Rooma tsivilisatsioon (0)

Q: MIKS ROOMA ASUTATI SELLE KOHALE?

Vastus leiad õppematerjalist: Rooma tsivilisatsioon

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

MIKS ROOMA ASUTATI SELLE KOHALE?

Rooma tsivilisatsioon ; Sügissemester 2015- 2016

Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus

Rooma asutamine ja kuningate ajajärk
Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik ) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse.
*Ladina ja kreeka keeled!!
*Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117.
Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga :
- etruskid : Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr
- kreeklased : Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia.
Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u - 1184 . Aeneast (naine Kreusa) peeti roomlaste legendaarseks esiisaks. Tema isa Anchises (Dardanose valitseja), ema Venus . Jõudis peale pikka eksirännakut Tiberise äärde: Pius Aeneas kandis õlal halvatud isa, käekõrval poega ja süles penaate: rooma kodukoldejumalaid, kes olid rooma rahva kaitsevaimud. Latiumis rajas Aeneas suhted sealse kuninga Latinusega ja kosis ta tütre Lavinia. Rajas Laviniumi.
II etapp: Romuluse lugu.
Rooma asutasid kaksikvennad Romulus ja Remus, nende ema Rhea Silvia ja isa Mars . Kaksikvennad heidetakse usurpaator Amuliuse käsul Tiberisse. Nad kasvatab üles emahunt(Lupa Capitolina), seejärel kasvatab neid karjane Faustulus ja tema naine Acca Larentia. Kui poisid suured, panevad uuesti võimule oma vanaisa Numitori. Auspiitsid eelistasid Romulust linna asutajana.Tapab Remuse kui too pilkab( naerab ta üle) teda. Seda vennatappu peeti kodusõdade sümboliks . Hilisemal ajal idealiseeriti Romuluse valitsemisaega. Romulus tõmbas maha püha linnapiiri. Areng pikk ja vaevarikas. Rooma jääb pikaks ajaks üheks Latiumi linnaks.Nimetatud ka Septimontium.
Tabu: ei tohtinud kanda relva müüri sees, surnud matta väljaspool linna(mnt ääres), sõjalised mängud/ toimingud ka väljaspool.
Kuningate ajajärk: 753 eKr – 590 eKr.

Latiinid ( Latium ) ja sabiinid (itali rahvad ) : Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Marcius
etruskid : Tarquinius Priscus, Servius Tullius , Tarquinius Superbus.

ROMULUS 753 – 715

senat ,nõuandev roll
latiinid + sabiinid = Quirites
Quirites : Rooma kodanike nimetus :

- kas Romulusega seotud: Romulus kadus äikese ajal ja muutus jumaluseks
- sabiini linna järgi,
- st. kaitseks kogunenud mehed
Romulus jagab oma võimu sabiinide kuninga Titus Tatiusega. Jaotab rahva kolme hõimu : tribus; need omakorda kümnesse curia’sse.
Tavaõigus (kantakse suuliselt edasi,esimesed preestrid )≠kirjutatud e avalik õigus(seotud religiooniga)
Tarquinius Superbus 534 - 509
Sõjamees. Circus Maximus rajamine(sportlik, sõjaliste mängude areen ). Lõpetab kanalisatsioonsüsteemi Cloaca Maxima. Viib lõpule Jupiteri temple ehituse Capitoliumil. Oli pärimuse järgi vihatud, seepärast kihutati minema. Tarquiniuste perekonna omavaheline tüli. aristokraatide vandenõu(заговор).
Ametlik legend: Tarquinius Superbuse poeg Sextus rüvetas(осквернил) Lucius Tarquinius Collatinuse naise, Lucretia au, kes läks vabasurma. See põhjustas rahva pahameele, kelle etteotsa astus Iunius Brutus.

Etruski kuningate aeg.
Rooma sai tõeliseks linnaks tänu etruski urbaanse kultuuri mõjule. Etruskide algne eesmärk oli rikka Campania vallutamine . Latium oli üks lõunapoole liikumise vaheetappe. Roomlased käsitlevad etruski kuningate aega eelarvamusega. Rooma asutamise legendist paistavad läbi etruski linna asutamise kombed: auspiitsid: lindude vaatlemine ennustamiseks. Ilmakaarte kindlaks tegemine. Pomeerium-uue linna kaitse, linnapiir, mida tõmbas maale asutaja .
Alates 390 eKr keltide rünnakud ja tulekahi hävitas linna, kuid Roomat ikka ei ehitatud üles korrapäraselt. Etruski kuningate võim oli tüüpiliselt absolutistlik, oli nii ilmalik, militaarne, religioosne kui juriidiline. Etruskide ajal hakkasid välja joonistuma tüüpilised rooma institutsioonid . Civitas’e ( kodanikkond ) aluseks oli gentes, kuhu kuuluvad ühise esivanemaga kodanikud. See esivanem andis gens’ile nime: nomen gentile .
Kliendid: Gens’i kuulusid ka kliendid, pidid alluma patroonile, ise said abi ja kaitset vajadusel. Gens: Gens jaguneb familia’ks, mille keskseks isikuks on pater familias. Patriitsid : Kõige mõjukamate gentes’te liikmed moodustavad patritsiaadi(patriitsid, patiitsiseisus). Al. a. -433, patritsiaat suletud. a. -400 hakkas tekkima uus aristokraatia . -455 abielu partneriga väljaspoolt patritsiaati lubatud. Plebeid: Plebs elab algul väljaspool gens’e: neil puudub ühine esivanem ja kultus. Siia kuulusid algselt endised kliendid ja välismaalased, keda tuli vahepeal palju juurde. Neil pole poliitilisi õigusi, pole sõjaväekohuslased, ei maksa makse. Etruski kuningad andsid plebeidele rohkem õigusi patriitside vastu, kes olid arvatavasti peaaegu eranditult latiinid (ilmselt ka sabiine ja etruske). Kuningavõim oli absoluutne(haarab kõiki ühiskonnavaldkondi nt religioon , juriidiline jne), kuid mitte päritav.Troonile tõusti tänu rahva või Senati heakskiidule.
Kuningate ajal kuulus võim ( imperium ) kuningale:
- sõjaline
- juriidiline (vabariigi ajal preetoril)
- kokku kutsuda rahvakoosolekuid ja esitada seadusettepanekuid
- vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas)

Etruski mõju piirid
Etruskide tsivilisatsioon mõjutas väga tugevasti Antiik-Roomat.
Keel: Ladina keel püsis. ( Trooni )vallutajad kasutasid oma keelt ja ilmselt pidid oskama ladina keelt. Epigraafias(pealiskiri, kivi kus on midagi peale kirjutatud,kõva materjalist,nt hauapealiskirjad) on mõlemad kasutusel. Ladina keel sai etruski keelest vähe mõjutusi . Ladina keel sai etruskidelt alfabeedi.
Religiooni vallas:
Haruspeksid e ennustajad on etruski päritolu, kuid roomlastel teine suhtumine. ohvrivaatlemine sisikonna järgi, haruspiits.(haruspica, ae f. „ennustaja“) ohvrilooma vaatleja, haruspeks, sellega tegelev preester . ennustuskunst , looma sisikonna, või loodusnähtuste järgi.
Etruskidel : determinism, fatalism
Roomlastel : vabadus tegutsemisel
Etruskide mõju avaldus mõne arvates ka kreeka elementide sissetoomisel, mis olid neil endil juba juurdunud.
Peale etruskide aega lähevad Rooma ja Etruuria teed väga erinevat rada pidi:
Etruurias majanduslik ja kultuuriline õitseng, aga Rooma sulgub iseendasse, kunst ja kirjandus lähevad õitsele hiljem – need valdkonnad on võõrad ja isegi kahtlased vabariigi algussajanditel.
Rooma areng on tähelepanuväärne ja originaalne sisepoliitilises plaanis.
MIKS ROOMA ASUTATI SELLE KOHALE?
Künkad ; ülekäigukoht jões, mis ühendas Põhja- ja Lõuna-Latiumit; olevat olnud soola tee peal. Latiini ja sabiini kuningate ajal olevat areng olnud väga aeglane: Rooma ei paistnud millegagi silma. Areng hakkab kiirenema etruski kuningate ajal.

Vabariigi aeg 509 ekr – 30 ekr
Rooma kaotab oma mõjust ja võimust. Pidev võitlus naabritega . Rooma riigi sees algab võitlus patriitside ja plebsi vahel, mis seab Rooma julgeoleku ohtu.
Kodusõjad . Caesar ja Pompeius . Võitlus Antoniuse (Ida; abiellub Cleopatraga) ja Octavianuse (Lääs) vahel lõpeb sisuliselt alles Augustuse võimuletulekuga. Armee on palgavägi.
Vabariigi lõpp. Antonius saab lüüa, enesetaap kos Cleopatraga. -30: Octavianus vallutas Egiptuse. Seda aastat on nimetatud vabariigi lõpuks.

Patriitside ja pleebsi vastuolu
Rooma riigi sees algab võitlus patriitside ja plebsi vahel, mis seab Rooma julgeoleku ohtu.
Patriitsid: teatud suurte perekondade liikmed, kes olid ammusest ajast kastiks organiseerunud. Mingil ajal oli ka abielu väljaspool kasti keelatud. Nende perekondade pead moodustasid Senati; see asutati kuningriigi ajal ja elas selle languse üle. Patres’ed olid ümbritsetud oma perekondadest, liitlastest ja klientidest. Patriitsidest saavad -V saj. suurmaaomanikud-karjakasvatajad; plebeid on põlluharijad. Patriitsidel privileeg auspiitse korraldada ilma preestriteta. Pleibeid ei saanud seega omal alagtusel midagi ette võtta. Konsuliamet patriitside käes + kõrgemad riiigiametid: magistraadid .
Plebeid: Plebsi võitluse tulemusena said nad õiguse olla valitud kõrgemaisse plebsiameteisse, kelle ülesandeks plebsi kaitsmine:
tribunus plebis: algul 2, siis 5 liiget tribuunide kolleegiumis; neil oli veto õigus, nende isik ja vara oli puutumatu .
Plebei ediilid (tribunus plebis’e assistent): nende valimiseks moodustati
concilium plebis, mille otsused konkureerisid Senati omadega. Kui lõpuks ka plebeid konsuleiks said, polnud neil siiski auspiitside korraldamise õigust.
12 tahvli seadused (kirjalik e avalik seadus). Seadused varem suuliselt edasi kantud (tavaõigus) patriitside ja preestrite seas – suur võit.

Rooma riigi laienemine
-IV saj. lõpuks oli Rooma kõige võimsam riiklik moodustis Itaalias. 265.a. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all.
Pruunia sõjad . 264. – 146. a. eKr 3 Puunia sõda:
I: meri, Sitsiilia saar
II: Itaalia, Põhja-Aafrika
Kartaago kaotas valdused väljaspool oma territooriumi
III: Kartaago hävitamine
148. a. eKr: Macedonia ja Graecia Rooma alla. 133. a. eKr kuulub Roomale kogu Vahemere bassein.
Põhiliselt said vallutusstest kasu aristokraadid-maavaldajad ja kaupmehed . Rooma plebs ja maaelanikud olid üsna kehvas seisus, seoses uute majanduslike tingimustega. Rooma voolas kokku palju võõrast rahvast, mis suurendas veelgi inimeste ridu. Rahva pretensioonide ning võitluse tulemusena hakkab Rooma muutuma linnriigist rahvusriigiks: Itaalia elanikud saavad kõik kodanikuõigused .

Keisririigi aeg
Varane keisririik ( -30 - +235)
Traianus (98 – 117) territooriumi ulatuse haripunkt: vallutatud Dacia, Mesopotaamia . Rajati limes. Hadrianuse (117 – 138) kindlustusvall.
Hiline keisririik ( 235 – 476)
313: ristiusk sallitud usk
395: Impeerium jagatud kaheks(Occident ja Orient )
rahva hääl on hädavajalik (jumalate tahte väljendajana; rahva hääl oli ettetähendus, enne, omen , oomen), harva oli see määrav.
Keisririigi ajal tekkis probleem, kuidas uut võimu vanade institutsioonidega rüütada. Augustus lasi end mitu korda konsuliks valida. Keisriprovintsid, mille kuberneriks oli princeps ise: saatis sinna enda valitud legati. Neis oli armee kohal, nii oli princeps armee juhataja – imperator. Omistas endale rahvatribuuni ameti, millega kaasnes vetoõigus ja võim Rooma sees. kujuneb välja keisri isiklik ametnikkond ja bürokraatia erinevate eluvaldkondade funktsioonidega: prefektid, kuraatorid, prokuraatorid (keisriprovintsides legati’de käe all) jm.
Veel keisrist:
- suur eraomand: näit. Egiptus
- pontifex maximus kuni +4. saj. lõpuni
- vägede ülemjuhataja
- princeps senatus
- rahvatribuun

Etruskid

Teooriad päritolu kohta
Võib arvata, et etruskid on Vahemere basseini indo-euroopa rahvaste eelse nn proto -asustuse jäänuk nagu tänapäeval baskid . Seadsid end sisse Toscanas vähemalt alates VIII saj. eKr.

Etruskide ekspansioon Itaalias
Etruskide tsivilisatsioon oli kõige säravam Vanas-Itaalias selle põlisasukate seas. Põhiline asuala Türreeni mere, Tiberise ja Arno jõe vahel. Ekspansiooni ajal ulatus Põhjas Po madalikule ja praeguse Romagna provintsi

Etruskide aineline kultuur
Etruskide kultuur on algusest peale linlik(типично городской).Linna juhtisid kuningad ja magistraadid, kes valiti aristokraatliku kasti. Linnad olid üsna iseseisvad. 12 neist moodustasid föderatsiooni, mille esindajad kohtusid igal aastal: Dodekapolis. Etruskidel oli kõrgelt arenenud tehnika. Olid suured kaupmehed, meresõitjad ja piraadid. Mõjutasik ka kelte. Alfabeeti alusel ruiinikiri. Alates VII saj: eKr on Latium etruskide käes. Rooma ehk Rumon(jõe linn), võivad olla ka asutajad. -509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad , etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud.
Arhitektuur : haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare.
Kunst : skulptuur ; terrakotast sarkofaagid ; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod;

Etruskide vaimne kultuur

Etruskide usundist; ennustuskunst
surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused. Naistel on eesnimi ja sugunimi(etruskidel).

Etruski keel ja selle mälestusmärgid
Keel: etruski keelest tuntakse liiga vähe sõnu. Grammatiline struktuur on praktiliselt tundmatu. Inskriptsioonide keel on vaene, sõnad on korduvad, fraasid ilma verbita. Tähestik tuleb Lääne-Kreekast, koosneb meie mõttes tagurpidi tähtedest. Kirjutati vasakult paremale, hiljem ka vahel vastupidi, ka spiraalina(harva). Tuntakse käändelõppe (gen, acc, abl, loc), aegu. Põhiliselt säilinud inskriptsioonid: vaasid , hauasteelid, erinevad metallplaadid,muud kõvad materjalid, k.a katusekivid. Üks ramatu fragment leiti Egiptuses(Zagrebi libri lintei), pikk, rituaalsesisuga, 1200 sõna, korduvad. Teine fragment: Tabula Capuana, religioosse sisuga tekst.
3 graveeritud kuldlehte; Cortona tahvel(juriidiline dokument).

Institutsioonid

Mis on imperium
=kuningas kuningate ajal.

Kuningas; tema võim ja funktsioonid
Kuningate ajal kuulus võim (imperium) kuningale:sõjaline, juriidiline (vabariigi ajal preetoril),kokku kutsuda rahvakoosolekuid ja esitada seadusettepanekuid,vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas). Rooma rajajal, Romulusel, oli see võim, sest tema võimuletuleku tegid võimalikuks head ended . Kõrgem magistraat: kuningas, hiljem konsul .

Senat ja senaatorid
Senatile kuulub kogu imperium interregnumi, võimuvaakumi ajal; senaatoreid ei valitud; senatiliikmed on endised magistraadid, kes jagunesid seisuseastmeteks, vastavalt endisele ametile: konsulid , preetorid , ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada censor.Põhjuseks kuritegu , ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid olid avalikud.
Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad; kontrollis magistraatide tegevust; juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust, sõjandust; valvas usukultuse järele. Senaatorite arv väga erinev periooditi . Senat on magistraatide (eriti konsulite) nõuandja.

Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära

Consul, praetor, quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores
Consul: Kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti rahvakoosolekul; alates -366, üks konsuleist plebei; neil oli teineteise üle vetoõigus; nende järgi nimetati aastaid; neid saatsid liktorid. Konsulid: kutsusid kokku senati- ja rahvakoosolekuid ning juhatasid neid; panid eelnõusid hääletusele; jälgisid otsuste täitmist; korraldasid kõrgemate ametnike (magistraatide) valimisi.
Praetor: juriidiline funktsioon, ilma õiguseta ise otsuseid langetada; võttis vastu hagiavaldusi, andis neile hinnangu; oli eesistuja kohtukolleegiumides, mis langetasid otsuse. Juhtis vajadusel senati- ja rahvakoosolekuid, juhtis leegione. Pärast ametiaja lõppu asehaldurina mingis provintsis.
Tribunus plebis: -490, pleebsi esindav ametnik : kaitses plebeide huve; tema isik ja vara puutumatu. võis rahvakoosolekuid kokku kutsuda

Censor ja censio; census
neil oli võim nimetada keegi „ebaväärikaks“
tsensoreiks valiti auväärseid, oma karjääri lõpul olevaid inimesi (tavaliselt endisi konsuleid), kel polnud kellegagi konflikte
jaotasid kodanikus census’e järgi gruppideks ; määravad maksude suuruse ja avalike tööde mahu.Valvasid moraali järele. pidasid senaatorite nimekirja. võisid neid tagandada. pidasid arvet ratsanikuseisuse üle

Diktaator
diktatuur: vana ametipost, mille järele tekkis vajadus rahutuste jm ärevatel aegadel
pidi olema patriits .määras konsul senati ettepanekul.seda juhtus harva.kogu imperium kuulus talle. See on ainuke ametipost, millele ei kehti kollegiaalsuse printsiip. võim kehtis vaid 6 kuud. valib endale ise abilise: magister equitum

Keiser

Kodanikkond. Perekond

Laiendatud perekond

pater familias ja tema funktsioonid ning õigused
Abielumees, varanduse omanik, orjade omanik, vabakslastute patroon -klientide patroon.
Tal on juriidiline õigus oma kodakondsete elu ja surma üle. Loode kuulub emale, kui see sünnib, isale . Kõik perepojad saavad pater familias’teks, kui nad on orvud(сироты) või isa poolt emantsipeeritud siis katkeb ka juriidiline side oma vendade -õdedega.
Juhib põhimõtteliselt majapidamist , jagab hommikul orjadele käske, kuulab intendendi aruannet jne. Mõned annavad seda õiguse perenaisele.

mater familias, kui abielunaine ; tema staatus
Allub abiellumise korral seaduse järgi oma mehele. Naine jääb alati seotuks oma isaga kuni tolle surmani. Pärib ka isa klientuuri, kui pole meespärijaid. Tal püsib oma varandus , tal on õigus oma varandust pärandada, nagu mehelgi. Lahutuse korral peab mees talle kulutatud kaasavara tagasi maksma. Naine võis olla mater familias ka neitsina või lesena, kui ta isa oli surnud (oli emantsipeerunud). Sel juhul annab perekond talle custose, eestkostja(võis vahetada neid). Rikas daam käis väljas saadetuna: orjatarid, seltsidaamid (comites), meessoost saatja (custos). Seda on kutsutud ka mobiilseks vanglaks. Konservatiivsed daamid käisid üldse väljas nii vähe kui võimalik, siiski looriga kaetuna.

Lapsed; laste hülgamine
suhteliselt vähe, need on kas sigitatud või lapsendatud . Veresugulus ei ole primaarne, peetakse tähtsaks nime edasikandumist. Lapsi hüljati(бросали) üsna kergelt, eriti vaesemates kihtides. Selle otsustab isa, kuna on lapse valdaja. Lapse hülgamine oli tavaline nähtus, mitte ainult vaestes elanikkonna kihtides. Orjakaupmehed käisid lapsi korjamas templitest ja avalikelt prügimägedelt. Väga vaesed müüsid lapsi juba sünnituse hetkel, et ema lapsesse kiinduda ei jõuaks

Vabaabielu e. Konkubinaat
Perekond on abieluline. Tihti abiellutakse finants - või poliitilistel põhjustel. Üldiselt kisub perepoegi välja, kuigi nad pole veel iseseisvad.Sõltuvad isast. Isa hoiab neid lõa otsas(держит их на привязи) pärandilootuse kaudu.
Abielulahutus muutub järjest tavalisemaks Mehel piisas öelda: tuas res tibi agito/habeto. Abielulahutust saab hiljem algatada ka ühepoolselt, ka naise poolt. On juhtumeid, kus mees avastab pikalt reisilt tagasi tulles, et ta naine on tast lahutanud. Püütakse seadusega piirata.

Roomlaste seksuaalne käitumine
Vallalise lese -matrooni seksuaalsuhet võeti abielurikkumisena, suhtumine leeveneb aja möödudes . Rikas naislesk on väga võimukas, sest on iseseisev.Teda piiravad kosilased(женихи). Ta võib abielluda või pidada abielutõotusega suhet, mis oli avalik. Tütarlaste-orbude(сироты) suhted pidi jääma salastatuks.
Pater familias lesel võivad olla suhted: magab orjatari(de)ga; abiellub; võtab konkubiini e vabalt abielluda: algul ainult orjatari tähenduses; hiljem muutub suhtumine tolerantsemaks ja suhe üldiselt aktsepteeritud, kui vaba naisega püsiv vahekord . Juriidilises mõttes on konkubinaat e vabaabielu abielust täiesti erinev: lapsed on vabad kui vabast naisest (orjad kui orjatarist); kannavad ema nime, sest pole abielust sündinud; on ema pärijad. Peremees võis orjatarist sündinud lapse vabaks lasta, kuid ei tohtinud seda avalikult tunnistada. Seadus keelas sellist last lapsendada.
Tüüpiline: mees + vabakslastu.

Orjad ja vabakslastud. Kliendid

Orjade olemus ja juriidiline staatus
loomu poolest madalam olevus, ometigi kuulus suure, nn laiendatud perekonna hulka. Teda armastatakse omamoodi, karistatakse. Teda sunnitakse kuuletuma ja peremeest armastama . Orja peeti inimeseks, kes kuulub liikuva vara hulka: asjad, loomad. Ori peab alluma oma loomu poolest, mitte kohustusest.

Orja ja peremehe suhe
Orja – peremehe suhe on ebavõrdne . Peremees armastab oma orja nagu head koera, ent ta siiski armastab: tunded ei ole tihti puudu sellest suhtest. Orja – peremehe suhe ei ole ainult tootmissuhe, sest orjadel olid väga erinevad funktsioonid, nad on väga aktiivsed: majanduses; administratsioonis: ühiskonnas, poliitikas; kultuuris: näitlejad, muusikud , õpetajad, käsitöölised, arstid

Orjade allikad
Uute orjade allikaiks olid: orjade järeltulijad, kes sündisid automaatselt orjadena ja kuulusid oma vanemate peremehele; hüljatud lapsed; vabade inimeste (endi) müümine orjusse. Peremees võis nad üles kasvatada, nad hüljata või isegi hukata.

Orjade rakendamine
Täiskasvanud võisid müüa end ka ise. Orjaks saanuna, said nad rikka peremehe või riigi administraatoreiks, mida nad vabana poleks iial saanud. Rakendati põllumajanduses - neil oli kõige raskem elu. Egiptuses ei harinud orjad üldse põldu. Käsitöös seevastu on tööjõud enamasti orjad ja vabakslastud. Arstid olid enamasti vabakslastu juures arstikunsti õppinud orjad, kes samuti ise vabaks lasti. Suurem osa orjadest olid majateenijad.

Orjade olukord
Orjadel oli sageli mugavam olla kindla elatise peal ja töötada õpetajana, arhitektina, laulja, näitlejana. Nad teadsid sageli ette, et peremees laseb nad ühel päeval vabaks. Palgalist inimest ei usaldatud eriti, orjaga tekkis tihe emotsionaalne side – kuulus perekonda. Neile oli lubatud religiooni praktiseerida, said olla kristlikud preestrid. Orjad käisid avalikel etendustel, sest pühade ajal olid nad tööst vabad nagu veoloomadki.
alates III saj. said orjad abielluda, see sai võimalikuks moraali seisukohast lähtudes. Samuti ei müüdud enam üldiselt paare lahku, ega eraldatud lapsi nende vanematest. Samuti korraldas peremees orja matused

Orjusest vabastamine
..jääb eluajaks külge. Vabadus oli üldine hüve: kui keegi rääkis oma plaanist end orjaks müüa, peeti seda solvanguks kõikide vabaduse pihta. Peremehed pidasid samuti ilusaks sammuks orje vabastada. Pole orjade vabastamine mingi kohustus.
- ori oli suremas, tal lasti surra vabana, sai nii vabade inimeste matmiskommete osaliseks, seda väärtustati; -peremees võis vabastada orja oma surmahetkel testamendiga, näitas sellega, et on hea peremees. - orjal on mingi finantsülesanne. Peremees laseb orja vabaks tingimusel, et too jääb ta teenistusse edasi. Vabaks lasti tihti väikese pensioniga või maatükiga.
Vabaks ei lastud laekahoidjaid, sest neid oli vajadusel võimalik ja õigus piinata ülestunnistusteks
Vabakslastute ja klientide suur kogus andis perekonnale väärikust.

Vabakslastu staatus
Peremees jääb vabakslastuile patrooniks. Vabakslastud elasid oma endisest peremehest eraldi, kuid nad käivad tal kodus austust avaldamas.Tugeva positsiooniga. Nad on sageli kaupmehed, seega vihatud ja kadestatud. Nad on rikkamad kui suurem osa vabalt sündinud inimesi. Elasid sagel vaabaabielus, sest suhtes juba enne vabakslaskmist ja nende lapsed polnud vabad, lapsi vabakslastuna ei saanud lapsendada, seda keelas seadus. Elasid vahel luksuses ja imiteerisid patroone, samas pool-kodanikud.

Kliendid
Olid alati vabana sündinud, vahel rikkamad kui patroon.See kiht koosnes inimestest, kes: tahavad teha karjääri; ärimehed, keda patroon võib toetada oma võimuga; vaesed: poeedid , filosoofid , kelle ainuke sissetulek oli patrooni almus(милостыня); neile oleks olnud alandav töötada nagu lihtrahvas ; need, kes lootsid saada rikka lastetu vanamehe pärijaiks; inimesed, kes vajasid muudel põhjustel eestkostjat.

Moraal ja religioon

Rooma ideaal: virtus, pietas, fides
Rooma ideaaliks on virtus, pietas, fides : distsipliin , respekt ja ustavus oma kohustustele. See „kolmainsus” domineerib kõikide elu aspektide üle.
Virtus (võime olla mees) jääb ideaaliks Rooma riigi eksisteerimise lõpuni. Pietas tähendas riituste(обряды) järgimist ja inimeste vaheliste suhete säilitamist. mingit halba tegu, halba ennet , kuritegu heastada püüdma. Pojale tähendab pietas oma isale allumist, tema austamist ja temasse vastavalt loomulikule hierarhiale suhtumist . Poeg, kes on oma isale allumatu on monstrum , loomuliku korra vastane nähtus.Tema tegu peab saama religioosselt hüvitatud. Algselt nägi lepitamine ette hukkamist, sest süüdlane oli sacer, millega ta kuulus jumalaile, mitte enam inimühiskonda.Tal polnud enam kohta civitas’es ega üldse kuskil maa peal. Pietase üks varasemaid ilminguid on fides – ustavus endale võetud kohustustele, mis garanteerib inimestevahelise hea läbisaamise.Kui sellest kinni ei peetud, oli kogu ühiskond ohus.

Rooma põhivoorus: gravitas
Gravitas: Rooma üheks põhiliseks vooruseks on gravitas „tõsidus”, mis välistab igasuguse kergemeelsuse, frivoolsuse(легкомысленность) ning mille peamiseks väljundiks on pühendumus isamaale.See on hierarhiatunnetus; kui on vajadus kõrgeim valitud (magistraadt) peab ennast ohverdama.
Brutus lasi hukata oma pojad, sest need sepitsesid vandenõud kuningate tagasitulemiseks. Teine konsul, Tarquinius Collatinus, läks vabatahtlikult pagendusse, sest arvas , et tema nimi oli ohuks vabadusele. devotio (pühendamine, ohverdamine ), kasutati äärmisel juhul.

Mille teenistuses oli Roomas moraal ja religioon
Roomas valitses nn „väline moraal“ – see väljendus teatud käitumises või mingi toimingu teostamises. Moraal ei tule religionist. Roomlastel ei olnud jumalate antud dekaloogi

Rooma religiooni üldine iseloomustus; Rooma ametliku religiooni preestrid
Religioon on pigem distsipliini pikendus . Jumalad ei anna inimestele igapäevaseid käitumismalle, nad nõuavad traditsiooniliste riituste täitmist. Oli tihedalt seotud avaliku elu e. poliitikaga. Religioossed toimingud.Ametliku kultuse järele valvas senat.Religioon ja õigus, kandus edasi preester. Preestriks ei õpitud, selleks määrati v. valiti kodanikke , kes täitsid seda funktsiooni muu poliitilise tegevuse kõrvalt.Preestriks oldi tihti elu lõpuni. Kuulutasid kalendrit (soodsad ja ebasoodsad päevad).Vesta neitsid täitsid oma funktsiooni 30 aastat.
Põhieesmärk oli tseremooniate täitmisega pidevalt hädaohus oleva korra ja inimeste ning jumalate vahelise hea läbisaamise säilitamine.

Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse
Kristlaste vastu suunatud tagakiusamise põhjustas eelkõige kristlaste endi sallimatus, mida ei esinenud idakultuste juures.

Roomasse saabuvad idareligioonid
Idausundid. Rahva põhimass oli eriti vastuvõtlik idausunditele, mis tulid Egiptusest, Süüriast, Väike-Aasiast, Pärsiast, Doonau piirkonnast. Need usundid lubasid usklikele tasuna nende usu vastu hüvesid siinses ja hauataguses elus. Mithra usund hakkab levima alates +1. saj. On algselt Pärsia jumalus , Rooma tungis Musta mere rannikult.

Kreeka filosoofia Roomas
Alates II saj. eKr tungis kreeka filosoofia jõuliselt Rooma. Rooma gravitas valis voolude seast välja stoitsismi, epikuurlus tundus kahtlasem. Stoitsism vastas paremini roomlaste instinktiivsele moraalile: vastavus loodusega/loomulikkusega, mis haaras nii inimloomuse, materiaalse ja üleloomuliku maailma kui civitas’e.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Vickyy Õppematerjali autor

rooma etruski etruskid orjad senat patriits romulus religioon konsul patroon tarquinius imperium moraal latium

Sarnased õppematerjalid

doc

Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus

Vana-Rooma

doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

ja dresseerimisnumbrite jaoks. Gladiaatoriyte heitlused ilmusid alles 3 saj ekr.nende varustus varieerus sõltuvalt nende rollist ja võitlusviisist.keisririigi ajal suhtuti neisse kui kangelastesse, ehkki nad olid enamasti syydimõistetud, sõjavangid või vabatahtlikud kohuslased. Neid koolitati spets koolides ning võideldi elu ja surma peale. Kes jäi ellu, teenisid välja vabaduse. 1 saj rajab keiser esimese tõelise amfiteatri Colosseumi. Rooma kõige suurem teater. Avati aastal 80. Korraldati pidustusi mis kestsid 100 päeva. Kolosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. Teatrid- lavamängud toovad roomasse etruski rändrahvad. Pikka aega toimusid puust lavadel, mis võeti näitemängu lõppemisel kohe lahti. Vaatajad seisid püstijalu. Näitemänge esitati tavaliselt kindlasti pidustuste ajal ja nad sisaldasid nii laulu kui tantsu, kus dekoratsioonidel ja kasutataval mehaanikal oli oluline roll

Ajalugu

doc

Vana-Rooma

Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle

Ajalugu

docx

Etruskid ja Rooma riigi algus - konspekt

Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud,

Ajalugu

pdf

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago

Ajalugu

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Ajalugu

docx

Varane keisririik, hiline keisririik

Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma

Ajalugu

pdf

Kordamisküsimused Vana-Rooma 2017

Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid