Riigivalitsemise vormid: 1-Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. Riigivalitsemise viisid: 1. parlamentaarne demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik- ühtne riik-keskvõim* föderatsioon*konföderatsioon* Riigi tunnused- territoorium rahvas Riigivõimu tunnused- riigivõim *seadusandlik* täidesaatev* kohtuvõim* Riigivõimu komponendid- seadused Riigivalitsemise vormid: 1- Monarhia a. absoluutne b. parlamentaarne 2. vabariik a. Presidentaalne b. parlamentaarne Riigivalitsemise viisid: 1. demokraatia: otsene*esindus*osalus*eliit* 2.diktatuur autoritaarne *totalitaarne * Riigikorralduse vormid: *unitaarriik-ühtne riik- keskvõim*
majandusüksustes ning üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõik vajalik luuakse oma kinnises kogukonnas. Tegeldakse põhiliselt põllumajanduse ja käsitööga. Jaotamine toimub kogukonna vanemate otsuste alusel. Käesoleval ajal toimib selline süsteem enamalt jaolt veel vaid Ida- Siberis ja Lõuna-Ameerikas. Käsumajandus (mille erivormiks on plaanimajandus). Käsumajanduse süteemis võtab otsused ressursside jaotamise suhtes vastu keskvõim, kes korraldab ka kõiki majandussuhteid. Keskvõim on enamasti aga üks poliitiline partei. Sellist süsteemi iseloomustab totalitaarne reziim. Käsumajandus on religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu määrab keskvõim kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Käsumajandusele on omane tootjate vabaduse piiramine, samuti tarbijate valikuvabaduse piiramine. Nii
Paranda valed laused. 1. Segaduste aja lõpuks ning tsaarivõimu taastamiseks loetakse Aleksei Mihhailovitsi valimist Vene troonile. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 2. Mihhail Romanovi Vene troonile valimisega tugevnes Venemaal keskvõim. ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... .. 3. Bojaaride Duuma moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased. ......................................................................................................................................
Kuid see teema oli ka varem poleemikat tekitanud. Vene riik hakkas läbiviima restitutsiooni- mõisate tagastamist omanikele. Selleks otstarbeks loodi 1721. aasta oktoobris restitutsioonikomisjon (Laur, M 2000, lk 123). See tõi kaasa probleeme omandiõigust tõendavate materjalidega. Rootsi ajal, seoses reduktsiooniga, oli eramõisavaldus kokkukuivanud, kuid restitutsiooniga see taastus. Maksukorraldus jäi oma põhimõttelt samasuguseks kuni asehalduskorra kehtestamiseni, mil keskvõim maksusüsteemi sekkus. Riigikassa suurendamiseks kasutati ka erakorralisi makse. Lisaks kahele eelpool mainitud teemale sisaldab monograafia teine osa veel pärisorjuse reguleerimist, kaubandust ja politseikoraldust. Eriti tugevalt tõusis esile pärisorjuse teema. Peale Põhjasõda oli siinse talupoja elu väga vilets. Otto Fabian Roseni seletuskirjast talupoegade olude kohta tuleb välja, et talupoeg oli pärisori ning mõisnik võis temaga oma suva järgi ümberkäia
REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. Eesti kahetasandiline haldussüsteem: Esindusorgan Täidesaatev organ Riikik tasand Riik Riigikogu EV Valitsus (nimetab < > Keskvõim annab aru) Maavanem (juhib) Maakond Maavalitsus Regionaalvõim Korraldab ja koordineerib
Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
Tallinnas ja Riias 2. A. 7. Läänemere Läänemere idakallas ei pakkunud Inglismaale poliitilist huvi. Isegi kui 17. Saj suurenes Inglismaa kaubavedu Balti maadesse, ei teinud ta mingeid sõjalisi samme, et kaitsta Baltimaad Põhjasõjas. Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2. Keelati ära kõik teised usundid ja usuvoolud nii emamaal kui ka Rootsi võimualustes provintsides, Rikkujatele erinevad karistused, mitte tunnustajaid ähvardas riigist välja saatmine. 3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5
Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist.
Tallinna ja Riia kubermangudeks ja kus kehtestati sammasugune valitsemiskorraldus nagu seda oli Vene riigi teistes osades. Raamat on üles ehitatud kronoloogilis-sisulisel printsiibil, kus ta vaatleb esimeses osas „valitsemisstruktuure“, kus on jälgitud siinse valitsemiskorralduse ülesehitust ja struktuure: aadli ja linnade seisuslikku omavalitsust, kohtusüsteemi, kroonuametkonda, sõjaväge, kirikut ning korralduste edastamist tagavaid kommunikatsioone. Teises osas „keskvõim ja Balti erikord“ peatub tähtsamatel valdkondadel, millega Baltikumi valitsemist vaadeldaval ajajärgul kõige rohkem kokku puuduti. Need on maa omandi-, pandi- ja rendiõiguse ning maksustusküsimused, pärisorjuse reguleerimine, kaubandusküsimused ja politseikorraldus. Uurimuse lõpetab ülevaade valgustatud absolotismi poliitikast Baltimaades. Ära on toodud mõned ekskursid Eesti 18. sajandi ajaloost. Antakse lühike ülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle ees seisnud raskustest
Kes oli ja mida tegi? 1. Louis XVI Prantsusmaa kuningas (18saj), hoolis lõbustustest 2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10
Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb. Sisepoliitilised ümberkorraldused: 1. absolutistlik valitsusviis (Napoleon otsustas kõik ise, võimude lahusus oli näiline) 2. loodi tugev keskvõim 3. trükisõnas range tsensuur 4. loodi kesk- ja kõrgharidus süsteem 5. kirik allutati riigile 6. hakati jagama sõjaväetiitleid 7. koostati tsiviilkoodeks e Napoleoni koodeks 8. kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees 9. Prantsusmaa panga rajamine ja uue rahaühiku kehtestamine Välispoliitilised ümberkorraldused: 1. Napoleon rajas suure impeeriumi. Ta alistas kõik revolutsiooniaegsed prantsusmaa vaenlased va Inglismaa. Ülihea vähejuht, massiarmee loomine
3) Haldusreformid: linnade omavalitsus, politsei- ja kohtusüsteem --- kaotati ära Balti erikord 4) baltisakslaste asemel ametisse venelased 5) kultuuriline venestamine: Koolides venekeelne õpe, õpetajad venelased Asjaajamiskeeleks vene keel Tsensuur ---rahvuslik kirjasõna surve all Õigeusu kiriku positsiooni tugevdamine --- kiriku vahetusliikumine 3. Millised tulemused olid venestuspoliitikal Vene keskvõimu, baltisakslaste ja eestlaste vaatenurgast? Vene keskvõim saksa kultuuri valitsevad rolli Baltikumis ei suudetud kõigutada Baltisaksid ühiskondlik mõjuvõim vähenes Eestlased koolid muutusid vene keelseteks ja tsensuur, kasvas julgus mõisnikele vastu hakata 4.Too näiteid rahvusliku sisuga ettevõtmistest venestusajal. Mille poolest erinesid need rahvusliku liikumise kõrgaja üritustest? Jakob Hurda rahvaluulekogumine 5.Miks kujunes usuküsimus venestusajal tähtsaks poliitiliseks sündmuseks?
Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA *muusikakultuur peamiselt suuline *noodikiri tekkis 8.-9. saj.,selle tulemusel noodistati vaimulikku muusikat,aga ilmalik levis veel aastaid suuliselt Gregoorius Suur(540-604)--Rooma paavst,kes viis läbi
3)Kehteatati lühikeseks ajaks gregoriuse kalender 14.Iseloomusta Rootsi võimu Põhja-Eestis 1)1696-1697 Tabas suur näljahäda eestimaad 2)Suur sisemigratsioon 3)Rahvaarv kasvas kiiresti 15. kaart1) 1629 kaart2)1560 16. Mis aastal toimus Jarusalemma lahing? 1560 1)1.Võrreles Länmr ümbrtsevate riikidega sisemis nõrk 2.Omavahelised vastuolud(kodus,Liivo rahul poolaga) 3.Sõj nõrkus võrreldes naabr 2)Van-Livmaa ümbr tekkinud 16.saj suured ja tugev keskvõim riigid kes olid valm alustam võitlust ülemvõim päärast 3)Tartmaks oli Moskv tsaaririigi poolt Trtu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivmalt nõutud tribuud mille tasumatajätm peetakse Livsõj peam ajendiks 4)1.moskv suurvürstriik sõjav kasv tekkinud maapuudus 2.väljapääs läänemer 3.liivma nõrkus-liivordu nõrk ja ei suuda kordineeritult tegutseda
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne)
peaministriks, kuna ka kuninga vaated ühtisid Mussolini omadega ei olnud see eriti raske. Mussolini oli "libeda keelega" ta suutis rahvast väga kergesti panna uskuma seda mida ta tahtis. Loodi salapolitsei mis oli väiksem ja koonduslaagrid kus ei olnud päris massilisi tapmisi võrreldes Natsi Saksamaaga või Nõukogude liiduga. Seepärast oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam. Siseriiklik olukord oli keeruline. Valitsus vahetus tihti, keskvõim oli nõrk, koalitsioonid mis kestsid lühikest aega parteivaheliste erimeelsuste tõttu. Mussolini tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. Sõjaka välispoliitika tulemusel vallutati Abesiinia ja Albaania jt. Peale vallutamist kuulutati Itaalia impeeriumiks kellest sai Hitleri Saksamaa liitlane. Millal ja millepärast hakkas Mussolini tegelema poliitikaga? Millisel viisil oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam? Kelle liitlaseks sai Itaalia impeerium pärast sõjakat
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused
välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775. aastal jõustunud kubermanguseadusele. Keskvõim ei seganud esialgu vahele usuasjadesse ega kirikuga seotud kooliküsimustesse. Rüütelkonnal ei olnud enam koolide vastu mingeid kohustusi. Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Karl XII - Rootsi kuningasaastatel 1697–1718
· Rootsi sai reduktsiooniga enda käsutusse Liivimaal 80%, Eestimaal 50% ja Saaremaal 30% maast · Riigi sissetulekud kasvasid renditulust ja provintside valitsemise kulud kaeti tuludest · Balti aadel sai mõisad rendile ja pidi osa tulust riigile loovutama · Liivimaa aadli tugev vastuseis murti aadli omavalitsuse allutamisega kindralkubernerile 11. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? · Balti erikord baltisaksa aadli ja linnade privileegid ning omavalitsus Venemaa koosseisus · Kehtisid endised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir · Vene keskvõim oli huvitatud vallutuste püsimisest kohaliku baltisaksa aadli toetusel · Kohalik aadel sai tagasi Rootsi riigistatud mõisad; aadlimatriklid tagasid poliitilised ja majanduslikud eesõigused 12
puutumatuna. Koos aadliseisuse kaotamisega ning mõju langusega suleti paljud kirikud ja kloostrid. Prantsuse väejuhi Napoleon Bonaparte valimine imperaatoriks oli kindlasti üks tähtsaim etapp revolutsiooni tegevustikus. Sel ajal peeti väga palju vallutussõdu, vabariikliku korda hakati lagundama ning kehtestati taas absoluutne valitsemisviis. Vallutustega kaasnes palju süütuid ohvreid ning ümberkorralduste ja revolutsiooni peale surumine. Nii oli saavutatud tugev keskvõim Euroopas. Siiski võitis Napoleon endale pooldajaid kiriku maade jagamisega ning tsiviilkoodeksi loomisega. Suur Prantsuse Revolutsioon oli verine ja ohvriterohke ,kuid leian, et positiivseid külgi oli tunduvalt rohkem ning kodanikele ja ühiskonnale tehti mitmeid edukaid ümberkorraldusi. Revolutsiooni ajal muutus tõsiselt inimeste ellusuhtumine . Enamikel juhtudel muutus ja arenes rahvas ise ja osadel puhkudel sundisid võimud muudatustele kaasa minema
ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelvalvet 6)Regionaalne valitsemine: Tähtsus: a)on vaja paremaks haldamiseks b)ühtlustada erinevate piirkondade majandust c)tugevdab riiki siseselt d)võimaldab parema inimeste sotsiaalse heaolu Haldusreformi vajalikkus: a)teenused ja töökohad oleksid paremini ühtlustunud, väikesed omavalitsused on jõuetud üksi hakkama saada b)volinike ja ametnike palga arvelt saaks raha kokku hoida Tsentraliseeritud a)I Keskvõim-oma eelarve ja rahva poolt valitud esindus, otsused lähtuvad keskvõimust b)II Regionaaltasand-rahvas ei saa esindajaid valida, vahendajaks ja koordinaatoriks keskvõimu ja kohalike võimude vahel c)III Kohalik tasand-rahvas valib esinduse, oma eelarve, vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses Detsentraliseeritud a)I Keskvõim-rahvas valib esinduse b)II Regionaaltasand-rahva poolt valitud esindus olemas, oma eelarve, rahvas saab
alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Aastal 1950 otsustati Moskvas, et Käbin peab läbi viima märtsipleenumi, millega Nikolai Karotamm ja juunikommunistid oma kohad kaotasid. Tol hetkel tundus Käbin olevat jäik
Meenutuseks: Gorbatsovi ajal algas perestroika ja glasnosti-poliitika. Eesti NSV parteijuht oli sel ajal Karl Vaino. 1970. aastate lõpul - 1980. aastate algul toimus venestamine. 1987 · kevadel algas fosforiidikampaania see oli rahva protest uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki! · augustis loodi MRP-AEG (=Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp) · 23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma. · septembris käidi välja IME-ettepanek (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma)
ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. 3. Millised olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile? Rootsi sai endale 4/5 Liivimaa aladest, Eestimaal 50% ja Saaremaal 30%. Rootsi kuningal õnnestus 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe kehtestada. 4. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. a) kohalik aadel - koostati aadlimatriklid, mis pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade
Mitmemandaadilised ringkonnad. Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus. Riigikogu valmissüsteem · I voor isikumandaat · II voor ringkonnamandaat · III voor kompensatsioonimandaat Eestis valitakse: · Riigikogu · Kohaliku omavalitsuse volikogu · Euroopa Parlament · President Regionaalne ja kohalik valitsemine 3-tasandiline haldussüsteem · Keskvõim · Regionaalvõim · Kohalik võim 2-tasandiline · Keskvõim regionaalvõim on keskvõimu käepikendus · Kohalik võim Eesti haldussüsteem 1. Riik maakond (maavanemad määratakse valitsuse poolt) 2. Linn, vald Kohalik omavalitsus Eestis Iga 4 aasta järel valitakse kohalikel valimistel linna või valla volikogu Valida saavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18-aastased isikud (ka mittekodaniku) Volikogu valib linnapea või vallavanema 3ÜHISKONNAÕPETUS Poliitilised ideoloogiad
Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt vastuvõetavaks tunnistatud ning kehtiv üle maailma. 1.2. Riigisisene õigus ja rahvusvaheline õigus Kui riigisisene õigus keskendub üksikisikutele ja valitsusasutustele, siis rahvusvahelise õiguse eesmärgiks on ekvivalentsete ja suveräänsete riikide omavahelisi suhteid reguleerida. Rahvusvaheline õigus baseerub horisontaalsüsteemil, mis tähendab, et puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ning ülimuslik parlament, tsentraliseeritud valitsus ja kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus. „Riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse peamine erinevus seisneb selles, et esimese kehtestab suveräänne võim legitiimse jõuga, mis suudab tagada seaduste järgimise ja nende rikkujate karistamise, teise puhul aga puudub samasugune üldiselt tunnustatud suveräänne võim ning rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub
· Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine
arenenud riikide hulka. Singapur Lõuna-Korea. Vaesuse põhjused: 1. Transpordigeograafiliselt ebasoodsad piirkonnad.(mägised, sisemaal, transiitjõgedeta 2. Asumine palavvöötmes. 3. Põllumajanduslikud tegurid(kuiv, liiga märg, toidu kiire riknemine) 4. Tervisega seotud tegurid (nakkushaigused: malaaria, kollapalavik) Majandussüsteemid: Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand, majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV Liidus, Kuubas, Põhja-Koreas. Turumajandus: nõudmise ja pakkumise tasakaal, turukonkurents, kasut tehnoloogiaid ja tootmisresursse otstarbekalt. Vabad hinnad ja eraomand, monopolid. Segamajandus: riik sekkub majandusellu, ,,Nähtamatu käsi" on konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel ühiskonnas ressursse paigutab.
Liivlaste vanem Kaupo jõudis järeldusele, et sakslaste vastu ei saa. Vallutajad suutsid naaberrahvaid veelgi rohkem ässitada eestlaste vastu ründama. Balti rahvad olid alati olnud pigem vanuväed kui liitlased, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Mistõttu ei olnud neil ühishuvisid koos ristisõdjatele vastu hakata, pigem taheti üksteisele röövretkede eest kättemaksta. Ühtlasi puudus eestimaalastel maakondadevaheline koostöö ja püsiv keskvõim, kes oleks pannud paika kindla tegevusplaani ning võtnud vastu olulisi otsuseid. Saksamaal aga toimis feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille valitseja sai suunata riigi sõjategevust. Ühiskondlik organiseerimatus Eestimaal andis ristisõdijatele eelise isegi eri maakondi üksteiste vastu välja mängida. (Ühistegevus oleks kindlasti suurendanud eestlaste vastujõudu. )
Teenindus- ja infoühiskond – majandustegevus tugineb teadusuuringutele, tootmine on automatiseeritud, suur tööhõive on teenindussektoris. Unitaarriik – riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi.NT: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Föderatsioon – liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. NT: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid. Demokraatia – õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktatuur – isiku või institutsiooni ebademokraatlik või hirmuvalitsus. Inim- ja kodanikuõigused on piiratud ja enamasti ühe ideoloogia keskne. Ideoloogia – korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi
Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad, vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid
valitsemiskord ning 1988. aastal sai ta Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presidiidiumi esimeheks, kus tal oli senisest veelgi rohkem võimu. Sellele vaatasid viltu aga vanameelsed, kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus ka haledalt läbi, sest majandustõusus asemel tabas riiki majanduskriis. See ajas vana hea kommunisimi pooldajad väga marru, sest juba hakkasid liitvabariigid endale iseseisvust kauplema, keskvõim küll püüdis neid vaikselt maha suruda, kuid nii leebelt ei aidanud see midagi. Levis arusaam, et NSVL on oma aja ära elanud, ning uueks ühenduseks liiduvabariikide vahel saab liiduleping, milles Eesti, Läti, Leedu ja teised nägid Gorbatsovi kavalat võimalust NSVL taastada, ning pidasid paremaks sellega mitte ühineda. Korraldati ka rahvahääletus, kus kolm neljandikku(Eesti, Läti, Leedu jne. boikoteerisid) pooldas NSVL säilimist. Gorbatsov tahtis teha uue hääletuse, et kõik ikka
hasartmängumaksu toetused regionaalsetele investeeringutele 20,0 miljonit krooni Kultuurkapital 17,0 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurifondid 20,0 miljonit krooni EOK ja kultuuriministeeriumi kogutud andmete ja ekspertarvamuste kohaselt mõõdetakse kulutusi spordile suurusjärgus 1,5 miljardit krooni aastas (2005. aasta), sh: riigi keskvõim 300 miljonit krooni, kohalikud omavalitsused 750 miljonit krooni, erasektor ja sponsorid 450 miljonit krooni. 2005. aasta näitel: KOVidelt sporti suunatud raha ~ 750 miljonit krooni, s.o 4,32% KOVi eelarvetest. KOVide spordirahast 48% spordiinvesteeringuteks, 17% spordirajatiste ülalpidamiskuludeks, 20% spordiklubide toetusteks, 8% spordikoolide ülalpidamiseks ja
Monaco, SB) Absoluutne monarhia - monarhi võim piiramatu, tal seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim (nt Saudi Araabia, Vatikan) riigikorralduse vorm - halduslk korralduse vorm/struktuur. Levinud vormid unitaarriik, konföderatsioon, föderatsioon. Unitaarriik - üksainus kõrgema võimu keskus, võib esineda eristaatust v KOV'ga piirkondi (enamik riike) Föderatsioon - liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, keskvõim vastutab välis-, rahandus-, kaitsepoliitika eest (Venemaa, USA, Austraalia, Mehhiko, Saksamaa, India) Konföderatsioon - riikide liit ühiste eesmärkide (välis-, kaitse-, majanduspoliitilised) realiseerimiseks; liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse. eelneb tavaliselt föderaalriigi moodustamisele. (nt Šveits, EL) poliitiline režiim - riigivõimu iseloom; iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud režiimid tänapäeval diktatuur ja demokraatia.
aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid. Gorbatsov püüdis laveerida reformieelsete ja vanameelsete vahel, rõhutades vajadust säilitada sotsialism. Majanduspoliitika kukkus läbi ja riigis süvenes kriis. Riigipöördekatse augustis 1991 Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt tõstatanud enesemääramise küsimuse. Mitmed liiduvabariigid võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool toimusid verised kokkupõrked. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Boriss Jeltsin Riigipöördekatse augustis 1991 Ilmselgeks sai, et Nõukoguse Liit oli oma aja ära elanud. Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Päev enne liidulepingu allkirjastamist püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee.
Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud
N: USA, Venemaa, Indoneesia, Prantsusmaa B) Parlamentaarne vabrariik Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e. Majoritaarne süsteem Seal moodustatakse ühe mandaadilised valimisringkonnad, kus tavaliselt kandideerib 4-6 inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus. Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e
*Absoluutne(Vatikan, Katar, Saudi Araabia)- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui kohtuvõim. Riigikorralduse vormid: 1)UNITAARRIIK(Jaapan, Eesti, Prantsusmaa)- riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. 2)FÖDE-RATSIOON(Saksam, Ameerika Ühendriigid)- liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused. liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. 3)KONFÖDERATSIOON(Euroopa Liit)- riikide liit ühiste, välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb föderatsiooni moodustamisele. Riigikogu struktuur: Riigikogu juhatus on Rk liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees
Milliseid abinõusid kasutati kolhooside loomisel? Alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. Alustati kulakute väljaselgitamist, neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Võimu surve, massiküüditamine. 4. Keda nimetati kulakuks? Talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põlltöömasinaid. 5. Miks oli NSV Liidu keskvõim huvitatud põlevkivitööstuse laiendamisest Eestis? Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 6.Milles seisnes ENSV industrialiseerimine? Võeti vastu määrus, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Piirkonna keskused olid Kohtla-Järve ja Sillamäe. Masina- ja
privileege, justkui riigi riigis (neil oli oma parlament, omavalitsused, sõjavägi jne); suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid olulisi õigusi, näiteks maksude kehtestamise õigust. Henri nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõudnud, kuna üks 6 fanaatiline katoliiklane tappis Henri. Tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Louis XIV absolutism Louis XIV on üks pikaajalisimaid ja ka ilmselt tuntuimaid valitsejaid ajaloos. Louis' tegelik valitsusaeg algas alles 1661. aastal, tema kuningaksoleku 18. aastal, kui 23-aastane kuningas lähikondlaste imestuseks teatas, et hakkab oma riiki ise juhtima. Lühikese ajaga
kapitulatsioonide tähtsust, 19.saj II poolel TÜs ajalooprofessor, uuris Vana-Liivimaa perioodi ja 16.saj lagunemist, diskussioon Juri Samariniga: üksikasjalik arutelu kapitulatsioonide olemuse üle. Tnp-l käsitletakse kapitulatsioone kui valitsuslepingud – kahepoolsed lepingud, pole võrdsed partnerid (kinnitav pool on eelisseisundis). 1795.a Poola jagamisel Kuramaa läks Vene võimu alla sarnase valitsuslepinguga, kus Kuramaa aadel esitas oma seisukohad ja Vene keskvõim oma seisukohad – toimus samamoodi alistumislepingu teel. Soome 1808 võimuvahetus toimus samamoodi valitsuslepingu alusel. Valitsuslepingu institutsioon oli Euroopas laialt levinud. 1710.a oli Vene poolel täielik sõjaline ülekaal, Rootsi poolelt olid üksikud väikesed garnisonid. Miks oli Peeter I vaja sõlmida kapitulatsioone – miks kohalikud seisused said kinnitada privileegid? – 1) Peeter I eesmärk oli Vene Impeeriumi moderniseerimine
Teooriatel polnud aga tegelikkusega mingisugust seost, nende järgimine põhjustas sageli tõsiseid loodus- ja majanduskatastroofe. Ideoloogilise koolituse eest hoolitses 1960ndate alguses asutatud Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool Moskvas, kus õppisid peaasjalikult Kolmandast maailmast pärit üliõpilased. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist muutus osa varem idabloki mõjusfääri kuulunud riike nn paariariikideks (rogue state), mille tugev keskvõim põhines massilistele inimõiguste rikkumisele ja opositsiooni jõhkrale mahasurumisele. Teised riigid langesid aastatepikkustesse sisekonfliktidesse, hakati rääkima ebaõnnestunud kongo Demokraatlik Vabariik jt. Ebaõnnestunud riigi riiklikud struktuurid on hävinud, riik ei suuda garanteerida oma elanike toitlustamist ja rahvas nälgib, riik on haaratud ,,kõigi sõjast kõikide vastu", millega kaasnevad genotsiid jt inimsusevastased kuriteod,
· Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas (Vana-Rooma komme). Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil. · Hipodroomi parteid rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. 532.a Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus. · Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj) · viikingid, Kiievi-Vene (9.-10. saj) · türklased 1071.a Mansiketi lahing-Bütsants kaotab türklastele Väike-Aasia. Keiser palub Euroopalt abi, lükkab käima ristisõjad. Usulised kodusõjad
lõppkokkuvõtteks riigi rahamuresid feodaalid olid vastu haridusalal. lahendada ei suudetud. vähendada. Mille poolest erines nimetatud riikide valitsemine? Täielik absolutism Parlamentaarne monarhia Täielik absolutism Valitsejaks keisrivõim, (kungingal ainuvõim, tihti (parlamendil seadusandlik (Friedrich Wilhelm I tugev keskvõim, valitses riiki ka kuningate võim, kuningal täidesaatev moodustas tohutu sõjaväe omavalitsuslikul tasandil suur ametnikkond) võim) ja selle nimel kogu riik otsustamine puudus toimis)
2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad: Osa üksikisiku tulumaksust Maamaks (?) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED Inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused:
Suur siiditee. Bütsantsil oli ääretult tugev laevastik, väga tugev riik sõjaliselt. Kunai 12 sajandini oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad. Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje. Keiser - piiramatu võim, palju erinevaid tiitleid, kõige üldisem tiitel oli päike, ainukese riigis võis kanda purpurpunast rüüd, teistel oli surmanuhtlusega karistatav, nimetati ka basileuseks, nende võim ei olnud päritav kuni 11. sajandini, selle ajani ise nimetati enda järeltulija. Pidevad atendaadid. 8. sajandil oli Bütsantsil 100 keisrit. Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused
10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4
)) Eeldused: 1) haritlastest juhid 2) pärisorjuse kaotamine 3) talude päriseks ostmine 4) Saksamaa rahvusliku liikumise eeskujuks võtmine 5) eestikeelne kirjasõna (Perno Postimees) Tulemused: Saavutati lõpuks rahvustunne, oma riik, rahva teadvuse tõus. 3. Venestamine Eestis 1882-1917 Venestamine vene keele ja kultuuri pealesurumine (tsaari poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamine.) Keskvõim hakkas reformima Liivi-, Eesti- ja Kuramaa haldus- ja haridussüsteemi. Kubermangud said uued kubernerid. Muudatused: Sakslaste asemel määrati ametisse vene ametnikud Asjaajamis- ja õppekeeleks sai vene keel Talurahvakohtud kaotati Õigeusu pealesurumine ning luterluse allasurumine Suleti liiga iseseisvad või rahvusliku suunaga väljaanded Eesti Kirjameeste Seltsi tegevuse lõpetamine
annaabi.ee 
