*Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga
http://www.abiks.pri.ee
Mõisted
Eksoterm reakts. - reaktsioonid, kus eraldub energiat H<0 (valdavalt ühinemisreakts)
Endoterm reakts reaktsioonid, kus neeldub energiat H>0 (valdavalt
lagunemisreaktsioonid)
Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (mittemolekulaarne), x>1,9
Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik
Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks
Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel
molekulides või kristallides 0
mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloor seob elektrone tugevamini, nihkub elektronpaar kloori aatomi poole + +17 + HCl molekulis tekib Cl aatomil negatiivne ja H aatomil positiivne osalaeng keemiline side kovalentne side iooniline side tekib ühiste elektronpaaride elektriline tõmbumine abil erinimeliste ioonide vahel mittepolaarne polaarne tekib ühesuguste mittemetalliaatomi tekib erinevate mittemetallide te vahel (näit. H2 aatomite vahel (näit. HCl molekulis) molekulis) Naatriumi aatom tuumalaeng +11 elektronkate kolmekihiline viimasel kihil üks +11 paardumata elektron
esineb aatomite vahel molekulides · Valents-näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentse sidemete arvu · Struktuurvalem-näitab aine ehitust · Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahel · Polaarne kovalentne-tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel · Osalaeng-isel elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel · Iooniline side-on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine · Metalliline side-negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja pos metalliioonide vastastikune tõmbumine(kergesti liikuvad elektronid põhjustavad metallide elektrijuhitavust,soojusjuhtivust,plastilisust) · Vesinikside-on täiendav side,mis moodustub positiivse osalaenguga vesiniku ja negatiivse osalaenguga elemendi vahel(H-F,H-O,H-N)(vesinikside põhjustab ainete paremat lahustuvust ja neil on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur)
Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued plahvatuslikud reaktsioonid, mis paisutavad tähe suureks. Tekib hiidtäht. 9. Tähe tuumas tekivad sellised reaktsioonid, mis annavad vähem energiat (heeliumi tuumad ühinevad süsinikuks ja need omakorda rauaks). Selline täht tõmbub vaikselt kokku valgeks kääbuseks. 10
Endotermiline-neeldub energia H >0 nt lagunemisreaktsiionid. NaCl+H2O -> Na++ Cl- Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides) Mittepolaarne tekib ühe ja sama mittemetallilise elemenid aatomite vahel. Nt: O2 Polaarne tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel.(esineb mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes org ainetes) Nt: H20 Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine.(esineb akt metalli ja mittemetalli vahel, metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades) Na + ClNa+Cl- Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine(nt Fe, Al) Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. .(esineb alkoholides, amiinides, karboksüülhapetes, vees, estrites )
Füüsika : Jõud : Kõikide kehade vastastikune tõmbumine on gravitatsioon. See sõltub kehade massidest ja nende vahelistest kaugustest. Maakülgetõmbejõud gravitatsiooni jõu avaldusvorme. F=mg , G-vabalangemise kiirendus maal 9.8m/s2 : kuul on g = 1,6m/s2 Kehakaal- on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kehakaal on jõud ja seda mõõdetakse njuutonites . P= (g+- a) : : P=mg Hõõrdejõu liigid : Seisuhõõrdejõud, liughõõrdejõud , veerehõõrdejõud ja takistusjõud Kõige voolujoonelisem keha on veepiisk.
aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2. S IA; IIA elektronid + H ja He P IIIA-VIIIA elektronid D B-rühm 3. Skeemid ja asjad Elektronvalem: P+15|2)8)5) Elektronvalem: 1s2s2p3s3p Ioonskeem: P+15|2)8)8) Ioonvalem: 1s2s2p3s3p 4. Perioodis vasakult paremale suureneb aatomite tuumalaeng, kuid elektronkihtide arv jääb muutumatuks
neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained mittemolekulaarsed ained- aatomitest ja ioonidest koosnevad ained
Magnetism ja elekter- eraldi teadusvaldkond, mis tegeleb laengutega kaasnevate füüsikaliste nähtusetega. Leangu mõiste on sisse toodud kuna leang mõjutab kehade vastastikmõju. Laetud kehade vaheline vastastik mõju on kahe suunaga a)tõmbumine b)tõukumine + ja +;- ja - tõukuvad, + ja tõmbuvad Laengujäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on laengute summa väärtus jääv. q i = const ehk qi = q1 + q 2 + q3 + q n Tähis: q Laengu ühik: 1 C ( üks kulon) q=I*t >>> 1c=1A*1s q I = I voolutugevus amprites t aeg sekundites t 1 kulon on selline laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul, kui voolutugevus juhis on üks amper . Elementaarilaeng (tähis- e ) väikseim looduses esinev laeng e =1,6 * 10 -19 q=N*e N- elementaarlaengute arv Vähem kui ühe elementaar laenguga keha laengut ei ole võimalik mõõta. Punktlaeng selline laetud keha mille mõõtmetega võib mitte arvestada. Columbi'i seadus: Kaks p...
Proovilaenguteks on kokkuleppeliselt positiivne laeng ?! Väli on siis olemas kui proovilaengule mõjub märgatav jõud. Elektrivälja iseloomustavad tunnused on : 1. Elektriväli on pidev ja katkematu 2. On lõpmatu ( vastavalt kuloni seadusele elektrilaengute vahel olev jõud väheneb kauguse suurenedes ) 3. Elektrivälja kiirus on võrreldav valguse kiirusega 4. Elektriväli vahendab laengute vastastik mõju ( tõmbumine ja tõukumine ) Elektrivälja kujutatakse graafiliselt jõujoonte abil. Elektrivälja tugevus on suunaga suurus ehk ( E) vektor. Iga elektrilaeng tekitab ruumis elektrivälja , sõltumata teiste laengute olemasolust ja seetõttu kehtib väljade super positsiooniprintsiip , - mis tähendab et välja tugevus antud punktis võrdub üksikutest laengutest tekitatud välja tugevuste vektori summaga
GRAVITATSIOONIJÕUD HÕÕRDEJÕUD DÜNAMOMEETER RÕHK Gravitatsioon on kehade vaheline tõmbumine Gravitatsioonijõud on kehade vaheline külgetõmbejõud See sõltub: kehade massist, mida suuremad on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud Valemid tähised ühikud: F= m korda g F= raskusjõud 1 N (njuuton) m= F jagatud g m= keha mass 1 kg g= F jagatud m g= võrdetegur 9,81 N/kg ümardatult 10 N/kg
Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja korralikult.... (materjal oleks vähemalt 50cm kõrgusel maapinnast ja palkide vahele oleks piisav tuulutus. 15. .....põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. 16. Tuleb palgile sisse lõigata et palk oleks kuiv. 18. Tapp ehk palgi ... 19. Ehitise alumine osa mille kaudu ehitise koorumus kandub alusele. 20. Osa katusekonstruktsioonist. 21. Välisseinja .... (vastand) 22. Väikese kraadi all olev nurk. 23. Objekti võime taluda raskust. 24. Millest joonistad kriipsujukusid? 25. 26. Alumisel palgil on ebaõnnestunud vara lahendus. Sügavad saelõiked aitavad kaasa palgi....
+ +11 +17 Na+ + Na Cl Cl Na+ väliskihil on 8 elektroni Cl väliskihil on 8 elektroni Erinimelised ioonid tõmbuvad keemiline side kovalentne side iooniline side tekib ühiste elektronpaaride abil elektriline tõmbumine erinimeliste ioonide vahel mittepolaarne polaarne tekib ühesuguste mittemetalliaatomi tekib erinevate mittemetallide te vahel (näit. H2 molekulis) aatomite vahel (näit. HCl molekulis)
eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel. ELEKTRONEGATIIVSUS-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Aatomi ERGASTUMISEL läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab
Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib lihtsuse mõttes välja arvestamata jätta ja lugeda tema massi koondunuks ühte punkti. 6. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, koordinaatide süsteem ja ajamõõtmise vahend. 7. Mis on aeg? Aeg on sündmuste kestvus 8. Vastastikmõju tunnused. 1) muutub keha liikumise kiirus 2) muutub keha kuju 3) muutub kehade liikumise suund 9. Defineeri gravitatsioon, millest sõltub? Gravitatsioon on kahe massi tõmbumine mingi jõuga. Sõltub keha massist ja kehade kaugusest. 10. Mis on vaba langemine? Vaba langemine on selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike. 11. Mida tähendab sisuliselt liikumise suhtelisus? Liikumist saab alati määrata mingi teise keha suhtes.
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toi...
Füüsika Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste vahelised mõjud on tõmbumine või tõukumine. Aineosakeste vastasmõju tõestab keha purunemine Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab. Termomeetri põhimõtte on anda teada kraadidest.
Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesi...
Kehade vastastikmõju Koostajad: Lilian Aun Karli Mihkel Nõmme Juhendaja: Relika Kaljumäe Vastastikmõju Vastastikmõju on kui ühe kehaga juhtub teise keha suhtes. Vastastikmõjul võib olla kaks erinevat tagajärge 1. Muudab liikumis suunda ja kiirust 2. Muudab keha kuju Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha Kehade vastastikmõju liike on kokku 4 1) gravitatsiooniline vastastikmõju 2) elektromagneetiline vastastikmõju 3) tugev vastastikmõju 4) nõrk vastastikmõju Vastastikmõju Keha kuju muutumine Kui vedru välja venitada, tõmbub ta uuesti kokku. Ta võtab oma vana positsiooni tagasi. Kui pillata klaasvaas maha, puruneb ta kildudeks. Keha kiiruse muutumine Kui visata kivi õhku, hakkab selle kiirus muutuma gravitatsiooni mõju tõttu. Üles kõrgemale liikudes kiirus aeglustub, alla langedess aina tõuseb ja tõuseb. Gravitatsio...
on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise m1 ×m kauguse ruuduga. F=G 2 r2 *Raskusjõud -gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. *Gravitatsioonijõud - kehade vastastik tõmbumine. *Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele,
Elementaarosakeste füüsika. · Vastastikmõju liigid: 1. gravitatsiooniline-kehade tõmbumine, oleneb massidest ja kehade kaugusest. 2. elektromagnetiline-laetud kehade vahel või elektrijuhtmete vahel, oleneb voolutugevusest, kaugusest ja keskkonnast. 3. tugev vastastikmõju-esineb tuumas, tugevaim jõud. Tekib prootonite ja neutronite vahel. 4. nõrk vastastikmõju-ilmneb kui toimub elementaarosakeste muundumine. · Elementaarosakesed-osakesed, millel ei ole sisemist struktuuri ja teda ei saa enam osakesteks jagada.
Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse 2)kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga 3) kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse . 5. Iseloomusta suure vereringe teekonda. suur vereringe : 1)arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse
peame.Enesehinnang mõjutab ka meie suhtlemist ja suhteid teiste inimestega. Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks. Kes oskab ennast õigesti hinnata ja endaga hästi läbi saada, oskab seda ka teiste inimeste korral. Madal enesehinnang ja alaväärsuskompleksid on aga normaalse suhtlemise üheks suurimaks takistuseks. Madal enesehinnang rikub suhted teiste inimestega. Tavalisim viis alaväärsuskompleksi varjamiseks on enesesse tõmbumine, võimalikult vähene suhtlemine ja arglik väljapiilumine sel ajal, kui kogu maailm teist mööda kihutab. Te olete võimeline andma midagi teistele ainult siis, kui teil on eluterve arvamus iseendast. Kui te ennast alahindate, keskendute te liialt omaenese isikule ja teil ei jää midagi üle teiste jaoks. Ka sellepärast on tähtis olla endast positiivsel arvamusel. Tuleb olla see, kes sa oled, ja mitte enda kallal pidevalt nuriseda. Igas inimeses on midagi head ja see hea
Tuumaehitus: *tuum koosneb nukleonidest, +laenguga prootonitest ja laenguta neutronidest. *tuumasid tähistame X, kus Z on laenguarv, mis määrab keemilise elemendi, kus Z on laenguarv, mis määrab keemilise elemendi, A-nukleoonide arv tuumas, nim massiarvuks A=Z+n. *X asendatakse konkreetse keemilise elemendi korral, kindla elemendiga. Mis on isotoobid? : *Keemilise elemendi teisendid. *Tuumades on sama arv prootoneid, erinev arv neutroneid, nad asuvad samal kohal perioodilisuse tabelis. *Keemilised omadused on ühesugused, erinev on aatommass ja radioaktiivsus. Tuuma jõudude iseloomustus: *Tuumajõud on aatomtuuma sees tugevamad kui elektrilaengutevahelistes jõududes. *Tuumajõudude ulatus e mõjuraadius on väga väike, ca 5fermi. Lähemal kui 0,5f muutub tõmbumine tõukumiseks. *Tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Looduslik radioaktiivsus: *Aatomi tuumade iseenesliku muutusega ka...
esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained. Nad koosnevad positiivsetest metalliioonidest ja negatiivsetest metalliioonidest. Positiivsete ja negatiivsete ioonide arv on võrdne ja seetõttu on kristall neutraalne. Iooniline side tekib aktiivse metalli ja mittemetalli aatomite vahele.
Täielikult pole soovitav pinda lasta läbi kuivada. Peale kastmist potti jäänud vesi tuleks ära võtta. Kui ruum on soojem, võib õhuniiskuse säilitamiseks piserdada veega. Poti võib panna põhjasuunda avanevale aknalauale, kus jõulukaktus saab piisavalt valgust, kuid samas on kaitstud ereda lõunapäikese eest. Liigse valguse korral värvuvad lehed pruunikaks ja muutuvad kortsuliseks. Taime lülide närbumine või kollakaks tõmbumine annab märku, et valgus on liiga tugev või muld kuiv. Öösel soovib pimedust. Juulis-augustis võib hoida väljas, kuid varjatuna päikese ja vihma eest. Õitsemise ajal on soovitav väetada vedela lilleväetisega. Õitsemisest märtsini ei väetata. Suvel väetatakse täisväetise lahusega kaks korda kuus. Varrelülide või õiepungade varisemine võib olla tingitud kaali- ja fosforväetise puudusest. Soovitav ei ole asukohta muuta (suvel kohaneb kiiremini)
raskesti kokkusurutavaks. Tahkises valitseb molekulide vahel vastastikmõju, mis määrab ka kristallile iseloomuliku struktuuri. Eristatakse nelja põhitüüpi vastastikmõju. Nende järgi jaotatakse ka kristallid nelja tüüpi: · Ioonkristallid · Aatomkristallid · Molekulkristallid · Metallilised kristallid Ioonkristallides on põhiliseks vastastikmõjuks positiivsete ja negatiivsete ioonide elektrostaatiline tõmbumine. Aatomkristallides seisavad aatomid koos naaberaatomite ühiste elektronpaaride abil. Molekulkristallis valitsevad elektrilised jõud, mis on tingitud sellest, et molekulid on polaarsed nende ühes otsas on positiivne, teises aga negatiivne laeng. Metallilist kristalli hoiab koos Metalli positiivsete ioonide vahel vabalt paiknev elektronide pilv ehk elektrongaas. Tänu vabade elektronide hulgale juhivad metallid ka
seotud kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side polaarne kovalentne side- elektronid mittepolaarne kovalentne side- ioonid ja aatomid vesinik side- täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikaatomiga iooniline side -vastasmärgiliste ioonide tõmbumine (metall <-> mittemetall) metalliline side- moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine mittemolekulaarne aine suurest hulgast aatomitest ja ioonidest koosnev aine, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega 1. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Rühm (IA) Viimase kihi elektronide arv
Tuleb teha vahet sideme polaarsusel ja molekuli polaarsusel. Kui näiteks molekulis on kaks polaarset sidet, aga nad paiknevad 180 nurga all (ühel sirgel), siis molekul tervikuna on mittepolaarne. Võrdle näiteks H2O ja CO2 molekule. Vees on sidemetevaheline nurk 105 ja molekul on tervikuna polaarne (dipool), kuid süsinikdioksiidis paiknevad polaarsed sidemed sirged ja molekul tervikuna on mittepolaarne. 2.4 Iooniline side Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja tiene liidab elektrone. Ioonilist sidet võib vaadelda kovalentse sideme piirjuhuna, kus ühine elektronipaar on täielikult ühe aatomi valduses (elektronegatiivsuste erinevus on suur=. Iooniline side esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena, näiteks Na+Cl-, K+OH-, Ca2+O2-. 2.5 Metalliline side
Inimesed ei pruugi koheselt müra kahjulikkust tunnetada, kuid müra tekitab tervisekahjustusi. Peamisteks müra allikateks on tööstusmüra, kontorimüra ja vaba aja müra. Nendest esimene ehk siis tööstusmüra võib nimetada kõige aktuaalsemaks ning selle müra kutsuvad esile üldiselt mitmesugused masinad ja seadmed. Mürast võib tekkida väga mitmeid tervisehäireid, mida inimene ei oska ettegi arvata. Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. 8 Kasutatud kirjandus 1)http://www-arhiiv.postimees.ee:8080/leht/97/11/13/sotsiaal.htm 2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.htm 3) http://www.miksike.ee/lisa/6klass/3linnastumine/myra.htm 4) https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 5) http://www.terviseamet
võrdselt, mõlemale aatomile, esineb mittemetallides lihtainena. Polaarne kovalentne side-tekib erinevalt mitte metalliliste elementide vahel, üks aatom tõmbab ühist elektronpaar tugevama jõuga kui teine. Elektronegatiivsus- on suurus, misnäitab keemilist elemendi aatomi võimt tõmmata sidemes enda poole ühist elektronpaari. Osalaeng- iseloomustab elektron tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Iooniline side vastasmärgiliste lengute tõmbumine Iooniline side tekibselliste elementide vahel mille elektronekatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9. Iooniline side esineb aktiivse ja mitemetalli vahel. Ioonkristall- on kristall mis kooneb vastas laengute ioonidest. Ioonhõre on kristall hõre, mille keskmes asuvad ioonid. Moodustavad korrapärase struktuuri. Vesinikside- on molekulide vaheline side, mis tekib ühe molekuli vesinikuaatomi ja teise molekuli kõrge elektronekatiivsuse elemendi (onhf) aatomi vahel.
kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku tõmbumine,kogu südame lõtvumine).Veresooned on torujad olendid mida mööda veri ringleb.veresooni mis südamest verd kudedesse viivad nim arteriteks.(arte. Seinad paskud,elastsed,tugev lihaskiht)(suur rõhk)veenid juhivad verd kudedest südamesse.(seinad pehmed, õhukesed)Kapillaarid ühendavad artereid veenidega(õhuke sein, eaglane vool, toimub ainetevahetus)Vererõhk on rõhk mida veri avaldab veresoonste seintele.(tekitab südame vatsakese kokkutõmme, mis vere arteritesse
Talitlus ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt 3)Silelihased Ehitus pikad, otstest pikenevad Paiknemine organismis veresoonte ja siseelundite seintes Talitlus tõmbuvad aeglaselt kokku, ei allu tahtele 4.Lihastöö Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastastikku toimivate paaridena.Kui paarina toimivast skeletilihasest üks tõmbub kokku, siis teine lihas lõtvub. Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid
15) Keemiliste elementide perioodilisussüsteem - on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatudkeemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. 16) Keemiline side - on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 17) Kovalentne side - on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid. 21) Lihtaine - koosneb ühest keemilisest elemendist. 22) Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt
tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre vedelik (osakesed saavad liikuda ja on tihedamalt), gaas, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Pindpidevus nähtus, kus vedelik tahab omada kõige väiksemat pindala. Kera kuju pindpidevuse nähtus, et vedelikul oleks kõige väiksem pindala. Vedeliku kokku tõmbumine pinnaomadus, et säilitada kõige väiksemat pindala. Märgamine vedelik märgab tahket keha, kui vedeliku molekuli vahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahkise molekulide vahelised tõmbejõud. Mitte märgamine vedellik ei märga tahket keha, kui vedeliku ja tahkise vahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku vahelised tõmbejõud. Pindpidevuse teguri vähendamine lisandite kasutamine, temp tõstmine
elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. Ioon on selline aatom, mis on juurde võtnud või
kiirjab seejuures gammakvandi. 7. Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; tuumajõudude ulatus e mõjuraadius on väga väike, umbes 5 fermi piires. Selle piiri peal on tuumajõud elektriliste jõududega võrdsed, kaugemal aga "lõigatakse" järsult ära. Seetõttu muutuvadki suured tuumad ebastabiilseks. Lähemal kui 0.5f muutub tõmbumine tõukumiseks; tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. 8. Tuuma seosenergia on mehhaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seosenergia, seda suurem on terviku lammutamine ja vastupidi. 9. Kergete tuumade ühinemine toimub, kui tuumaosakesed on tulnud teineteisele lähemale kui 10 fermit, kus nad satuvad "tuumajõudude haardesse" 10
muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud, on võrdeline keha massiga Raskusjõud = Maa külgetõmbejõud = keha mass Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit.
Mina olen õnnelik siis, kui mind ümbritsevad minu sõbrad, minu perekond. Minu jaoks on tähtis, et oleks olemas keegi, kes minust hoolib. Ma arvan, et ise olen üpris kergesti kiinduv inimene ja sellepärast vajan mina endale ka palju lähedasi. Just nende inimeste juures tunnen ennast kõige õnnelikumana. Ma arvan, et inimesed kes on täiesti üksikud on õnnetud. Nad küll näitavad välja, et ei hooli millestki, kuid kindlalt sisimas nad ei soovi midagi muud kui veidi hoolitsust. Endasse tõmbumine on nende jaoks justkui kaitserefleks. Üksikud inimesed ei püsi minu arvates kaua õnnelikena. Suurim õnn minu jaoks on ka see, kui oled leidnud endale kellegi, kes on minu jaoks tähtsal kohal, keda ma saan usaldada, kellele kõigest rääkida. Minu jaoks ka tähtis, kuid pisut vähem on tervis. Ma olen õnnelik, kui olen terve, energiline ja rõõmus. Eks tervis ole enamikul meie seast tähtsalt kohal. Raske on olla õnnelik, rõõmsameelne, kui pead olema haige
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6
tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng masendus ja meeleheide tunne, et kontroll kaob negatiivne, ebaadekvaatne mõtlemine suhtlusprobleemid endasse tõmbumine, konfliktsus Terviseprobleeme pole võimalik kuigi kaua eirata mida varem hakatakse oma tervisele tähelepanu pöörama, seda kiiremini jõutakse rahuldavate tulemusteni. Kahjuks pole eestlastel kombeks oma tervisele piisavalt tähelepanu pöörata ja tervise peale hakatakse mõtlema alles siis, kui haigus ei lase elada. Tervise osas on kasulik perearstiga konsulteerida ning kujundada endale sobiv tervist hoidev elustiil, kus puhkus vaheldub tööga.
Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha mõjul. 4. Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. 5. Kaks keha mõjutavad üksteist alati vastastiku. 6. Grvitatsiooni jõud on mistahes kehade vastastik tõmbumine. 7. Raskus jõuks nimetatakse gravitatsiooni jõudu, millega maa või mõni teine keha mõjutab enda lähedal olevat objekte/kehasid. F=mg, kus F on jõud, m on mass ja g on konsonant ehk muutumatu suurus, mis maal om 9,8 N/kg. Jõu mõõtühikuks on njuuton e. N 8. Hõõrdejõud tekib keha kokku puutumisel esinev vastastik mõju, mis takistab nende liikumist teineteise vahel. Hõõrdejõud on alati suunatudvastupidises suunas keha liikumise suunaga
http://www.abiks.pri.ee LEELISMETALLID Nende aatomite väliskihi elektron valem on ns1. Nendes metallides on metallvõre, mida hoiab koos metalliline side. (Metalliline side on metallioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides) Füüsikalised omadused kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemp Keemilised omadused: leelismetallid asuvad pingereas vesinikust vasakul ning on kõige aktiivsemad metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib soo...
m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,maailmaruumi kõikide kehade tõmbumine. Gravitatsiooniseaduse: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m ja m kummagi keha (punktmassi) mass 1kg r kahe keha kaugus 1m G-gravitatsioonikonstant Raskusjõud-üks gravitatsioonijõu vorme. See on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F= mg g= vabalangemise kiirendus 10 m/s. F=G*Mm:R
elektronpaari vaheline side. 5. Kovalentse sideme liigid ja nende tunnused (mittepolaarne ja polaarne side), näited. · Mittepolaarne kovalentne side Nt. Kõik mittemetallide ühe elemendi molekulid.(O2, H2) · Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetallide elementide aatomite vahel. (HCl) 6. Ioonilise sideme tunnused ja näited. · Vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone.(mittemetall ja metall). (NaCl) 7. Oska määrata keemilise sideme tüüpe valemi järgi (harjutused). 8. Kuidas sõltuvad keemilise sideme tüübist järgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, lahustuvus. 9. Kuidas sõltuvad aine ehituse tüübist (molekulaarne või mittemolekulaarne aine) särgmised omadused : sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus.
Võnkesagedust tähistatakse tähega f Sageduse ühik on 1 Hz Sageduse määramise viisid: 1. Lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. Mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus. Hõõrdejõud ehk jõud, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab: kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel) Veerehõõrdeks (ratas veereb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: Rõhujõust Pindade töötlusest Kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasuli kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada.
raskusjõud m - keha mass g - 9,8N/kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Hõõrdejõud Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Hõõrdejõudu põhjustab: · kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus · kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: · seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) · liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel) · veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: · rõhumisjõust · pindade töötlusest · kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada. Elastsusjõud
Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt: mol,kmol. Avogadro arv osakeste arv ühes moolis (N = 6,02x10²³ osakest). Gaasi molaarruumala ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel (V=22,4 dm³/mol). Keemiline side aineosakeste vastastikmõju, mis liidab nad molekulideks, iooniühendiks või kristalliks. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, mis esineb aatomite vahel molekulides. Iooniline side vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Metalliline side negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. Metalliline side onkeemiline side, milles samaaegselt osalevad nii aatomid, positiivselt laetud ioonid kui ka elektronid (elektrongaas). Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid FH, OH või NHsidemeid. Lihtaine koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Nt. Al, N2
Raskemetallid: näiteks raua tihedus on7,9g/cm3 . Raskeimad metallid on kuld ja plaatina. Metallid erinevad üksteisest ka kõvaduse poolest. Leelis metallid on pehmed ja noaga kergesti lõigatavad. Suhteliselt pehmed metallid on plii, tina ja puhas kuld. Kõige kõvem metall on kroom. Metallide kõvadus sõltub mõnelmääral metalli eelnevast töötlusest ja metalli puhtusest. Puhtad metallid on enamasti puhtamad, lisandid suurendavad metalli kõvadust. Metalliline side on osakestevaheline tõmbumine metallivõres (st. metallides). Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad tihedalt üksteise kõrval metalli katioonid. Katioone hoiavad kristallis koos nende vahel kiiresti liikuvad elektronid, takistades katioonide omavahelist tõukumist. Vabalt ja korrapäratult liikuv elektronide kogum moodustab ühtse elektronipilve. Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
