kandsid nime 12 tahvli seadused. Need põhinesid kohtu pretsentidel- see tähendab võeti
jõukam roomlane Patriitsid suursuguste perekondade liikmed Plebeid ülejäänud, lihtsad roomlased, algselt ei pääsenud riigiametitesse Proletaarid maata kodanikud ratsanikud seisus Vana-Roomas; varasel perioodil rikkad roomlased, kes olid kohustatud teenima ratsaväes; hiljem vabariigi ja keisririigi ajal senaatoriseisusesse mitte kuulunud rikkad roomlased rahvatribuun ametnik, plebeide ehk rahva kaitsja , seaduste suhtes omas veto- õigust res publica Vabariik . riigikord ,mille puhul võim on valitav. magistraadid ametnikud, valiti aastaks, alati mitu korraga diktaator erakorralises olukorras pooleks aastaks valitud ametnik konsulid väejuhid, kõrgeimad ametnikud leegion Suurim väeosa, u 5000 meest
Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat vennad Gracchused-Talupoegade õiguste eest seisvad poliitikud Marius-sõjaväe reformi toetaja Crassus/Pompeius/Caesar-triumviroodi liikmed Antonius-Caesari järglane Octavianus-Caesari järglane, I keiser 30 e
pleibei kõige arvukam ja vaesem osa rooma riigi elanikest , kes moodustasid suurema osa rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna .
Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani.
Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane Rahvatribuun- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse mis kahjustas plebeide huve Kaheteistkümne tahvli seadused- 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused. Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Senat- vanemate nõukogu Nobiliteet- kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki Konsul- kõrgeim võim riigis, preetor- õigusemõistmine, tsensor- kodanike loenduse korraldamine Munitsipiiumi staatus- elanikud said Rooma kodakondsuse kuid
järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad
Patriits (ld k, pater-isa) - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim riigis patriitsidele. Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Pontifeks- preester Vana-Roomas. Preetor - Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest, kuid vajaduse korral asendas konsulit. Proletaar - vaene Roomakodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest. Provintsid - roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kaitses alguses plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi Ratsanikud - seisus Vana-Roomas, vasasel perioodil rikkad kodanikud, kes olidkohustatud teenima ratsaväes. Senaator - kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Senat - aristrokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat. Tsensor - Vana-Rooma riigiametnik, kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanikke ning senaatorite nimekirju.
Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? Kuna nad kontrollisid üksteist. Diktaator- Valiti pooleks aastaks, kui tekkis sõja olukord. Rooma tekkimine- Romulus ja Remus visati jõkke, vool kandis nad kaldale, emahunt võttis nad oma hoole alla, kuni karjus nad naisega omale võtsid
7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma 2) Pyrrhose võit 3) Liisk on langenud 4) Tulin, nägin, võitsin 5) Ka sina, Brutus 6) Jaga ja valitse
Nad meelitasid ühte tribuunidest - Marcus Octaviust - seda seadust keelu alla panema. Octavius oli Tiberiuse lähedane sõber. Kuid Octaviusel endal olid käes suured riiklikud maa- alad ja ta ei tahtnud neist lahkuda. Peale mõneajalist kõhklemist nõustus Octavius esinema selle seadusprojekti vastu ja pani talle "veto" peale. Siis astus Tiberius otsustavamate sammude juurde ja pani rahvakoosolekul hääletusele küsimuse: kas võib oma ametisse jääda rahvatribuun, kes talitab rahva tahte vastu? Otsustava hääletuse päeval hakkas Tiberius kõigi koosolijate juuresolekul tungivalt paluma Octaviust tagasi võtta oma protest. Esimesel hetkel kõhkles see, kuid seejärel kinnitas veel kord oma otsust. Siis teostas Tiberius rahvahääletuse ja Octavius tagndati tribuuni ametist. Pärast seda kinnitas rahvakoosolek agraarseaduse. Maajagamise komisjoni valiti Tiberius ise, ta vend Gaius ja äi Appius Claudius. Kui komisjon tööle asus, põrkas ta
Roomas peetud avalikel mängudel amfiteatrites nekropol ld k "surnute linn", etruskide matusepaigad patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kellel olid kliendid; andis kasutada maad patriits muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane; R vab alguses kuulus kogu võim neile plebei V-R lihtrahva liige; R vab alguses olid nad riigivõimust eemale jäetud, kuid aja jooksul said nad patriitsidega võrdsed õigused rahvatribuun V-R riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, 10 senat aristokraatlik vanemate nõukogu, mis juhtis Rooma riigi poliitikat, sõjandust ja rahaasju konsul R vab kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti 2, peamine ül oli R sõjaväe juhtimine "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad,
8. Mõisted: aristokraatia- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule patriitsid- ratsaväelased plebeid- lihtrahvas, õigus osaleda rahvakoosolekul, jalaväelased proletaarid- vaesed ja maata kodanikud, sõjaväekohustusest vabastatud Romulus ja Remus- kaksikvennad, pärimuse järgi sõjajumal Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia pojad, pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus, Romulus tappis Remuse Rahvatribuun- rahva seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks Foorum- koosoleku ja turuplats Kapitoolium- Rooma kõrgeim küngas 12 tahvli seadused- esimesed Rooma seadused, pandi kirja 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma- kui gallialased ründasid 4. saj., siis kaitsjad magasid ja haned hakkasid kraaksuma, äratasid kaitsjad ülesse ja vaenlane löödi tagasi Pyrhose võit- võit, mis on võrdne kaotusega. Kreekast pärit väepealik kes
Foorum- Rooma linna keskne osa, koosoleku- ja turuplats. Kapitoolium- üks Rooma seitsmes künkast,seal oli kindlus,Rooma usuline ja poliitiline keskus. Patriitsid- Vana-Rooma rikkad kodanikud. Puunlased- kartaagolased. Konsul- sõjaväejuht Vana-Roomas. Preetor- õigusemõistja Vana-Roomas. Tsensor- kodanike loendaja Vana-Roomas. Kvestor- vastutas Vana-Roomas riigikassa eest. Magistraat- kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis. Rahvatribuun- lihtrahva huvide kaitsja Vana-Roomas. Senat- vana Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist. Kitoon- selga tõmmatav nelinurkne riidetükk Kreekas. Tooga- pidulik pealisrõivas meestel Roomas. Latifundium- suured maavaldused, kus töötasid orjad, Roomas. Akvedukt- sildveejuhe, mis kannab üht või mitut veekanalit. Amfiteater- Colosseum Roomas. Hipodroom- jooksurada, kus korraldati hobuvõistlusi. Frangid- germaani hõimurühm.
rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud; valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik, b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõjaväge, c) 1. senaator - avaldas senatis esimesena oma arvamust, d) rahvatribuun - andis talle vetoõiguse kõigi magistraatide ja senati otsuste üle, e) ülempreester. Seega: keisririigi juures oli omapärane, et kõik vabariigi institutsioonid töötasid edasi (v.a. rahvakoosolek), kuid otsustas vaid valitseja. Kuna Augustus oli Caesari kasulaps, hakkas ta kandma ka tema nime - Caesar. Samamoodi tegid ka kõik Augustuse järglased. Nii kujuneski Caesarist tiitel keiser ja venelastel tsaar. Täida tabel!
heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu. j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks puhkesid, kuna Roomlased vallutasid alu ja hakkasid Kartoogo juurde liikuma, nii
vaeseimad kodanikud, kes ei akvedukt - Lähedastest maksnud makse ega teeninud veekogudest linna varustavad sõjaväes veejuhtmed plebei vaene talupoeg, kes või term V-R saun osa võtta rahvakoosolekutest, aga Rubicot ületama - ei pääsenud senatisse Divide et impera! - foorum turuplats, kuivendatud Vae victis! - küngastevahelisele alale rajatud Tuque, Brute! ,,ka sina, rahvatribuun - Vana-Rooma Brutus!" Caesar, kui teda tapeti riigiametnik, kes kaitses algul Annus sine hoste - plebeide ja hiljem kõigi kodanike Fidelitas - õigus Renessanss ,,taassünd" tribüün pealtvaatajate istekohad Reformatsioon Prohvet - Jumala saadik ja ümberkujundamine, sõnumitooja ususpuhastus, uuendusliikumine Kaliif - Muhamedi järglaste
e) Klient vaene kodanik kes andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku hoole alla, said maatüki ja pidi patrooni heaks asju tegema ja hääletas koos patriooniga rahvakoosolekul. f) Patriits põliste suguvõsade liikmed, ainult nemad võisid olla riigiametnikd ja preestrid, jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente. g) Plebei kodanikud, kes polnud patriitsid. h) Konsul juhtis sõjaväge. i) Rahvatribuun valiti plebeidi poolt, seisis nende õiguste eest ja oli õigus panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8
tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta. 35. populus Romanus 36. preetor tegelesid õigusemõistmisega 37. princeps ,,esimene" Octavianus võttis endale aunimetuse, olles Senati liige 38. provints alad väljaspool Itaaliat, kus valitses asehaldur. 39. Puunia sõjad sõjad Põhja-Aafrikas asuva Kartaago vahel 40. Rahvakoosolek vabariigi ajal (hääletati Senati esitatud ettepanekute üle) 41. Rahvatribuun plebeidid, kel oli õigus panna VETOsi otsustele, mis kahjustasid lihtrahva huve 42. Romulus Pärimuse järgi Rooma linna rajaja (sõjajumala Marsi poeg) 43. Rooma rahu tohutul maa-alal kehtis. Oli tagatud Rooma riigi julgeolek ja rahu. 44. Seisused 45. senat Rooma varane ühiskond. Kuningas valitses koos nõukoguga (senatiga). Sinna kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. 46. Sulla 82 eKr kehtestas ta esimese Rooma riigimehena vägivaldselt mõneks aastaks oma
raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted: Aristokraatia-rikaste võim Patriitsid- põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid-Rooma lihtrahvas Proletaarid-maata ja vaesunud Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Populus Romanus-Rooma kodanikkond ehk Rooma rahvas Rahvatribuun-lihtrahva huvide esindaja Foorum-turuplats Roomas Kapitoolium-kõrgeim küngas Roomas 12 tahvli seadused-esimesed Rooma seadused, mis pandi kirja 5. sajandil eKr 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma-kui gallialased ründasid 4. sajandil Kapitooliumi küngast, siis kaitsjad magasid, kuid haned ärkasid lärmi peale üles ning hakkasid kaagutama, äratades sellega sõjamehed, kes lõid vaenlase tagasi
pidevalt sõjas. Nad kutsusid ennast Marsi poegadeks Mars e. kreeklaste jaoks Ares. Mars oli roomlaste jaoks palju suurema tähtsusega kui kreeklaste jaoks Ares. Roomas oli 2 kodaniku kihti patriitsid ja pleibed, alguses pärast kuningavõimu kukkutamist võis riigiasjades ainult osaleda patriitsid, aga tänu pleibede rahulolematusele enda staatusega hakkasid nad enda õiguste eest rohkem võitlema. Alguses nõudsid pleibed õigusi valida oma seast riigiametnikud ja tekkis rahvatribuun mis ei lasknud teha ülekohtuseid otuseid pleibede suhtes. Hiljem kadus patriitside ja pleibede seisusevahe ja kõik roomlased moodustasid ühtse seaduse ees võrdes kodanikkonna. Kuid see ei tähendanud tegeliku võrdsust päriselt oli rooma riigi juhtimine ikka kitsa ringi jõukate kodanike käes kuid nüüd kuulus sinna ka rikkaid pleibesi. Rooma riigis veel oli väga suur vaeste mass, mass mis ei olnud üldsegi arukas pealekauba ja poliitikast ei mõistnud nad kindlasti midagi
Kirjutas kuuest laulust koosneva heksameetris eepilise poeemi "Asjade loomusest" Suutis anda hirmsatele nähtustele lihtsa ja kerge seletuse. Ei kartnud jumalaid, rääkis, et nad ei pea inimeste ellu sekkuma. Catullus, väga isikupärase loominguga lüürik, pärineb Põhja-Itaaliast, Veronast Catulluse loomingu, millest meieni on säilinud 116 luuletusest koosnev kogu, võib jagada kolme ossa. Esikohal on armastuslaulud, mis kajastavad poeedi vahekorda kõnemees ja rahvatribuun Publius Clodius Pulcheri õe Clodiaga, kellesse muuseas oli olnud armunud ka Cicero. Oma armastatut, väga vabade elukommetega daami, nimetab Catullus oma lauludes Lesbiaks. See vahekord oli väga heitlik ja alles oma lühikese elu lõpul õnnestus Catullusel end lahti rebida vääritu armukese mõju alt: aastal 57 läheb ta koos preetor Gaius Memmiusega Bitüüniasse ja katkestab nii vahekorra. Lesbia-lauludes on palju võluvat siirust ja tundeehtsust nii rõõmude kui
____________________________ - - AJALOO OLÜMPIAADI TEEMA. GÜMNAASIUM - Vana-Rooma. Kristluse teke - Märksõnad: - Rooma Vabariik: Vabariigi kujunemine. Patriitside ja plebeide vahelised suhted. Institutsioonid ja võimu teostamine: magistraadid (kvestor, ediil, preetor, konsul, tsensor, rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng.
täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 24) Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 34) Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale 35) Latifundium – rikaste suurmaavaldused
latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane vaene kodanik, patroon eestkostja, rikas kodanik, klient isik, kes oli eestkostja all, patriits põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti
Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) akropol kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed gladiaator elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid
Patroon - Roomas muistse kombe kohaselt rikas ja mõjukas isik, kes võttis vaesed inimesed ehk kliendid oma kaitse alla, ta pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväe kohustustest Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; iga aasta valiti 2 tükki. Peamine ülesanne juhtide Rooma sõjaväge Patriitsid muistest suguvõsast pärit suursugused roomlased Plebeid Vana-Rooma lihtrahva liikmed Rahvatribuun Vana-rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi Magistraadid riigiametnikud Vana-Roomas Preetor Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest Provintsid roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat Latifundium suurmaavaldus Vana-Roomas Termid avalikud saunad Vana-Roomas Gladiaator orjaseisuses või vaba elukutseline vüitleja, kes esines Vana-Roomas ppetud avalikel mängudel
ja Romulus tappis Remuse, linn sai team järgi nimeks Rooma. 4) Mõisted: Kapitooliumi küngas- sinna rajati kindlus. Proletaarid- vaesed Rooma kodanikud, kes olid vabastatud sõjaväekohustustest Patroon ja klient- jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla, kui too teda austavalt teenib Patriits- muistsest suguvõsast pärist suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Rahvatribuun- Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 12 tahvli seadus- Rooma esimesed seadused, mis pandi kirja 12-le pronkstahvlile Populus romanus- Rooma rahvas Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid
500-338 eKr klassikaline ajajärk 338-30 eKr hellenismiperiood Vana-Rooma Mõisted Patriitsid suursugused suguvõsade liikmed, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused Plebeid ülejäänud kodanikud, kes osalesid rahvakoosolekul, kuid senatisse ja riigiametisse ei pääsenud. Proletaarid ilma maata ja väeteenistusest vabad, väga vaesed. Varatud linnakodanikud, kellele jagati tasuta vilja riigi kulul. Rahvatribuun plebeide huve kaitsvad ametnikud, kellel oli veto (keelu) õigus seadustele. Nobiliteet kitsas ring mõjukaid rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki (plebeide rikkam osa) Rahvakoosolek rooma kodanike koosolek, millele vormiliselt kuulus kõrgeim võim Senat riiginõukogu endistest ja tegev ametnikest, mis juhtis tegelikult riiki (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid riigiametnikud, kes reeglina valiti rahvakoosolekul paarikaupa 1 aastaks.
Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks tsensor, Alluvus vahekord Valiti vanadest konsulitest, jälgisid kuidas inimesed näevad välja. rahvatribuun Alluvus vahekord, plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve 8. Kirjeldab senati rolli Rooma riigis. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Valisid konsuleid 1 aastaks 9. Mida kujutab endast patrooni ja kliendi suhe PATROON - rikas ja mõjukas kodanik kes andis kliendile maad ja kaitset Klient - täitis vastutasuks patrooni heaks tema käske, näiteks hääletas tema poolt rahvakoosolekul 10
31) nobiliteet kitsas perekondade ring, kes 32) ortodoksne usulisest teguviisist juhtis riiki, kinnipidamine. 33) Patroon isand, kes rentis oma maad kliendile 34) pontifeks Maximus kõrgeim usuasju korraldav ametnik, 35) Patriits rikas Rooma kodanik, 36) Plebei - vaesem Rooma kodanik, 37) preetor - õigusemõistja, 38) rahvatribuun 10 tk, kaitsesid lihtrahva huve 39) ratsanikud ühiskonnakiht, kuhu kuulusid jõukad ja mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Sageli said neist rahaasjadega tegelevad riigiametnikud või kohtunikud. 40) res Publica ,,avalik 41) senaator isik, kes 42) senat valitsev
suguvõsade liikmed. Plebeid-ülejäänud kodanikeklass, teisejärgulised. Puunlased-Põhja-Aafrikas elanud rahvad, (Kartaago=Puunia) Konsul(2)-magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Preetor(8)-magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor-Valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostm Kvestor-Vana-Rooma rahandusametnik Magistraadid-igal aastal valitavad riigiametnikud Rahvatribuun-(10)- pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat (300) -valitsev riiginõukogu, koosnes senaatoritest,kogenud riigimehed. Senat kujundas nii riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Tooga- pikk, üle õla ja ümber keha ürp. Latifundium- ulatuslik, orjatööl põhinev suurmaavaldus. Akvedukt- pikk veetrass,veejuha linna varustamiseks veega. Amfiteater- ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks (enamasti gladiaatorite verised võitlused)
Kanalisatsioon, majades kasutati põrandaaluseid küttesüsteeme. Lubjamördi kasutusele võtt kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine. Mõisted Kapitoolium - Roomas Kapitooliumi künkal asunud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. Senat vanemate nõukogu Magistraat riigiametnik Vana-Roomas Nobiliteet Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi kui ka pleibeiperekonnad, kus pärinesid magistraadid ja senaatorid. Vandalism kultuuriväärtuste mõttetu hävitamine. Rahvatribuun Vana-Rooma ametnik, kaitses algul pleibeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, võisid keelustada senati ja riigiametniku iga otsuse, mis kahjustas pleibeide huve. Pleibei lihtrahvas, algselt riigivõimust kõrvale jäetud,ajajooksul võitsid patriitsidega samad õigused. Patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Hiljem muutus patriitsi nim. aunimeks. Patroon rikas ja mõjukas Rooma kodanik, kes andis maad oma kliendile. Klient kodanik, vaene maakasutaja.
foorum rahva kogunemisväljak ja turuplats senat eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad konsul kõrgeim võimukandja, valiti rahvakoosolekul 2 vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus keisririik riigivalitsemisvorm, võim keisril patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei lihtrahva liige, kellel vabariigi algul puudus võim rahvatribuun riigiametnik, kaitses algul plebeide hiljem kõigi kodanike üigusi veto riigipea õigus vastuvõetud seadus/otsus kuulutamata jätta või edasi lükata Piibel kristlaste pühakiri, vana + uus testament Vana-Testament juutide pühakiri, lood maailma loomisest, juutide ajaloost, moosese käsuõpetusest Uus-Testament kristlaste poolt kirja pandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat
saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero) Flaviuste dünastia 69 -96 pKr (Vespasianus, Titus, Domitianus) Antoniuste dünastia 96-192 pKr (Nerva, Traianus, Hadrianus, Antonius Pius, Marcus Aurelius, Lucius Verus, Commodus)
Plebei rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30100 jalameest. Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi.
Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus – rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest. Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi.
Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus – rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest. Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest. Tsensor – ametnik, kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus. Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi.
Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja. Ummah islami kogukond, mis sai alguse Mediinas. Dzihaad islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Konfutsianismi arusaam õigusest Polis, demos , agoraa, nomos, hellenism pax et iustitia rahu ka õiglus fas jum. õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks
Patriitsid ja Plebeid Patriitsid põlistest suguvõsadest pärinevad inimesed Rooma vabariigis, kes olid tavaliselt ka jõukad suurmaaomanikud. Vabariigi alguses tohtisid ainsatena kanda riigiameteid ning olla preestrid ja juristid. (vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias
annaabi.ee 
