038 mg/l Ammooniumi määramiseks koostati kal kontsentratsiooniga standardlahuseid: 0,04; 0,2; 0,4; 0,6; 1,0 mg/l ahused Lahuste mõõtmisel saadi vastavad signa 0,06; 0,21; 0,41; 0,60; 1,0 AU (arbitrary Kalibreerimisgraafiku tõusu (b1) ja algor Enne proovi mõõtmist seda lahjendati 1, Lahjenduse standardmääramatust saab Proovi analüüsil saadi kompleksi signaal Signaali mõõtmise korduvuse määramat Määramatus, mis on tingitud signaali lug Ammooniumi kontsentratsioon proovis t 0.6 0.8 1 1.2
aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja samuti soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Peamiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Ka söögikombed olid hoopis teistsugused kui tänapäeval, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Minu arvates olid keskaja inimesed väga töökad. Neile saabus leib lauale raske töö tulemusena. Kuna sel ajal ei olnud neil kauplusi, pidid nad ise kõik toiduaineid
enda tarbeks kasutada jäi. Feodaalid elasid mõisates, mis rajati looduslikult hästi kaitstud paikadesse. Feodaalide eluruumid olid talupoegade eluruumidest vägagi erinevad. Need olid mugavamad ja uhkemad. Feodaalid sisustasid oma aega jahipidamisega. Suur osa ka lihast, mida ülikud sõid oli saadud just tänu sellele ajaviitele. Ka toidulaud oli neil talupoegade omast rikkalikum, söödi liha, saia, ning joodi veini. Pealmiseks joogiks oli vein, mida sageli lahjendati veega. Võrreldes keskajaga ei ole klasside erinevus tänapäeval enam nii suur. Ka meil on rikkad ja vaesed, kuid õigused on kõigil inimestel võrdsed. Enam ei saa inimesi millekski sundida, kõik toimub vabal oma vabal tahtel.
glükoos glükoonhappeks ja vesinikperoksiidiks. Edasi katalüüsib POD kromogeense substraadi kollase veresoola oksüdeerumist. PODi toimel oksüdeerub kollases vere soolas sisalduv Fe+2 Fe+3ks., millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv punane veresool annab lahusele hele kollaka värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töökäik Kolmest etteantud viinamarjast uhmerdati välja 1ml klaari mahla. Saadud mahl lahjendati destileeritud veega 250 mlni. Õppejõult saadud glükoosi lahusest tehti kolm 4 kordset lahjendust. Esimesse katseklaasi pipeteeriti 2,5 ml glükoosi lahust ja 7,5 ml destileeritud vett.Teise katseklaasi pipeteeriti eelmisest katseklaasist 5ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Kolmandasse katseklaasi pipeteeriti teisest katseklaasist 5 ml lahust ja 5ml destileeritud vett. Statiivile asetati 6 puhast katseklaasi ja nummerdati need:
rohkem .Feodaalide elamute põrandaid kattsid õled ja nii ka talupoegadel .Keskaaegsed talupojad elasid väikestes külades ,mille ümber olid põllud ,mida nad pidid harima. Jõukamate talupoegade elamud olid ehitatud kindlalt ja hoolega ,mistõttu nad võisid püsida aastasadu. Toidulaud olid feodaalidel tavainimesest rikkalikum :söödi liha ,saia, joodi veini .Liha pakuti peamiselt keedetult ,mistõttu riknes see ka üsna kiiresti .Põhiliseks joogiks oli vein ,mida lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud ,kui just veini soojaks ei aetud .Talupojad aga sõid palju leiba ,mida valmistati rukkist või nisust ,kaeraputru ,samuti ka kodust juustu.Piim ei olnud talupoegadel põhijoogiks ,sest see kippus kiiresti hapnema.Selle asemel joodi õlut või kalja .Liha sõid talupojad vähe ,nii palju kui koduloomi enda tarbeks kasutada jäi . Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said .Levinud olid ka turniirid
Ühiskond oli seisuslik. Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel. Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne. Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini lahjendati veega. Elamuteks olid nelinurkse põhiplaaniga ja aatriumiga kivihooned. Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur Oluliseks uuenduseks oli lubimördi kasutuselevõtt.
Töö vahendid: Naatrium hüdroksiid, keeduklaas, mõõtekolb, kooniline kolb, destilleeritud vesi, metüülpunane, vesinikkloriidhape, bürett, lehter. Töö käik: Tahkest naatriumhüdroksiidist kaaluti 100ml mahuga keeduklaasi nii palju ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadi tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputati ning täideti bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitriti, lisades vesinikkloriid hapet bürettist tilkhaaval tiitrimisnõusse
Aknaklaase asendas aga kas pärgament või seapõis. Feodaalide lemmikajaviide oli vaieldamatult jahipidamine,kust ülikud ka liha oma lauale said. Levinud olid ka turniirid. Enamasti peeti seal ratsakahevõitlusi, kus täies relvastuses rüütlid püütsid teineteist piikidega hobuse seljast maha lüüa. Toidulaud oli tunduvalt tavainimesest rikkalikum:söödi liha,saia,joodi veini. Liha pakuti pealmiselt keedetult,mistõttu ta riknes ka üsna kiiresti. Pealmiseks joogiks oli vein,mida sageli lahjendati veega. Mingeid sooje jooke ei tuntud,kui just veini soojaks ei aetud. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid tähtsad tegijad keskajal,moodustasid nad ühiskonnas ainult väikese osa. Suurem osa inimesi olid maaharijad ja talupojad. Keskajal kuulus kogu maa feodaalidele. Talupoegade üheks põhilisemaks tööks oli põllu harimine, talupoegade enamiku moodustasid sunnimaised pärisorjad. Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad
Coca-Cola Mattias Laura Johhanna Coca-Cola tekkimine John Pemberton valmistas 1885.aastal joogi, mille nimeks sai pemberton french wine cola. Lisaks veinile ja kokaiinile oli Pemberton sinna lisanud ka koolapähkliteekstrakti (kui kofeiini allikas) ja damianat (Põhja-Ameerikas kasvav ning peamiselt armujookides kasutust leidev taim). Oma joogi sihtgrupiks pidas Pemberton ennekõike linnaelanikest kõrgintellektuaale: teadlaseid, õppejõude, luuletajaid, advokaate, arste ja teisi. Kuivõrd lõuna osariikides suhtuti tollal alkoholi väga tõrjuvalt, keelustati karskusliikumise survel kohtu poolt peatselt ka Pembertoni imeravim. Nüüd pidi mees otsima lahendust mittealkohoolse toote näol. 18. sajandil hakkasid gaseeritud veed ja mullijoogid üha enam populaarsust koguma - ameeriklastele meeldisid nn soodajoogid. 1886. aastaks oli jook olemas ning sünnikuupäev oli 29.märts. Jook kujutas endas koola- ja kokakontsentraadil põhinev...
Sadenesid mustad CoS, NiS ja FeS. Sade eraldati tsentrifuugimisel ning pesti NH4Cl sisaldava veega. Pestud sadet töödeldi 2M HCl lahusega. FeS lahustus ning NiS ja CoS jäid sademesse. Sade eraldati lahusest tsentrifuugimisega. Tõestati lahusest Fe2+-ioonid. Selleks lisati K3[Fe(CN)6] lahust, mille toimel muutus lahuse värvus siniseks. Sademele lisati 1 tilk konts. HCl ja 1 tilk konts. HNO 3. Hapete liia eemaldamiseks kuumutati kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei eraldunud ja lahjendati veega 1,5 mL-ni Saadud lahusest tõestati Ni2+- ja Co2+-ioonid. Ni2+-ioonide tõestamine 5 tilgale lahusele lisati 6M NH 3H2O lahust kuni leeliselise reaktsioonini ning seejärel lisati 3 tilka dimetüülglüoksiimi lahust. Lahusesse tekkis roosakaspunane sade. Järelikult oli lahuses ka Ni 2+- ioone. Viidi läbi ka tilkanalüüs. Selleks kanti filterpaberlie tilk analüüsitavat lahust, sellele lisati tilk dimetüülglüoksiimi lahust ning hoiti avatud konts. NH 3H2O pudeli kohal
Kuna aga ravimiks mõeldud eliksiir mõjus veega lahjendamisel äärmiselt ergutavalt, siis saigi sellest armastatud ja hinnatud janukustutaja Coca-Cola. Tol korral ei osanud keegi aimata, et sellest saab Ameerika uus kaubamärk ja uue eluviisi sümbol. Pembertoni äripartner Frank M. Robinson tuli mõttele nimetada uus jook Coca-Colaks selle valmistamiseks kasutatud koostisosade-- kokalehed ja koolapähklid-- järgi. Alguses lahjendati siirupikontsentraati hariliku veega ja müüdi klaaside kaupa armastatud joogikohtades (Soda Fountains). Õnnelik juhus tahtis aga, et üks töötaja segaks Coca-Cola kontsentraati kogemata soodaveega, mille tõttu see veelgi parem tundus. Sellest ajast alates
1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustega Orgaanilised lahustite nagu etanool, atsetoon jt mõjul toimub valgu dehüdratiseerumine ning väljasadestumine. Sadesti ettevaatlikul lisamisel toimuv denaturatsioon on pöörduv ning sade lahustub uuesti vee lisamisel. Suuremas koguses lahusti lisamisel toimub pöördumatu denaturatsioon ning sade vee lisamisel ei lahustu. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisati tilgakaupa etanooli kuni sademe tekkeni. Seejärel lahjendati katseklaasi sisu veega Tulemus: Veega lahjendamisel tekkinud sade ei lahustunud Järeldus: Valguga toimus pöördumatu denaturatsioon, ilmselt lahusti liiga kiire lisamise tõttu. 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.2.1 Molisch'i test Reaktsiooniga saab määrata nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. -
sadestamine. PH muutusest teises katseklaasis jäi denatureerunud valk lahusesse. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad solvendid ( etanool, atsetoon jt.) põhjustavad valkude Dehüdratiseerimist ja sadestavad neid lahusest välja. Sadesti sisalduse Vähendamisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ettevaatlikult, tilgakauoa ja segu pidevalt loksutades lisati orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel segu lahjendati veega. Sade oleks pidanud uuesti lahustuma, aga seda ei juhtunud. Järeldus: Põhjus, miks sade ei lahustunud uuesti, võis olla orgaanilise solvendi kiires lisamises ja võis toimuda ka pöördumatu denatureerimine. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks.
sees, muutuseid ei toimunud kummaski klaasis. 1.1.8 Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevad solvendid ( etanool, atsetoon jt.) põhjustavad valkude Dehüdratiseerimist ja sadestavad neid lahusest välja. Sadesti sisalduse Vähendamisel lahustub tekkinud sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valati 2 ml munavalgu lahust. Ettevaatlikult, tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisati orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni. Seejärel segu lahjendati veega. Sade lahustus osaliselt. Järeldus: Põhjus, miks sade täielikult uuesti ei lahustunud, võis olla orgaanilise solvendi kiires lisamises. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Süsivesikud on ulatuslik ühendite rühm. Organismides on süsivesikud energiaallikaks ja energeetiliseks varuaineks, taimedes selle kõrval ehitusmaterjalideks. Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- japolüsahhariidikes.
õtm Hele kollakasroosa Kollakasroosa 1,0 ise Kollakasroosa Kollakaspunane 2,0 Kollakaspunane Erepunane > 2,0 läbiviimine Värvusskaala tegemiseks valmistati 100cm3 Fe2(SO4)3·9H2O alglahust rauasisaldusega 5 mg/dm3, mida omakorda lahjendati vajalike lahuste saamiseks. Valmistatud lahused olid järgmiste rauasisaldustega: 0,1 mg/dm3, 0,5 mg/dm3, 1,0 mg/dm3, 1,5 mg/dm3, 2,0 mg/dm3, 2,5 mg/dm3, 3,0 mg/dm3, 3,5 mg/dm3, 4,0 mg/dm3, 4,5 mg/dm3. Saadud värvusskaala on näha joonisel 1. 6 Joonis 1. Värvusskaala küljelt vaadates. Värvusskaala lahustega viidi läbi üldise raua määramise protsess, katseklaasid sildistati.
pöörduvalt. Sellisel juhul lahustub valk uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamisel vähendada. Töö käik Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Tilgutasin lahusele atsetooni kuni lahus läks õrnalt häguseks. Lisasin katseklaasi vett. Tulemus Veega lahjendamisel lahustus tekkinud sade uuesti, kuid üksikud tükid jäid siiski katseklaasi alles. Järeldus Toimus valgu pöörduv denaturatsioon, sest vees lahustuvat solventi lahjendati ja valgu dehüdratiseetmine taganes. 1.2. Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused Süsivesikud koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Struktuurist sõltuvalt jaotatakse nad mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk monoosid on lihtsuhkrud, mis omavad energeetilist rolli ning on oligo- ja polüsahhariidide ehituskivideks. Kõik monoosid on redutseerumisvõimelised. Oligosahhariidid
peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina- või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või Roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid – vaasimaale. Tegemist pole tavaliste lillede hoidmis vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest tuntumad on kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora vee hoidmiseks ning lai krateer, milles lahjendati veini veega. Eri nõud olid teravilja ja õli säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoneetiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks
Referaat. 1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine rehabiliteerimine nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende va...
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
kasutama roomas. Vabariigi ajal ei tohtinud kanu nuumata, et nad ei kasvaks suureks. On palju roomlasi, kellel kasinus toitumisel jääb kasinaks ja eesmärgiks. Maks- iecur, hilisemal ajal roomlaste lemmiktoit iecur ficatum- viigimarjadega täidetud looma magu või maks, mis on ahjus küpsetatud. Lõpuks ficatum andis sõna maks- foie(pr. k), fecato(it.k). Suur maiuspala keisririigi ajal oli surnuks söödetud siga. Söögi juurde joodi veini, mida lahjendati leige veega. Kui oli pidulikum õhtusöök, määrati joogiülem, keda kutsuti rex mensae, määras ära, mis vahekorras veini lahjendati. Veinid kanged ja paksud, muidu poleks säilinud. Veini püüti säilitati keraamilistes anumates, vein ei laagerdanud, käärinud nii hästi kui puitanumas. Puidust anumad tulevad galliast gallidelt. Paljast veini nim (vinum) merum. Kui keegi jõi paljast veini, oli ta joodik. Õhtud võisid minna ülekätte, toimusid etteasted, mängud
proovi absorptsiooni väärtust (A). Kui kasutatakse nn korrigeeritud absorptsiooni väärtusi ja eksperiment on korrektselt läbi viidud (lahjendused täpselt tehtud), siis kujutab graafik endast koordinaatide alguspunkti läbivat sirget. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Kui tundmatut proovi (naturaalset mahla vm) lahjendati enne värvusreaktsiooni läbiviimist, siis tuleb arvestada, et graafikult leitakse glükoosi kontsentratsioon uuritava proovi lahjendatud lahuses ja see väärtus vajab lahjendus- teguriga korrutamist. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) proovi kuivaines (mesi vm materjal, mille niiskusesisaldus on teada) arvutatakse vastavalt valemile: 91 C V1 L 10-3 100 X=
jõukamates perekondades sai tavaks 3 korda päevas söömine. Hommikusöök, kui söödi putrusid, päeval enamasti külmroad ja õhtusöögiks oli mitmekäiguline söögikord. Õhtul toimunud peasöömaaeg oli perekondlik sündmus, tihti võõrustati ka külalisi. Söömaaeg oli ehitatud üles kolme toidukorra peale: eelroad muna, kala, salatid; põhiroog (sea) liha; magustoit enamasti puuviljad. Söömaaja kõrvale joodi veini, mida lahjendati, need kes ei lahjendanud olid joodikud. Hilise vabariigi aegsed moralistid heidavad roomlastele ette aplust ja liigsöömist. Populaarseks eksootiliseks delikatessiks muutub nt igasugune eksootiline linnuliha nt faasan. Igapäevases elus aega sisustati igasuguste praktiliste ettevõtmistega. Suur osa aristokraate olid vähem või rohkem seotud igasugu riiklike ülesannetega, mis võtsid suure osa nende päevast enda alla. senati istungid toimusid igapäevaselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
