(Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks. Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk, vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise iseloomuga ja mõjutatud enim platonismist
Esimeses ringis asub inimmõistus, teises lähisugulased, järgnevad perekond ja sõbrad ning kohalik kogukond. Seejärel tuleb naaberlinnade ühiskond, järgnevad riik ja lõpuks inimkond. Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole, kandes inimesi sisemistesse ringidesse ning muutes kõik inimesed üksteisest sõltuvaks. Nendes ringides tunneb üksikindiviid end teistele lähemal. Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik filosoofia koolkond), mis oli kosmopoliitne. Stoitsistlikud teooriad nõuavad kõikidesse inimestesse, sh oma lähedastesse suhtumisel absoluutset võrdsust. Stoiku - stoitsismi pooldajad Joonis 1. Hierokles'e ringmudel Kosmopoliit - ''maailmakodanik'' rahvustundeta isik, kosmopolitismi pooldaja Kosmopoliitideks on end nimetanud: ─ Karl Marx (saksa filosoof) ─ Erasmus Rotterdamist (hollandi humanist ja teoloog)
PÄRAND JA KUULSUS Marcus Aureliusele omistati "Filosoofist kuninga" tiitel juba tema eluajal ning seda ka pärast surma. (Platon'i ideaalses riigikorras valitseksid filosoofid) Ajaloolane Herodius kirjutas: "Ainuke keisritest, kes tõestas oma tarkust mitte kõigest tühipaljaste sõnade ja filosoofiliste kirjutiste tundmisega, vaid laitmatu isiksuse ja mõõduka eluviisiga. Teda peeti kohusetundliku valitseja etaloniks. Oma elus pidi ta palju eneseohverdusi tegema, et tagada rahva heaolu, veetes palju aega sõjalaagrites Rooma Keisririigi rahu ja kindluse tagamiseks. Eluajal ta palju monumente ei püstitanud, et jätta raha sõjakampaaniate tarbeks. Tsitaadid: "Eluteadus sarnaneb rohkem sõja- kui tantsukunstiga." "Minul, kes ma pole kunagi kedagi tahtlikult kurvastanud, ei kõlba kurvastada iseennast. " "Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. " ABIELU JA JÄRGLASED Abiellus Rooma keisri Antoninus Piuse tütre Faustina Minoriga 145. ...
Epikuurlus või stoitsism? Epikuurlus ja Stoitsism olid kaks filosoofia koolkonda, mis õitsesid antiik-Kreekas. Epikuurlus väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli....
fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese keha kujutlused segunesid omavahel. Voorus on epikuurlikus käsitluses üksnes vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha. Ise pooldaksin rohkem stoitsismi, kuna ma usun et tänapäeva ühiskond on niivõrd ülesehitatud oma tahtmise, naudingu hetkelisele kättesaamisele ja rahuldamisele. Pärast ühe vajaduse rahuldamist tulevad jälle uued ja nii koguaeg. Minu arvates on see tühine. Meenub kuidas lektor Josh McDowell kirjutas oma raamatus et täpselt nagu ühiskond täna ütleb meile: "Sul on õigused, nõua neid!" siis kristlus õpetab vastupidi. Sellepärast tunduvad epikuurlased mulle kergekäelisemad ja ka rumalamad.
kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena * Kahe tõe teooria: teoloogia ja filosoofia tõed on teineteisest sõltumatud: teoloogia- ilmutus; filosoofia- ilmalik. Retrospektiivsus *mis oli enne, näis õigem ja tõesem. *Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumiks *Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse eest. Õpetlikkus ja kasvatuslikkus * teosed on kirjutatud õpetlikus toonis.
aatomite liikumine, seega nende põhjus-väline. Niikaua kui aatomid liiguvad c) Cicero - kõned kestab elu. Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest. d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. 4) Õige või vale d) Lucius Anneus Seneca - rooma stoitsismi esindaja, keiser Nero õpetaja ja Dzainism on monoteistlik - alge tattva vale kasvataja, eetiline jumala idee - inimvaim ja jumalik mõistus on tihedalt seotud 5) Mehed e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline
Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud, lepib oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea. Kõigepealt tuli aga oma himudest lahti saada, sest just himud ja soov neid rahuldada
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele.
ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda · Stoikud (stoa sammas) stoitsismi rajaja Zenon, kes kogus kuulajad Ateena agoraad piirava sammaskäigu alla. Stoikud väitsid, et pole olemas kõrgemat autoriteeti kui mõistus. Maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakkamine on ühtviisi nii rumal kui ka halb. Tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Saatusega suudab aga leppida vaid see, kes vabastab end himudest, sest just
Jaapanis, Indias ja Hiinas oli vabasurm suures lugupidamises ja peeti isegi kiiduväärt teoks, seda enam, et suur Buddha näljaajal ise oma elu lõpetas. Selleks, et teised inimesed tema enda lihast toituda võiksid. 2.2. Suitsiidid antiikajal Epikuurlaste (epikuurlane- epikureismi pooldaja, elunautleja, inimene kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid; epikureism – õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus.) ja stoikude ( stoiku- stoitsismi pooldaja, inimene kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi; stoitsism – mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias.) arvates tasus elust kinni hoida ainult sellisel juhul, kui see on hea ja meeldiv, vastasel juhul oleks sõgedus jätkata. Pütaagorlased (pütagoreistlik koolkond, Pythagorase rajatud usulis-eetilise ja filosoofilise usulahutaolise ühingu liikmed; Pythagoras u. 580-500 eKr, kreeka filosoof) ei pooldanud suitsiidi
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
ringihulkuvast rämpsrahvast, kes linnatänavatel ja majade vahel tsimblitel ning kõristitel pläristavad ja Süüria jumalannat kaasa tassivad, pannes seda almust koguma" kui sa oled uudishimulik ja oma ihasid taga ajad, muutud eesliks - Apuleiuse mõju on ulatuslik tema romaani mõju on säilinud tänapäevalgi, inspiratsiooni on saanud kirjanikud Boccacciost Cervanteseni ning Shakespearest Kafka ja Salman Rushdieni. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi (materiaalse ja vaimse maailma vaheline probleem. Vaimne pole oluline) ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub - kristlikus religioonis kõrgeimasse hirarhiasse kuuluv ingel, paradiisi väravavalvur, tarkuseingel, jumala kaitsja, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 8
Kodanike esimene voorus poliitikas on seepärast kuulekus ja kohusetunne. Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu.
vallutusretkedel. On imekspandav, et see koormatud ja praktiline mees oli ka filosoof. Marcus hoolis igapäevaelu eetikast ja praktilisest tarkusest, mitte aga suurepärastest teooriatest ja järjekindlatest ideedest. Üks kommentaator kirjeldab teda nii: ,,Marcus oli roomlane, keda ei võlunud ilusad mõtted, vaid tegutsemine, inimestega ümberkäimine, tööga kohanemine ja kaine mõistuse säilitamine täpsust nõudvates, keerulistes ettevõtmistes." Juhiste leidmiseks pöördus Marcus stoitsismi poole. See oli neli sajandit enne tema sündi Kreekast alguse saanud filosoofia, mis kujutas endast enam religioosset kui süstemaatilist teooriat ning mille peamiseks eesmärgiks oli anda igapäevaelule tähendus ja juhised. Stoikud otsisid lohutust jumalikust ettenägelikkusest, ülistasid vooruslikkust ja mõistust, ihaldasid kirgedest vabanemist ja püüdsid ennast mitte vaevata küsimustega, mida nad ei suutnud lahendada.
tasakaal Philo - keha mullast, hing jumalast. Hinge puhastamine, meditatsioon. Zeno Citium - Stoiku - vooruslikkus, loodus, jumalik plaan. Kristlus Püha Paulus - seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Püha Augustinus - kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks. St. Anselm - taju ja arutlusvõime peavad ja võivad täiendada ristiusku. kui me mõtleme millestki, siis peab see miski, mis on mõtte põhjustaja, olemas olema. Petrarca - personaalne religioon - elu siin ja pärast, inimese potentsiaali kaotamine. Pico - inimene on vaheaste looma ja ingli vahel. peaks kõiki vaatepunkte objektiivselt uurima, eesmärgiga avastada, mis on nendes ühist.
lodi järele valvav riigiorgan *Leto (210) - anakreeka *Senat (222) - mütoloogias titaanide Koiose ja Phoibe tüt ülemkoda USAs, Kanadas, Itaalias ar ning jumalate Apolloni ja Artemise ema. jm; AJ: riiginõukogu Vana-Roomas; kohtu Ta sündis Kosi saarel. järelevalveorgan Venemaal *Apostel (220) - RELIG (Kristuse) jünger; ÜLEK mingi idee, õpetuse vms kuulutaja Ptk IV-VI *Stoik (225) - stoitsismi pooldaja; stoiline isik *Kupeldaja (228) - paari sobitama, armusuhteid vahendama *Tsensor (229) - tsenseeriv ametnik; AJ Vana-Rooma kõrgem riigiametnik *Kasarm (231) - ehitis, mis on mõeldud sõjaväestatud formeeringute (allüksused võiüksused) alaliseks majutamiseks *Garnison (236) - ühes asulas v kindluses paiknevad sõjaväeosad *Nuut (236) - lühikese varrega piits; TEHN soon, õnar *Tsentuurio (210) -tsentuuria ülem Rooma sõjaväes
Kui inimene suudab välja mõelda, mida ta elult tahab ning mida ta teha tahab ning kui ta suudab teha õiged valikud, on järjekindel ja näeb enda kallal vaeva, siis ta saab ka sellega hakkama, inimene võib muutuda, kui ta tahab. motiiv - ajend, põhis, (liikumapanev) põhjus ultimaatum - ähvardust sisaldav kategooriline nõue faktor - tegur, mõjur huvisfäär - globaalne - kogu Maad hõlmav protsess - kulg, käik, areng garantii - tagatis stoikud - stoitsism (antiikfilosoofia suund) Stoitsismi pooldajad on stoikud. epikuurlased - Epikurose õpetuse pooldaja; ülek elunautija determineeritud - harmooniline - kooskõlaline, tasakaalus, proportsioonis filosoof - mõttetark, mõtteteadlane unifitseerima - ühtsustama radikaalselt - põhjalikult, uuenduslikult, põhjalikke ümberkorraldusi pooldavalt, äärmuslikult eksistents - olelus, olemasolu, olemine dehumaniseeri - geneetika - pärilikkusõpetus
Kui Rooma riik hakkas lagunema valitsused korrumpeerusid, viljasaagid ikaldusid, tekkisid majanduslikud probleemid ning barbarid tungisid sisse hakkasid inimesed otsima uut definitsiooni heale elule sellist, mis pakuks lohutust ja lootust ebakindlal ja ohtliku ajal. Oli aeg, mil vaadati abi saamiseks taeva poole. Enne, kui käsitleda kristlikku maailmakäsitlust, tasub lühidalt peatuda ühel teisel suunal, millest sai hiljem osa kristlikust mõttesuunast: Neoplatonism Stoitsismi ja epikuurluse kõrval uuenes Rooma impeeriumis huvi Platoni filosoofia vastu. Paraku rõhutas neoplatonism pigem müstilisi aspekte Platoni teooriates ning pööras vähem tähelepanu selle ratsionaalsetele aspektidele. Üks neoplatonismi suundi kombineeris platoonilist filosoofiat heebrea religiooniga ning tõi seeläbi oma käsitlusse kaks teemat, mis puudusid sel ajal domineerinud religioonides ja filosoofiasuundades: mure üksikisiku surematuse pärast ning tegelemine inimlike
Kr.) · Koolkonna nimetus: · Iga ühes meist on Jumal, kes juhib meid saatuse poolt · Kui Zenon Kitionist tuli Ateena, siis rajas ta siin ühes juhitud teed. avalikus hoones, mida hüüti Stoa poikileks (see oli · MARCUS AURELIUS freskodega kaunistatud sammaskäik), oma kooli. (121 180) · Süsteemi iseloom: · Ta oli hilise stoitsismi kõige eredam esindaja võttes selle · Zenon sidus küünikute õpetuse Herakleitose omaga. õpetuse juba 12 aastasena vastu. · Stoikud jagasid oma süsteemi · Ta lähtub sellest nii oma isiklikus elus kui riigimehelikus · Loogikaks tegevuses.
korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks. Humanistid: Riigi säilitamine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt A.Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Ülim eesmärk on riigi säilitamine, parimaks vahendiks ekspansioon, sest võim sõltub teiste riikide võimu suurusest. 6 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus absoluutne 4. Jean Bodini suveräänsusteooria
tulid Egiptusest, Süüriast, Väike-Aasiast, Pärsiast, Doonau piirkonnast. Need usundid lubasid usklikele tasuna nende usu vastu hüvesid siinses ja hauataguses elus. Mithra usund hakkab levima alates +1. saj. On algselt Pärsia jumalus, Rooma tungis Musta mere rannikult. 7) Kreeka filosoofia Roomas Alates II saj. eKr tungis kreeka filosoofia jõuliselt Rooma. Rooma gravitas valis voolude seast välja stoitsismi, epikuurlus tundus kahtlasem. Stoitsism vastas paremini roomlaste instinktiivsele moraalile: vastavus loodusega/loomulikkusega, mis haaras nii inimloomuse, materiaalse ja üleloomuliku maailma kui civitas’e.
2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr. Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja. 2)PHILON (25 eKr-50pKr) Helleniseerunud juut. Uskus , et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tutvunud. Võtab jumalatelt kõik antrofomortsed jooned. Uusplatonism: Plotinos (204-270) Uusplatonismi erinevus platonismist. Plaateon ei rajanud mingit süsteemi. Platinos teeb sellest süsteemi. Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde. Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud. Uusplatonismi mõju ulatub 2.-6. sajandini pKr. Katharsis ja theoria. Selleks et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhatuse (katharsise) perioodi ja tegelema kaemustega (theoria). Ta peab vaatama kaugemale kosmosest, tajutavast maailmast ja intellekti piirangutest. Õpetus: Allatulek ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (olemise tõelisuseks saanud kuju). HEN-üks(jumalik alge) NOUS-maailmamõistus (vaim,mõistus)
Filosoofia Filosoofid juurdlesid nüüd märksa enam selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada. Teaduse areng 3.sajandil eKr Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. 4.sajandi teisel poolel koostas matemaatik Eukleides mitmeköitelise põhjapaneva
kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. sajandil humanistide poolt. (Cicero: "Riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks.") Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Moodsa riigi põhitunnus on suveräänsus, st kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4. Jean Bodini suveräänsusteooria
Paljud rikkad aristokraadid usaldavad nende kätte oma laste harimise. Rooma õpetlastel oli põhjalik ülevaade kreeklaste teooreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi neid edasi arendada. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja kätiumisjuhiseid. Kreeka filosoofiakoolkondadest sai roomas kõige populaarsemaks hellenismiperioodil tekkinud STOITSISIM, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll. Roomlased kasutasid stoitsismi traditsiooniliste rooma väärtuste, nagu näiteks patriotsimi ja riigitruuduse, põhjendamiseks. Institutsioonid 1) Mis on imperium Imperiumi all mõisteti kõrgeimat võimu, mis sisaldas eneses sõjaväe ülemjuhatuse, kõrgeima tsiviilvõimu, ent samuti ka teatud religioosseid funktsioone. Otseselt tähendas imperium õigust juhtida sõjaväge. 2) Kuningas; tema võim ja funktsioonid
Kohustuseetika tuntuima teooria on loonud Immanuel Kant, kes ütles, et moraalne väärtus ei tulene teo tulemusest, vaid motiivist. Näiteks inimene võib osutada kellelegi abi omakasupüüdlikult kui ka vastupidi ja isegi kui mõlema motiivi puhul on tulemus analoogne, leiaks Kanti eetika silmis heakskiidu mõistagi inimene, kes sooritas teo omakasupüüdmatult. 11. PILET STOIKUD JA NENDE ELUKÄSITLUS F. BACONI EMPIRISM JA IIDOLITE ÕPETUS Varasema stoitsismi esindajad (nt Zenon Kitionist, Poseidonios) jagasid oma süsteemi loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Stoikud on dederministid: nad on veendunud, et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Nende eetika võtmesõnaks on looduspärane elulaad. Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, on looduspärane elu mõistusepärane ja selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Halb on mittemõistusepärane elu. Inimeste hinnangul head nähtused (elu, tervis, varandus, au) ja halvad
filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist. Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine.
nime. Pool kreekapärane, pseudokreeka), kasvasid koos, peaaegu ühe-ealised. Tiro olevat avastanud kiilkirja meetodi. Vergilius lasi vabaks, aga jäi patrooniks, sai nime Marcus Tullis Tiro. Tiro oli kõige lähedasem inimene maailmas vergilusele. Orjade olukord ajapikku läks leebemaks, suhtuti endiselt kui orjadesse, aga teatud eluolu läks kergemaks. Mitu oletust, miks: 1) tänu filosoofia suunale stoitsism- levinud roomas haritlaste seas. Tekistas suhtumist, mis leevendas olukorda. Stoitsismi universaalsus põhineb sellel, et inimlikud väärtused laiendatud kõikidele inimestele 2) kristlus. Samas keegi ei tahtnud orjust kaotada. 3) kõige tõenäolisem, et moraal üldistus ja levis kõikidele sotsiaalsetele kihtidele. Tekkis suhtumine, et samad moraalikihid kehtivad kõigile. Sellega seoses väline moraal muutus sisemiseks moraaliks. Eriti alates 1 saj ekr. 2. saj pkr oli valdav juba sisemine moraal. Seda on seletatud, et ühiskond ise muutus
naudinguid soodustab, halb aga see, mis naudinguid takistab. Hingekannatused on seejuures halvemad kui keha kannatused: keha kannatab ainult oleviku pärast, hing aga nii oleviku kui ka mineviku ja tuleviku pärast (näiteks südametunnistuse piin). 3) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 139 153 http://www.hot.ee/indrme/stoikud.htm Stoikud moodustasid filosoofilise koolkonna, mille rajajaks oli Zenon Kitionist (u 336 264 e.m.a). Tuntumatest rooma stoitsismi esindajatest nimetagem Senecat (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetost (u 50 130) ja Marcus Aureliust (121 180). Kõnekeeles on kasutusel sõna stoiline, mis tähendab eluraskustes vankumatu, kindlameelne. Maailmas valitseb stoikute arvates saatus ning inimene saab õnnelik olla vaid siis, kui ta allub saatusele, sest saatus juhib seda, kes allub ja tirib vägisi seda, kes ei allu (Seneca). Selles suhtes on tähelepanuväärne pärimus Zenoni surmast
480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase "Hellase kirjeldus" on rohkem reisikirjeldus kui ajalooraamat, kus ta kirjeldab olulisemaid Kreeka piirkondi ja vaatamisväärsusi. See teos on hindamatu geograafiliste ja
elurännakul liikuda, kuid mida saab omada vaid ajutiselt või kavalusega väljapetetult. Publius Papinius Statius (u 40/5096) Thebais (,,Teeba lugu"), 12 rmt Vennatapusõja teisend: Teeba kuningapoegade Eteoklese ja Polyneikese võimuvõitlus Kombineerib kogu varasema eepika jooni (Homeros, hellenistlik eepos, Vergilius) Sünge sisu sarnaneb Lucanuse ja (Seneca) tragöödiaga, stoitsismi mõjud Vääramatu saatus: inimeste moraalitus ja pahed hullus, roimad, kättemaks kaos uus ajastu ja maailmakord 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? · Algselt: loits, maagiline tõotustekst, vanne, needus, leping, juriidiline vm vormel: rütmistatud proosa · Võtted: algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enamvähem
ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks. Humanistid: Riigi säilimine on vajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Nii valitsejate kui kodanike ülim eesmärk: riigi säilimitamine. Selleks võim. Ainuvõimalik vahend säilimiseks - ekspansioon. Valitseja: Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse Kuna heal halbade keskel on raske püsima jääda, siis ,,sestap on oma võimu
Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimus kõik maailmas vääramatu ja õiglase jumaliku korra järgi. Kõik on jumalate ja saatuse poolt ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja
Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus tuleb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa, sest stoitsismi rajaja Zenon selgitas oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimus kõik maailmas vääramatu ja õiglase jumaliku korra järgi. Kõik on jumalate ja saatuse poolt ette määratud ning saatusele vastu hakkamine seega mõttetu ja halb. Tark lepib saatusega, teades kindlalt, et kõik mis jumalad sündida lasevad on hea. Ainult himud ja soov neid rahuldada ei lase inimestel saatusega leppida. Seetõttu tuleb oma himudest vabaneda. Paratamatuse mõistmine ja
mistõttu võib arvata, et vaesed võtsid polise juhtimisest osa varasemast vähem. Ateena teatri- ja filosoofiatraditsioonid jätkusid, kuid neiski valdkondades võib näha märke inimeste vähenenud huvist poliitilika vastu. Uus-Atika komöödia tuntuima esindaja, 3. sajandi esimesel poolel kirjutanud Menandrose looming käsitles varasemast poliitilisest komöödiast erinevalt perekonna ja argielu temaatikat. Tema kaasaegsete filosoofide Epikurose ja stoitsismi alusepanija Zenoni meelest tagas õnne häirimatus ja pääs inimlikest kannatustest. Esimese jaoks või selleni jõuda surmahirmust vabastava mõtisklusega, teise jaoks aga leppides saatusega ja täites jumalaist määratud kohust. Suuremad Kreeka riigid ei leppinud Makedoonia hegemooniaga. 260datel aastatel liitusid Ateena ja Sparta Egiptuse kuninga Ptolemaios Philadelphose toel ühiseks võitluseks ning vallandasid nn Chremonidese sõja (sai nime Ateena juhtiva riigimehe järgi)
Kõikidele rahvaste ühist õigust nimetati ius gentiumiks/ius naturale'ks (hiljem näiteks Aquino Thomas eristab neid kahte), iga piirkonna oma tavaõigust ius civile'ks. Roomlastele eriti oli riik väga tihedalt seotud seadustega, leiti, et just seadused loovad riigi, annavad inimestele vastutusi ja õigusi. Kristlus sisuliselt uut poliitilist mõtet ei toonud ega uut perioodi poliitilises mõttes ka ei alustanud.10 Cicero (106-43 eKr) kuulus stoitsismi sekulaarsesse suunda, mis rääkis küll palju religioonist ja Jumalast, kuid suhtus vägagi positiivselt inimvõimetesse ja loomusesse (inimesed on autarkilised ja head) ning pidas maiste asjade korraldamist inimeste pärusmaaks. Positiivsed voorused on otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingute suhtes, patriotism. Cicero püüdis ühendada Kreeka filosoofiat Rooma voorustega, kirjutas Platoni eeskujul ka kaks teost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
