Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 18.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõtetega ning tareerida diafragma kulumõõtur. Sealjuures koostada tareerimiskõverad p=f1(Q) ja =f2(ReD) Kasutatud seadmed 1. Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul 2. Mõõtepaak veeklaasiga 3. Rõhulangu mõõteriist 4. Piesoelktriline muundur 5. Elavhõbedatermomeeter 6. Stopper Töö käik Katse viiakse läbi seitsmel erineval rõhul(1, 2, 3, 4, 5, 6, 8). Veel lastakse mõõdupaaki voolata vastavalt etteantud ajale (3 korda 2 min ja 4 korda 1 min) ning vastaval rõhul (p). Igal korral mõõdetakse paaki voolanud vee hulk Q'. Peale iga katse lõppu lastakse vesi
Tudengid: Õppejõud Allan Vrager Esitatud: Arvestatud: Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut Töö eesmärk 1. Tutvuda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. 2. Tarreerida diafragmakulumõõtur. Koostada tarreerimiskõverad Δp=f 1(Q) ja α=f2(ReD)m = const korral. Tööks vajalikud vahendid Mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul Mõõtepaak veeklaasiga Rõhulangu mõõteriist Piesoelektriline muundur Elavhõbetermomeeter Stopper Töö käik Mõõdetakse vee maht Q, mis koguneb paaki aja t jooksul erinevate veehulkade korral, mida reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõhumõõteriista 6 näit. Katse viidi läbi seitsmel korral ja aeg t valiti esimese kolme
mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse Vähendavad söödakulusid, välistavad sööda saastumise, piiravad tallede liikumise oma aedikust välja. Saab paigaldada postide vahele või teisaldatavate jalgadega ettevalmistuseta tasasele pinnale Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjamaaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidada (grazing animal) Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees Sööb rohundeid valikuliselt, valides taime osi, mis on parema kvaliteedi ja seeduvusega kui seda oskab teha veis Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt
Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaas; 3 – veekulu reguleerimiskraan; 4 – vee sisselaskekraan; 5 – väljalaskekraan; 6 – rõhulangu mõõteriist; 7 – impulsskraanid; 8 – piesomuundur; 9 – veepaak; 10 – pump; A – diafragma sõlm. Joonis 1 Katseseadme skeem
Välisuste valgustid sh terrassidele viivate uste ja esiku valgustid ning garaaziesise platsi valgustid peaksid olema varustatud "PIR"anduritega (liikumisanduritega). Eramu numbrivalgusti peaks olema varustatud hämaralülitiga. Hoone peakeskuse maandusseadmeks ja hoone piksekaitseks peab olema välja ehitatud maandusseade, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 . Peakeskuse "PE" klemmiga ühendada elamusse sisenev veetoru ja gaasikatlaga kasutades juhet MK 1x6/Koro. Metallist vannid ja dussialused ning nende segistid tulevad ühendada kaitsejuhtidega ("PE"). 10 Nõrkvool Eramu nõrkvooluühenduste võimalike kaablite paigaldamiseks tuleb paigaldada kinnistule maa-alune plasttoru 50mm vastavalt detailplaneeringule. Eramu sisemised võimalikud nõrkvooluseadmed TV, arvutivõrk, telefon ja valvesignalisatsioon ehitada välja süvistatud kaabelliinidega. Vastavalt kehtivale
infrastruktuurist. 12. Megalinnad tekivad linnade kokku kasvades või linnastute suurenedes. 2017 aasta seisuga on maailmas 40 megalinna, millest suurimad on Jakarta ja Tokyo. 13. Linna all on metroo, kanalisatsioon, vee- ja gaasitorustikud ning elektri- ja sidekaablid. Millegi rajamisel linna, näiteks maja, on vaja teha enne põhjalik uuring selle kohta, mis asetseb näiteks m aja asukoha all, mõni tähtis kaabel, metroo või veetoru, võib-olla aga hoopis looduslik karstikoobas. 14. 1) Kuidas erinevad üksteisest Eeslinnastumine ja Valglinnastumine? Mis vahe on Linnastumisel ja Taaslinnastumisel. Kas linn saab Taaslinnastuda ilma esmalt Linnastumiseta? 2) Kui palju on Los Angelese linnastumisprotsent suurem Pariisi omast? Kui palju on Pariisi oma väiksem Mumbai Linnastumise protsendist?
Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu+ sool või lakukivi) söötmine Mineraalsööda söötmisel välitingimustes peab olema tagatud vihmavee mittetungimine söödanõusse Lammaste jootmine soojustatud lautades · Joogiküna Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Monosööda söötmine söödamikseriga-silost, heinast, teravilja-ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt · Söödamikser Söödalaval monosööda jäägid (monosööt silost, põhust, rapsikoogist, mineraalsöödasegust Lamba eripärad rohusöötade tarbijana · Lammas on hea karjamaaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidada (grazing animal)
Autori sõnum on: „Kaota kõik ärrituvad asjaolud ja tülid ning püüa saavutada jõulude-eelne rahu.“ „...aga äkki üks pereisa, kes kuulis elutoast lastekisa, kes kaklesid missugust kanalit kaeda, viskas teleka alla aeda...“ Rahurikkujana ja tülitekitajana on siin toodud telekas, kuid teleka asemel võib ükskõik, mis muu asi või asjaolu olla. Luuletuse idee seisnebki selles „rahu saavutamises“. „...kilinal-kolinal kukkus see raudkast, kõmaki vastu vihma veetoru...“. Kilinal-kolinal ja kõmaki kaovad kõik tülid ja ärritavad asjaolud. Lapsed ja ka isa siin luuletuses rahunevad ja saabub pühade- eelne rahu – „...vastu pilkude tumeselget, pominal langesid lumehelbed.“ Lugedes seda luuletust, tekib lugejal seos oma eluga, kui mingid ärritavad tegurid või askeldused kasvõi enne pühi, segavad meid sisemist rahu saavutamast. Selle luuletuse puhul võib välja tuua ühe väga hea eripära, mis samuti teeb seda luuletust lihtssti arusaadavaks
langetorukimbud paigaldatud horisontaaltasapinna suhtes 30-90º alla ja seetõttu nimetatakse neid ka vertikaalveetorukateldeks. Sektsioonkateldes on kollektoreid ühendavad torukimbud paigaldatud horisontaaltasapinna suhtes 15-22º alla ja seetõttu nimetatakse neid ka horisontaalveetorukateldeks. Veetorukatlaid on mitme pöördgaasikäiguga või ühe gaasikäiguga. Kombineeritud kateldes on osa küttepindu leektoru, osa veetoru tüüpi. Enamasti on need leektorukatlad, kus aurustusprotsesside intensiivistamiseks kasutatakse ka veetorusid. Soojusallika järgi liigitatakse laevakatlaid kütuste põletamisel eralduva soojusenergia arvel töötavateks koldega aurukateldeks, heitsoojust (heigaaside soojust) kasutavateks utilisatsioonikateldeks ja segatüüpi kateldeks. Koldega aurukatlad töötavad orgaanilistel kütustel (raskekütused, masuudid või diislikütused;
1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast s...
· Kütuse vastuvõtu töötlemise, ettevalmistuse ja katlasse transportimise süsteemid ja seadmed. · Tuha ja slaki edastus seadmed · Toitevee etteandmise ja valmistamise seadmed · Õhu etteandmise ja valmistamise seadmed · Suitsugaasidse eemaldus süsteem(gaasikäigud , ventikad, korsten) Katelseadmete klassifikatsioon: Toodetava lõpp produktialusel jagunevad katlad: Aurukatlad Veesoendus katla Veetoru ja gaasitoru katlad- valdavalt levinud on elektrijaamades ja tööstusettevõtetes on levinud veetorukatlad- veetorukateldes toodetav lõppprodukt vesi v aur liigub torud sees. Gaasitorukatlal torude sees liiguvad kuumad gaasid ja vesi paikneb väljaspool torusi. Katlad liigitakse töörõhujärgi: *madalrõhukatlad *keskrõhukatlad *kõrgrõhukatlad Soojuskandja(vesi/aur) liikumise skeemi alusel katla küttepindades:
lepitud. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Seega, kui lepingus ei ole kõrvalkohustuste tasumise kohustust pandud, on üürnikul õigus nendest keelduda. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Kas üüri maksmisest saab keelduda, kui näiteks radiaatorid on talvel külmad või lõhkenud veetoru ei lase korteris elada? VÕSi § 296 sätestatu annab üürnikule seal toodud eelduste olemasolul õiguse üüri maksmisest keelduda või nõuda üüri alandamist. Oluline on, et üürnik teatab sellest kavatsusest üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. (Maaleht nr 41, 11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla)
d. Kahanemine/paisumine soojenemisel e. Mikro-/makrokonformatsiooni muutus f. Suur/väike energiamuutus 9. Rühmitage plastid tarbe-, konstruktsiooni- ja kõrgsuutlikeks plastideks. a. PA konstrukt. b. HDPE tarbe c. PS tarbe d. PEEK kõrg e. PI kõrg f. POM konstrukt. g. ABS konstrukt. h. PPVC tarbe 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Veetoru HDPE b. Pakkekile PP c. Külmkapi plastosad HIPS d. Kardinad PPVC e. Emailvärv alküüd f. Paberplasti sideaine MF g. Lennukiaknad PMMA h. Tiivik, liigend POM ?( mis üle jäi) i. Test 7 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PS polüstüreen b. PEE polüetüleeneeter c. PESU polüeetersulfoon d. EPR etüleenpropüleenkummi e
..30% ja temperatuuri 18...20 ºc; lagundab tselluloosi süsihappegaasiks ja veeks – toodab oma elutegevuseks vajalikku vett ise ja on seetõttu eriti agressiivse arenguga; majavamm „Serpula lacrymans”; kahjustab mõne kuuga maja kandekonstruktsioone. talub kuivust (w ≥ 17% ! pelgab õhuvahetust. majamädik „Coniophora puteana” levib seal, kus niiskus järsult tõuseb (näiteks veetoru lekkimisel). Puitulagundavate seentega nakatatud puitu ei või kasutada ehitustel . Üsna sageli põletatakse nakatatud hoone hoopis maha. .. pruunlaiksus (brown streak) – värvusrike Teema 7 47. Miks puidu tõmbetugevus väikeste katsekehadega on suurem võrreldes suurte katsekehadega? Mis seda omadust mõjutab? Oma erilise mikrostruktuuri tõttu on sügispuidu kiudude tugevus ligikaudu 700 Mpa, kuid
Metallist pmarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes. Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu + sool või lakukivi) söötmine. 1g keedusoola annab 0,35g naatriumit. Vett joodetakse joogikünast, vett lastakse otse veetrassist. Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, võib kasutada elektriga soojendatavat veejooturit, veetoru tuuakse maa alt külmumise vältimiseks. Monosööda söötmine söödamikseriga silost, heinast, teravilja- ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt. Mikserite kasutamisel peaks söödalava olema vähemalt 3m laiune. Lamba eripärad rohusöötade tarbijana Lammas on hea karjaloom, keda võimalik aastaringselt väljas pidaad (grazing animal). Karjamaarohus eelistab lammas ristikut kõrreliste ees, sööb rohuneid valikuliselt, valides
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
Sageli ka inimeste tegematajätmine, hooletus, sademete vee korraldamata äravool, torustike lekked. Vundamentide puhul kasutataks sageli peale taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 68. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 69. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud
Joon. 9.20. Deidvudseade. 13 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.21. Deidvudi toru: 1- ahtripoolne kinnitusrõngas, 2- laager (bakaut või muu spet- siaalne materjal), 3- deidvudi totu, 4- auru toru, 5- veetoru, 6- vööripoolse tihendus- rõnga kinnitus, 7- tihendusrõngas, 8- tihend, 9- sõuvõll, 10- laagrite puksid, 11- vee äravoolutoru. Joon. 9.22. a) deidvudseade: 1- sõukruvi, 2- deidvudi toru, 3- puks, 4- laagrimaterjal, 5- veejaotusrõngas, 6- vee väljalaskeotsik, 7- ahterpiigi vahesein,.8- võlli kate, 9- võll, 10- tihendi survepuks, 11- tihend, 12- vee pealeandmise otsik, 13- ahtertääv, 14-. Mutter või keevitatud äärik, 15- pidurdusrõngas;
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimust...
vooluste teke. Sageli ka inimeste tegematajätmine, hooletus, sademete vee korraldamata äravool, torustike lekked. Vundamentide puhul kasutataks sageli peale taldmiku suurendamist erinevaid lisakonstruktsioone või ka aluse tugevdamist. Pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise- injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehasvaikudega, vaiad jne.) 66. Vundamentide vajumise põhjused 1) nõrk aluse kandevõime 2) kanalisatsiooni või veetoru lekkimine, kannab pinnase ära 3) pinnasevee taseme kõikumine 4) organiseerimata vihmavee eemaldamine 5) aluse ebaühtlus (vanad müürid) 6) külmakerked 7) uue vundamendi rajamine olemasoleva vundamendi lähedale 67. Vundamentide kahjustuste vältimine, tekkinud ülemääraste vajumiste puhul tugevdamine Kanalisatsiooni ja veevarustuse korrashoid. Kuna sageli on vihmavee püstiku juures nii kõnnitee kui ka hoone sein lagunenud ja vajunud
Qn - veetarbimisnorm N elanike arv Kmaxd - ebaühtlustegur Suurima tarbimisega tunni veevajadus: Kui mõõtmisandmed puuduvad, siis arvutatakse suurima tarbimisega tunni (tipptunni) tarbimine valemiga: (Qmaxh=Kmaxh/Qmaxd)/24, kus Kmaxh=Amax*Bmax (sõltub elanike arvust asulas.. mida väiksem, seda ebaühtlasem) Amax= 1,2...1,4 Kinnistu veevärk: Kinnistu veevärgi all mõistetakse hoonesisest külma- ja soojaveetorustikku koos toruarmatuuriga, veevarustusseadmeid ja maaalust veetoru kinnistu piires ning sellest väljapoole kuni peakraanini. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus: Asulate veevajadus: (Maa)- asulate veevajadus koosneb järmistest tarbimise liikidest: elanike olmeveevajadus suht stabiilne, ööpäeva lõikes erinev vaid 20%. Ajas vähemuutuv farmide loomade jootmiseks, sööda ettevalmistamiseks ja loomade hooldamiseks suht stabiilne, kuid seal on juures ka majanduslik külg nt kui loomakasvatusel läheb
„Merullius lacrymans”; vajab puidu niiskust 25...30% ja temperatuuri 18...20 ºc; lagundab tselluloosi süsihappegaasiks ja veeks – toodab oma elutegevuseks vajalikku vett ise ja on seetõttu eriti agressiivse arenguga; majavamm „Serpula lacrymans”; kahjustab mõne kuuga maja kandekonstruktsioone. talub kuivust (w ≥ 17% ! pelgab õhuvahetust. majamädik „Coniophora puteana” levib seal, kus niiskus järsult tõuseb (näiteks veetoru lekkimisel). Puitulagundavate seentega nakatatud puitu ei või kasutada ehitustel . Üsna sageli põletatakse nakatatud hoone hoopis maha. .. pruunlaiksus (brown streak) – värvusrike 30. Selgitage, milliste väliste parameetrite järgi hinnatakse saematerjali kvaliteeti. Kas kvaliteediklassi määramisel lähtutakse ülem- või alampiiri näitajatest? Saematerjali kvaliteeti mõjutavad saepalgi kvaliteedist lähtuvad omadused ja puidurikked
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes te...
kuna sai koolis kahe. Vigastused üle keha. Sporditraumad (10-14 a.) Võimlemistunnis libises rööbaspuudelt Sõrm jäi jõusaalis lindi vahele. Maahokit mängides jooksid omavahel peadpidi kokku. Kukkus rattaga trikke tehes. Jalgpall, rula, uisutamine, suusatamine. Kukkus, pähe, peaga ja peale Sõitis mäest alla peaga vastu seina. Üks poiss viskas teisele portfelli vastu pead. Keldris ronides jäi pea seina ja veetoru vahele. Kukkus peaga vastu seisvat trolli. Tool kukkus 1,5m kõrguselt pähe. Patsiendi peale kukkus hobune. Jäi langeva puu alla. Kukkus poni seljast. Kukkus kiigelt, mängumaja otsast. Osalemine liiklusõnnetustes (10-14 a.) Auto rullus üle katuse, laps oli juhi kõrvalistmel. Poiss sõitis mootorrattaga ning põrkas ristmikul sõiduautoga kokku. Põrkas teed ületades kokku trammiga.
Tartu Ülikool õigusteaduskond, eraõiguse instituut Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastut...
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
toonud sisse g tähe. Lääne- kreeka alfabeet jõudis rooma etruskide vahendusel, nad ei eristanud helilisi ja helituid häälikuid. Lasi ehitada Via Appia. Tema tsensoriks olemise ajal ehitati 1. akvedukt, eeskuju võetud lõuna- itaalia kreeka linnadest. Akvedukti põhimõte- tuleb tagada veejooksu kalle kilomeetrite kaupa. Allikas, kust vett hakati rooma juhtima, oli 11 km kaugusel. Ei saanud minna otse, oli 16 km pikk. Sellest 88m maa peal, ülejäänud maa all, veetoru. Kalle oli väike, sp surve väike. Vesi jooksis kogumisbasseinidesse. Vabariigi ajal ehitati veel 3 akvedukti. Leiti moodus, kuidas veesurvet suurendada ja kuidas küngastelt juhtida. Keisririigi ajal rajati veel juurde. Mingil etapil u 2 miljonit elanikku roomas. Pärinevad maapealsed akveduktid, kivist kaartega ehitised. Kuulsamaid Pont de Gare- 1 akvedukti osa. Osad juhtisid joogivett, teised aedade kastmiseks. Vett ei töödeldud. Suurendati kaevude arvu linnas
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
