Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). 990-1013. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16
Eesti erines paekivi poolest;ehitajad-rändmeistrid,õpetajad-oskusmeistrid; esimesena jõudis eestisse gootika(13-16saj.), säilinud dominikaanlaste kirik, Pirita klooster; Konvendihoone siseõu oli nelinurkne,säilinud Kuresaares; Tallinna areng takistus pärast keskaega;kasutati mantelkorstnatBernt Notke- kunstnik,teos-Surmatants,Hermen Rode-maalis niguliste kiriku altari; Renessanss:Michel Sittow-pärit Tallinnast, maalis portreesid õukondades; arhitektuur-vaekoda;Arent Passer-teos:De la Gardie hauamonument; Barokk: Narva linn oli üleni barokk olid bastionid,Pärnus Tallinna värav,Tallinnas Kadrioru loss(autorNiccolo Michetti); Rokokoo: Põltsamaa loss; Klassitsism-Tartu Ülik
kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Al-Hakimi mosee siseõu Kairos (Egiptus). Mosee juurde kuuluvad 990-1013. enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Selimiye mosee Edirnes (Türgi). 16. saj. Ehitati vahemikus 1568-1574. Ehitajaks arhitekt Mimar Sinan. Seda moseed peetakse islami arhitektuuri
Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata
Millesse uskusid egiptlased. Elusse peale surma . Nimeta egiptuse 3 haudehitise tüüpi, kirjelda. 1) mastabad maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber. 2)Astmikpüramiid mitu mastabad üksteise peal, ülespoole ahenev 3)Püramiid pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mõõtmetelt kolossaalsed, suurim Cheopsi püramiid Kirjelda Egiptuse templit. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Kuidas kujutati Egiptuse maalikunstis inimesi. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. Mis on pinnakunst. Maalikunst ja reljeefikunst moodustavavad kokku pinnakunsti Nimeta Kreeta ehituskunsti suurimad saavutused. Kirjelda. Suured lossid ( knossos , phaistos )
orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. (Saarema Muuseum 2007) Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga (külg 42,5m) kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. (Kultuurimälestiste riiklik register) Linnuse müüride suurim paksus on ca 3m ja kõrgus 20m, on laotud suurtest dolomiitblokkidest, Saaremaa kohalikust lubjakivist. Ainus väravaava, kust linnusesse sisse pääseb, asub hoone kirdeküljel. Konvendihoone on kolmekorruseline
• Neoklassitsistlikus stiilis ehitatud Pentagon sisaldab endast viit pentagooni, mis on omavahel ühendatud 10 galeriiga • Hoone kõrgus 24 m, üldpindala 62 000 m² üldpinda, koridoride kogupikkus üle 28 km, aknaid 7754, telefonikaableid 160 000 km, 131 treppi, eskalaatoreid 19, lifte 13, kõige välimise pentagooni pikkus on 280 m • Hooned kannavad tähenimetusi, alustades kõige seesmisest A, B, C, D, E + kaks keldrikorrust F ja G Hoone üldinfo • Pentagoni siseõu 20 000 m² (suurim siseõu maailmas), külma sõja ajal hakati siseõue kutsuma „ground zero- ks“, arvates, et mõni Nõukogude Liidu tuumarakett on kindlasti siseõue keskpunktile suunatud • Seal asus ka Ground Zero nimeline kohvik, mis pärast renoveerimist muudeti restoraniks • Hoone sees ei ole ühtegi selgesti äratuntavat objekti. Pikad, üksluised koridorid, täpsete vahemaade kaugusel korduvad uksed, millest pääseb väikestesse ruumidesse Hoone üldinfo
Kreeka Eluolu ja perekond Linn Rollid: Poliitiline Majanduslik Usukeskus Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine
arkaad - kaaristu akvedukt – veejuhe ühiskondlikud hooned : termid, amfiteatrid, templid, foorumid natatio – ujumisbassein portikus – sammaskoda komposiitorderis on ühendatud joonia kapiteeli voluutidest ülaosa ja korintose kapiteeli akantuslehtedest alaosa monumentaalskulptuur: triumfikaared, sambad, altarid atika – pühendustekst vana rooma elamu: aatrium – pearuum ; peristüül – siseõu ; impluvium – vihmavee bassein insula – üürimaja maalikunst u 200 eKr – 80 pKr
insulated soojuskindlaks tehtud landing trepimade larder sahver leafy lehine, leherikas leisurely aeglaselt ja rahulikult light fittings valgustuse sisseseade lighting effects valgusefektid locks of hair juuksekiharad loft pööning, lakapealne maintenance bills hoolduskulud maisonette korrusekorter, korter läbi mitme korruse mansion mõisamaja, häärber manuscript käsikiri massive hiigelsuur mud muda ornamental ilu- , loodud ainult iluks ownership kuuluvus patio siseõu penthouse katusekorter pioneers teerajajad porch katusega ukseesine potted plants toataimed renovate uuendama reservoir hoidla rustic talupoeglik, tahumatu savings säästud semi-detached paarismaja shed kuur shelter varjualune significantly märgatavalt skyscraper pilvelõhkuja slope nõlv; kallak solar energy päikeseenergia solid tahke, massiivne steep järsk (katus) terraced house ridaelamu utility room ruum majapidamisasjade jaoks mida iga päev ei kasuta
Rahvusooper Estonia Maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni.Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju -- "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali. Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka ,,Estonia" hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Mesopotaamia ja Egiptus on kaks erinevat geograafilist piirkonda, kus kujunesid väja erinevad tsivilisatsioonid ja kõrgkultuurid. Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Mesopotaamia asub Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal. Loodusolude põhjal olid Egiptus ja Mesopotaamia üsna sarnased. Mõlemad asusid jõe kallastel, mille äärde tekkis tsivilisatsioon ja hakati põldu harima. Egiptuses toimus Niiluse üleujutus regulaarselt , kuid üleujutused Mesopotaamias polnud nii regulaarsed. Mesopotaamias olid linnriigid, mille eesotsas olid kõigil erinevad valitsejad. Valitsejaks oli kuningas, kellel oli piiratud võim. Egiptusel oli seevastu tavalised linnad ja tervel riigil oli üks valitseja. Valitsejaks oli vaarao, kellel oli piiramatu võim. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptus...
perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korus Euroopa üks mõjuvõimsamaid perekondi Medicid on suurepärane näide sellest, kuidas tahte, tarmukuse ja tarkuse toel pürgida vara, võimu ja valitsejatiitlini. Somerset Maughami kirjandusauhinnaga pärjatud Paul Strathern on oma Mediciteuurimusest vorminud
kõrgrenesanssiks. Varaenessanssi ajal oli kultuuri- ja kunstieluelu keskuseks Firenze,16 saj. kandus keskus Rooma. Arhiektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus.Ehitatakse raamatukogusid ,haiglaid,kauba-ja kohtukodasid,valmivad esinduslikud raekojad.Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja väljakute rajamine.Stiil esinduslik ja toretsev.Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn.Palazzod. Palazzo põhiplaan on ruudukujuline ,keskel siseõu mis oli ümbritseud kaarkäikudega.Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi(Rooma Panteon).Suurim ja tuntuim renessanssi ajal oli Peetri kirik roomas
maadeavastused jne ) 14) Arhitektuuris võeti eeskujuks antiigi ehituskunst. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele. 15) Tunnusjoonteks said taas horisontaaljoon, ümarkaar ja sambad. 16) Lähtuti kuldlõikest 17) Antiigi eeskujul juurdus kaaristu, mille erivormiks sai lodza ( ühest või mitmest küljest lahtine, sammastele või piilaritele toetud kaarkoda) 18) Profaanarhitektuuri ehitiseks sai palazzo ( põhiplaanilt ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole, keskosas siseõu sammaskäikudega) 19) vararenes. palazzode fassaadid muutusid kõrgrenessanssis rikkalikumaks. 20) Fassaade hakati liigendama taas ka vartikaalselt 21) Uueks kaunistusvõtteks balustaad (balustritest koosnev käsipuuga rinnatis) 22) Hilisrenes. ilmus kolossaalorded (sammas või pilaster läbi kahe korruse) 23) Maamajade e. Villade arhitektuuri kõrgtase 16saj. 24) Sakraalehitised kuppel. Basilikaalse kiriku puhul oli see koori kohal. Fassaadi puhul domineeris horisontaalsus
Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magamise ruum – kapiitlisaal- istungite saal Kloostrid Tallinnas: kus kloostrid asususid, mis sajandil asutati, mille poolest need religioossed ordud üheteisest erinesid? Kloostrid asusid vastavalt ordule kas linna sees(dominiiklased)vüi linnast väljas (tsisterlased). Need ordud erinesid üksteisest nende töö kaudu. Laiemalt ehitati kloostrid
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega...
· 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones. · Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja Eesti suurim. Tüübilt oli see kolmelööviline 8 traveega kodakirik. Tartu ja Lõuna Eesti: · Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustades, turvalisusele rõhku panemata. Seetõttu elasid paljud roomlased majade kokkuvarisemise ja tulekahju hirmus. Korruselamute asukail puudus ka kanalisatsioon. Enamik inimesi pidi vett hankima tänavalt avalikest veevõtukohtadest. * Traditsiooniline Itaalia elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille keskme moodustas igast küljest ruumidega piiratud aatrium ehk siseõu. Aatriumi keskel oli katus avatud, sealt pääses sisse päevavalgus ja vihmavesi, mis koguti väikesesse basseini. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem toimusid koosviibimised ja pidusöögid spetsiaalsetes ruumides. Jõukamate majade taga oli sammaskäiguga ümbritsetud aed. * Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust annavad Pompei varemed Lõuna-Itaalias.
Neid ehitati suurtest kiviplokkidest ja täpne ehitustehnika jääb ilmselt saladuseks. Joonis 2. Hatsepsuti kaljutempel, Egiptus 1.3 Kreeta-Mükeene ehk Egeuse arhitektuur Joonis 3. Knossose palee jäänused täna ja kunstniku visioon Üks iseloomulikumaid rajatisi egeuse arhitektuurist. Paleed olid justkui väikesed linnad kõikide oma ruumide siseõu ja isegi kanalisatsiooniga. 3 1.4 Vana-Kreeka arhitektuur Ateena akropolil on iseloomulik peripter ja tempel asetseb massiivsel kivi ,,padjal". Sambad on joonia stiilis. Joonis 4. Ateena akropol
Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud. Toidu kõrvale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamuks oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskel oli aatrium, mille katus oli avatud ning ruumis oli bassein vihmavee kogumiseks. See oli omamoodi elutuba, kus võõrustati ka külalisi. Hiljem rajati majadele ka sammastega ümbritsetud aedu. Kreeklastel seevastu oligi maja üheks olulisemaks osaks siseõu. Roomlastele polnud sport nii oluline kui kreeklastele. Roomlaste lemmik- meelelahutuseks olid närvikõdi tekitavad vaatemängud. Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus. Korraga võistlesid neli võistkonda ning tuli läbida 7 sirget ja iga sirge lõpus tuli teha järsk tagasipööre. Võistlejad olid enamasti orjad, kes võisid võiduajamisega saavutada märkimisväärse
RENESANSs- kolmnurkne kompositsioon, sündis Itaalias (tähendab taassündi) 15saj vararenesan. 16saj kõrgrenesan. Kupliga kaetud hooned. Parim näide rooma panteon. Hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, puuviljavanikud. Püha Peetruse kirik-Michelanelo kuppel "Paradiisi värav" Kullatud. Palazzo-ilusad elumajad (aatrium-privaatne siseõu) Andrea Palladio- veneetsia arhitekt Donatello "Taavet" alasti, juustega poiss Maalitehnika: fresko, puutahvlitele. Püüdles alati täiuslikkuse poole. Sandro Botticelli- piirjooned, kehad ei toetu pinnale, ei hooli ruumilisest sügavusest. Teosed: 1)"Primavera"läbipaistvates riietes naised,keskel punase riidega naine,poiss lendab laes 2)"Veenuse sünd" ITAALIA KÕRGRENESANSS- Toetus teadusele, loojaks tõusis ka kunstnik. Leonardo da Vinci (suur kunstnik) Tema kusti iseloomustab tuhmjas vine ehk sumato Teosed: 1)"Püha söömaaeg" 2)"Mona Lisa" Michelangelo kujutab inimesi liikumas, teemad piiblist, maali...
Kontrolltöö renessanss · Kerkisid plazzod(paleed), mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud, hoonete korrustevahesid tähistati karniisiga, katus valmistati madal ja lame. · Palazzo palee. laiad esiküljed olid tänava poole, nelinurkne põhiplaan, kaarkäikudega siseõu, kaunistati freskodega. · Rooma Püha Peetri kiriku arhitektid olid Bramante, Raffael, Michelangelo. · Kuldlõige oli jumalik proportsioon. Kõik pidi olema täpselt proportsioonis. · Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi. Sealt tuleneb Vitruviuse inimene. · Kujutati piiblitegelasi võimalikult reaalsetena, pühakute kujutamisel lähtuti tavalistest inimestest
Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult:
Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult:
Sumerid leiutasid rattavankri. Tsikuvaat-astmeline torntempel. Üleval tempel, all töökojad, laoruumid. Egiptuse arhitektuur-usk surmajärg ellu. 13 egiptuse jumalat. 1)Mastaba- haudehitised-koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. 2)Astmikpüramiid-CHAPSI püramiid(vanim) CHEPRENI(sfinks,keskmine) MYKERINOSE(väikseim). 3)Templid- nelinirkne reistküliku kujulinse müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine. Templis on alati siseõu, mida ümbritsevad sambad. Sambad meenutavad oma kujult Egiptuses kasvanud taimi. (palm, papüürus, jooga) KAMAKI tempel. Kasut:jumala kummardamiseks. OBELISK on sammas, mis ehitati päikese templi juurde. LUXORI tempel. PÜLOON- kõige esimene sissepäs. Kujutav kunsti-skulptuuri kunst. Sambad on kaetud reljeefidega. SFINKS- valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseerib lõvi keha. E. Skulptuur väga lihtne, kuid ülevalt mõjuv, kujusid tehti puust ja värviti või lihviti kivist
galeriina. 1983 aastal alustati fotonäituste tegemist. Kuni tänase päevani on hoone tegutsenud linnamuuseumina ning seal domineerivad fotonäitused. Tallinna all-linna keskaegsed elamud olid kitsad, kõrged ning gootipärased, asetsedes tänavajoonel üksteise kõrval. Maja taha jäi pikk kitsas hoov. Raevangla sisaldab eeskoda, kolme pikka silindrivõlvidega vangikongi, ning kahte väiksemat kongi, kahte käimlat ehk danskerit. Samuti leidub väheldane siseõu. Sellel hoonel olid silindervõlvid, mis oid massiivsed ja paksud. Et müürid oleksid vastupidavamad ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli pime. Märkasime ka raevangla hoonel akende vähesust ning nende olemasolul olid need väikesed ja kitsad. Samuti leidus ka laes ristvõlve, kuid domineerisid siiski eelpool mainitud silindervõlvid. Vanglamaja oli kitsas, kolmekorruseline tüüpiline keskaja hoone. Sarnanes välimuselt kaupmehe hoonele
- osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. - kivivundamendile rajatud 2. Konkurentsivaim -> Igaüks proovis olla teistest parem. - põletamata tellistest (rahvakoosolekul, riigiasjades, lahinguväljal) - nelinurkne siseõu 3. Korraldati pidulikke õhtusööle (sümpoosionid), et rahvast - andreion * ,,meeste ruum" kreeka keeles ühendada. *kõige esinduslikum ruum * koguneti andreionisse * külalistetoa otstarbega * naised enamasti ei osalenud
ehitama. • Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal. See on 146 m kõrgune vaarao Cheopsile ehitatud hiigelkoloss. Surnute linnad, templid • Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved „surnute linnad“, mida valvasid sfinksid. • Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. • Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. • Peaosaks oli siseõu, mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid, kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Skulptuur • Skulptuur oli Egiptuses laialt levinud kunstiliik. Põhjuseks oli usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda. • Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse
ROOMA RIIK LK 150-157, 164-169 1. Mille poolest erines riigivalitsemine Rooma varases keisririigis võrreldes vabariigi ajaga? Ametnikud ei juhtinud enam riiki, selleks oli keiser. Ametnikud tegid otsuseid keisri järgi, nad viisid ellu keisri otsuseid. Neil oli võimalik poliitilist karjääri teha. Senat senatist sai valitseja nõuandja. Kui kuulusid senatisse, oli võimalus sul poliitilist karjääri teha. Tähtis roll poliitilises elus. Rahvakoosolek loobuti mõne aja pärast rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Kodanikkond see kasvas keisririigi ajal üha enam. Mida enam kodanikkond kasvas, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Provintsid seal suurenes võimalus, et ülikkond saab osa võtta riigi juhtimisest. Senaatoriteks tõsteti ka nüüd provintside aristokraatia esindajaid. Seadused kodakondsusel polnud enam tähtsust. Kõik kodanikud ...
sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed)
Renessanssiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod, kipsist lille-ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud mud Roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Endist kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. Palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt, ülespoole. Ehitati pankuritele & rikastele, kes olid ühtlasi helded kunsti toetajad. 4. Renessanssiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada
KREEKA VABARIIK Asukoht kaardil. Balkani poolsaare lõunapoolseima riigi Kreeka rannikut uhuvad Egeuse, Joonia ja Kreeta meri. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Üldandmed. · Pealinn : Ateena · Pindala : 131 940 km² · Riigikeel : kreeka · Rahvaarv : 11 120 000 (2006.a.) · Rahvastikutihedus : 81 in/km² · Rahaühik : Euro (EUR) · Iseseisvus : 25.märsil 1821 Huvitavat Kreeka kohta. · Kreeka omab rohkem kui 2000 saart · Kreeka mandrit ja tema saari valdab mägine pinnamood · Kreeka on maailma suurimaid laevaomanikke · Kreekas on rikkalikult maavarasid,sealhulgas haruldasi metallimaake · Kreeka majanduse ja valuuta allikas on turism · Kreeka tuntuim kaubamärk on riiklik lennukompanii Olympic Airlines Kreeka tuntuimad vaatamisväärsused. Athose mägi Chalkidike poolsaare ühel harul ehk Athose poolsaarel asub kreekakatoliku munkade vabariik Agio Oros,mille pindala on 3...
Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika 3. Kunstnikku hakati rohkem austama ning tema roll muutumine – antiikmütoloogia, floora, loodus, suurenes. ajaloomaal jne. 4. Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja 9. Üks esimesi perspektiivi kasutajaid Masaccio. hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid 10. Ei Tea neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli 11. Bramante väike kabel (nn tempietto), mille massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma alumistkorrust kaunistab sammastest ümbriskäik. kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui 12. Michelangelo ongi kuulsaim kõrgrenesanssi arhitekt. esimene
ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabikeraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Arhidektuur Kahtlemata on islami kunsti kõige eredamaks esindajaks arhidektuur. Selle kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas. Qibla siseküljel paikneb võlvitud palveniss ehk mihrah, mis on valdavalt väga peenelt kaunistatud. Mihrabi tähtsust suurendas sageli selle kohale rajatud kuppel
Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvas elas maal, täitsid linnad ühiskonna majanduslikku, poliitilise ja usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse jalamile. Linnasüda oli koosoleku ja turuplats. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi ja viinamarjaistandused. Riietuti ühe või kahe üle keha heidetud riidetükikestega, pükse ei kantud, jalatsiteks oli sandaalid. Toiduks oli rohkelt puu ja köögiviljad, sealhulgas eriti küüslauk ja kala. Liha söödi ainult siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Kastmena kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse või lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli aga veega lahjendatud vein
kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu. Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga. Mööblit polnud eluruumides palju. Keset tuba oli suur baldahhiin-voodi, seinte aares pikad pingid ja kirstud riiete jaoks. Keldrikorrusel olid sünged ja rõsked vangikongid. Seal asus ka salakäik, mida mööda sai viimase häda korral linnusest põgeneda
Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond Kreeka linnriik e. Polis - agoraa (keskne asula/foorum) ja selle lähiümbrus - rajati kaljunukil asuva kindluse - akropoli jalamile. Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult.
Firenze toomkiriku kuppel-kirik ise pärineb gooti ajastust (sellest läks lahti renessanssi ajastu) RING oli uus asi. Palazzo Pitti- oli kolmekorruseline, esimene oli kõige jõulisem, mehiselisem. Teine oli juba kergem, kolmas aga kõige naiselikum, õhuliseim, ilusaim. Madal katus ja siseõu oli. Neid hakkasid ehitama rikkad inimesed. Ghiberti skulptor Firenze toomkiriku papistuksed. Kuntsnikud hakkasid ennast töödesse tegema. Donatello- skulptor Tema tööks on Püha Jüri kahe meetrine marmorkuju. Pärast antiikaega esimene vabafiguur. Kõige olulisem tema töö on Taavet. On pronksist, peaaegu elusuurune, kujutatakse võitjana, esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiikaega. 16-aasstane süütu poiss.
· Michelangelo-Sixtuse kabeli laemaaling ,,Maailma loomine, ,,Viimne kohtupäev", ,,Aadama loomine", skulptuur: ,,Taavet", ,,Mooses", ,,Pietà", ,,Donatello" · Raffael-,,Sixtuse Madonna", Raffaeli inglid, ,,Leox" · Tasakaalustatud ülesehitus, püramidutaolised grupid, läbi mõne ümarkaareelise aknaava paistavad maastikud, mis upuvad sinendavasse kaugusesse 3)Arhitektuur: · Palazzo-jõuka kaupmehe elukoht, neljakandiline, neli tiiba, keskel asus siseõu, 3 korrust · Eeskujuks antiik:ümarkaared, sambad, akende kohal kolmnurksed ehisviilud · Vastandub gootile, tähtsustatakse horisontaalset jaotust · Brunelleschi-Firenze leidlaste kodu, Firenze toomkirik · Bramante-Tempietto · Rooma Peetri kirik-Bramante(tsentraalehitis), Michelangelo(kuppel), Maderna(lõplik) Renessanss Madalmaades: · Õlivärvid:erksamad värvitoonid · Tellijateks peamiselt kodanikud, sisu muutub · Katsetamine, kogemused
Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et nii võimsaid müüre ei ehitanud inimesed vaid ühesilmsed hiiglased kükloobid. ,,kükloopilised müürid" Lossidel · puudus siseõu. · suurem ja kesksem pearuum megaron (meeste ruum). Megaroni põhiplaan oli hiljem eeskujuks kreeka templitele · peasaali jõudmiseks läbiti mitmeid ruume ja väravehitisi e propüleed. Tähtsamad keskused: Mükeene ja Tiryns Mükeene ...oli Homerose eepose Iilias kangelase Agamemnoni kodupaik. ...linnusemüüris olev lõvivärav on üks väheseid säilinud näiteid mükeenelaste skulptuurist. ... ümbrusest on leitud maa-aluseid kuppelhaudu, näit. nn Arteuse varakamber
ehitustel ja sõjaväes.) Arhitektuur Minu hinnang Tähtsamad faktid, mõist · Templitel: massiivne peavärav, · Arhitektuur on neil võimad (nt. Hieroglüfid hieroglyphoi püh paiknes otsaküljel, sammas Püramiidid) märgid. · Kirjakeel on üliraske. Vaarao tähistas algselt paleed, h käigust ümritsetud siseõu, mille · Hierarhiline ühiskond on liiga hakkasid egiptlased kuningaid taga paiknes sammas saal. vaaraodeks nimetama. Omakorda väiksemad ruumid, karm. Uue riigi pea jumal Amon-Ra kus hoiti jumalakujusid. · Egiptuse usk hauatagusesse ellu
saartel ehk chinampa'del Kasvatati maisi, aedvilju ja puuvilla, liha saamiseks peeti kalkuneid ja koeri Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama kakaoube sokolaadijoogi valmistamiseks Elamud Asteekid elasid lihtsates majades, enamus neist koosnes ühest ruumist, kus oli väga vähe mööblit Ainsateks mööbliesemeteks olid roomattidest asemed, madalad lauad, punutud rõivakirstud Majal oli siseõu, kus asus köök ning väike altar Pesemisruum paiknes eraldi hoones Riietus Asteekide riietus oli tavaliselt keha ümber vabalt ja ei katnud kogu keha Riided olid tavaliselt tehtud ainult puuvillast või ayaadi kiududest, mida saadakse Maguey kaktusest Lihtinimesed ja orjad katsid oma kehast väga vähe ning nende riided olid Maguey'st saadud riidest valmistatud Orjad kandsid lihtsat niudevööd, kui aga
SAJANDIL 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? FILIPPO BRUNELLESCHI 3. Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes. Toomkirik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel 4. Keda peetakse tsentraalperpektiivi leiutajaks? BRUNELLESCHIT 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkne siseõu,madal katus. 6. Kuidas oli kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L.B.Alberti? Stiil muutus peenemaks ja kergemaks- aknad muutsid suuremaks, avanesid tänava poole. Võeti kasutusele rohkem antiikarhitektuurist laenatud detaile. 8. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millistest sündmustest saab alguse renessanssskulptuur? 2
torn, mis on kõrguselt teine peale Teletorni, ulatub 123 m kõrgusele.) 4 Püramiidid ja mastabad moodustasid Niiluse jõe kaldale terved "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid. Haudehitiste juurde olid ehitatud ka templid. Nendesse pääses läbi värava - pülooni. Egiptuse templid olid nelinurkse põhiplaaniga, väljast müüriga varjatud sammasehitised. Peaosaks oli siseõu , mida ümbritsesid sammaskäigud. Kaugemal asusid väiksemad ruumid kus paiknesid jumalakujud. Sinna võisid siseneda ainult preestrid. Templite ees oli sageli üks või mitu obeliski. Püramiidide ehitus nõudis tohutute rahvahulkade aastatepikkust tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Kõik see kurnas riigi majandust. Peale selle leidsid hauarüüstajad siiski tee püramiidide sisemusse. Seepärast loobuti
hauakambrid, maapealne osa on piklik kamber. 2)Astmikpüramiid mitu mastabad üksteise peal, ülespoole ahenev 3)Püramiid pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mõõtmetelt kolossaalsed, suurim Cheopsi püramiid. 7. Egiptuse tempel, selle müür oli niis uur eraldamaks seda maailmast, sissepääsu järel tuli siseõu, mis oli avatud, templi väravehitiseks oli püloon. Peale siseõu viis samba ruumini kus oli väga palju sambaid ja kuhu tavainimesed ei pääsenud. Luxori ja Karnaki templid 8. Reljeefidel kujutatud inimesed olid jalgadega küljele, keha otsevaates, nägu külgvaates, silmad otsevaates. 9. Kreeka kunsti 3 perioodi: 1) arhailine, e. Vana aeg 2) Klassikaline e. Õitseaeg 3) hiline e. Hellenistlik 10. Kreeka jagunes ehitusliigi sambatena ja need oli Dooria, Ioonia ja Korintos, Dooria oli
Kuidas on see seotud kunstiga? Kuldlõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks nii, et suurem osa suhtuks väiksemasse samuti, kui terve lõik suhtuks suuremasse. Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga (fii), mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: 1.61803398875. Renessansi aegadest saati paljude kunsti ja arhitektuuri teoste avandamisel lähtutud kuldlõikest. 5. Kirjelda palazzot! Kolmekorruseline, neli tiiba ja keskel siseõu. Madala katusega ehitus, antiigipärased võtted ja kaunistused. Esimene korrus massiivsem ja lihtsam, teine korrus kergema ilmega, kolmas korrus kõige peenem, kergem ja kaunim. Kadus ära gootipärane teravkaar, selle asemel ümarkaar või nelinurk. 6. Milline oli skulptuur renessansi ajal (võta kokku põhitunnused, ei pea eraldi tundma vararenessanslikku ja kõrgrenessanslikku!)? Skulptuur hakkas muutuma jälle oluliseks iseseisvaks kunstiliigiks. Skulptuurid
1. Dateeri renessanssiajastu. 14.-17. Sajand; 13. Ja 14. Saj eelrenessanss; 15. Saj vararenessanss; 16 saj kõrgrenessanss 2. Mis muutusi toimus renessanssiajastul ehituskunstis? Horisontaalne joon tasakaal sisekujunduses palju kaunistusi mannerism kõrgreljeef ja skulptuur mööblis nt mustpeade maja 3. Iseloomusta renessanssiajastu palazzot. Jõuka itaalia pere elamu, kindluse sarnane, 1 sissepääs ja hoonel siseõu, 3 korruseline ja koosneb 4 tiivast, katus madala, aknad muutusid alt üles suuremaks. 4. Mis on rustikaalne? ruraalne 5. Mis on kuldlõige? formaat mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne propotsioon 6. Mis muutusi toimus renessanssiajastul maalikunstis? seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal tihedamini maalitakse maastiku ja olustikumaale domineerib religioosne ainestik kajastatakse inimlikke tundeid ja elurõõmu alguse saab signeerimine
12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise glasuuriga kaetud keraamilisi plaate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
