PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates
võidu opositsioonijõud. Berliini müüri langemine: Ka Ida-Saksamaal kasvas vastupanu kommunistlikule süsteemile, kuid võimud suutsid esialgu olukorda kontrolli all hoida. 1987.-1988. aastal hoogustus idasakslaste põgenemine Lääne-Saksamaale. Erilise hoo omandas see 1989, mil Ungari avas piiri Austriaga. Okt. 1989 algasid paljudes Ida-Sx linnades meeleavaldused, millel nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Võimud olid sunnitud tegema järelandmisi. Ametist pidi lahkuma E.Honecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. Meeleavaldused haarasid kogu Ida-Saksamaad. 9.novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Võimud ei julgenud sekkuda ning rahvas murdis sellest Euroopa eraldatuse ja külma sõja sümbolist läbi. Kümned tuhanded inimesed pääsesid üle lõhutud müüri Lääne-Berliini. Järgnes läbimurre poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ning
· Linnastumine ja suur sisseränne tõi kaasa sotsiaalseid probleeme Euroopa · Tagurluse pealetund ei lõpetanud ühiskonna arengut · Kodanlus nõudis endale suuremaid poliitilisi õigusi · Võõrvõimu all olevad rahvad hakkasid enda eest välja astuma · 1848. Revolutsioonilaine, valitsejad tegid järelandmisi · Ülestõusud ja mässud muutsid Euroopat
kuulutas välja sõjaseisukorra, tuues tänavale tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956. aastal: Diktaatorita jäänud NSV Liidu võimutipus valitsesid segased suhted. 25. veebr. 1956 NLKP XX kongressi N.Hrustsovi kõne: mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. Stalinismi hukkamõistmine vaputas kommuniste, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu satelliitriikide komparteid. NSV Liit oli sunnitud tegema järelandmisi: normaliseeriti suhteid Jugoslaaviaga ning 1955. a viidi Nõukogude väed Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956. a juuni algasid Poolas streigid, mis aug. kasvasid üles rahutusteks ning meeleavaldajate pihta avati tuli. Meeleavalduste hulk kasvas ning Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSV Liidu juhtkond aga
o Ülemklass o Keskklass o Alamklass · Pluralism - huvide mitmekesisus, igal inimesel on õigus taööe sobi huvi · Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on lubatud erinevad vaated, arvamused jne · Enamusotsus huvide demokraatlik arvestamise enimlevinud viis, arvestatakse vaid enamuse huve · Kompromiss otsus, mille puhul üks või osapooled teevad kokkuleppe saavautamise nimel nõudmistes järelandmisi · Konsensus üksmeelne kokkulepe · Seadused e. õigusaktid kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused o Üksikakt - reguleerib üksikuid juhtumeid
NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise. Märtsis 1988 kirjutas NSV Liit Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viis oma väed 1989. aasta veebruariks Afganistanist välja. 1988. aasta märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Viiendaks, USA survel tegi Gorbatsov järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati enamik poliitvange, NSV Liidust lubati välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustati läbikäimisi NSV Liidu ja muu maailma vahel. Negatiivsed küljed perestroikal olid järgmised, esiteks 1986. aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Teiseks Gorbatsovi õnnetukseks olid
Saksamaal 1848 märtsis väljaastumised Berliinis, tuleb kokku parlament Frankfurdis. Austrias ülestõusu käigus 1848 märtsis kukutati Mettemich ja Ungaris tuli võimule liberaalne valitsus. 3. Võimude järeleandmised ülestõusnutele: · Kehtestati või töötati välja põhiseadused · Võimu anti ka kodanlusele · Tuli kokku parlament . · Kehtestati kodanlikuvabadused · Tehti sotsiaal-majanduslikke järelandmisi (parandati tööliste olukorda) . 4. Tagurluse pealetung . · Kõikides riikides tagurlus tugevdas sõjaväge ja alustas rahva väljaastumiste mahasurumist ja oma võimu kindlustamist. · Saadeti laiali parlament. · Kehtestati ebademokraatlikke põhiseadusi Tugevamad lahingud toimusid Ungaris, kus taheti taastada Austria võim. Austriale tuli ka appi Venemaa 5. Revolutsioonide tagajärjed · 1848-1849 aasta reyblutsioonid said lüüa.
Kristel Keskküla MT1-10 Streik ja Töösulg Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Streigi eesmärgiks on saavutada tööandjalt järelandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja töstaks nende töötasu, tõstaks töötasu, pikendaks puhkuseid. Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestust, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud. Samas on kehtestatud toetus- ja hoiatusstreigi kestuse piirangud. Streike liigitatakse mitmeti:
Lääneliitlastele tundus, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 1946. aasta alguses pidas Stalin kõne, kus ta rõhutas paratamatust kaasaegses maailmas. See kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Churchill pidas aga kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile ulatuslikke järelandmisi tegema. Stalin aga sattus sellest rohkem hoogu. Valmistudes uueks intensiivseks sõjaks, unistas Stalin maailmavalitsemisest, tugevdas kommunistlikku kihistustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed. Ühendriikide president Truman kuulutas välja Trumani doktiriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshall kuulutas välja aga abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele
Sidemed maakondade vahel olid nõrgad ning nende vahelgi esines erimeelsusi ja iga maakond tegutses omaette. Selline tegutsemisviis tõi kaasa aga maakondade alistamise ühekaupa. Asjaolusid raskendasid keerulised suhted naabritega. Lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega koostööd ei tehtud. Tõsiseks vastaseks olid ka venelased. Hiljem korraldati küll mõned ühisoperatsioonid venelastega ent sealgi pidid eestlased tegema järelandmisi: meelitama raha ja kingitustega ning taluma isegi nende rüüsteretki. Vallutajad suutsid rahvad üksteise vastu üles ässitada ning korraldati vastastikuseid sõjakäikegi. Selle tulemusena alistati kõik baltimaad ühekaupa. Muistne vabadusvõitlus lõppes aastal 1227 ja kaotajateks olid eestlased. Põhjusteks võib lugeda katoliku kiriku toetust vallutajatele, sõjalise taseme erinevust, vallutajate rohkust, eestlaste ühistegevuse puudumist ning keerulisi suhteid naabritega. Sellega
detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus.
1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8.mai-Saksa kapitul. 1945 17.juul-2
plaanid, millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani. Euroopa- Euroopa jaotatakse NSVL’i ja Saksamaa vahel ära, kõik teavad, et sõda on tulekul 1. Lepituspoliitika(rahustamispoliitika) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse 2. ● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge ● Saksamaa taastas sõjaväekohustuse ● Saksamaa viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. ● Saksamaa ründas Poolat ● Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega 3. 1. Kui MRP oleks sõlmimata jäetud, siis NSVL oleks teinud koostööd lääneriikidega
Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised otsivad tööd. Tööandja on ettevõtte juht, kes võtab teise inimese tööle ja maksab tehtud töö eest. Töövõtja on töötaja, kes saab tehtud töö eest palka. Tööturul peetakse inimesi noorteks, kui nad on 15-24. aastased. Hõivatud noor- tööl käiv noor. Konsensus on läbirääkimised, kus kõik osapooled on rahul. Kompromiss on läbirääkimised, kus mõlemad osapooled on küll rahul, kuid mõlemad teevad järelandmisi. MAKSUD: Selle aasta ennustatavad tulud on 8.84 mlrd ja ennustatavad kulud on 8,9 mlrd. Valituse reserfondi pannakse lisaraha mustadeks päevadeks. Lisaeelarve- kui poole eelarve aasta pealt selgub, et raha on riigile oluliselt rohkem või oluliselt vähem, tehakse lisaeelarve. (Positiivne -ja negatiivne lisaeelarve) Maksustamise eesmärgid: 1. Saada riigi- ja omavalitsuse eelarvesse raha. 2. Mõjutada teatud kaupade või teenuste tarbimist. (aktsiis) 3
identiteediks. Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisi suhtes. Demokraatliku poliitika järgib vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides; · Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled; · Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuste tahest. Kompromiss on otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistes järelandmisi. Konsensus ehk üksmeelne kokkulepe tähendab, et otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks, moraalinormideks ja õigusnormideks.Inimese loodud seadused e. sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks.Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus.
nad ei võitnud)*vastuolud aasias Korea sõda: *1950 tungis P-Korea NSVL abil L-Koreale kallale* USA soovis ÜRO abiga see peatada*USAl see õnnestus, kuid varsti tungis Hiina neile kallale.*ÜRO üksused taandusid, kuid jäid pidama*1953 sõlmiti rahu Berliini ülestõus : * 1953-avalik vastuhakk(massirahutused)*Lääs ei tulnud appi ja NSVL suutis rahutused lõpetada. Kriis Kesk/Ida-Euroopas *Hrustsov mõistis osaliselt hukka salinismi ja isikukultuse*NSVL tegi järelandmisi*see tekitas lootust(poolas streigid) Ungari ülestõus:*1956 ülestõus Poolas *uue ameti juhtimisse Nagy(lubas Ungaris üles ehitada demokraatia) *4 nov 1956 alustas NSVL sissetungi Budabesti(mäss lõpetati; paljud surid, põgenesid;Nagy poodi) BALTI RIIGID:*Ülestõusud Leedus *Sakslased hõivasid Baltimaad(loodeti vabadust)*okupatsioonireziim *holokaust*soomepoisid(eraldi rügimendid, kes polnud ei vene/saksa poolel)*1944 suudeti punaarmee Narvas tagasi hoida*2 sept 1944
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament.
üle. USA, kel puudusid elulised huvid Euroopas, püüdis kaitsta Saksamaa huve. Lisaks sellele soovis USA president W. Wilson asutada Rahvasteliitu, rahvusvahelist organisatsiooni, mille eesmärgiks saaks sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvasteliidu temaatika muutuski Suurbritanniale ja Prantsusmaale oluliseks kauplemise objektiks. Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Versailles'i rahuleping Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi
- töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon - segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu. Majandusliku õitsengu ajastu · Majanduslik tõus- inimesed võimelised rohkem ostma- saab rohkem toota (konveier) · Tõus eriti kiire USA-s- USA autostub+ Euroopa turg · Ohud - USA-s 1% käes 2/3 tuludest - üliagar laenamine (valitsus soodustas) Suur ülemaailmne majandus-kriis
Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas 2. ,,Maakonnakogu seadustik" b. Langetas aastatel 1648-1649 tähtsaid otsuseid 3. Sunnismaisus c. Seadustik, mis tegi järelandmisi eriti aadlikele 4. Maakogu d. Keisrinna, kes tõusis Venemaa troonile paleepöördega (1762-1796). 5. Aleksei Mihhailovits e. vene tsaar 1645-1676. aastatel. 6. Katariina II f. Silmapaistev sõja- ja riigimees ning usujuht. 7. Vale-Dmitri I g. Seisus, mille vormistas lõplikult ,,Maakogu
olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatsov kartma ning üritas veel hoida Nõukogude impeeriumi kuid see tekitas rahvas vaid vastuolu. Üritati ka parandada suhteid läänega, eelkõige USA-ga. Algul loodeti USA-lt järelandmisi, aga lõpuks tuli hoopis NSV Liidul endal raketid eemaldada ning väed Afganistanist välja tuua. Vabastati palju vange ning hõlbustus liikumine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Gorbatsov tegi kõik, et veel kuidagi NSV Liitu koos hoida, kuid sellega ta kaotas populaarsust rahva seas ja Jeltsini oma tõusis. 1991 valiti Venemaa presidendiks Boriss Jeltsin. Gorbatsov üritas välja kuulutada sõjaseisukorda ja teha riigipööret, mis oli aga
osapoole üle ja talle oma otsuseid peale suruda. Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi sobiksid mõlemale osapoolele. Kohanemine puhul võetakse maksimaalselt arvesse teise osapoole soovid ja surutakse enda omad alla. Suhte säilitamine tundub olulisem, kui antud põhiküsimus. Vältimise korral püütakse konfliktiga tegelemisest hoiduda. Kompromiss tähendab seda, et mõlemad osapooled teevad oma tahtmistes järelandmisi, püüdes leida mingil määral rahuldavat lahendust. Kuidas keegi otsustab toimida, on juba väga individuaalne. Mina leian, et kompromissi tegemine on suhtes üks väga oluline oskus. Alati ei saagi kõike, mis ise soovid, sest kõrval on ka teised inimesed ja ka nende arvamuste/tunnetega peab arvestama. Sel puhul ei saavuta keegi võitu ja samas keegi ka ei kaota. Mina kindlasti proovin igal võimalusel leida kompromissi, niiet mõlemad oleksid rahul ja suhe oleks terve edasi.
Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid seadustest üle, oli tal võimalik määrata arestikambrisse. Valla eelarvet käsutas volikogu
Kas järeleandmised Hitlerile olid õigustatud/ paratamatud? Saksamaa oli üks Esimese maailmasõja algatajatest. Põhiküsimus Saksamaa jaoks ning sõja peamine põhjus oli Saksamaa ja Suurbritannia vaheline võitlus liidrirolli pärast maailmas ning tüli Prantsusmaaga Elsass-Lotringi pärast. Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu,
olulisem ja lahendada kõik sõjalisel tee? Kas see mõjub kõrvaltvaatajale naeruväärsena või hoopis motiveerivalt? Motiveerivalt sellel määral, et kõrvaltvaataja tahab ka edaspidi muutuda sarnaseks selle riigiga, kelle arvamus temale õigem tundub, heal juhul sõnadega, halvemal juhul tegudega sõjaga. Selline suhtumine võib viia uue sõja puhkemiseni. Kompromissini jõudmiseks tuleb teha mõlemal osapoolel järelandmisi, mis osutub tihtipeale raskemaks kui arvatakse. Miks ei mõelda sellepeale, et läbirääkimistega ning ühtselt erinevaid arvamusi esitades jõutakse lõpuks mõlemaid osapooli võrdselt rahuldava tulemuseni, mis pikemas perspektiivis võib olla kasulik mitte ainult antud debatist osavõtnutele vaid ka kõrvaltvaatajatele ja lihtsalt asjast huvitatutele. Kasutades jõudu ei saavutata olulisemat, pikaajalist ning jätkusuutlikku riiki vaid pealesunnitud n.n iseenda
NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgile ja keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NVS Liidus kehtis sõjaseisukord, arendati sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. Külma sõja lõpp- 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991. aastal lagunes NSV Liit 15 vabariigiks
mingeid õigusi. Seda sama rahulepingut rikuti juba 1924. aastal, korraldades nn detsembri ülestõusu. Kogu aeg oli olukord määramatu, kunagi ei võinud arvata, mis naaberriik kavatseb. 30-ndate aastate lõpul oli Esimese maailmasõja kaotaja Saksamaa kosunud ja saanud endale äärmusliku diktaatori, kes hakkas laiendama Saksamaad ümbritsevate riikide arvelt. Lääneriigid ei tahtnud asja viia sõjani ning tegid hulgaliselt järelandmisi. Seda kasutas ära vene diktaator, kes sõlmis Saksamaaga Euroopa jagamise lepingu. Selle tulemusena sattus Eesti jälle Vene võimu alla. Teine maailmasõda ja sellele järgnev Vene võim hävitas veerandi Eesti rahvast ja lõhkus õitsva majanduse. Järgnevatel aastatel vangilaagri reziim nõrgenes. Samal ajal NSV Liidu majanduslik olukord halvenes tunduvalt, tänu püüdele Ameerikale võimsuses järele jõuda.
2. Täida tabel II ms ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta. Konverent Aasta Tähtsamad otsused Teheran 1943 Avati II rinne Jalta 1945 Kuidas Saksamaa purustada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus Potsdam 1945 Anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimused 3. Millised järelandmisi tegid lääneliitlased NSVL-ile? NSVL sai Eesti, läti, Leedu ja osake Poolast 4. Kuidas muutus II ms vahekord maailmas? NSVL ja USA tugevnesid, NSVL- majanduslikult ja poliitilised, USA- poliitiliselt 5. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Alistumisettepanekud lükkas Jaapan tagasi Kas see otsus oli õigutatud? Põhjenda! USA arvates-Jah et lõpetada kiiresti sõda Jaapani arvates- EI sest paljud süütud elanikud hukkusid
kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga". Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilised koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ajakirjandust
Valgustuse reforme viidi läbi et masse rahustada. Valgustus mõjutas Euroopa rahvaid väga palju. Inimesed hakkasid arvama, et neil on õigused ja nad hakkasid nõudma reforme ja muutusi. Valitsejad olid sunnitud reformima oma riike, isegi kui neile see idee ei meeldinud. Näiteks Maria Theresiale, Austria keisrinnale, kohe üldse ei istunud valgustuse ideed. Aga et enda rahvast rahustada, enda riiki tugevdada ja arendada ja kõige tähtsam enda trooni säilitada, oli ta sunnitud järelandmisi tegema ja reforme läbi viima. Sama lugu oli Rootsi kuningas Gustav IIIga, kes ei sallinud valgustuse ideeid ja enda rahvast, aga ikka oli sunnitud järeleandmisi tegema, et enda trooni säilitada. Valitsejad hakkasid pöörama rahvale rohkem tähelepanu kui ennem. Tänu valgustusele hakkasid valitsejad pöörama tähelepanu enda rahva olukorra arendamiseks ja parandamiseks. Nad märkasid kui on haritud rahvas ja vabam majandus on riik tugevam ja rikkam.
4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega, teine tahab kartulit ja liha, kompromiss oleks riis ja liha. 7. Konsensus- Üksmeelne kokkulepe, millega kõik pooled on rahul, nt perekonnaga reisile minnes, tahavad kõik ühte kohta minna. 8. Enamusotsus- otsus, lahendus, mida pooldavad enamus osapooli, nt. Klassiekskursioonile minnakse klassi enamuse poolt valitud kohta. 9. Demokraatia põhimõtted vastuolude lahendamises: · Tegutsemine seaduse piires
põllumajandussaadusi). 1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. 1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt Mandzuuria ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler. Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa - tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida. 1930 II poolel hakkas ka Nõukogude Liit astuma samme oma valduste suurendamiseks. 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri. 1934-1935 teeb NL ettepanekud Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile NLi sõjaväebaasid. Ettepanekud lükatakse tagasi.
Sest nii palju erinevaid riike ründas Eestit. Sõjameesti ülekaal oli vastastel ning vastaste sõjamehed olid välja õppinud sõjamehed. Sidemed maakondadega olid nõrgad 8. Millist ala hakati kutsuma Vana-Liivimaaks? Riia ja seal lähedal. 1. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust Eesti alale? 2. Miks pidi Vana-Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ordu tegema maade jagamisel järelandmisi? Sest neil oli Riia piiskopiga kokkulepe, et 2/3 vallutatud aladest jääb piiskopile ja 1/3 vallutatud aladest läheb ordule. 3. Milles oli aadelkonna kujunemine Eestis sarnane Lääne-Euroopaga, milles see erines? Valdused ehitati Euroopa mudeli järgi. Eesti 4. Arutlege, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuste järel? Oluliselt ei muutunud, kohati isegi kasvas turul. Kohustus oli sõjateenistus ning koormised. 5
JALTA 1945 Stalin, Churchill ja Roosevelt veebruar Kooskõlastati Saksamaa purustamine ÜRO moodustamine POTSDAM 1945 Arutleti USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide seas sõjajärgse haldamise küsimusi. juuli- august 3. Milliseid järelandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule? Tunnetati piire mis asusid 1941. aastal. Nsv liidule tagastati alasid. 4. Miks otsustas USA kasutada Jaapani vastu tuumarelva? Pärast Saksamaa purustamist muutus olukord Jaapanile lootusetuks, kuid kapitulatsiooni ettepanekut lükati tagasi, 5. Miks nimetatakse Teist maailmasõda Totaalseks sõjaks? Sõda haaras kogu maailma, tegemist oli rahutu sõjaga. võidu tagasid rindel väeüksused, vastupanu liikumine, töölised, talunikud, teadlased jt.
kõrgperiood Euroopa ajaloos. Absolutistliku valitsemiskorra põhimõtteks oli, et riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Inglismaa: Stuartite dünastia algus:Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal: Tüli parlamendi ja kuninga vahel pühendas James I oma pojale Charles I (1625-1649), kes üritas kehtestada makse parlamenti eirates.
tähte sõja programmist. Reagan vedu ei võtnud · G läks järeleandmistele, ta nõustus 1987. Alla kirjutama kokkuleppe kesk-ja lähimaarakkettide likvideerimise kohta. · NSVL lõpetas rahvusvaheliste reformide rahastamise ja toetamise. 1988 kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel 1989 a veebruariks oma väed Afganistanist ära koristab. · 1988 lõpetati sõda Nicaraguas, lahenesid regionaalsed konfliktid · USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati NSVL-ist välja rännata lisaks juutidele ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSVL ja muu maailma vahel. Kahe riigi suhted paranesid. · 1988 külastas Reagan Moskvat seda sündmust peetakse külma sõja lõpuks. G saavutas populaarsust, puhkes gorbamaania. Kodumaal tema maine langes. V Rahvuslik vabadusliikumine NSVL-is · Perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi hakati üha rohkem ära kasutama.
AJALUGU II Maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2. septembril 1945. aastal. II Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahulepinguga, Rahvasteliit ei tulnud rahu tagamisega toime, lääneriikide lepituspolittika oli halvasti ettevalmistatud, sest arvati, et kui teha Saksamaale mõningaid väiksemaid järelandmisi, rahuneb Saksamaa maha ja sõda jääb tulemata. Suureteks põhjusteks oli veel Saksamaa vajadus vallutuste teel eluruumi suurendamine ja NSV Liidu unistus kommunismi laiendamisest maailmas. Teise maailmasõja eel olid poliitilised suhted Saksamaa ja teiste lääneriikide vahel äärmiselt keerulised. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei
See andis neile arusaamisest, et sotsialism ei ole inimsõbralik. 2.2. Võrdle olukorda Poolas 1980-1981 ja Ungaris 1956/Prahas 1968, too välja sarnane ja erinev Poola Praha Tahtsid saavutada suveräänsust, nad andsid ka teistele riikidele lootust. Neil oli ühine vastane. Erinev oli: Ungaris algatasid ülestõusu , Poolas alustasid ülestõusu üliõpilased. Ungaris suruti ülestõus kohe maha, Poolas aga tegi NL järelandmisi. Ungaris lääneriigid ei sekkunud, Poolas aga sekkuti (USA aitas levitada informatsiooni, USA andis moodsat sidetehnikat jne) 3. Kas nõustud seisukohaga? Põhjenda! USA abi Afganistani vastupanuliikumisele võitluses Nõukogude vägedega aitas kaasa demokraatia levikule ja rahu kindlustamisele piirkonnas. Ei, sest kodusõjad läksid edasi. Tänase päevani sekkuvad Afganistanis teised riigid ning seal pole siiamaani rahu.
NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgile ja keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NVS Liidus kehtis sõjaseisukord, arendati sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. 4.Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947.a.kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshalli plaan- Usa riigisekretäri George Marshalli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.Taastada majandus ja nõrgestada kommunismi. 1948-52.a. 17 Euroopa riigile andsid
juba Nõukogude võimu all. Lisaks on näha 2 poolt raudsel eesriidel mis on tegelt väga lähestikku ning näeme Nõukogude Liidu poolt ja kuidas lääne euroopa inimesed tulevad seda vaatama. Inimestele ei meeldinud selline poliitiline vastasseis kuna nad kardsid uue sõja puhkemist. Ning lisaks võib eel näha, et Nõukogude pool oli sõjatööstuslik ning valmis läänemaailmale vastu astuma. Kuid et seda ära hoida, tehti Stalinile mitmeid järelandmisi, et teda maha rahustada ning õnneks lõppes kõik hästi ja uut sõda ei puhkenud. 1947 Marshalli plaan oli Ameerika algatusel aidata taastada euroopa elu peale 2. Maailmasõda. Trumani doktriin oli Ameerika välispoliitiline doktriin mille abil sai vältida nõukogude liidu mõjusfööri langemist külma sõja ajal. Ameerika, kujutatud kui USA kongressi doktorina, üritab päästa lääne euroopat nõukogude liidu käest
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23
· August Roosevelti ja Churchilli Atlandi harta, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 1943: · 3. 09 Ameerika ja S. Br vägede korraldatud dessant Sitsiiliasse, seejärel ka Itaaliasse. Mussolini kukutati. Saksa väed sisenesid Itaaliasse. · Nov S ägedate lahingutega liitlasvägede liikumine Rooma peale tõkestamine, Itaalia langes sõjast välja. · Teherani konverents, kus lääneriigid tegid NSVLile järelandmisi, tunnustades selle 1941. a piire. 1944: · 6.06 lääneriikide sõjajõud maabusid P-Pr-l Normandias, Saksa kaitse kokku varisemine. · 25. 08 liitlasväed vabastasid Pariisi. · Detsember S koondas läänerindele diviisid, saavutades algselt edu, hiljem aga kehvade ilmastikuolude tõttu löödi tagasi. 1945: · veebruar Jalta konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23
EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23
sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes hoogsalt uueks sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid muutustele ikka reageerima. Trumani doktriin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Marshalli plaan Samal aastal kuulutas USA riigisekretäis Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas
massimeeleavaldusteks. Mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. USA küll lubas ülestõusjaid aidata, kuid neil ei olnud kindlat plaani ja nad ei aidanud. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus tuhatkond inimest. Poola: 1956 algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe. Meeleavaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavaldajate kasv ja Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. NSVL tegi ettevalmistusi sõjaväeliseks sekkumiseks. Poolas tekitas see veel rohkem meeleavaldusi. Avaldati toetust Gomulkale. Hrustsov otsustas siiski leppida Gomulkat tõusuga Poola etteotsa. Ungari: Ungari ülestõus 1956 1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Rahva pihta avati tuli ning tänavatel tekkisid lahingud. Osa sõjaväeüksustest läks rahva poolele üle
Afganistaanist välja viima ja oli võidurelvastumise kaotanud. Perestroika 1985 tuli võimule Gorbatsov, kes oli veendunud, et riik vajab ümberkorraldamist. Ta tahtis päästa käsumajandust ja impeeriumi. Hakati uuendama majandust (perestroika) aga läbimõtlematult. Peagi ilmus kõvale ka glasnost ehk avalikustamine. Hakati rääkima, mis oli tegelikult toiminud, eriti Stalini valitsusajal. Üritati ka parandada suhteid läänega ja NSVL tegi järelandmisi likvideerides rakette ning viies vägesid välja. Eestis 1988 Laulev revolutsioon, Balti kett. Kardeti kommunismi langemist ja NSVL muutus aina nõrgemaks. Langes Berliini müür 1989 ja Saksamaa taasühinemine 1990.
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände.
katsed tungida uuesti Eestisse. TARTU RAHU Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 6 Rahuläbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel jätkusid Tartus 1919.a detsembris. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimisi JAAN POSKA. Rahuläbirääkimiste algul nõudis Venemaa endale Ida-Virumaad ja kogu Petserimaad. Eesti ei olnud sellega nõus ja nõudis omakorda alasid Narva jõe ja Peipsi järve taga. Et sundida eestlasi järelandmisi tegema, alustas Punaarmee Narva rindel suurte jõududega pealetungi. Selle aga lõid Eesti väed tagasi. Nüüd oli Vene delegatsioon sunnitud loobuma paljudest oma nõudmistest. 1920.a 3.jaanuaril kehtestati vaherahu. Sõjategvus rinnetel lõpetati. Pärast vaherahu sõlmimist jätkus töö rahulepingu tekstiga. 2. veebruaril 1920.a. kirjutati Tartus lõpuks rahulepingule alla. Rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust
annaabi.ee 
