Pleibeid ei saanud seega omal alagtusel midagi ette võtta. Konsuliamet patriitside käes + kõrgemad riiigiametid: magistraadid. Plebeid: Plebsi võitluse tulemusena said nad õiguse olla valitud kõrgemaisse plebsiameteisse, kelle ülesandeks plebsi kaitsmine: tribunus plebis: algul 2, siis 5 liiget tribuunide kolleegiumis; neil oli veto õigus, nende isik ja vara oli puutumatu. Plebei ediilid (tribunus plebis’e assistent): nende valimiseks moodustati concilium plebis, mille otsused konkureerisid Senati omadega. Kui lõpuks ka plebeid konsuleiks said, polnud neil siiski auspiitside korraldamise õigust. 12 tahvli seadused (kirjalik e avalik seadus). Seadused varem suuliselt edasi kantud (tavaõigus) patriitside ja preestrite seas – suur võit. 6) Rooma riigi laienemine -IV saj
Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus:
Ametikoht pole tasustatud ja tehakse kõik, et ära hoida katsed isikuvõimu saamiseks. Kandidaat peab järgmine auametite karjääri, mille etapid on kvestor, ediil, praetor ja seejärel konsul. Ühised volitused on komiitside kokku kutsumine/laiali saatmine, senati kokkukutsumine, ediktide väljakuulutamine, rahatrahvide määramine. 5) Consul, praetor (urbanus, peregrinus), quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Kvestoritel varahoidja roll (riigikassa, maksud) ja provintside asevalitsejate abistamine raamatupidamises. Ediilid- tegelevad turgude ja vilja riikliku kokkuostu järele valvamisega, hoiavad linnas korda, korraldavad avalike pidustusi. Preetoritel on kohtumõistja roll (peregrinus) Propreetorid- käsutavad armed, kutsuvad kokku senatit ja komiitse, teevad seaduseettepanekuid. Kaks konsulit on kuninglike eesõiguste pärijad. Vastutavad kogu poliitika eest, senati
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
· Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju o MAGISTRAADID - konsulid: sõjaväe juhtimine, kriisiaegadel diktaator, preetorid: õigusemõistmine, tsensorid: rahvaloendused, kommete järelevalve, ediilid: avaliku korra kaitse, kvestorid: riigikassa, rahvatribuunid: plebeide õiguste kaitse, vetoõigus o RAHVAKOOSOLEKUD - kuriaalsed, tribuutsed ja tsenturiaalsed, ülesanded - magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) · Impeeriumi laienemine - Puunia sõjad, ld. k. punici -> foiniiklased, I sõda 264-241 eKr, II sõda 218-201 eKr - Hannibal, Cannae lahing 216 eKr , III sõda 149-146
Pärinesid peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Ametid olid omavahel hierarhias: o Kõige kõrgemad ametnikud olid konsulid juhtisid sõjaväge ning olid kriisiaegadel diktaatorid o Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. o Tsensorid korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja. o Ediilid avaliku korra kaitse o Kvestorid riigikassa o Rahvatribuunid plebeide õiguste kaitse, vetoõigus ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Neid valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast. Puunia sõjad: Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel. Esialgu olid ülekaalus kartaagolased, kuid
surid ära jne). - Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse üle. *Ametlikult ei olnud tal ei täidesaatvat(rahvakoosolek) ega seadusandliku(ametnikud) võimu, juhtis ta ikkagi Rooma riiki. *Magistraatide kollediaalsus ametnikke oli alati paarisarv ja üks ametnik võis teise ametniku ja ka madalama astme ametniku peale panna veto. · Kvestor neid oli 40, rahandusametnikud, · ediilid neid oli 4, vastutasid selle eest, et Rooma linn oleks teraviljaga varustatud. See oli vajalik sellepärast, et mingil ajal hakkas rohkem linna tulema proletaare ja neid peeti üleval Rooma linna viljaga. *teine ülesanne oli avalike mängude korraldamine glatiaatorite võistlused(kolosseumis) ja hobukaarikute võiduajamised. *Ediilid olid need, kes tagasid roomlastele tsirkust ja leiba. Kõrgema astme ametnikud
Teine seisus. Arvutati maavalduse järgi. Hiljem kinnisvara. Censorid jaotasid rahva marsi väljakul. Toimub puhastusriitus, lustrum, ka 5-aastane periood. Peale seda muid ülesandeid ei olnud. Hirmuäratav roomlastele- võisid kodaniku nimetada moraali pärast väärituks, võeti ära teatud kodaniku õigused. Quaestor- tegelevad rahaga. Preetorid- õiguse mõistmine, rooma provintsides asehaldurid. Tegutses rooma linnas kuruulsed ediilid, nimi pärit etruskidelt, traditsiooniliselt olid ainult patriitsid, midagi vankrisse puutuvat. Ühes rooma linna siseelu korraldamine, politsei töö, avalike hoonete ehitus ja ülalpidamine, linnavarustuse probleemid, avalike mängude korraldamine suurte religioossete pühade ajal. Eripäraks, et olid patriitsid, pidid olema rikkad, sest ise pidid finantseerima avalikke mänge jm, samuti üheks aastaks. Prakiliselt 1,5 aastat. Pidev hirm, et võim koondub jälle ühe inimese kätte
3. absolverunt Sum, fui, - , esse olema Sg 1. fui 2. fuisti 3. fuit Pl 1. fuimus 2. fuistis 3. fuerunt Süntaks Halvad peremehed karistasid uusi orje tihti. Alus nom, öeldis/predikaat, sihitis/objekt acc Domini mali servos novos saepe puniverunt. Punio, ivi, itum, ire karistama XXIV De magistratus Rooma magistraatide positsioon on olnud: konsulid, preetorid, ediilid, tsensorid, kvestorid, lihtrahva tribuunid. Konsul on olnud kõrgeim magistraat. Konsulid on valitsenud senateid/senati eesotsas. Sõjas omasid võimutäiust ja valitsesid sõlaväge. Konsulid omasid elu ja surma õigust. Konsuli tunnused on: purpurpalistusega tooga, ametitool (elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste), nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp. Kakstest auvahti kandsid nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimpu ja kirvest. Praesens ind. pass. Sg 1. -or 2. -ris 3. -tur Pl 1. -mur 2
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
