Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA

Roomlaste elu-olu ja elamistingimused

Elamutüübid linnas: domus , insula , villa
Domus. Maja alguses ovaalne , hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus , mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium . See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid . Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all (palju orjasid).
Insulae. Domus on rikastele ja tavapopulatsioonile ehitatakse 3,4,5 korrulisi elamuid, millel on vahel ka rõdud. Esimese korruse korterid on ysna suured ja üür kõrge, ülespoole liikudes ruumis muutuvad väiksemaks ja ebamugavamaks. Kaks põhiprobleemi oli 1)ebamugavus- vesi ja leivaahi asus õuel) ja 2)vilets ehituskvaliteet- varingud ja tulekahjud .
Villa maal
Luksuslik mõisamaja, mida ehitavad kõige rikkamad inimesed oma lõbuks oma maavaldustele(põllumajanduslik funktsioon ei kao). Jäljendati tihtipeale idamaiste kuningate paleesid koos nende parkidega. Ala võib kata mitutuhat ruutmeetrit. Peale selle võimaldab ruum võimsa aia korrashoidu, mis on maaomanikule ehtelaeka eest. Vesi on kõikjal- basseinid, purskkaevud . Põõsad on pügatud erinevateks sümboolseteks kujudeks, väiksed paviljonid ja kividest moodustatud geomeetrilised ruumid. Bonsaikunst. Aristokraatidel on tihti suvitamiseks mitu villat, eelistatavalt paikades, mis parasjagu moes.

Roomlaste päev
Klassikalisel ajajärgul jagunes linnakodanike päev peaaegu võrdsetes osades aktiivse tegevuse(negotium) ja puhkamise ehk vaba aja(otium) vahel. Ent sellist jaotust ei saa päris tõsiselt võtta selle ajani, mil linnakodanik enam ise ei tööta ja kõik oma kohustused orja kaela lükkab. Orjad teevad seetõttu kaelamurdvat tööd kuni 12 h päevas. Cicero-aegses linnas elava roomlase tavaline argipäev, mil ta ei pea töötama(isegi juhul, kui ta ei ole rikas):
Päev algab päikesetõusuga. Lühikesed puhastustoimungud ja tuunika, mida ööseks seljast ei võeta, peale pannakse toga ja süüakse kiirelt hommikueine. Seejärel, kui ta on vaene, läheb ta oma patrooni juurde, et saada kätte oma mõned mündid vastutasuks väikeste teenete eest, mis võimaldavadki tal elus püsida. Kui tegu on rikkaga, läheb ta patronuse kabinetti ja asub atriumis kliente vastu v6tma. See päeva esimene ritual kestab u 2 h- selle nimi on SALUTATIO.
Seejärel alates kolmandast tunnist algavad külaskäigus väljaspoole kodu.
Klientide poolt saadetuna läheb patron foorumile. Seal koguneb kokku suur rahvahulk, rikkad esitlevad oma tööde tulemusi, patriitside kliendid abistavad oma isandaid tribunaalis, kaupmehed otsivad häid äritehinguid. Vaesemad klinedid sulanduvad rahvameeste ja orjade hulka, vahitakse niisama kaubatänavatel. Enamus tähtsusetuid inimesi lõpetavad oma hommiku yhes baaridest.
Seitsmendal, keskpäevatunnil, kõlavad trompetid. Äri lõpetatakse, poliitiline elu peatub. Algab puhkeaeg . Süüakse yks kerge eine prandium ja seejärel on siesta aeg.

Roomlaste õhtu; termid
Pärast siestat täituvad tänavad uuesti rahvaga. Käes on jalutamise ja jutustamise aeg. Teatavatel tänavatel pakuvad mõned idamaist päritolu neiud ja noormehed oma võlusid. Samuti alates 2.saj ekr saab harjumuseks pärastlõunal kümblusasutusi külastada, aega hiljem, alates Agrippast, muutuvad populaarseteks termed. Terme ja kümblusasutusi tuleb eristada, kuna termed tulevad kasutusse alles keisririigi ajajärgul. Vannid on varasemad, kui ilmuvad alles 3 saj ekr.
Termid.Kümblusasutusi ei tohiks segi ajada termidega, kuna termid on pigem suured vaba aja veetmise kompleksid. Sissepääs on tasuta ning kodanik veedab siin keskmiselt kaks tundi päevas. Dekoratsioonid on hiilgavad, põrdandal marmor ja mosaiigid , värvilistest klaasidest vitraazid, kullaga kaetud võlvid. Ehitise keskpaiga võtavad enda alla traditsiooniliste kümblusasutuste erinevad osad- riietusruumid, soojad ja külmad ruumis, aurusaunad, leiliruumis. Samuti asus seal raamatukogu, aiad, võimlemistoad.

Roomlaste toitumisharjumused
Roomlased söövad 3 päevaplaani paika panevat einet, kuid neist tõeliselt tähtis on vaid üks. Koos päikesetõusuga haaravad nad jentaculum´i (natuke veini sisse kastetud leiba, müned oliivid , mõned kuivatatud puuviljad , vahel ka veidi juustu). Keskpäeva paiku süüakse prandium´i, mis on toekam kui hommikusöök- süüakse kala, köögivilju, puuvilju . Pärast siestat ja küblusasutuste külastamist on käes aina tõelise eine, cena aeg. Süüakse meie aja järgi kell 3 või 4 ajal, see tähendab enne päikeseloojangut. Pärast teist puunia sõda kulinaarsed otsingud arenevad, kuulsad kokad koostavad kokaraamatuid. Rikastel on oma kokk , enda pagar ja kondiitermeister, inspiratsiooni ammutati ida ja kreeka köögist. Cenat süüakse söögitoas, koosneb mitmest käigust- eelroog , põhiroog ja magustoit . Roogi serveeritaklse väikeste tükkidena ja süüakse sõrmedega. Cena võib olla väga rikkalik ja venida öösse teatava orgia näol, kus juuakse palju. Majaisand pakub külalistele ka meelelahutust.
Roomlased keetsid liha alati enne küpsetamist, eelistati maguse ja soolase segu ja vürtside ülemäärane kasutamine. Kuni 3 saj ekr ei joodud midagi peale vee, hiljem oli hinnatuin vein, mida lahendati sooja mereveega ja mis ysna tihti on ysna vilets ja alkoholirikas.

Rooma avalikud hooned

Tsirkused , amfiteatrid, teatrid
Tsirkused- kõige vanemad vaatemängud, mille edu kunagi ei raugenud.pakuti gümnastilisi mänge, ent kõige populaarsemad olid kaarikute võidusõiduajamised, kus ei peljanud osaleda ka keisrid ise. rakendid koosnesid 2st ja 4st ent vahel isegi 8st hobusest ning mõnikord kasutati ka tiigreid või elevante. Tavaliselt läbiti 7 ringi ning võistkonnad jagunesid neljaks .
Amfiteater- seal toimuvateks vaatemängudeks olid tavaliselt gladiaatorite ja loomade võitlused. Kasutati erinevaid eksootilisi loomi, nt tiigreid, lõvisid, krokodille. Colosseumi sisseõnnistamiseks tapeti korraga 5000 looma, ent samuti kasutati loomi ka loomade paraadidel ja dresseerimisnumbrite jaoks. Gladiaatoriyte heitlused ilmusid alles 3 saj ekr.nende varustus varieerus sõltuvalt nende rollist ja võitlusviisist.keisririigi ajal suhtuti neisse kui kangelastesse, ehkki nad olid enamasti syydimõistetud, sõjavangid või vabatahtlikud kohuslased. Neid koolitati spets koolides ning võideldi elu ja surma peale. Kes jäi ellu, teenisid välja vabaduse. 1 saj rajab keiser esimese tõelise amfiteatri Colosseumi. Rooma kõige suurem teater. Avati aastal 80. Korraldati pidustusi mis kestsid 100 päeva. Kolosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat.
Teatrid- lavamängud toovad roomasse etruski rändrahvad. Pikka aega toimusid puust lavadel, mis võeti näitemängu lõppemisel kohe lahti. Vaatajad seisid püstijalu. Näitemänge esitati tavaliselt kindlasti pidustuste ajal ja nad sisaldasid nii laulu kui tantsu, kus dekoratsioonidel ja kasutataval mehaanikal oli oluline roll. Pealtvaatajad unustavad mõneks ajaks poliitilise elu ning osalevad näidendis lärmakalt, väljendades enanast ja oma vabadust. Kuulsaim teater : Marcelluse teater, mahutas 14 000 inimest.

Termid
Kümblusasutusi ei tohiks segi ajada termidega, kuna termid on pigem suured vaba aja veetmise kompleksid. Sissepääs on tasuta ning kodanik veedab siin keskmiselt kaks tundi päevas. Dekoratsioonid on hiilgavad, põrdandal marmor ja mosaiigid, värvilistest klaasidest vitraazid, kullaga kaetud võlvid. Ehitise keskpaiga võtavad enda alla traditsiooniliste kümblusasutuste erinevad osad- riietusruumid. Soe ruum, külm ruum, leige ruum, auruvannid, kuivad leiliruumid. Termid nõudsid tohutul hulgal vett. Vee transportimiseks rajati akvedukte.
Soojade ruumide temperatuur tuleneb hüpokausti soojendamissüsteemist- maa all asuvad küttekolded, mida hoiavad tööd orjad, ning soe õhk levib kiviparketi alla ja pääseb seinte sees asuvate väikeste torukeste abil välja.
Termide omapära eitub vaba aja tegevustes, mida seal pakutakse enam kui tavalistes kümblusasutustes: võimlemisruumid,raamatukogu, puhkeruumid, aiad. Siin kohtuvad kõik ühiskonnakihid ja koguni keiser ise sulandub vahel suplejate sekka.termid on samuti ysna erootiliseks paigaks, sest alles hiljem eraldatakse naised kindlalt meestest ja eri sugudele määratakse erinevad külastusajad.

Veevarustus : akveduktid
. Akvedukt kulges allikast kuni linna piiril oleva jaotusbasseinini. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, anti vett avalikele saunadele ja purskkaevudele. Lõpuks, ainult paagi kõrgeima veetaseme korral, anti vett eratorustikesse.
Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Esialgu kaeti nende ehitamise kulud sõjasaagist, keisririigi ajal oli eelarves eriti oluliste avalike tööde rahastamiseks omaette kulurubriik. Kui kaare ja võlvi ehitamisega seotud tehnilised raskused olid ületatud, jäi kõige olulisemaks probleemiks puhta vee katkematu juurdevoolu tagamine läbi ebatasase, suure kõrgusevahega pinnavormidega maastiku. Allikast voolav vesi juhiti maa-alusesse käiku (specus), mille kalle jäi samaks kogu oma pikkuses . Et vee voolamiseks oluline kalle püsiks, rajasid Rooma ehitusmeistrid julgelt teostatud tunneleid, mida õhutati ja peeti korras kaevude kaudu. Vee juhtimiseks üle maapinna ebatasasuste rajati üle orgude veejuhet kandvaid kaaristuid ja tohutute mõõtmetega sildkanaleid. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse. Jaotusbasseinist said vett eelkõige avalikud kaevud. Seejärel, kui linna kaevud olid rahuldatud, jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse.

Kanalisatsioon
Algas drenaazi süsteemi rajamisest juba rooma linna kohale küngaste orgudesse. (madaldatud kohad kogusid sisse vett).Spetsiaalselt loodi reovee ärajuhtimiseks. 3 põhikloaaki. Cloaca Maxima kõige tuntum.
On tehtud kindlaks et algselt oli lihtsalt lahtine kraav . See oli vähemalt 3nda saj eKr. Tegelikult on rajatud norm kanalisatsioon alles Augustuse ajal. Paljudes kvartalites ei olnud kanalisatsiooni.
Juba kuningate ajal oli foorumi sillutamise käigus rajatud suur äravoolukanal- cloaca maxima. Sajandite jooksul arenes sellest maaalune kanalisatsioonisüsteem.

Moraal ja religioon

Rooma ideaal: virtus, pietas, fides
Peamised moraaliväärtuseed. Esimene neist oli virtus, mis tähendab võimet käituda inimesena , seaduste ja aureeglite kohaselt. Seda iseloomustab julgus ja see koosneb võimest ära tunda õiget, kasulikku , ausat, seda, mis on hea või halb.
Järgmine tähtis voorus oli pietas, mis tähendab võimet meeles pidada austavat kohustust olla inimlik oma isamaa ja perekonna vastu. Pietas nõuab ka fidese olemasolu, see tähendab inimestevahelist ustavust, vastastikust usaldust ja austust antud lubaduste vastu.
distsipliin, austus ja ustavus.
Fides- austus, kuulekus ja abi kõigis olukordades , kliendid olid seotud oma patrooniga selle kaudu.
Pietas ehk pieteeditunne märgistas kohustust olla jumalakartlik – austada esivanemaid, isade õpetust, traditsioone. Pieteeditunde olemasolu väljendus usus püha olemasolusse, sakraalses aukartuses.
Roomlaste moraal oli vooruse- eetika ja fundamentaalselt maskuliinne, millest annab tunnistus ladina virtus – voorus tuletamine sõnast vir(mees). Algupäraselt tähendas virtus lihtsalt mehisust, hilisemad kreekaliku mõtlemisviisi mõjutused nihutasid virtuse kasutuse üldmõisteks(tugevus, südikus, vahvus).

Rooma põhivoorus: gravitas
Gravitas-tõsius hoiak mis välistab igasuguse kergemeelsuse.Selle peamiseks on pühendumus isamaale. Sügav hierarhia tunnetus. Igaüks peab hoidma oma kohta ja vastavalt sellele ka elama. Gravitas väljendus mehe tõsiduses, kindluses, keskendumises olulistele asjadele, muuhulgas kohustuses tõele alati au anda.
Rooma ja Ateena suhe vallutajana ja vallutatuna oli unikaalne . Ühelt poolt olid roomlased alistajad, teiselt poolt oli neil piisavalt gravitas‘t, et mitte pidada enda kultuuri seetõttu paremaks. Vastupidi, roomlased olid veendunud, et Kreeka kultuur neid ületab. Et nad on sõjanduses leidlikumad ja targemad. Mille roomlased omakorda kompenseerisid kõrgema lahingumoraaliga ja suuremate harjutusmahtudega.

Rooma religiooni üldine iseloomustus
Religion on justkui rooma moraali pikendus . Religion kujutab endast kõige tugevamat sidet mis yhendab kogu Rooma linna- usuga tegelemine on justkui patriootlik akt. Roomlaste jaoks ei tähendanud kultuslikud toimingud religioosse tundmuse väljendamist, vaid jumalate garantiid tema kaitsmise kohta vastutasuna ohverduse või kingitud palvete eest. Roomlane sõlmib jumalusega teatava isikliku lepingu, mille punkte tuleb täpselt täita. Pax deorum ongi loodud nii, et inimene kysib jumalatelt nõu ja jumalad aitavad ja kaitsevad teda. Teine puunia soda ja müstiliste idareligioonide jõudmine rooma toovad endaga kaasa teravad usulised kriisid, mida veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel .
Põhilisteks kultustoimuguks jab ohverdamine , millega kaasnevad palved. Rooma usund oli külm. Ei pakkunud emotsionaalseid väljundeid.
10neid tuhandeid jumalaid ja igal jumalusel oli oma funktsioon. Etruski mõjul sai populaarseks ennustamine. Praktiseeriti maagiat (nõiad, astroloogid , ennustajad). Suurel määral oli sarnasusi jumalates, Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalaid. Filosoofiat eriti ei esinenud . Iseloomustas ka Suhteliselt spontaanne animism (hingestamine). Rooma palvetel puudus ekstaas, vaimustus ja religioonil polnud kindlaid eetilisi norme- peamine oli tavade range täitmine. Usuti ennetesse ning imetegusid, erakordseid juhtumeid, mis näitasid jumalate viha.
Esivanematekultus Roomas - lastakse modelleerida elus, enamasti rikkurite, näod, büstid. Täpsed koopiad !

Kuidas roomlased suhtusid teistesse religioonidesse
Alates Teisest puunia süjast saabuvad rooma kreekast ja idamaadest uued religioossed mõjudm nus arenevad edasi iseseisvalt. Usuline kyllus roomas on seletatav roomlaste suure tolerantsuse ja hirmuga selle ees, et mõni jumal võib marru minna kui talle nende linnas elupaika andmast keeldutakse.

Roomasse saabuvad idareligioonid
Idareligioonid tungisid rooma koos orjadega, idamaade päriselaikega, kes jäid oma religioosete uskumuste ning kommete austajaoks. Orjad levitasid neid nendes majades, kus nad elasid, sisendades oma religioosseid tavasid alaealistele lastele keda nad kasvatasid.
Rooma elanikkonna laiad maassi, usu kaotanud oma jõusse ja olemasolu mõttesse, olid eriti vastuvõtlikud mitmesugustele ebauskumustele, mis olid omased idamaistele usunditele. Veidi hiljem võtab idamaiste kultuste üksikuid elemente vastu ka ametlik religioon. Ilmusid erinevad prohvetid ja jutlustajad, eriti populaarseks sai Apollonios Tüanast, rakendas India religiooni sugemeid. Samuti ilmusid ka mitmesugused väike- aasia ja süüria kultused, egiptuse kultused(Isise kultus ), juudi messianism ja muidugi kristlus , mis sai alguse Väike-aasia provintsidest ning lõpuks levis kõikjale, kuigi jäi algul eeskätt linnareligiooniks.
--Rooma suhtus sallivat alistatud rahvaste usundeisse. Nõuti ainult austust ka rooma jumalate vastu. Rooma riigi religion ei jäänud uute kultuste tõttu küll täiesti kõrvale, ent hakkas oma senist tähendust kaotama, püsis eelkõige ametliku riigiusuna. Oma sügavamaid religioosseid tundeid usaldasid inimesed aga yha sagedamini idapoolse päritoluga jumalatele. Nt kreeka jumala dionysose kultus( bacchus ). Kõige armastatuks kujunes aga egiptuse päritolu jumalanna Isis.
--võõramaist päritelu uskumuste edu seletub tõsiasjaga, et oli müstiline kultus(salajane põhendumine, hõljub lubaduse tulevasest õnnest). Lisaks on need võõrapärased kultused avatud ka naistele.

Kreeka filosoofia Roomas
Roomlased on tuntud inimestena, kelle vaim pole mõeldud filosoofilisteks mõtisklusteks. Kreeka ja idaalade vallutamisega hakatakse filosoofiavoolu paremini tundma. Erinevad koolid saadavad kiiruga oma meistreid ja saadikuid kreekast uude maailmapealinna, kreeka meistreid kuulatakse aina enam. Paljud rikkad aristokraadid usaldavad nende kätte oma laste harimise. Rooma õpetlastel oli põhjalik ülevaade kreeklaste teooreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi neid edasi arendada. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja kätiumisjuhiseid. Kreeka filosoofiakoolkondadest sai roomas kõige populaarsemaks hellenismiperioodil tekkinud STOITSISIM, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Roomlased kasutasid stoitsismi traditsiooniliste rooma väärtuste, nagu näiteks patriotsimi ja riigitruuduse, põhjendamiseks.

Institutsioonid

Mis on imperium
Imperiumi all mõisteti kõrgeimat võimu, mis sisaldas eneses sõjaväe ülemjuhatuse, kõrgeima tsiviilvõimu, ent samuti ka teatud religioosseid funktsioone. Otseselt tähendas imperium õigust juhtida sõjaväge.

Kuningas; tema võim ja funktsioonid
Terve kogukonna eesotsas seisis kuningas, kes valiti komiitsidel kuuriate poolt ja tema võim oli piiratud. Välisteks tunnusteks olid nt pupurmantel ja kulddiadeem. Kuningal oli kõrgeim võim, mis sisaldas eneses väejuhi, kohtuniku ja mõndade religioossete kommete täitja kohustusi. Roomal oli seitse kuningat. Kolm viimast olid etruskid , ning viimase kuninga tarquinius superbuse vastu puhkes ülestõus, mille tagajärjel too pidi maapakku minema. Kuningate aeg sai läb ija algas vabariik.
Kuningate perioodil rajati rooma õiguse alused- õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus).

Senat ja senaatorid
Senaatoreid nimetati Patres´iteks.
Kuningriigi ajal- esimene senat koondas 100 Romuluse poolt valitud perekonnapead, et moodustada kuninga nõukogu. Järgmiste kuningate ajal senaatorite arv kasvas 300ni. Kuningas küsis senatilt nõu kõigis poliitilistes ja religioossetes küsimustes. Senat omas moraalset võimu.
Vabariigi ajal- senat oli üks kolmest valitsusorganist magistraatide ja komiitside kõrval. Polnud ei täidesaatvat ega seadusandlikku võimum vaid oli kõigest nõuandlik organ, mis tuli kokku magistraadi kutsel. Vabariigi ajab hakatakse senatisse võtma patriitside kõrvalt ka rikkaid plebeisid. Nõutud vanus oli 46 aastat, hiljem langes 30ni. Senaatorid võivad kanda laia punase vööga tuunikat, punase äärisega valget toogat, kuldsõrmust ja spets jalanõusid.enamasti pärinevad senaatorid kõige vanematest ja rikkamatest perekondadest, sest neil on keelatud tegeleda kaubanduslike aladega.
Istungid toimuvad kuurias, kuid vüib pidada ka pühistetud paikades, nt templis . Need on publikule keelatud.senati arvamus on kohustuseks : senatus consultus.
Senati volitusteks on kontrollida magistraatide tegevust, hääletada sõjavögede värbamise, valvata rooma rahva hüvede üle ja jälgib et säiliks usukultus ning juhib välispoliitikat.
Keisririigi ajal- senatorite arv 600 juures, ametisse nim imperaator, kes valib nad endiste magistraatide hulgast. Keiser samut ijuhatab istungeid ja koosolekuid.
nyydsest senat valib magistrate(keiser esitab kandidaadid), valib keisrit , senatus consultusel seaduse jüud, otsustamisõigus õigusalastes valdkondades.
Tegelikkuses senati autoriteet kahaneb. Hilisemas keisririigi pole senat enam muud kui linnanõukogu.

Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära
Ilmuvad magistratuurid. Magistratuurid valitakse igal aastal ning nende struktuur on hierarhiline . Ametikoht pole tasustatud ja tehakse kõik, et ära hoida katsed isikuvõimu saamiseks. Kandidaat peab järgmine auametite karjääri, mille etapid on kvestor , ediil, praetor ja seejärel konsul . Ühised volitused on komiitside kokku kutsumine/laiali saatmine , senati kokkukutsumine, ediktide väljakuulutamine, rahatrahvide määramine.

Consul, praetor ( urbanus , peregrinus), quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores
Kvestoritel varahoidja roll (riigikassa, maksud ) ja provintside asevalitsejate abistamine raamatupidamises.
Ediilid- tegelevad turgude ja vilja riikliku kokkuostu järele valvamisega, hoiavad linnas korda, korraldavad avalike pidustusi.
Preetoritel on kohtumõistja roll (peregrinus)
Propreetorid- käsutavad armed , kutsuvad kokku senatit ja komiitse, teevad seaduseettepanekuid.
Kaks konsulit on kuninglike eesõiguste pärijad. Vastutavad kogu poliitika eest, senati kokkukutsumine, viivad ellu senati otsuseid, juhatavad sõjalisi operatsioone. Aastale pannakse nimi konsulite järgi.
Diktatuur hüljati pärast teist puunia soda. Kriisi korral andis nüüdsest senat senatus consultus ultimumiga yhele konsulitest laiendatud volitused.
Tribunus plebis- ehk rahvatribunaat, kaitsevad plebeide huve. Nad ei tohi roomast lahkuda, on puutumatud. Võivad kõiki magistrate v.a diktaatori arreteerida ja vangistada. Kutsuvad kokku ja juhatavad rahvakoosolekuid. Kujutasid endast pidevat ohtu valitsusele.
Rahvakoosolek ehk komiitsid , kus saab hääletada rooma kodanik ja vabakslastud. Koos senati ja magistraatidega kolmas vabariigi tähtis poliitilise elu osa. Keisririigi ajal kaob komiitside eelisõigused.

Censor ja censio; census
Tsensorid - kodanike rahvaloendused, senaatorite värbamine, avalike ja eraviisiliste kommete kontroll, jagavad noomitusi, mis võivad vii ant senatist väljaheitmiseni. Valvavad riigi kulutuste üle.
Valiti 2 tsensorit, algselt ainult patriitside hulgast. Iga viia aasta tagant 1,5 aastaks. Nende kompetentsi kuulus tsensuse kindlaksmääramine ja kodanike jaotamine ning loendamine, koostasid ka senaatorite nimistikke. Areneb tsensorite uus funktsioon- kommete silmaspidamine. Lõpuks võtsid nad osa vabariigi finantside valitsemisest(määrasid kindlaks maksude, tollide suuruse, rentide maksmise jne). Rahvatribuunid ei võinud tsensorite otsuste vastu protesteerida. Võimu märgiti sõnaga POTSESTAS, neile ei omistatud imperiumi nagu konsulitele ja preetoritele, s.t neil polnud õigust sõjaväge juhatada . Ametisse valiti silmapaistvaid kodanikke , tihti olid nad olnud konsulid . Tsensuur omandas rooma poliitikast suure tähtsuse.
The term itself comes from Latin : during the Roman Republic the census was a list that kept track of all adult males fit for military service.
Censio- act of censor.
Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE)

Diktaator
Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata. Diktaatorile kuulus kogu võimutäius, mis oli piiratud ainult tähtajaga(mitte yle kuue kuu). Temale allusid kõik magistraadid ning tema korralduste suhtes oli kehtetu rahvatribuunide veto . Algselt määrati diktaator patriitside hulgast, hiljem ka plebeide hulgast. Diktaatorit kutsuti ka magister populi. Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt.
Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas.
---Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma . Tema käes oli de jure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud. Diktaatori ametiaeg oli piiratud 6 kuuga , aga tavaliselt astus diktaator ise tagasi, kui hädaoht möödus.
Diktaatoreid nimetati vahel ka ilma sõjalise vajaduseta, puhtalt tseremooniate läbiviimiseks.
Pärast Teist Puunia sõda ei tunginud vaenlased tükk aega Itaaliasse, mistõttu diktaatoreid ei nimetatud. Kuid Sulla lasi end pärast kodusõda diktaatoriks nimetada, seejuures ilma võimuaja piiranguta. Diktaator oli ka Caesar , algul 10 aastaks, aga hiljem lasi ta end eluks ajaks diktaatoriks nimetada.
Pärast Caesari surma kaotas Marcus Antonius seadusega diktaatori ameti. Seda seadust pole tühistatud ega rikutud. Edaspidi kasutati Roomas muid erivolitustega ameteid ja tiitleid, näiteksimperaator ja augustus.

Keiser
Keisri võim rajanes mitmesuguse klassikalise vabariigi aastail ühendamatute magistratuuride ühendamisel. Keisri käes oli kõrgem sõjaväeline võim- imperium. Selle alusel kuulus talle kürgem sõjaväeline ja tsiviilvõim. Oli sõjavägede ülemjuhataja ja omas võimu provintside üle. Oli mitte ainult esimene senator, vaid ka esimene mees riigis.
Rooma esimene keiser oli Augustus. Varase keisririigi ajal oli rooma riik endiselt res publica ja väliselt jätkus kõik nagu enne, ent sisuliselt oli võim koondunud ühele isikule. Augustus oli aastaid konsul ja tähtsamate provintside asevalitseja ning võis kasutada vetoõigust senati ja teiste magistraatide otsuse suhtes. Ta kandis imperaatori tiitlit , millest edaspidi sai ainuvalitsejate peamisi nimetusi. Keiser, mida augustus enda puhul samuti kasutas, tulenes Caesarist, kelle lapsendatud poeg ta oli.
Alguses ei olnud keisrivõim päritav ja järgmine keiser võltus senatist. Praktikas soovis aga iga keiser pärandada võimu oma pärijale ja senat ei saanud vastu hakata.

Kodanikkond. Perekond

Laiendatud perekond
Oli põhiliseks majanduslikuks ja ühiskondlikuks üksuseks. Perekonda kuulus pater ja mater familias, vallalised tütred, pojad koos oma naistega , poegade lapsed ja kõik mud kuni orjadeni välja.

pater familias ja tema funktsioonid ning õigused
Pater familiasel on võim kõigi familia liikmete üle, kellele domus on eratempliks. Isand on esivanem ja tema poeg järgneb talle sel võimupositsioonil alles pärast tema surma, ükskõik milline poleks vanus. Tal on oma kodurahva üls kohtumõistja võim, isegi kui tema abielus poeg otsustab oma naise ja lastega mujale elama minna. See perekond on omavahel seotud gensiga- sugukonna ja suurenenud kogukonna nimega. Tal on kodus võim, kuigi ei pruugi olla last.samuti symboliseeris kodu perekondlikku templit, kus asus kodune altar , mille preestriks oligi pater familias. Tema kohustuseks oli austada esivanemate hingi ja anda neile ohverdusi ning austada majaisanddat genius- topeltvaim, kaitseingel, mis igal inimesel erinev.
Hiljem vaadeldi perekonnaliikmete kogu varandust kui pateri eraomandust. Agnaadid - kõik isikud isavõimu all.

mater familias, kui abielunaine ; tema status
Mater familiasena tunnistatakse pater familiase abikaasat. Naise positsioon erinev pater familisiase omast, kuna rooma yhiskonnas loeb vaid mees, temal on jõudu teha raskeid põllutöid ja kaitsta oma isamaad. Naine eksisteerib vaid tema kõrval- ta on kellegi tytar, abikaasa või ema. Tema isa ja abikaasa on tema isandad . Kui naise isa sure benne, kui ta on jõudnud abielluda, läheb ta oma venna võimu alla. See ei tähenda et teda põletakas. Naine on pärija, tal on isaga võrdne õigus laste lugupidamisele, ta võib teha testamenti, kaasavara abil pääseb ta abielu sundusest; ta võib abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda.Kuid Tema majandusulik sõltumatus jääb abstraktseks, kuna see ei talle mingit poliitilist õigust. Mater familias juhib majapidamist ja käsutab teenijaid. Ta võib vabalt väljas käia koos saatjaskonnaga. Kuigi tal puuduvad poliitiliselt õigused, teab ta kuidas mõju avaldada, olgu siis survega oma abikaasale.

Lapsed; laste hülgamine
Ema- ja isaarmastus on väga hiline nähtus(18.saj). eelkõige luges roomlasele teadmine et tal on pärija. Väikelaste suremus oli kõrge, keskmine eluiga aga madal(vaid 10% jõuab 60ndatesse). See nõuab et abielule järgneks kohe palju lapsi. Tihti oli sünnitamine saatuslik. Kui isal polnud pärijat, võis ta mõnest teisest perekonnast poja adopteerida. Lapse saatus pole sünnist saadik paigas, sest isa võib lapsest ära öelda, orjusesse müüa jne. On vaja, et isa oma lapse esimestest nutukarjetest tunnistaks. Expositi(o)-lapse hülgamine.
Kui seda ei tehta , siis laps uputatakse või jäetakse saatuse hooleks. See ei tähenda aga et vanemad polnud võimelised lapsi armastama . Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pater familiase käe all. Kuid kreeklaste kommete laiema levikuga muutusid populaarseteks kreeka päritoluga koduõpetaja(said endale lubada vaid rikkamad) ning koolid. Suursuguste vanemate lastele õpetati kreeka ja ladina keelt, kirjandust ja filosoofiat. Õpiti ka kõnekunsti.
Lastehülgamine ei toimunud ainult vaestes peredes , vaid kõigis ühiskonna kihtides. Kristlased võitlesid selle vastu,kuna see võis olla seotud intsestiga. Expositi põhjuseks oli näiteks sündide piiramine rikastes peredes, et mitte liiga palju varandust killustada, võis juhtuda ka nii et testament oli juba tehtud ja selleks et mitte enam segi lüüa loobuti lastest.Vaesed, selle tõttu et olid vaesed ja oli lootus et äkki mõni hea inimene korjab üles ja lapsendab. On juhuseid kus naine kohe loobub lapsest aga ta loobub vormiliselt (teab inimest kes seda lapsendab) ja naine finantseerib lapse kasvatust.
Hüljatul lapsel puudus staatus. Tema staatus olenes sellest mida teda üles korjanud inimene otsustab. Võis taotleda vabaks saamist.

Vabaabielu e. konkubinaat
Algul oli mitteabielulise kooselu käsitlus ka Rooma õiguses, kus samuti ei olnud abielu
mitte formaalne õigussuhe, vaid sotsiaalne tõsiasi ja otsustavaks oli partnerite teadlik soov
kestvalt abikaasadena koos elada, miska tekkisid õiguslikud tagajärjed. Abielu tekkis, kui naine läks oma perekonnapea võimu (ld k manus ) alt mehe võimu alla. Samas ei olnud kõigil võimalik abielluda ja seetõttu eksisteerisi ka kooselud, mida nimetati concubinatus
(konkubinaat) – sõna, mida kasutatakse abieluvälise kooselu tähistamiseks, vahetevahel tänapäevalgi. Konkubinaat ei olnud karistatav, kuid konkubiini ei austatud nagu abielunaist ja mees võis igal ajal konkubinaadi katkestada.
Niisiis oli erinevalt Rooma õiguse algperioodist selle lõpul abielu ja mitteabielulise kooselu eristamine juba välja kujunenud. Varakeskajal jõudsid Roomasse kristlikud väärtushinnangud ja elukorraldus, mis mõjutasid oluliselt perekonnaõigust ja suhtumist mitteabielulisse kooselusse. Varase keskaja religioossed institutsioonid toonitasid, et konkubiinide omamine on väga suur patt.

Roomlaste seksuaalne käitumine
Esimesi sajandeid on mees kõikvõimas ja ta on ainus, kellel on õigus mõnudele, mida tema partnered peavad talle ka pakkuma. Kuigi nõutud on monogaamia, võib ta siiski olla koos kellega tahab- poisi või tüdukuga, aga too peab kindlasti olema ori. Naise rolliks on vaid pärija sünnitaine ja abielus on armastus enamasti välistatud(liiga noored, kokkuleppeline leping jne). Ometigi peab naine tõestama pudicitiat, ehk peab jääma truuks oma abikaasale. Algusaegadel oli mehel õigus truudusetu kaasa ja tema armukese surnuks nuhelda. Alates 2 saj ekr naine saavutab vabariigi ajal iseseisvuse, õpib võrgutama. Vabariigi lõpuperioodi ja impeeriumi esimene sajandi armuelu on väga vabameelne, võimaldab välja areneda kombelõtvusel. Kodanikud unustavad oma kohustused, mis virtusele eelnevad. Alates impeeriumi teisest sajandist loob mehe ja naise uus situatsioon ühiskonnas tingimused abikaasade läheduseks. Filosoofia, eriti stoitsism ja arstiteadus annavad omapoolse tõuke, kiites abielulist armastust, austust teineteist vastu ja voorustest lugupidamist. Tundeid ei häbeneta, eeldatakse abikaasade vastastikku truudust, homoseksuaalsus mõistetakse hukka. Seksuaalsuse alal olid roomlased küll üsna kergemeelsed, ent ometigi järgiseid erinevaid reegleid, mis vastasid nende ettekujutusele õigest käitumisest.

Orjad ja vabakslastud. Kliendid

Orjade olemus ja juriidiline status
Juriidiline status jättis nad ilma nende isikust, muutis nad asjadeks. ---Juriidiliselt peeti orja isanda omanduseks, teda võis müüa, kinkida, pärandada jne. Ühtlasi oli ta pater familiase võimu all. Ori kuulus perekonda kui kõige õigusetum liige. Isandal oli õigus ka tema surma üle- orjade hukkamine ja karm karistus tavalised nähtused. Orjadel võis olla järglasi, ent e isaanud abielluda, vaid vabaabielus olla. Orje jagati kaheks- maaorjad(töötasid põllul) ja linnaorjad (töötasid linnas).
Ori ei ole õigusvõimeline isik. Tal ei ole ei era- ega poliitilisiõigusi. Tema isand võib tal lubada elada vabaabielus mõne teise orjaga. Tavaliselt jätab isand orja omadisse väiksed säästud, kuid tegelikult kuulub kõik orja käsutuses olev tema isandale.

Orja ja peremehe suhe
Isanda ja orja suhe põhineb isanda soovil orjast maksimaalselt kasu lõigata. Linnas, kus isanda kokkupuude orjadega on tihedam kui maal, kuulub ori familiase keskele . Isanda seisukohalt aitavad “tunded” saavutada paremaid tulemusi kui füüsiline sund, ent siiski koheldi orja nagu orja-ihunuhtlus jms oli vajalik. Leebe suhtlemisstiil sai isandal olla vaid nende orjadega, kes täitsid spetsiifilisi ülesandeid ning kelle ustavus oli nendes küsimustes tähtis. Isand üritas familiat ühtekuuluvana hoida. Isanda leebuse tagamõte oli tagada orjade ühtehoidmise juhul, kui nende ülesanded sõltusid liiga palju isanda isiklikest vajadustest, et neid sunnimeetmetega korraldada saaks. Isand ei unustanud kunagi milline roll oli tal ja milline orjal. Emotsionaalsed sidemed, mis teda orjadega seovad, ei takista tal mõistmast nende tõelist seisundit . Ori ei olnud iseenda saatuse peremees - kui meeldiv ta olukord ka poleks, võib isand seda igal ajal järsult muuta.

Orjade allikad
Oma klassikalise vormi omandas orjus Puunia sõdade ajal. Iga vallutusega kaasned tuhandete vangide orjusesse müümine ja vangipõlve jätmine. Orjakaubanduse tsentrumiks oli Deelos, kuhu vahel kogunes 10 000 orja päevas, õhtuks olid nad kõik müüdud. Turu varustamisel etendasid suurt osa piraadid - orjade hankimine ja nende müük oli piraatide tegevuse üks tähtis punkt.
Orjatari lapsi peeti selle omandiks, kellele kuulus ema. See oli teiseks põhiliseks orjade allikaks, ent vähempopulaarne kui turult ostmine ( orja kasvatamine kodus läks kulukaks).
Samuti, kolmas allikas olid vabad inimesed, sest tolleaegne õigussüsteem lubas vabu inimesi orjad muuta- isa võis müüa orjadeks oma lapsed, vaba inimene võis muutuda orjaks kohtuotsuse põhjal(kriminaalkuritegu nt). Kui seda juhtus võrdlemisi vähe, sellel orjuse allikal polnud majanduslikku tähtsust.

Orjade rakendamine
Orjus osutus kogu tootmise aluseks, orjad olid põhiliseks tootvaks klassiks. Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide ja õpetajatena. Võisid olla muusikud, kunstnikud , orjad-käsitöölised. Palju orje rakendati töökodades. Oli olmas ka riigiorje, kes töötasid kirjutajate jt kohuseid täites.
Kõige otstarbekam oli siiski orjade kasutamine põllumajanduses : ei vajanud erilist väljaõpet, vilju sai maha müüa/välja vedada itaaliast.

Orjade olukord
Sagely rõhutatakse olulist lõhet, mis eristas põllumajanduses töötavaid ja linnaorje. Maal töötavad orjad täitsid enamasti tootmisülesandeid, puutusid vaevu kokku oma isandaga ning olid allitatud karmile distsipliinile- nende tööjõudu taheti max ära kasutada. Linnas organiseeriti tööd hoopis teisiti. Paljud orjad pääsesid otseselt kontrollist, neil oli teatav autonoomia , nad täitsid väga spetsiifilisi üleandeid. Ka domuse orjad ei istunud käed rüpes, kuid töötingimused soodsamad.

Orjusest vabastamine
Orjusest võib vabastada kolmel moel- läbi tsensuse, kui tsensorid kannavad orja tema isanda nõusolekul kodanike nimekirja; läbi vindicta, preetori ees asset leidva teatava fiktiivse protsessi ( kui vabadus käes, koputab isand vitsakesega symboolselt orja ihule ja surub tal võrdsuse märgiks paremat kätt ning laseb tal vabana minna); ning testamendiga. Viimast kasutati väga tihti ja Augustuse üks seadustest isegi limiteerib ühe testamendiga vabaks lasted orjade arvu sajaga, et vältida massilist välismaalaste tungi kodanike hulka.

Vabakslastu status
Vabakslastu on ori, kellele isand on nadnud vabaduse. Ta saab vabaks meheks, aga mitte päris kodanikuks. Tal puudub õigus sõlmida seaduse ees abielu, õigus saada valitud magistratuuri ja õigus tõusta vaimulikuseisusesse. Samuti ei saa ta teenida leegionis. Samas on selline vabakslastu seisukord ajutine, sest tema lapsed saacad juba nautida kõiki kodanikuõigusi. Tihti ei muutunud vabakssaamisega midagi, muutus vaid staatus.
Vabastatu võtab endale oma endise isanda nime ja eesnime ning isand saab tema patrooniks. Ta töötab tavaliselt oma isanda juures, kellele võlgneb austuse ja toetuse. Vabastatu võib hakata tegelema mõne tulutoova ametiga ning müned neist teevad ilma koguni kunsti vallas. Vabaks lastud võisid saada ka väikse maatüki(valduse). Kui vabastati testamendiga võis saada ka raha või muud materiaalset. Vabakslaskmisega ei lastud kedagi minema tühjade kätega.
Juriidilised kategooriad: 1.Vabad, 2.vabakslastud, 3. Orjad.
Vabakslastud olid keskel kuna nad olid siiski sündinud orjadena.

Kliendid
Omasugune rahaline hierarhia. Esialgu on klientideks inimesed, kes on seotud gentesiga sõltuvussuhte kaudu. Patroonid kaitsevad kliente ja kindlustavad ellujäämise(hommikusel salutatiol annab patron raha). Kliendid on patrooniga seotud fidese kaudu- austus, kuulekus, abi. Kliendil on vaja patrooni, et ellu jääda ja patroonil selleks, et olla mõjukas(mida rohkem ja väärtuslike kliente seda parem.)
Vaene kodanik või vabakslastu andis end tihti kliendina rikka ja mõjuka patrooni kaitse alla(kaaskodaniku). Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima (koos). Kumbki pool tõotas olla teineteisele ustav ja hädas abiks. See side põhines fidesel(ustavusel).
Kliendid pidid sündima vabana. Kliendid ei pidanud olema vaesemad kui patroonid ,vahel isegi võisid olla rikkamad, aga neil oli madalam juriidiline staatus. Kliendiks võisid hakata need kes tahtsid teha karjääri. Kes tahtsid suuremat võimu ühiskonnas. Kliendiks võivad hakata ärimehed,keda patroonid toetavad võimuga. Tüüpiliselt olid kliendid siiski vaesematest kihtidest, nt poeedid ja filosoofid .

Rooma õigus

Leges duodecim tabularum: 12 tahvli seadused; nende pidev täiendamine ajas
Pöördepunkt. Etendasid suurt rolli rooma edasises arengus ja peegeldasid sotsiaalseid suhteid üleminekul orjapidamisele(kuigi orje oli ka varem, kui teise iseloomuga ). Nüüdsest võis orjust laiendada kodanikele, isegi perekonnaliikmetele. Arenes eraomand , mis põimus tihedalt sugukondliku omandi olemasoluga.Kogu vabariigi perioodi ajal õigus põhialus.
12 tahvli seadused andsid tunnistust eraomanduse arenemisest- eelkõige maale, majale , karjale , orjadele. Seadused tunnistasid testamendivabadust. Seadustes kajastusid ka perekondlikud suhted(isal piiramatu võim), patrionaat ja klienteel (ustavuse murdmine patrooni poolt religioossne kuritegu ) ja maksujõuetu võlgnik muutus orjaks.
Riigikorra aluseid need seadused ei puudutanud, kuid määrasid kindlaks teede laiuse , keelasid linadesse matmise , uhkete matuste keeld.

Religiooni ja õiguse vahekord
Õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). Varajasel epohhil hõlmab fas laia valdkonda- kriminaalkuriteod, abielu sõlmimine, adopteerimine- kõik see oli religiooniga seotud. Õiguse kujunemise allikaks oli tava.
Religioon ja õigus ei ole rangelt eristatud . Nt matusekomme oli väga detailselt kirjeldatud, kuhu ja kuidas matta, tavaõiguses oli ära märgitud. Seadused oma aja kohta modsad ja suured osas ilmalikustunud. Kui mingi üleasumise korral ette nähtud surmanuhtlus, siis samuti seotud religiooniga, sest sellisel juhul kurjategija justkui ohverdati jumalatele. Surmamõistmist esines palju. Pax deum - rahu jumalatega . Surmanuhtlusega nii8elda päästeti kogu kogukond .

Keisririigi aja õigus
Eristatakse tsiviil- ja kriminaalõigust. Tsiviilõigus- peakohtunikuks on keiser, kes võib kas ise otsuseid langetada või anda volitused edasi mõnele magistraadile või ametnikule. Päevavalgust näeb uus menetlusviis- palvekiri keisrile, millega süüdistaja pöördub valitseja poole. Viimane kas vastab ise või annab kirja edasi kantseleisse, kus langetatakse otsus.
Kriminaalõigus- ka siin on peakohtunikuks keiser. Senat mängib samuti rolli, ent väikest. Kehtestatakse uued karistused- sunnitöö kaevandustes, küüditamine väiksele vahemeresaarele, surm ristil või areenil( metsloom või gladiator.).

Õiguse kodifitseerimine
Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks ( koodeks ). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises.
Corpus juris civilis on Bütsantsi keisri Justinianuse korraldusel 6. sajandil kodifitseeritud Rooma õiguse kogu, mis koosneb neljast osast:
1. Institutiones (Rooma õiguse alused);
2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik;
3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik);
4. Novellae (uued 535.-565. a. seadused).

Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus

Rooma asutamine ja kuningate ajajärk
Kuningate aeg 753-509 eKr – esimene kuningas Romulus , kokku valitses 7 kuningat..legendi järgi asutas rooma linna üks kaksikutest Romulus, kelle emaunt imetas. Tegelikkuses oli rooma piirkond asustatud juba ammu enne linna rajamist .
510 eKr Rooma kuningavõim kukutati , Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, Kehtestati vabariik

Etruski kuningate aeg
Kolm viimast kuningat olid etruskid, nende ajal sai rooma tõeliseks linnaks. Kuues kuningas, Servius Tullius , lõi rooma poliitilise ja sõjalise korralduse ning ehitas linnamüüri. Tarquinius Superbus, viimane etruski kuningas oli sõjakas ja türanlik. Lõpetas jupiteri templi, cloaca maxima. 510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, Kehtestati vabariik.

Etruski mõju piirid
Rooma kultuur arenes peamiselt etruskide ja kreeklaste mõju all. Varajasel epohhil oli see etruskide mõju all, kellele roomlased võtsid üle alfabeedi ja paljud tavad. Paljud Itaalia linnad kannavad etruskide algupäraseid nimesid . Rooma linn etruskide rajatud.
Kapitooliumi emahunt. Etruski kultuur avaldas ( arhitektuur , kujutatav kunst , religioon) avaldas tugevat mõju itaalia teiste rahvaste kultuurile , eriti rooma omale. Suurim mõju oli etruskide riigikorra üksikutel vormidel ja religioonil.
Arheoloogilised väljakaevamised näitavad, et etruski kohalolu oli tunda veel 30 aastat pärast nende lahkumist.

Vabariigi aeg
Varane vabariik loodi legendi järgi aastal 509 eKr. Varasema vabariigi ajal võitlesid plebeide endale välja õigused (494), ilmuvad 12 tahvli seadused ja samniidi sõjad. Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaago).
146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka.
Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
Vabariigi languse ajal (133 ekr) algasid kodusõjad, võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar,seejärel sai caesar ainuvalitsejaks. Octavianus ,caesari lapsendatud laps vallutas 30eKr Egiptuse ja ühendas kõik Vahemere maad. Vabariigi lõpp.

Patriitside ja pleebsi vastuolu
6 saj ekr – 3 saj algus e kr käis võitlus patriitside( täieõiguslikud kodanikud,privilegeeritud ühiskonna osa) ja plebeide (Rooma elanikkond, ei kuulunud patriitside sugukondlikku kogukonda ) vahel. Enamasti olid nad naaberasulate ühendamisel ja vabatahtlikult sisserändel tekkinud rahvamass. Plebeid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused: nad ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei teeninud sõjaväes, neid ei lastud patriitside usulistele talitustele, isegi nende abielud patriitsidega loeti mitteseaduslikeks. Plebeidel puudus samuti õigus kasutada ühismaad. Õigusteta olukord koormas plebeisid väga, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes.
Nende omavahelise võitluse peamiseks põhjuseks oli võitlus maa pärast,tihti sattusid plebsil võlaorjusesse. Samuti võitlesid plebeid oma õiguste laiendamise eest. Lõpuks saavutasidki plebeid poliitiliste õiguste võrdsustamise- patriitsid jäid oma privilieegidest ilma. Samuti tekkis uus aristokraatia - nobiliteet(patriitsid ja plebeid, kelle 1 perekonnaliige on jõudnud kuruulse magistraadi ametini).

Rooma riigi laienemine
Toimus varases keisririigis 30 eKr-235 pKr - Octavianuse valitsusaeg tõi endaga kaasa pika rahuperioodi, 64.aastal hävis suur osa Roomast hiigel tulekahjus, I saj. keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast, Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, II saj. lõpul ja III saj. algul hakkas olukord riigiga halvenema – riigipiire rünnati ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad

Keisririigi aeg
30ekr- 476 pkr
Sagedased verised riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni.
Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõim. Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi.
Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi – 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, samuti rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli,
Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne osa jaoks),aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks
375. aastal tungisid hunnid Euroopasse , vallutasid Rooma linna ja rüüstasid selle. Peagi hakkasid germaani soost väepealikud valitsema kogu Itaalias, 476.a kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu.

Rooma maaelu

Rooma ja roomlaste rustikaalne päritolu, selle idealiseerimine
Enne linnakodanikuks saamist oli roomlane kõigepealt talupoeg , maainimene. Kõik olid tulnud linna,kui välja arvata mõned, nt Caesar, kui keegi ei unustanud oma kodukohta, kus tema esivanemad vaeva nägid. Kõik nad, kes roomas “tõusid” tõid endaga kaasa ka tükike oma väikeset isamaast. Idealiseeriti tagasitõmbunut maaelu, kus sai unistada rahus päikese loojumisest või õrnast vastuvõtust, mida pakkusid lapsed koju tuldavale kurvanud isale .

Maainimeste suundumine linna
Maainimesed suundusid linna õnne otsima , kuna aktiivselt arenes suurmaapidamine(ager publicus). Orjade töö oli vabade tööst odavam ja talupoeglik väikemajand ei suutnud suurmajandiga konkureerida. Suurmaaomanikud soovisid laiendada oma valdusi veelgi ja see tõi kaasa väikeperemeeste maatükkide vägivalde ja ebaseadusliku äravõtmise. Samuti avaldas halba mõju talupoegadele ka tervilja odav sissevedu Itaaliasse. Roomasse põgenenud talupojad elasid tihtipeale riigi abist, juhuslikest teenistusest ja rikaste almusest.

“Agraarkriis” vabariigi ajal
Kesk ja lõuna itaalias sattus väiketalupoegade majapidamine kriisi, samal ajal tugevnesid orjatööl põhinevad suurmaavaldused. See kriis tekkis mitmel põhjusel:
1) sõjaväeteenistus, mis hoidis neid kaua väljaspool itaaliat ( tagasi pöördudes ei suudeta tarbimisvajadusi ära rahuldada ja on võõrdunud maatööst).
2) senaatoritest, ja aristokraatidest suurmaavaldajate konkurents . (viinamarja ja oliivikasvatusega võis tegeleda ainult rikas maaomanik, talupoeg jäi tootjana konkurentsist välja).
3) riigimaade hõlmamine suurmaavaldajate poolt (mis olid oluliseks täienduseks nt karjamaade näol).

Ager publicus
Mõne maa vallutamise lõpuks konfiskeerib rooma allutatud territooriumi vähem või rohkem tähtsa osa (kuni poole territooriumist). Nendest maadest saab ager publicus, see tähendab avalik maavaldus . See kuulub rooma rahvale ja seda valitsetakse senati poolt. Riik vüib seda vara kasutada et maksta sõduritele või et tasuda võlgu või maatykkidena laiali müüa. Suurem osa ager publicusest antakse rendile, kusjuures renditakse tavaliselt endlistele omanikele.pärast teist puuni soda võtsid suurmaaomanikud rendile suuri maaalasid ja lõid latifundiumid , kihutades vahel väikeasunikus minema. Vennad gracchused võitlesid selle ebaõigluse eest ning mingil määral suutsid olukorda ka parandada.
Maa haldamise liike: latifundiumid, vabade talupoegade talud, renditalud, mingi tegevusala rentimine; maaomaniku kaugenemine põllumajanduslikust tootmisest
‎

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 66 allalaadimist

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #10

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #11

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #12

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #13

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #14

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #15

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #16

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #17

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #18

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #19

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #20

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #21

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #22

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #23

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #24

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte #25

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

androtti Õppematerjali autor

Konspekt Rooma tsivilisatsioonist.

rooma tsivilisatsioon ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga:

Ajalugu

doc

Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus

Vana-Rooma

doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid

Ajalugu

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.

Ajalugu

doc

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg

Ajalugu

doc

Keskaja Rooma

korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud

Ajalugu

docx

Kokkuvõte Vana-Roomast

Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2

Ajalugu

Rohkem sarnaseid