Prantsusmaa riiklik korraldus: Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938.aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus m...
· Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. · Palju kalureid. Turustati välismaal. · Alates 1870 a. Vabariik. · Valitsuse eluiga väga lühike. · Krahh levis 1930 a. Ka Prantsusmaale, kuigi algul seda ei usutud. · Meeleavaldused, taheti diktatuuri. · 1936 a. Võttis parlament rohkem kui 100 seadust vastu, heaolu heaks. · 1930 a. Välisoht Hitleri Saksamaa. USA · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. · Seadusi võttis vastu kongress. · President valiti neljaks aastaks. · Juhtivad erakonnad Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. · Vaba turu võim 1920 a. ( ettevõtjate vabaduset piiramine) · Hirm kommunismi ees. · .Poliitika vorm majanduslik liberalism. · See tõi sõjajärgsel ajal edu.
ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu Rahvarindele suudeti majanduskriis ületada kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, mille põhjuseks oli Hitleri Saksamaa. 1938.aastal Rahvarinne lagunes. Käsitletud riikide poliitiline areng oli erinev. Saksamaal ja Venemaal valitses totalitaarne süsteem, mis oli julm ning viis vaid sõjani. Suurbritannias ning Prantsusmaal oli aga leebem riigikorraldus, demokraatia. Neis riikides polnud massilisi inimelude hävitamist. Saksamaa ja Venemaa tahtsid mõlemad ainuvõimu ning kommunismi, mis ei viinud neid kokkuvõttes kuhugi.
areng. 1870ndast aastast oli Prantsusmaa vabariik, 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust, asumaid oli vähem kui Suurbritannial. Välis: majanduskriis levis ka Prantsusmaale, seega võeti vastu ligikaudu 100 uut seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikam elu. Vähendati töönädala pikkust 48lt h 40 tunnini, palka ei vähendatud. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada kuid kui Saksamaal tuli võimule Hitler, tekkis suur välisoht. USA: Sise: andis teistele riikidele välja laene ja selle pealt sai kasumit Välis: koloniaal valdused, *diktatuuride tekkimise põhjused: I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid : muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis,
Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Lahendati välispoliitisi küsimusi 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Konsensusele ei jõutud 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venemaa, Taani, Poola, Rootsi, Norra 8. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Taani kuningas oli ennast kuulutanud Põhja-Eesti hertogiks. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Diedrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Damerow tartu piiskop, korraldas ordu vastast tegevust Plettenberg Sunnismaisuse ja pärisorjuse kujunemine Pärisorjuse tunnused Sunnismaisus Keeld vabalt elukutset valida Talupoegade müümine maast lahus Võimaluste puuduimine esitada kaebusi Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust
Prantsusmaal prooviti teostada riigipööret, kuid selle surus politsei koos vabatahtlikega maha. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pea kõik pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne võttis vastu rohkelt seadusi, mis elavdasid riigi majandust. 1938. aastal Rahvarinne lagunes sisevastuolude tõttu, kuid diktatuurioht oli suudetud kõrvaldada. Siiski 1930. aastate lõpus tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa. Kõige karmimad diktatuuri vormid olid Itaalias, Venemaal ja Saksamaal. Saksamaal ja Itaalias oli riigil rängad majandusprobleemid seepärast sai võimule diktaator. Venemaal tuli Stalin võimule vahendeid valimata. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile. Nemad suutsid toime tulla demokraatiaga, sest neil oli demokraatiaga juba varem kogemus.
Talurahva olukord 1316. sajandil Kati Kiipsaar PH1 Muinas Eesti haldusjaotus, mis kehtis ka 13. sajandil enne ristisõdijate tulekut. · Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga.
Ordumeister koos orduametnikega III. Vasalkondade esindajad, juhtivalt Harju-Viru omad IV. Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad 6. Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Sellepärast, et maapäeva otsus ei muutunud kellegi kohustuseks. Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud. 7. Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased, venelased ja rootslased. 8. Miks muutus välisoht 15.saj.suuremaks? Kuna Saksa ordu muutus nõrgemaks, temaga koos ka Liivi ordu. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Venemaal hakkas tekkima ühtne riik, mis osutas suurt ohtu Vana-Liivimaale. 9. Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow oli Tartu piiskop. Leidis märkimisväärset välisabi tänu laialdastele sidemetele Euroopas ja silmapaistvatele diplomaatilistele oskustele
6. Ametkond läänistamata maa, mis võis hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis Vakus ametkonnad jagunesid vakusteks (4-6 küla) Rüütelkond vasallid ühinesid rüütelkondadeks, et kaitsta oma huve Linnapäev üritus, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi 7.Maapäevi hakati korraldama alates 1420. aastast, et aeg-ajalt koonduda ja omavahel kompromisse otsida, sest 15.sajandil muutus Läänemere piirkonnas jõudude tasakaal ja suurenes välisoht. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esindatud olid: *vaimulikud eesotsas Riiapeapiiskopiga *ordumeister koos käsknikega *vasallkonnad *linnad Maapäevadel arutati tähtsamaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. See ei muutunud kunagi Liivimaa ühendavaks institutsiooniks, sest otsuste
kriisiaastatel. Tänu sellele sai Suurbritannia jälle jalad alla. Prantsusmaa saavutused- majandust aitasid edendada reperatsioonimaksud, põllumajandusmaa hakkas arenema võimsaks tööstusriigiks, kiiresti arenesid ka uuemad tööstusharud. Rahvarinde valitsuse reformide tugevad ja nõrgad küljed Tugevad küljed- suur tähtsus majanduskriisi ületamisel Nõrgad küljed- majanduse elavnemisega suudeti küll siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada, kuid 1930.a lõpul tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa USA sispoliitika, keeluseadus ja maffia. Sisepoliitika- toimis kaheparteisüsteem, vabariiklik süsteem. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Keeluseadus- alkohoolsete jookide valmistamine, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus. Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole
Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Maapäeva otsus ei muutunud kellelegi kohustuseks ning kui kasvõi üks seisus oli otsuse vastu, siis seda vastu ei võetud 7.Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Venelased, skandinaavlased, Poola, Leedu 8.Miks muutus välisoht 15.sajandil suuremaks? Moskva ja Novgorod liideti ja siis nähti õiget hetke, et rünnata Pihkvat. Sellele vastukaaluks tuldi liivimaale vallutusretketele. 9.Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Dietrich Damerow – Tartu piiskop, astus orduvastase rinde esiotsa Wolter von Plettenberg – Liivi ordumeister 1494 – 1535, lahendas maa sisemisi lahkhelisid 10.Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond?
Ka Prantusmaal oli oht diktatuuriks. Pärast äärmuslaste mässu mahasurumist loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Kommunistid keeldusid valitsusse astumast, kuid toetasid seda siiski. Rahvarinne viis läbi palju muudatusi, mis pidid rahvast igat pidi aitama. Suudeti küll diktatuurioht kõrvaldada, aga 1930. aastate lõpul kerkis silmapiirile suur välisoht Saksamaa näol. Üldjoones olid diktatuurid tol ajal vajalikud ja loomulikud tekkima. Diktatuurid tekkisid neis riikides, mida majanduslangus kõige rohkem laastas. Lihtsalt oli vajadus, et keegi karmikäeliselt riiki valitseks ja nad põhjast taas välja tooks. Osad olid aga pettunud Versailles' süsteemis. Igasse riiki see kord ei sobinud nagu oli näha Suurbritannia ja Prantsusmaa pealt. Rahva seast kerkisid välja juhtioskustega inimesed ja kogusid enda ümber toetajaid, tõustes
1480 Ordu üritas vallutada Pihkvat 1481 rüüstas Venemaa Liimaad, tehti 10 aastane rahulepping, sest Moskval veel polnud jõudu Liivimaa täelikuks vallutamiseks. 1501 tungis Plettenberg suure väega Venemaale. 1502 ründasid jälle ja tungisid Pihkva. Peale seda tehti rahulepping pikkemaks ajaks. 8. Kes olid keskajal Vana-Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Poola-Leedu liit Venemaa Taani 9. Miks muutus välisoht 15.saj suuremaks? Sest Liivimaa oli killustatud ja ebakindel ning naaberriigid tugevad ja moodustasid omavahel liite. 10. Selgita, kuidas sai Tartu maksu küsimus Liivi sõja ajendiks? Venemaa tahtis Tartu maksu. Seda lubati alguses maksta, aga ei makstud ning Venemaa sai selle sõja algusel ettekäändeks tuua. 11. Mis küsimuses saavutas Ordu edu Danzigi kongressil? Mis järeleandmisi tuli ordu teha vastutasuks piiskoppidele ja vasallidele?
politsei poolt maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid mitmed erakonnad. Parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, mille tõttu üritati inimestele pakkuda väärikamat elu. See püsisi kuni 1938. aasta sügiseni, mil ta sisevastuolude tõttu lagunes. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Suudedi dktatuurioht kõrvaladada, kuid tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa. Mõisted reparatsioon - sõjamaks patsifism - püüd vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest Rahvasteliit - võitlus rahu eest diktatuur - ühe isiku ainuvõim Berliin-Rooma telg - sõjalis-poliitiline liit Kominterni-vastane pakt - võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu demokraatia - rhavavõim sufrazetid - naisõiguslased
suurettevõtted. Nende asemele loodi terveid tööstusharusid ning arvestati Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus, Eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses muutus juhtivaks haruks loomakasvatus. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Välispoliitika Eesti välispoliitika kõige tähtsam ülesanne oli kindlustada omariiklust ja julgeolekut. Pea- mine välisoht Eestile oli Nõukogude Venemaa. Julgeoleku kindlustamisel püüdis Eesti toetuda Rahvasteliidule ja Lääne demokraatlikele suurriikidele. Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei sõlmitud ning Eesti probleemid maailmapoliitikasse ei jõudnud. Suuri lootusi pandi Balti liidule (Eesti, Läti, Leedu, Poola sõjalis-poliitiline liit), mille sõlmimine takerdus omavaheliste vastuolude ja Nõukogude Liidu vastuseisu taha. Ainsaks sammuks selle loomisel sai Eesti-Läti liiduleping
Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa. USA sisepoliitika 1920.aastatel. USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal valitsesid riigis demokraadid, peale sõja lõppu aga võtsid riigiohjad enda kätte vabariiklased.
1. Eestlaste elamuks oli suitsutuba ( 4¤6m suurune palkidest hoone , mida köeti ilma korstnata ja kerisahjuta 2. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Kihelkonnad ja maakonnad 1. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsamaiks haldusüksuseks. 13.sajandi algul oli eestis kokku 45 kihelkonda. 2. Eesti suuremad maakonnad olid: Virumaa, Rävala ,Järvamaa, Harjumaa, läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis kus välisoht oli väiksem, säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad(väikemaakonnad) : Alempoi, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagna. Henriku kroonika järgi olnud Raikkülas ka vanemate igaaastaseid nõupidamisi. Eestlased nim enda naabreid ka maakondade järgi: sakalasteks, virulasteks, järvalasteks, saarlasteks jne.. Rahvas ja ülikud 3. Kõik inimesed olid võrdsed. tähtsamaid küsimusi arutai ühiskoosolekutel. Seal valiti ka vanemaid, kelle võim on piiratud
Vakus- Neljast kuni kuuest külast koosnev ametkonna osa. Enne jüriööd vakusepidu talupoegade ja vasallide vahel, kus anti andamit. Rüütelkond- Moodustas territorjaalselt vasallid. Rüütelkonda ei ole ordu aladel. Linnapäev-14.saj keskel kokku kutsutud kaubandusega tegelev organ. Maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Hakati korraldama aastast 1420, kuna 15.saj algul Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ja välisoht suurenes. See sundis liivlasi kokku tulema ja omavahel kompromisse looma. Need toimusid Valgas või ka Volmaris. Kokku kutsujateks olid Liivi ordumeister või Riia peapiiskop või mõlemad. Esindatud olid neli seisust: 1. Vaimulikud koos Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos käsknikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Seal arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid.
valitsuse eluiga oli 11 kuud. Tihti olid valitsusvahetused tingitud erakondlikest huvidest ja see tekitas rahva seas meelepaha. Ohtu riigile kujutasid Nõukogude Liidu poolt toetatud kommunistid, kes kasutades populaarsuse võitmiseks ära majandusraskusi, kutsusid üles kehtivat riigikorda kukutama. 1924. aasta 1. detsembril tegid kommunistid ebaõnnestunud võimuhaaramiskatse. Mäss aga kujunes kommunitide jaoks hävitavaks, nende populaarsus rahva seas langes pea olematuks. Välisoht sundis mõneks ajaks erakondi omavahelisestest lahkhelidest loobuma ja seetõttu suurenes 1920.aastate teisel poolel sisepoliitiline stabiilsus Suur kriis 1929.a. alanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas kõigepealt põllumajandust. Vähenes võimalus eksportida põllumajandustoodangut välismaale ja seetõttu tekkis toodangu ülejääk, mis tõi kaasa põllumajandussaaduste hinnalanguse. Talude sissetulekud vähenesid. Raskused tekkisid ka tööstuses, rahva ostujõu
tekitavad vähem pinget, mis kaasneb keerulise teksti töötlemisega) · Assotsiatsiooniefekt stiimulite vahelise seose tekkimine (nt x tähendus muutub positiivsemaks, kui x esineb koos millegi meeldivaga) · Kaastundele rõhumine · Meie-tundele rõhumine · Sõnavalik hoiakute kujundamiseks · Mõjustatava aktiivsus · Vastandusefekt argumentatsiooniga tutvumine · Välisoht · Emotsioonide tekitamine · Aususe mulje · ,,Uksega näkku" · ,,Iga sent aitab" Marwell ja Schmitt'i tüpoloogia (compliance-gaining typology) (Perloff, 1993) Lubadused kui teed X, siis võidad Y Ähvardus karistusele viitamine (kui ei tee X, siis ei saa Y) Eksperdiks olemine (pos) - nt loomulikule asjade käigule viitamine (kui teed X, siis järgneb tasu, nt. saad parema töökoha)
Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad. Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad talud üksteisest kaugemal. KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk-Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused. 1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Rahvakoosolekud. Valiti vanemaid, kelle võim piiratud. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukamaid talupoegi. Madalama kihina sõjavangidest orjad, keda
Teiselt poolt oli tegemist vahetuskaubandus. Oluline oli kaup kauba vastu. Idast läände karusnahad ja vaha. Läänest itta liikus sool ja metall (raud, pronks, hõbe). Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul
Grupinormide tekkimine: juhi või grupi liikme sõnaline avaldus. Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides. 17. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise keerukus, grupi suurus, välisoht, varasem edu, läbielatud konfliktid. 18. Grupiprotsessid · Organisatsioon peab otsustama, kas ja millist gruppi oma eesmärkideni jõudmiseks vajatakse, sest grupid võivad organisatsiooni eesmärkidele ka vastanduda. · Organisatsiooni toimimine sõltub grupis peituvate võimaluste kasutamisest ning ohtude ennetamisest. Grupeerumisprotsess hõlbustab organisatsioonilise tegevuse korraldamist.
Sotsiaalne meeldivus grupis on palju "grupiliikme prototüübile" vastavaid persoone. Oluline gruppides, millega inimene ennast identifitseerib. ·Kohesiivne grupp on kollektiivse enesehinnangu, eneseaustuse allikas. Kui etnilisse gruppi kuulumine on eneseaustuse allikas, tajuvad liikmed enam rahuldust grupis olemisest (Crocker jt. 1994)Seetõttu on etnilistele vähemustele kuulumine olulisem Kohesiivsuse mõjurid ·koosveedetud aeg ·sisenemise keerukus ·grupi suurus ·välisoht ·varasem edu ·läbielatud konfliktid Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939): Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesande spetsialistid vs. sots.-em. Suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine ·Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 1984):
Enamus kelte assimileerub anglide ja saksidega ja keldid jäävad püsima Iirimaale. 7 saj on kujunenud hulgaliselt väikseid anglosakside kuningriike. Tähtsamad kuningriigid on: Essex, Sussex, Wessex, Kent, Mercia. Kord tõuseb üks esile, kord teine. Wessex tõuseb kõige tähtsamaks kuningriigiks. Kuningas Egbert ühendab Inglismaa 829.a ühtseks riigiks. Riik saab nimetuse Inglismaa. Ühinemine oli vajalik, sest talupoegade pärisorjastamine oli vaja lõpule viia ja välisoht oli päris suur, sest Inglismaad ründavad normannid. Inglismaa tähtsamaid kuningaid, kes valitseb 871-900 oli Alfred Suur. Ta võitleb normannide vastu väga jõudsalt. Taanlaste pealetung pannakse seisma. 9 saj saab üldiselt rahu maa peale, aga probleemid jäävad ja 10 saj algavad taanlaste retked uuesti. Knut vallutab Inglismaa. Inglismaa jagati kaheks. Edela-Inglismaa jäi taanlastele ja suurem osa Inglismaast jäi vabaks. 10 saj algavad uuesti nees retked. Kui
Arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tulisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 4 seisust: Riia peapiiskop, Ordumeister, vasalkondade esindajad, linnade esindajad 6) Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Kuna maapäeva otsused ei muutunud kellelegi kohustuseks. 7) Kes olid Liivimaa ohtlikumad välivaenlased? Põhioht Venemaalt 8) Miks muutus välisoht 15. sajandil suuremaks? Venemaa tegi 1481. aastal suure sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada. 9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow- · Pärisorjuse tunnused o Sunnismaisus o Keeld vabalt elukutset valida
Vilja kuivatati samas ruumis. Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis sumbkülad talud keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel talud ridastikku ridakülad. Lõuna-Eesti künlikulmaastikul hajakülad talud üksteisest kaugemal. KIHELKONNAD, MAAKONNAD Kihelkond teatud piirkonna külade moodustis. Tähtsaim haldusüksus. 13. Saj algul 45 kihelkonda, algas nende liitumine maakondadeks, 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Kesk- Eestis välisoht väikseim, säilisid kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana. RAHVAS JA ÜLIKUD Ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid vähe, sp eriarvamused. 1)enamik Eesti elanikke varanduslikult-õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Rahvakoosolekud. Valiti vanemaid, kelle võim piiratud. Rikkama kihi olemasolu ei eitata, aga neid vaadeldakse kui lihtsalt jõukamaid talupoegi. Madalama kihina sõjavangidest orjad, keda käsitletakse pigem sulaste kui
·kasulikusele orienteeritud tüüp mini mise erida negatiivsed sanktsioonid ·segatüüp Rollikonflikti vähendamine ·ümberdefineeri mine või loobu mine ·prioriteedi muutmine ·ümberlülitumine ·farmakonid Kohesiivsus grupis ·väljendub grupiliik m ete vastastikuses m e eldivuses ja pühendu muses grupile ·kas kohesiivsed grupid on vajalikud? Kohesiivsuse mõjurid ·koosvedetud aeg ·sisene mise ke erukus ·grupi suurus ·välisoht ·varase m edu ·läbielatud konfliktid Eelarvamused · Fikseerunud hoiak , mida rakendatakse objekti suhtes hoolimata selle individuaalsusest või loomusest · Põhjendamatult negatiivne hoiak grupi või selle üksikute liikmete suhtes. · Stereotüüpia sotsiaalse grupi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, neile ühesuguste isikuomaduste omistamine. inimeste klassifitseerimine pinnapealse tunnuse põhjal
hoiakute väljatöötamises. 18) Vastandusefekt. 19) Teadliku vastuseisu efekt – kui vastuvõtja tajub kellegi kavatsust teda tegelikult mõjustada, on edu väiksem. 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik – usub rohkem teavet kui need pärinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiižikast, harjumuspärasest allikast. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest – vähem edukad kergemini mõjustatavamad. 22) Printsiip „välisoht liialdab“ – inimesed alluvad rohkem liidri mõjule. 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga ja valitse printsiip – kui tervikgrupp lahutatakse osadeks, on see rünnatavam. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine – initsiaator on olla parem kui aruandaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt – edukal mõjustajal on alati midagi varuks. Nt Thatcheri käekoti fenomen. 28) Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate
Ida Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikl olid hajakülad, kus talud paiknesid teinestesest kaugemal. 14. Kihelkonnad ja maakonnad Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna(45). Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Harjumaa. Kesk-Eestis, kus välisoht kõige väiksem, säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. 15. Sõjaline tase linnused Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv ja söjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendusrega. Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksis ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj.
sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nii tekisid ridakülad. Lõuna-Eesti künklikul maastikl olid hajakülad, kus talud paiknesid teinestesest kaugemal. Kihelkonnad ja maakonnad. Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna(45). Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Harjumaa. Kesk-Eestis, kus välisoht kõige väiksem, säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. c)Sõjaline tase-organisatsioon, relvad, linnused Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendusega. Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksusi ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj
Sotsiaalsed protsessid – LIIGID Saab liigitada selle alusel KUS TOIMUVAD 1) Inimeste sisesed – sotsiaalsete parameetrite pidevad muutumises (eneseharimine). 2) Omavahelistest suhetest tulenevad protsessid (kestev sõprussuhe), 3) Indiviidi ja grupisuhetest tekkivad (huvigrupist pidev vastuvõtt) 4) Organisatsiooni või kooslust muutuvad protsessid (sündide vähesus suurendab vanurite osakaalu). 5) Gruppide suhteid muutev protsess (välisoht muudab etnliste ja poliitliste koosluste suhteid riigis). 6) Globaalselt ühiskonna struktuuri ja organisatsiooni muutvad protsessid (lepped ja sõjad). 2 Sotsiaalsed muutused ja neid esile kutsuvad faktorid (262-264) Sotsiaalne muutumine on sotsiaalsete süsteemide, koosluste, institutsioonide ja organisatsioonide üleminek ühest seisundist teise. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside ja sündmuste kaudu pidevalt ja inimeste kooselu kõikides sfäärides
1. põletusmatus maa sees. 2. laibamatus maa sees, 10. - 11 saj lõpp/algus, seostatud ristiusu levikuga. Meil laibamatused varem kui Skandinaavias/Venes, seega ei saa laibamatuseid täiesti ristiusuga seostada. Rikkalikult panuseid kaasas, mis on võõras ristiusu haudadele. 11. sajandi I poole keskpaiku suurimad muutused. Asustuspilt muutub täielikult, valdav osa linnuseid ja asulaid jäetakse maha. Uued linnused hoopis teistesse kohtadesse. Miks jäeti maha? Sisemine võitlus? Välisoht? Võisid olla tingitud Jaroslav Targa, 1030 aasta aktsioonidest Tartusse. Vastuaktsioon 1061, sossolid põletavad venelaste elamud Tartus maha ja jälitavad Pihkvani. 11.sajandi keskpaigas äge linnuste põletamine. Peaegu kõikidele linnustele ringvall. Lõhavere linnusest 1/3 läbikaevatud, ülejäänud tuleviku arheoloogidele. Linnus täitnud mingismõttes ka omajaa linna funktsiooni. Võimu -, kaubandus - ja käsitöökeskused.
mida ei usuta. 14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga. 17) Mõjustava isiku aktiivsuse seadus - kui kuulaja on huvitatud. 18) Vastandusefekt - argumentid ja vastuargumendid. 19) Teadliku vastuseisu efekt. 21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga-ja-valitse printsiip - mõjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mälestusi, arvamusi ja suhtumusi. 25) Toetumine arvamusliidrile. 26) Sammu võrra eespool käimine - initsiaator olla on parem, kui reageerija, arundaja või õigustaja. 27) Jäämäe efekt (Thatcheri käekoti fenomen). 28) Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine.
mõjustaja enese uskumustega 14. Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat 15. Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab 16. Ei tohi liialdada uue või ootamatuga 17. Mõjustatava isiku aktiivsuse seadudise välja töötamine 18. Vastandusefekt 19. Teadliku vastuseisu efekt 20. Teabekanali või infoallika sobiv valik 21. Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest 22. Printsiip välisoht liidab 23. Emotsionaalne üleskütmine 24. Jagajavalitse printsiip 25. Toetumine arvamusliidrile 26. Sammu võrra eespool käimine 27. Jäämäe efekt 28. Mõjustuseks soodsate objektiivsete tingimuste loomine ja ebasoodsate vältimine või arvestamine 29. Edukas mõjustaja tunneb hästi mitteverbaalse suhtlemise reegleid. 30. Edukas mõjustaja on sageli läbi lugenud D. Carnegie
vasakpoolsed egaliteristid e võrdsuse toetajad. Vabadus, võrdsus vendlus ( päris Pr revolutsioonist) ,ekslikult peetkse suureks ja heroiliseks revolutsioonikutsungiks , kuid mis tegelikult püüdis meeldida kõigile tolleagsetele ideoloogiatele . Vabadus- liberialism . võrdsus- sotsialism , vendlus - konservatiivne lause. Ida-euroopas domineerib kogukndade vaheline konflikt. Piirkond kannatab krooniliselt julgeoleku all . Välisoht domineerib poliitika üle. Olulised on konfliktid etniliste religioossete ja keeleliste kogukondade vahel . Mis ei tähenda, et sotsmaj konflikti olemus puudus, kuid see ei olnud peamine konflikti telg. Ida Euroopa pol käsitledes tuleb mõisteid parem ja vasakpoolne kasut ülimalt tähelepanelikult. Mõiste ideoloogia tuleb kasut prantsuse revolutsiooni ajal ja võtab kasutusele Antoine de Frasige,1976 kasutab seda mõistet poliitilises traktaadis ja tõlgendab seda kui teaduslikku nähtust
53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. peripeetia (kr peripeteia `pöörak'): pööre tegevuse arengus (hea v halva poole 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos (525456 eKr) Aristokaatlikust suguvõsast, tema sõprade hulgas demokraatlike reformide läbiviijad. Osales suures konfliktis, Kreeka-Pärsia sõjas(esimene suurem välisoht Kreekale) ja Maratonisõjas,merelahingus. Need sõjad mõjutasid ka tema loomingut. Ta kaasas ka teise näitleja. Tema stiil on raskepärane, kangelaste isikuarengut ei toimunud. Kirjutas u 90 draamat, säilinud 7 tragöödiat: Pärslased - ajaloolisetemaatikaga, etendus 472. ekr Seitse Teeba vastu Palujannad Oresteia: ainuke säilinud tragöödia trioloogia Agamemnon - kuningas tuleb Troojast tagasi, naine valitseb armukesega kodus
Tsivilisatsioon(tsv) Kreeta saarel kujunes III II at eKr Mandri-Kreekas sai tsv keskuseks Mükeene Kreeta-Mükeene tsv jaguneb: Minoiline tsv Mükeene tsv Kreeta-Mükeene tsv jääb pronksiaega Mükeene tsivilisatsioon Kreetal algab tsv u 2000 a eKr Knossose kuningas Minos kujunesid linnad + lossid Losside juures paiknesid eluruumid + laod Lineaarkiri paiknes kahe joone vahel kiri ei räägi midagi ajaloost Valitses preester-kuningas Linnadel puudusid müürid puudus välisoht Kreeta jumalad olid ilmselt naised usulised pidustused erilisel kohal oli härjakultus Naise kõrge positisoon ühiskonnas =? Matriarhaat Mükeene tsivilisatsioon Kreeklased olid madalamal arengutasemel kui kreetalased 1500 eKr vallutati kreeklaste poolt Kreeta saar võeti üle Kreeta kultuur ja kiri Kreeta kultuur levis üle Mandri Kreeta Mükeenes kükloopsed müürid Sõjakas ühiskonnatüüp: Kaitsemüürid Kuningas + sõjapealik Eliitkaarikuvägi Kreetalt võeti üle: Lineaarkiri
probleemid, avalike mängude korraldamine suurte religioossete pühade ajal. Eripäraks, et olid patriitsid, pidid olema rikkad, sest ise pidid finantseerima avalikke mänge jm, samuti üheks aastaks. Prakiliselt 1,5 aastat. Pidev hirm, et võim koondub jälle ühe inimese kätte. Teatud eripuhkudel võim koondus ühe isiku kätte, kui riik oli hädaohus, valiti isik, keda nim dictator, võim diktatuur. Siserahutused, välisoht. Pidi olema patriits. Talle kuulus kogu imperium. Senat pakub välja ja konsulid kinnitavad. Ainukene ametikoht, kus ei ole kollegiaalsust. Võim piiratud poolele aastale. Määrab ise abilise, kes on magister equitum, ratsanike ülem. Uuenenud olukord oli rooma riigi territooriumi suur laienemine vahemere basseinis. Püüti kohustusi vastavalt sellele omavahel jagada, konsulite arvu ei suurendatud. Võidi jaotada nii- 1 ajas tsiviilasju roomas, teine oli sõjakäigul.
Leidis, et Ve-st peab saama fõderatsioon ja arvas, et Eestist peab saama võrdõiguslik osariik selle koosseisus. Eestis pandi kinni ajalehed Kiir ja Utro Pravdõ. Enamlaste tiibu kärbiti päris tuntavalt pärast juuli sündmusi Petrogradis. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuhu valiti 7 enamlast, 7 esseeri ja 5 sotsiaaldem-i. Enamlased ja sotsdemid tegid koostööd ning esseerida osa jäi üsna väikeseks. Augustis-septembris hakkas tugevnema välisoht, Eestit ähvardas endiselt Sa okupeerimine. 19.08. Sa väed pealetungile Väina jõel. 22.08 loovutas Ve Riia Sa-le. Eestlaste jaoks tähendas see suurt ohtu. Ve väejuhatus saatis läti aladele reservväeosi. Oli selge, et Ve vägede vastupanuvõimele tulevikus ei või enam loota. Sa kavandasid pealetungi Lääne-Eesti saartele. Selleks koondati Liepajasse väga suured sõjajõud, lahingulaevad, ristlejad, transpordilaevad jne kokku ca 300 mitmesugust alust. Sa
annaabi.ee 
