Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kalaliha omadused ja toiteväärtus Referaat Koostas: Piia Ruus Tartu, 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sissejuhatus 3 1. Kala tarbimine toiduks 3 2. Kala kasulikus ...
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Fore...
küljeluud ja siis eemaldatakse, saba poolt pea suunas, nahalt puhas liha. Sel juhul pole soomuseid tarvis eelnevalt eemaldada. Puhastatud kaladele või kalatükkidele piserdatakse sidrunimahla või lahjendatud äädikat, mis teeb kalaliha heledamaks ja vähendab erilist lõhna ja maitset. Ühtlasi puistatakse kalale soola (l triiki sl. l kg puhastatud kala kohta) ja lastakse jahedas kohas 2030 minutit seista. Siinjuures pidada meeles, et pikemat aega soolaga seismisel muutub kalaliha tuimemaks, sool tõmbab kalalihast mahla välja. Hakkliha valmistatakse lahjemate kalade tursa, haugi, koha jt. puhtast nahata fileest. 500 g kalafilee kohta tuleb arvestada 75100 g saia, 50 g seapekki, võid või rasva, 1/23/4 klaasi piima, l muna, soola, pipart või muskaati. Rasva asemel võib lisada ka koort. Kalaliha lastakse koos piimas leotatud saia ja pekiga l2 korda läbi
Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine.
Suupisted võib kinnitada suupistetikkudega. 7.Millistest suupistetes koostatakse lihavaagen? vorstiviilud, singiviilud, frikadellid, lihapallid, suitsuliha 8.Millised lisandid sobivad lihavaagnale? värskeid ja marineeritud kurke, värskeid rediseid, konserveeritud herneid, maitserohelist, marineeritud seeni, marineeritud õunu, marineeritud ploome, värsked tsitrusvilju. 9.Kuidas keedetakse kalasülti? Kalasültide keetmiseks kasutatakse kalaliha, samuti kalade jääke- päid, sabasid, uimeid, nahka. Kalasültide valmistamiseks eemaldatakse kaladelt lõpused, sisikond ja silmad. Kalad pannakse keema külma vette, kusjuures 1 kala kohta võetakse 1-2 l vett. Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse vürtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse
Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · seotudvesi ei ole lahustaja ja see külmub alla 0 kraadi Vitamiine: · leidub kala kõigis kudedes, eriti palju aga maksas · kõige sagedamini esineb A, D, B ja E-vitamiine · inimorganism omastab kalaliha kiiremini ja täielikumalt kui loomadeliha · see on tingitud ühelt poolt soodsama valkude koostisega, teisalt aga kaotab kalaliha keetmisel 10-30% niiskust (loomaliha 50%) Kalade liigitus: Kalad liigitatakse sugukondadesse järgmiste näitajate järgi: · keha kuju (piklikovaalsed, lamedad...) · soomuste olemasolu (suured või väikesed) · uimede arv, asetus, kuju · suu kuju ja asetus · luu- ja kõhrkalad. Elukoha ja toitumise järgi liigitatakse:
käe esimese sõrme ning pöidlaga tõmmatakse kala kurgualune koos lõpuste ja soolikatega ära. Mari ja niisk on söödavad, need jäetakse kõhuõõnde. Kui rappimisega tahetakse saada peata kala, siis lõigatakse kala selgroog terava noaga pea tagant läbi ja tõmmata pea koos lõpuste ja siseelunditega ära. Lestal on sapipõis otse kurgu all, mille tõttu tuleb rappimisega olla ettevaatlik. Sapipõit ei tohi ühelgi kalal vigastada, sapp muudab kalaliha rohekaskollaseks, mõruks ja seega toidukõlbmatuks. Uimed lõigatakse ära enne soomuste eemaldamist, siis ei vigasta käsi soomuste eemaldamise ajal. Lõigata terava noa või kääridega kalanahka vigastamata. Soomuste eemaldamiseks asetada kala paberiga kaetud lauale pea puhastaja poole, ja võtta vasaku käega paberisse või riidesse keeratud kalapea pihku. Paremas käes oleva kalapuhastamisriivi või noaga eemaldada soomused saba poolt pea poole tõmmates
Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid (9-27%) omastab organism 2-3 korda paremini. Kalade liha võrreldes koduloomadega vesisevõitu(70-80% moodustab vesi). Kala sisaldab mineraalaineid, mikroelemente, rohkelt vitamiine. Parim kala on värske, soovitatavalt elus
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island.
peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja
Marina Lozovski Lom-17 KASSI TERVISLIK SÖÖTMINE HAIGUSTE VÄLTIMISEKS Kassi tervislik toitumine sõltub kassi päritolust. Looduses kass on kiskja ja erinevalt koertest peetakse neid lihasööjaks. Tema loomulik toit koosneb väikestest imetajatest (peamiselt närilised) osaliselt lindudest ja isegi putukatest. Süües väiksed imetajad, kassid ei saa ainult liha, vaid ka sisemised luud, mis on sama ajal on ka mineraalid kaltsium ja fosfor. Lisaks süsivesikuid (imetajate maos sisalduv teravilja- ja taimeosad), verd ja koos temaga mineraalid, kiudained-taimeosi vormis ja jämedad elemendid selliseid nagu karv ja suled. Järelikult tervislik kassitoit peab vastama sama koostisele. Kass, kellel on võimalus, püüab ja sööb ööpäevas 9 hiirt või lindu. Seega ka tubasel kassil on kombeks üheksa...
või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%) Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59% Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Sugulineküpsemine aeglustab kala kasvu.Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes.Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus. *Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes. *Koonused on vedela hapniku lisamiseks. *Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses.
Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid Forelli:lihasaagis suur(fileesaagis 65%) Karpkala:lihasaagis64,5%,puhta lihaaagis 59% 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Sugulineküpsemine aeglustab kala kasvu.Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes.Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus. *Inglismaal püütud klaasangerjad kasvatatakse ülesse kasvandustes. *Koonused on vedela hapniku lisamiseks. *Forelli toodetakse aastas u 600 tuhat tonni, karpkala 60 tuhat tonni. *Forellile söödetakse karotoniini (pole kirjapildis kindel), mis muudab forelli punaseks. Sugukalad uinutatakse uinutuslahuses.
70 % paikneb idandites, pähklites, on paljude ensüümide luudes teraviljasaadustes. Loomsetest kofaktoriks; produktidest sisaldavad kindlustab ribosoomide magneesiumi kõige enam piim, terviklikkuse; linnuliha, kalaliha ja austrid. Palju on oluline replikatsioonil ja on magneesiumi ka pärmides ja transkriptsioonil teistes seentes. raud (Fe) mikroelement Esineb organismis vaid seotud vajalik paljude valkude ja vormis. Vaba raud on tervisele ensüümide ehituses ja ohtlik
arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate rasva kasutatakse keemia ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5
Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega rasvhapet. Kui palju kala süüa Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 grammi. Kalaliha on kergelt seeditav, sisaldab vähe kaloreid, mistõttu on tal eelis liha ees. Loomsed rasvad (va. kalarasv) saavad tihti haiguste allikaks, organismi tekib vabu puriine. Kerge seeditavuse tõttu võib kala kasutada nii hommiku kui ka õhtusöögiks. Kala säilitamine 0 2° C juures Hapnik Niiskus Valgus Vältida ristsaastumist Värske kala tunnused Värske kala tunnused Saasteained Mida vanem, suurem ja rasvasem kala, seda suurem on saasteainetega saastumise oht
Kaltsiumil on profülaktiline toime emaka, kõhunäärme ja jämesoole vähi suhtes. 5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500mg. Umbes 80% kaltsiumist saadakse piimadest (lehma-, kitse- ja võipiim ning selle produktidest (keefir, pett, hapupiim, jogurt, erinevad juustud, kaasa arvatud kodujuust). Ühes klaasis piimas on umbes 0,24...0,27g kaltsiumi. Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15...0,4g kaltsiumi). Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne. Vähene piima ja piimasaaduste kasutamine toiduks võib viia kaltsiumivaegusele, millele kaasnevad: kalduvus krampidele, sõrmeküünte kasvamishäired, juuste väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine. Kaltsiumi puudus on põhjuseks 21. sajandi katkule - osteoporoosile.
· Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus Kalandus - majandus haru mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi ja kasvatamisega Kalanduse saadused · Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual.( rahvaarvu suurenemine) · Kalaliha rasv sisaldab küllastama rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente ( A&D vitamiin) · ¼ kaladest tehakse : kalajahu-ja õli (kasutatakse loomasöödaks) · Veeimetajate rasva kasutatakse keemia-farmaatsiatööstuses, vetikatest zelatiini, väetisi. Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia
eriti saba Lõhilastele omane tunnus on rasvauim Kolm toodet – portsjonforell (250-400g) e table trout, lõheforell (2-3 kg), punane kalamari Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna-Euroopas, lõheforelli Põhja-Euroopas Söödakoefitsent u 1,1 Kraadpäevad - Selleks korrutatakse haudeaparaadis mõõdetud veetemperatuur marja inkubeerimise päevade arvuga Karotinoidid muudavad kalaliha punaseks, lõheforell on punase lihaga, kuna talle on söödetud pigmenti, et liha punaseks värvida. Merest püütud kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on vetikatest saadud pigment, mille söömisel liha värvub. KARPKALA Pärit Aasiast, maailma vanim kodustatud liik Kõige suurem kasvataja Hiina, Eestis toodang 50-70 t Euroopas müüakse kõige rohkem jõulude ajal Kasvavad suurtes tiikides
Enamik maailma majandusvöönditesse jäävatest kalavarudest kuulub tosinkonnale riigile, kõige rohkem Ameerika Ühendriikidele. Kalapüügi mahult nii avaveekogudest kui ka kalakasvandustest edestab kõiki riike Hiina, kus kalandus on viimase poole sajandi jooksul väga jõudsalt arenenud. Suurem osa kalasaagist tarbitakse riikide siseturul, kala impordivad peamiselt arenenud riigid. Kalandus ehk kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ning ¼ kaladest tehakse kalajahu ja -õli. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstustes, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest valmistatakse ravimeid. 5 ÜRO mereõiguste konventsioon Jõustus 1994.a., 60 riigi heaks kiitmisel
Sissejuhatus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav. Kalast valmistatud toidud on hea tervise hoidmiskes väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kelle peamine söök on kala. Selle referaadi käigus üritan anda lugejale informatsiooni kalade eirnevatest kasutamisvõimalustest, kasulikkusest ja toodetest, mida kauplusest osta saab. 3
Zn võtab osa kasvamise ja arenemise protsessidest. Ta on seotud alkoholi metabolismiga. Tsingil on suur tähtsus haavade paranemisel. Zn lahustub kergesti piima- ja äädikahappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Seepärast ei tohi toitu valmistada ega säilitada tsingitud nõudes. Tsingimürgituse tunnusteks on oksendamine ja kõhulahtisus. Cu Cu on redoksmetall, mis esineb mono- (Cu+) ja divalentsena (Cu2+). (Peamised Cu sisaldavad produktid on maks, looma- ja kalaliha, täisteraviljatooted, joogivesi) Cu osaleb hemoglobiini sünteesis. Ta aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Cu defitsiidi sümptomiks on üldine väsimus. Cu liigsuse haigus on Wilsoni tõbi (haruldane pärilik haigus, inimesel puudub toidus sisalduva vase kõrvaldamiseks vajalik ensüüm ja seetõttu on kehas liiga palju Cu). MÜRGISED MIKROBIOMETALLID
Puhast liha lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%, karpkala rümp 65%. Rümp on lihakeha, millelt on eemaldatud sisikond, pea ja uimed. 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine – all-female, triploidid Vikerforellide optimaalne paljunemisiga on 4-6 aasta vanuselt. Nende asendamiseks kasvatatavaid, veel mitte päriselt küpseid kalu nim asenduskaladeks. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus. Enamus kalaliike on diploidsed ehk igast kromosoomist on kaks koopiat (üks emalt, teine isalt) kuid leidub ka kalaliike, kellel on igast kromosoomist kolm koopiat ehk triploidid. Triploidid ei saa kunagi suguküpseks. All-female – ainult emased isendid. Multitroofne vesiviljelus- mitmete elusorganismide kooskasvatamine säästlikult, Abliibikum?
kaladega osa võtab enda alla sellest väikse osa. 24. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Puhast liha (fileed) saadakse lõhest ja forellist 65%, tuurlastest 60%. Karpkala tavaliselt fileeks ei töödelda ja rümpmoodustab karpkalast 65%, kui teha karpkala samasuguse lõikega nagu forelli, saadakse 50% fileed. 25. Suguküpsuse mõju forelli kvaliteedile ja selle reguleerimine all-female, triploidid Suguline küpsemine aeglustab kala kasvu. Ka kalaliha kvaliteet väheneb suguküpsuse saabudes. Eriti tugevad on muutused isastel, kelle lihast kaob punane värv ja liha rasvasisaldus jm. vähenevad. Suure forelli kasvatamisel on eelistatud hilises vanuses küpsevad kalad. Kasvatatakse ainult emastest kaladest koosnevaid karju, mis toodetakse geneetilise manipulatsiooni teel.
· Porrulauk või sibul keedetakse kaane all tasasel tulel 3040 minutit. · Petersellilehed Vürtsid ja sool lisatakse keemise lõpupoole. Kalad · Aedtill tõstetakse vahukulbiga leemest välja. Leem lastakse 5 minutit seista, siis kurnatakse läbi · 2 3 tera Must pipar sõelale asetatud marli. Kalaliha puhastatakse · 1 väike leht Loorber luudest. Serveerimisnõusse pannakse kalatükid, kuum puljong valatakse üle. Peale puistatakse hakitud tilli. Tatrapliinid · 2.5 dl nisujahu Eralda munakollased valgetest. Soojenda pool · 2 dl Tatrajahu piimast käesoojaks. Lisa piimale pärm, jahud,
piisavalt. Liha pehmenemisele aitab kaasa selle eelnev marineerimine, lihatükkide vasardamine ehl kobestamine, sidekoe osaline eemaldamine, sidekoe kiudude läbilõikamine. Kalavalgud muutuvad sarnaselt lihavalkudele. Kala kollageenikiudude lagunemine algab temperatuuril 40C ja lõpeb 75C, kõige intensiivsem on protsess 65-75C juures. Kalas on sidekoe hulk väiksem ja see on lihtsama koostisega. Seetõttu pehmeneb kalaliha kuumtöötlemisel kiiremini kui loomade liha. Seega tuleks maitsva kalatoidu saamiseks kala kuumtöödelda pigem madalal temperatuuril pikema aja vältel, kui kõrgel temperatuuril ja kiiresti. Kalaliha kuumutamisel lühikese aja vältel ja kõrgel temperatuuril muutub see tuimaks. Piimavalkude muutumine Piimavalkudest olulisim on kaseiin, mis on piimas kaltsiumi soolana - kaltsiumkaseinaadina. Piima kuumutamisel piimavalgud denatureeruvad, osaliselt ka koaguleeruvad
............................................26 Sissejuhatus Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht. Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastatav. Kalast valmistatud toidud on hea tervise hoidmiskes väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kelle peamine söök on kala. Selle referaadi käigus üritan anda lugejale informatsiooni kalade eirnevatest kasutamisvõimalustest, kasulikkusest ja toodetest, mida kauplusest osta saab. Kala tähtsus talurahva toidus
Selline lahendus on lemmiklooma omanike otsustada. Vastavate uuringute põhjal on jõutud selgusele, et õigetel meetmetel käsitledes on võimalik koera väljaheidetest teha korralik kompost. Samuti on väljaheidetest võimalik eraldada metaan, mida saab omakorda kasutada elektri tootmiseks nagu maagaasigi. Lemmikloomade pidamises on tähtis osa ka nende õige toitmine ning tuleks investeerida kõrg- kvaliteetsetesse valku sisaldavatesse toodetesse nagu näiteks veise- , lamba-, kana- või kalaliha, sest need avaldavad head mõju lemmiklooma tervisele, vähendades samal ajal väljaheidete kogust. Paljud toidud suurendavad riski haigestuda bakteriaalsetesse haigustesse, mis võivad sattuda põhjavette ja see omakorda tõhustab põhjavee saastumist ning mitmed toidud suurendavad loomade metaaniemissiooni. Selleks, et väljuvaid gaase piirata tuleks panna rõhk lihatoidule. Kõige väiksem süsihappegaasi jalajälje tekitaja on kanalihapõhine toit. Seega lasub peremehel
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Vikerforell ...................................................................................................................................................................................4 Välimus................................................................................................................................................................. 5 ...
9. Liha- ja kalavalgud. Albumiinid, Aktiin on olulise tähtsusega kõigis eukarüootsetes rakkudes. Müosiin Kollageen on sidekoe valk, mis määrab ära liha pehmenemise. Selleks, et liha pehmeneks, peab ligi 40% kollageeni struktuurist lagunema, mille tulemusel tekib kliadiin, mis on vees lahustuv ning on liha pehmenemise näitajaks. Sealihas on rohkem sidekudet rohkem kui kalas. Selle pärast valmib kala kiiremine kui näiteks sealiha. Kalaliha denatureerub madalamal temperatuuril. Müoglobiin on see, mis määrab ära liha värvuse. Oksüdeerumisel näiteks hallikaspruun värv. Hapniku siduja lihastes Elastiin on kummilaadne, elastne, kiulise ehitusega, mis ei anna meile tarrendstruktuuri ning on küllalt raskesti seeditav. 10. Teraviljavalgud. Prolamiinid, gluteiin Nisuvalgud - nisus võib eristada gluteeni ja mitte-gluteenseid valke. Nende omadused on erinevad. Gluteen annab nisutaignas karkassi
tooted, teistes esineb vajakajäämisi ühe või mitme aminohappe osas. Piima, liha- ja kalavalgud on segatoitumise korral meile põhiliseks valguallikaks, sest nende valgusisaldus on kõrge ning aminohappeline koostis suhteliselt hea. Päevase valguvajaduse rahuldamiseks piisab, kui me sööme 200-300g kohupiima või 300-400 g kala või liha. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 3,4% valku. Piimavalk on täisväärtuslik ja kergesti seeditav. Kalaliha valk on samuti kõrge toiteväärtusega, sisaldab vähem sidekudet kui veise- või sealiha ning seetõttu kergesti seeditav. Enamiku kalade valgusisaldus on piirides 16-19%, erandi moodustavad siig, makrell ja tuunikala, mille valgusisaldus on keskmiselt vastavalt 21,5%, 22,3% ja 26%. Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge
marineeritud kõrvitsaid, konserveeritud herneid, keedetud ja marineeritud lillkapsast, keedetud ja marineeritud porgandeid, leht- ja teisi salateid, värsket ja konserveeritud maguspaprikat, maitserohelist, marineeritud seeni, marineeritud õunu, marineeritud ploome, värskeid tsitrusvilju. 9. Kuidas keedetakse kalasülti? Kalasüldi valmistamiseks eemaldatakse kaladelt lõpused, sisikond ja silmad. Kalad pannakse keema külma veega, kusjuures 1 kg kala kohta võetakse 1-2 l vett. Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse võrtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Vormi põhja võib eelnevalt asetada maitserohelise leht, keedetud porgandi viile, sidruniviile. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevaatlikult zelatiin, segatakse, kuni see sulab, seejärel valatakse vormidesse kalatükkidele
- raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi Etioloogia: Diphyllobothrium latum - kolmeperemeheline biohelmint, paeluss - eluiga kuni 25 aastat - pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist - lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel 8 - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist.
- raskel juhul glükokortikoidid - DIPHYLLOBOTHRIASIS e. difüllobotriaas e. laiusstõbi Etioloogia: Diphyllobothrium latum - kolmeperemeheline biohelmint, paeluss - eluiga kuni 25 aastat - pikkus 2-10 m, koosneb 4000 lülist - lülide laius on suurem kui lülide pikkus - parasiteerib peensooles - kõige rohkem levinud Põhja-Euroopas, Eestis endeemiliseks alaks Peipsi järve ümbrus Nakatumine: toore või termiliselt halvasti töödeldud laiussi vastseid sisaldava kalaliha söömisel - lõpp-peremees: kaladest toituvad imetajad, sealhulgas inimene - vaheperemehed: sõudiklased, vähid, kalad Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. 8 Helmintiaasid 9
GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Kalarikkamad piirkonnad - Norra meri
*650-950 g soomuskarpkalal moodustavad toiduks kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. *Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. *Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. Lihasaagis *Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on umbes 1,5kg kalade lihasaagis 64,5 %. *Isaste lihasaagis on 1,6% väiksem. *Filee , s.o. puhta kalaliha (luudeta koos nahaga) osatähtsus on 54-59%, mis on väiksematel kaladel (alla 1 kg) väiksem (46-56%). *Valgu ja rasvasisaldus kolmesuvisel karpkalal on vastavalt 16,8-17,8 % ja 10-15%. Rasvasisaldus on palju muutlikum näitaja. Mõjutavad pidamistingimused, eriti söötmine. Looduslikul toidul olnud kaladel on rasvasisaldus oluliselt väiksem (3%). karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR, roogitud kala supermarketites umbes 5 EUR, purustatud luudega filee 13 EUR.
soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel. Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme- ensüümis. Vask osaleb hapniku vabade radikaalide taseme regulatsioonis, omades antioksüdantset rolli. Mikrobioelemendina on vask vajalik ka luukoe tekkeks. Vase depooks on maks, neerud, süda ja aju. Peamised vaske sisaldavad produktid on maks, punane liha, kalaliha, oad, herned, must aroonia, kirsid, täisteraviljatooted, pähklid. Oluline vaseallikas on ka joogivesi. Jood on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi leidub vähesel määral kalades ja vees. Koobalt on vajalik erütrotsüütide talitluseks ja vereloomeks. Element kuulub B 12- vitamiini koostisesse ja on vajalik mitmete ensüümide tööks. Koobalt soodustab samuti raua imendumist ning erütrotsüütide rauasisalduse suurenemist. Peamised
11.7 Walnuts Kreekapähkel -8.0 Rasvad Sunflower Oil Päevalilleõli -6.7 Ghee ghii -1.6 Coconut Milk kookospiim -1.5 Võimalusel vältida Juurviljad Stored Potatoes Kartul, säilitatud +2.0 Loomaliha, linnuliha ja kalaliha Pork Sealiha -38.0 Veal Vasikaliha -35.0 Beef Veiseliha -34.5 Ocean Fish Merekalad -20.0 -18.0 -- Chicken Kana -22.0
pesto · pärit Itaaliast · pastataoline või püree · kastamine o maitsetamiseks o pastaroogade juures · koostis o basiilik,oliiviõli,parmesan,piiniaseemned o võib kasutada ka muid ürte sabayon kaste · pärit itaaliast · kerge vahuline järeljoog, mida kasutatakse ka kastemena · koostises munakollane,vein ,suhkur · kasutatakse vedelikuna mahlu KALAROAD · kalaliha on TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o suuretoiduväärtusega o organismi poolt kegesti omastav o vähese sidekoega-kiiresti ja kergelt;kuumtöötlusega aeg võrreldes lihaga lühike Toiduained kalas o VESI kuni 83% o Valk 13-25% Enamus kalu on väherasvased, väike energiasisaldus Rasvaste kalade rasv on kasulik · Mineraalained 1-1,5% · Vitamiin A ja D rasvastes kalades , E ja B
suured kalad pannakse külma vette. Tervena keedetakse kalu ovaalses kalakeedupotis või keedupotis, milles on kala jaoks rest. Väikesi kalu (nt räim, kilu) võib keeta ka tavalises keedupotis. Väheses vees keetmisel võetakse vett nii palju, et kalad või kalatükid oleksid kaetud. Enne kalade asetamist vette võib seal mõned minutid keeta maitseköögivilju (valged maitseköögiviljad, harvem porgandit) ja maitseaineid. Keetmisel valmib kalaliha kiiresti. Valmimisaeg sõltub kalaliha paksusest ja kala liigist. Kala paksust mõõdetakse selle kõige paksemast kohast. Keetmisaegu vaata tabelist 7.3 Tabel 7.3. Kalade keetmisajad sõltuvalt kalatüki paksusest Kala paksus Valmimisaeg Kala liik 1-3 cm 5-15 minutit räim, rääbis 4-5 cm 15-25 minutit siig, haug 6-8 cm 30-40 minutit forell, lõhe
9 Kalatoidud 9.1 Paeluss (kalas) Paelussi leidub meie kalades üsna sageli ja tavapärasem on ta Peipsi kaladel; teda võib olla on särjes, latikas, haugis, lutsus jt kalades. Merekalades on paelussi harvemini, lõhelised on temast peaaegu vabad. Paeluss ise ja tema munad võivad olla nii kala lihaskoes kui ka kalamarjas ja sisemustes. Paelussi hävitab kala hoidmine sügavkülmas -20°C juures 20 tunni vältel, samuti kalaliha korralik läbikuumutamine valmistamisel — liha sisemine soojus peab tõusma 60 kraadini. Soolakala või kalamarja valmistamisel soovitatakse paelussi vältimiseks kala või kalamari eelnevalt läbi külmutada. 9.2 Tartar kaste Tartarkaste oma klassikalisel kujul on külm kaste, mille põhjaks olev majonees sisaldab lisaks tooretele ka läbi sõela hõõrutud keedetud munarebusid. Lisanditena kasutatakse peenestatud
Norra ettevõtted on Interneti-põhiste tehnoloogiate arendamise esirinnas, töötades välja multifunktsionaalseid veebilehti ja sisevõrke, ülikiireid brausereid, interaktiivseid mänge ja e-kaubanduse rakendusi. Norra IST tööstus hiilgab kasutajasõbralike lahenduste poolest, mis panevad rõhku kasutaja vajadustele ja inimestevahelisele suhtlusele. 19 4.4. KALANDUS Norra on Euroopa suurim kalaliha ja -toodetega varustaja. Viimase 10 aasta jooksul on sellest saadavad eksporditulud kahekordistunud, kasvades rohkem kui 30 miljardi Norra kroonini. Norra pikk rannajoon ja riiki piiravad mered kindlustavad Norrale igal aastal 2,5 kuni 3 miljoni tonni suuruse kalasaagi. See on lähedal maksimumile, mistõttu püügimahtude suurendamine ei ole lähemal ajal tõenäoline. 95% toodangust veetakse Norrast välja ja müüakse rohkem kui 2000 erineva toote vormis umbes 150 riiki
Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu tekkiva kahju kompenseerib räim suure järglaste arvuga. Ei kuulu looduskaitse alla. Kala toiteväärtus Valgud Kalades olevad valgud sisaldavad kõikki inimese organismile vajalikke aminohappeid. Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. Seega ei jää kalaliha maha sea- ja loomalihast. Seda kinnitavad ka M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm väites, et sõltuvalt liigist on kalades valke 14-22% ja et ka nende valkude koostis on inimestele vägagi soodne. P.Kard väidab koguni, et inimorganismis omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest, kuid lisab, et soolatud ja vinnutatud kalast omastab inimorganism mõnevõrra vähem valke. "Kalas sisalduvad valgud on täisväärtuslikud
kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. 169 Lihasaagis Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on umbes 1,5kg kalade lihasaagis 64,5 %. Isaste lihasaagis on 1,6% väiksem. Filee , s.o. puhta kalaliha (luudeta koos nahaga) osatähtsus on 54-59%, mis on väiksematel kaladel (alla 1 kg) väiksem (46-56%). Valgu ja rasvasisaldus kolmesuvisel karpkalal on vastavalt 16,8-17,8 % ja 10-15%. Rasvasisaldus on palju muutlikum näitaja. Mõjutavad pidamistingimused, eriti söötmine. Looduslikul toidul olnud kaladel on rasvasisaldus oluliselt väiksem (3%). 170 karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR,
Fütaate on rohkesti teraviljasaadustes, mistõttu nende suhteline kaltsiumirohkus ei pääse tegelikult eriti mõjule. Ka väga intensiivne lihastöö, stress, depressioon tõstavad toiduga saadava kaltsiumi vajadust. Umbes 80% kaltsiumist saadakse piimadest (lehma-, kitse- ja võipiim ning selle produktidest (keefir, pett, hapupiim, jogurt, erinevad juustud, kaasa arvatud kodujuust). Ühes klaasis piimas on umbes 0,24...0,27g kaltsiumi. Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15...0,4g kaltsiumi). Taimedest sisaldavad kaltsiumi sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, kapsas (eriti rooskapsas), mandel jne. Kaltsiumivaegus on nüüdisaja inimühiskonnas küllaltki oluline toitumisprobleem. Lisagem siinkohal, et ka kõikvõimalikud dieedid on suhteliselt kaltsiumivaesed. Defitsiit ja kasutamine. Kaltsiumi sisalduse stabiilne säilitamine veres on tema rohkete
mis meriforellil on hammastatud. Koeb samuti jõgedes, kuid ei rända nii kaugele kui lõhe, sageli koeb ka väiksemates rannaojades. Kudemine toimub sügisel. Max pikkus üle 1 meetri. Kaal kuni 15 kg. Meie rannikuvetes on meriforell arvukam kui lõhe. Toit: räim, kilu, tobiad, meritint, ogalik, merikilk ja kirpvähilised. 4. MERITINT on siiglastele lähedane kalaliik. On rasvauim. Toores kalaliha lõhnab nagu värske kurk. Läänemeres on levinud peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikulähedastes magestunud piirkondades. Üsna arvukas Kura säärlõukas. On pelaagiline, parvedes elav kala. Noor kala sööb planktonit, täiskasvanu suuremaid koorikloomi, kalade marja, noori räimi ja väiksemaid liigikaaslasi. Kasv kuni 30 cm. kudemisränne parvedena jõgedesse. 5. VIMB On Läänemeres levinud peamiselt suuremate jõgede suudmealadel. On põhjakala
Kala sisaldab kuni 20 % valku, mis on täisväärtuslik, nagu ka liha ja munavalk, kuna sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid. Kalavalgust moodustab sidekude vaid 2-5%, mistõttu kalatoidud on kergesti seeditavad. Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid (tursk, koha, haug, ahven) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks. Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele. Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest. Näiteks lõhe kolesteroolisisaldus on võrreldav juba sealiha vastava näiduga. RÄIM energia 103 kcal/100g
allpool avastamispiiri. Tulemusena muudeti metoodikat ja raskemetalle hakati ka määrama kalade maksas./4/ Raskemetallisisaldust määrati kala lihastest ja maksast. Lihaskoe kättesaamiseks kala kõigepealt roogiti: eemaldati pea, uimed ja sisused. Seejärel eraldati sisustest maks. Järgnevalt kala fileeriti, s.t. eraldati nn. söödav osa lihased, nahast. Lihasmass puhastati luudest ja uimede basaalkehadest. Ühe keemilise analüüsi jaoks kulub 20 g kalaliha ja 10g maksa, mis tähendas, et nooremate/väiksemate kalade puhul tegime nn. keskmise proovi (pool sampling). Vanematel/suurematel ahvenatel saime teha individuaalse proovi. Vahetult peale bioloogilise materjali eraldamist, proovid sügavkülmutati 260C juures. 14 4. Analüüsi meetod 4.1 Aatomabsorptsioon-spektraalanalüüs (AAS) Analüüsimeetodina on antud magistritöös kasutatud aatomabsorptsioon-
Vaheperemehe kehaõõnes areneb 714 päeva kestel protserkoid, kes koos vahepere mehega neelatakse alla lisaperemeheks olevate kalade poolt. Kala organismis tungib protserkoid soole seina kaudu kõhuõõnde, lihastesse, maksa või teistesse siseelun ditesse, kus areneb plerotserkoid. Neid kalu võivad alla neelata suuremad röövkalad ja niiviisi mitu korda. Lõppperemees (imetaja) invadeerub toorest või mitteküllaldaselt keedetud, praetud või soolatud kalaliha või kalamarja süües. Tema peensooles areneb plerotserkoidist 1423 päevaga täiskasvanud laiuss, kes on inimesel 712 m, kassil ja koeral 23 m pikk (joonis 58). Diagnoos pannakse plerotserkoidide leiu puhul kala organite mikroskoopilisel uurimisel. Haiguse tõrjeks tuleb vältida inimese ja karnivooride väljaheidete sattumist vee kogusse. Laiussi plerotserkoididega invadeeritud kala võib kasutada toiduks pärast
# samuti kinnitavad andmed, et suitsetamine mõjub halvasti vaimsetele võimetele (Stewart, Deary, Fowkes & Price, 2006) Intelligentsus ja tervislikud eluviisid Tõendeid lapseea võimekuse ning hilisema toitumise ja kehalise aktiivsuse vahel pakub näiteks briti 1970. aasta sünnikohordil tehtud uuring (Batty jt, 2007): # 10-aastaselt mõõdetud kõrgema IQga inimesed sõid 30aastaselt tervislikumalt: nende menüüs oli rohkem puu- ja köögivilju, täisteratooteid, kana- ja kalaliha ning vähem friikartuleid ja küpsiseid-kooke. # samuti olid võimekamad inimesed kehaliselt aktiivsemad. Intelligentsus ja ravireziimi järgimine Suurbritannias korraldati mahukas uuring, kus vaadati aspiriini võimalikku ravitoimet asümptomaatilise ateroskleroosi puhul: aspiriin vs platseeboravim + IQ test. => võimekamad inimesed kaldusid kauem ravireziimist kinni pidama ning osalesid suurema tõenäosusega uuringus lõpuni kui vähem võimekad inimesed (Deary jt, 2009).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
