1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid.Sisekeskkond:
juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond:
mikrokeskkond ja
makrokeskkond . Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised
mõjurid.
Väliskeskkonna
loovad
peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis
potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste
edu.
Väliskeskkond
jaguneb omakorda kaheks –
mikro - ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond
on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone
võrdselt.
Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik,
sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond.
Organisatsiooni
mikrokeskkond
on
konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente,
tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe.
Rahvusvaheline
keskkond hõlmavad
ülemaailmseid
arengusuundi , sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid
trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine,
keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti
infotehnoloogia areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on
üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale ja äri
rahvusvahelistumine.
Rahvusvahelistumine
on
teatud arengusuunad organisatsiooni kodumaal, naabermaades või
teistes maades, mis organisatsiooni tegevust võivad mõjutada.
Rahvusvahelistumine kui keskkonna
komponent on
paljudele organisatsioonidele väga oluline. See toob juhtidele nii võimalusi
kui raskusi. Mõnedele tähendab see konkurentsi tugevnemist oma maa
turul, teistele võimalust müüa oma tooteid
uutel turgudel .
Majanduslik
keskkond on
seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu
suuruse, inflatsiooni ja rahvusliku koguprodukti muutumisega.
Arengueeldused sõltuvad majandussüsteemist. Majandussüsteem on
hüvede tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Kapitalistlikus
majanduses juhivad majandustegevust turujõud ja tootmisvahendid on
eraomanduses . Majanduses toimuvad muutused tähendavad juhtide jaoks
nii võimalusi kui probleeme. Majanduslik tõus mõjutab nõudlust
ettevõtte toodangule või teenustele, soodustab uute ettevõtete
asutamist. Majanduse allakäik toob mõnedele kaasa
ebaedu .
Majandusliku keskkonna mõju juhtimisele on enamasti prognoosimatu.
Inflatsiooni, tööviljakuse, säästude, tööpuuduse tase, energia
tarbimine jne. muutuvad pidevalt. Juhid peavad pidevalt jälgima
muutusi majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi.
2.
Tööga rahulolu mõiste ja mõjurid.Tööga
rahulolu on
kompleksne termin ja koosneb erinevatest rahulolu
tüüpidest/komponentidest:
- rahulolu vahetu juhiga ,
- tööülesannetega,
- kohastaatusega,
- kolleegidega,
- töövahenditega,
- tööaja ja -kohaga,
- tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne.
Tööga rahulolu
= kõrge töömotivatsioon, püsipersonal.
Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon,
personalivoolavus.
3.
Juhi töö ( juhtimisfunktsioonid ), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist.Juhtimisfunktsioonid:
planeerimine ,
organiseerimine ,
eestvedamine ,
personalijuhtimine , kontrollimine ning
kaasajal on lisatud veel kaks
–
kommunikatsioon
ja
otsustamine.
Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult
seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine
on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub
eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks
vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike
põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises.
Juhtimistasandite
järgi
jagunevad
juhid kolme kategooriasse:
Tippjuhi
ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja
kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine.
Keskastme juhtide
ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade
väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega.
See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine.
Esmatasandi
juhtide
ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise
juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt
tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises.
Juhi
erinevus spetsialistist:
juhil on alati
alluvad – vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses
sisaldub küll sõna „juht“, kuid kelle alluvuses ei tööta
ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid.
4.
S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika.S.
Covey käsitleb
oma
printsiibikeskses
juhtimises eestvedamise
ja isiksusega
seonduvaid protsesse. Covey väidab, et
liidri
kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele.
Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt
mõjutada, olete teie ise. Järelikult on
võimed
teie
kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te
peate omandama tõhusa juhtimise oskused
esmalt iseenda jaoks, tehes
sellega oma
parima investeeringu.
Iseenda
oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks. Pakiline MittepakilineOlulineI tegevusedKriisid , pealepressivad probleemid, tähtajalised
projektid II tegevusedEnnetamine, suhete loomine, uute võimaluste äratundmine, planeerimine
EbaolulineIII tegevusedVahelesegamised, mõned telefonikõned,
vahetud kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus
IV tegevusedTühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, meelelahutused
5.
Strateegiline juhtimise mõisted: missioon , visioon , eesmärk,strateegiline
kavandamine.Missioon
– organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus.
Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt,
reaalselt ja olema
sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab
organisatsioonile luua soodsa
imago ja hoiaku. Missioon võrreldes
eesmärgiga:
- on püsivam ega muutu nii kiiresti,
- sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte .
Peab vastama küsimustele:
Kus asutakse ja millist äri aetakse?
Mida müüakse ja kes on kliendid?
Mis on organisatsiooni kutsumuseks?
Millist ühiskondlikku vajadust rahuldatakse ja kuidas vastutatakse ühiskonna ees?
Visioon
– ambitsioonikas tulevikusoov, kuid
mitte ainult unistus ! Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni
tulevikuideaal, mis on raskesti , kuid reaalselt saavutatav ja
millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks.
Missiooni
ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia
väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises
tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi
põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil
lõppeesmärki saavutada.
6.
Juhi rollid H. Minzbergi järgi.
- Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija -eestvedaja, Sidepidaja
- Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja , Kõneleja
- Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija
7.
Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused.
Administratiivsed
oskused
– juhtimisfunktsioonidega seonduv , uued juhtimisvaldkonnad .
Sotsiaalsed
oskused
– konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, …
Meeskonnatöö
oskused
– grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, …
Enesearendamisoskused
– ajajuhtimine , initsiatiivikus, juhtimise õppimine, …
- Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus;
- Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada;
- Meeskonna- ja koostöö oskused;
- Suhtlemise, sh. kuulamisoskused;
- Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus;
- Otsustus ja vastutusvõime;
- Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne.
8. Juhtimisteooria arengu mõjurid ja peamised teooriate grupid (k.a
millal olid aktuaalsed )
Klassikalised teooriad
Nüüdisaegsed teooriad
1900
1910
1920
1930
1940
1950
1960
1970
1980
1990
2000
Teaduslik juhtimine
Administratiivne ja bürokraatika koolkond
Inimsuhete koolkond
Organisatsiooni-käitumine
Süsteemi koolkond
Olukorraline koolkond
Piirangute teooria ja õppiv organisatsioon
Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma:
1)
Klassikalised
teooriad,
sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik
koolkond.
2)
Neoklassikalised
teooriad,
sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside
koolkond)
3) Kvantitatiivsed teooriad,
sh kvantitatiivne juhtimisteadus , operatsioonide juhtimine ja
infosüsteemidega
juhtimine.
4)
Kaasaegsed
teooriad,
sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
5)
Postmodernistlikud
teooriad
ja teised juhtimise paradigmad .
50-ndail
ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate
käsitlemine in.
Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi
võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi
ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem
või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid
seisukohti. 60-ndate aastate algul olid teooria käsitlejate mõtted
ja jõupingutused suunatud ühtlustatud ja tervikliku teooria
loomisele- aastakümnendi lõpul sai selgeks, et see ei ole
jõukohane, mida ei vääranud mõned ponnistused seitsmekümnendate
algul. Kõigele vaatamata oli antud laiapõhjaline alus
organisatsiooni- ja juhtimisteooria edasiarendamiseks.
Ka
praegu ei ole kadunud juhtimisega tegelevad teadlaste koolkonnad ,
kuid pigem on tegemist lühemat või pikemat aega kestvate
moevooludega, tõmbavad kaasa hulga inimesi.
9.
Eestvedamise ja juhtimise sarnasused ja erinevused
Juhtimine
seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri
loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride
väljatöötamises ning arendamises. Juhindub eelkõige
plaanitäitmisest.
Eestvedamine-
dünaamiline juhtimistegevus , mis motiveerib ja mõjutab järgijate
tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjussuhe,
mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise
õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi
veenmisprotsessi suhtlemise kaudu.
Juhtimine
eestvedamine
Põhisuund
Planeerimine, eelarve ja ressursid . Tähelepanu põhiline
Visioon, strateegia ja pikaajalised eesmärgid. Tähelepanu tulevikule
Põhitegevused
Organiseerimine, vahetu juhtimine ja kontroll. Süsteemide haldamine igapäevane tegevus kindlates piirides
Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste kujundamine. Töötajate arendamine. Piiride vähendamine ja uuendused
Motiveerimine
Ametlik võim, sanktsioonid ja hüvitised töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev töösoorituse parandamine
Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väärtuste ja käitumise muutmine ja ümberkujundamine. Järgijate võimustamine
Isiksuseomadused ja oskused
Emotsionaalne distants , eksperdiks olemine. Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni mõistmine
Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine . Terviklikkus , teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus
Väljundid
Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine . Organisatsiooni stabiilsuse tagamine
Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse tekitamine
Paradigma
Ühetaolisus
Mitmekesisus
Stabiilsus
Muutatused
Konkurents
Koostöö
Asjad
Inimesed ja suhted
Kontroll
Võimustamine
10.
Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi
eeskujumudel)
Põhinesid
eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja
oskuste välja selgitamisel . Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab
õppimise ja harjutamise teel arendada.
Eestvedamiseks olulised
– karismaatilisus, kohanemine , saavutustele orienteeritus,
enesekehtestavus, domineerivus , energilisus, jmt.
Kaasaegsed teooriad on lisanud veel
– loovus , koostöö, sotsiaalne
erksus, empaatia , emotsionaalne intelligentsus , …
Hunt-Laingi eeskujumudel – 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri
omadused ja oskused
360 º
tagasiside uurimise raames
küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta.
Esmalt
hinnati juhtide
kompetentsust (juhid
jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis
käitumist.
Juhtide
kompetentsuse hindamise kriteeriumid:
- Tunnetuslik- kognitiivne kompetentsus
- Isikule orienteerituse kompetentsus
- Esitluse kompetentsus
- Motivatsiooni kompetentsus
Liidri
käitumise hindamise viis peamist muutujat:
- Visioon
- Eristumine
- Väärtused
- Edastamine (kommunikatsioon)
- Puudused
11.
Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad
Juhtimisstiili
ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis
väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd
juhtimise stiilist.
Juhtimise
stiili all
mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide
realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes.
Käitumisteooriad
baseerusid
kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis
järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate
ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni
eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua
mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli.
Juhtimise
ja
eestvedamise
stiil
on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate
suhtes. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi tegutsemislaadi juhi
rolli täitmisel ja püstitatud eesmärkide realiseerimisel, mis
hõlmab juhi käitumisviisi kaastöötajate suhtes.
Motiveerimise
edukus oleneb juhtimisstiilist,
mis
on õiguste ja vastutuse jaotamine ülema ja alluva vahel.
Eestvedamine
ei olene niivõrd liidrist kuivõrd juhtimisstiilist. Juhtimise
ja eestvedamise stiil on
juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate
suhtes. Blake-Mouton’i
juhtimisvõrgustik:
Olenevalt
olukorrast tuleb keskenduda inimestele või olukorrale, faktoreid ei
ole otstarbekas teineteisest eraldada.
Inimesele orienteeritus
9
Klubiline juhtimine
Meeskonna juhtimine
8
7
6
5
Kesktee juhtimine
4
3
2
Vähen-datud juhtimine
Võimukas juhtimine
1
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Toodangule orienteeritus
Tannenbaumi-Schmidti
eestvedamise kontiinum:
Juhikeskne
eestvedamine Alluvakeskne eestvedamine
Liider
autoritaarne
Alluvate
vabaduse ala
Juht teeb otsuse ja teatab sellest
Juht esitleb ideid ja ergutab küsimusi
Juht tutvustab probleemi, saab ettepanekuid , siis otsustab
Juht lubab alluvatel paikapandud piirides tegutseda
Juht müüb otsuse
Juht esitab esialgse otsuse eeldades muudatusi selles
Juht defineerib piirangud, palub grupil otsustada
12.
Situatiivsed eestvedamise teooriad: Evans -House eesmärgi-raja
teooria
Eestvedamise
edukus sõltub olukorrast. Olenevalt situatsioonist tuleb kasutada
erinevaid juhtimisstiile.
Eesmärgi-raja
teooria (M. Evans & R. House & T. Mitchell )
- pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse.
House/Mitchell: eestvedamise 2 funktsiooni:
- Raja selgitus – liider aitab mõista juhtimise iseärasuste (käitumise) hädavajalikkust eesmärkide saavutamisel;
- Tasude suurendamine – liider toetab töötajaid, suurendab tasusid ja pöörab tähelepanu töötajate heaolule, staatusele ja mugavusele.
Töötajate iseloomustus
Eestvedamise stiilid:
Töötajate hoiakud ja käitumine:
a) direktiivne b) toetav c) osalev d) saavutustele orienteeritud
1) tööga rahulolu 2) liidri aktsepteerimine
3) motivatsioon
Keskkonna iseloomustus
13.
Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey - Blanchard ´i käsitlus
P.
Hersey ja K. Blanchard
käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise
stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate
tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle
juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele
küpsusele st. kas järgijad on võimelised,
nõus ja
kindlad
midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid :
Käskimine ehk autokraatne juhtimine
- Müümine ehk selgitamine
- Osalev juhtimine
- Delegeeriv juhtimine
Madal ülesandele ja kõrge suhetele orienteeritus
S3 Osalemine
Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient.
S2 Müümine
S4 Delegeerimine
Madal suhetele ja madal ülesandele orient
S1 Käskimine
Kõrge ülesandele, madal suhetele orient.
Järgijakeskne juhtimine
Liidrikeskne juhtimine
Kõrge
Keskmine
Madal
Järgija valmisolek
R4
R3
R2
R1
On võimeline, nõus, kindel
On võimeline, pole nõus või on ebakindel
Pole võimeline, on nõus või on kindel
Pole võimeline, pole kindel, on ebakindel
14.
Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria
V.
Vroomi ootuste teooria
puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y
teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom -Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga
konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga :
- Töösoorituse tõenäosus (E)
- Tasu saamise tõenäosus (I)
- Tasu saamise tähtsus ja soov (V)
Motivatsioon
= E*I*V
Kriitika:
Tasustamine
sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast; Eeldatakse töötajate
ratsionaalset käitumist.
15.
Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Covey, Handy (lisage ise mõned
nimed veel)
S.
Covey käsitleb
oma printsiibikeskses
juhtimises (principle-centred leadership )
eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et
liidri
kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele.
Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt
mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed
teie
kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te
peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes
sellega oma parima investeeringu. Iseenda
oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks
juhtimiseks ja eestvedamiseks.
C.
Handy väidab,
et organisatsioon peab ennast detsentraliseerima ja väärtustama
koostöövajaduse. Võimu tuleb delegeerida allapoole ning
juhtimiskeskus ei pea asuma organisatsiooni tipus . Edukas tegevus
sõltub kõigi töötajate motiveeritusest. C. Handy käsitleb
inimese juhtimisega seonduvaid aspekte ka ettevõtte ärilistest
eesmärkidest lähtuvalt, mis tagavad nende tõhusa koostöö. Tugev
konkurents sunnib juhte kujundama personali vaid võimekatest ja
tööle pühendunud töötajatest ning rakendama neid võimete piiril . C.
Handy väidab, et tänapäeva töötajatele esitatakse väga kõrgeid
nõudmisi ning eeldatakse, et nad:
·
täidavad korraga mitut ülesannet ja on universaalsed ,
·
on huvitatud protsessidest ja mõjust, mitte aga staatusest ,
·
on sitked, kuid samas ka tundlikud,
· hindavad instinkte ja intuitsiooni, analüüsi ja ratsionaalsust,
·
saavad hakkama vastuoludega,
·
on usaldusväärsed ja arenguvõimelised.
Kuigi
Handy mõistab hukka üksnes ettevõtte huvidest lähtuva töötajate rakendamise ning hoiatab inimesi niisuguse ühekülgse lähenemise
eest, ei leia ta sellele praeguses , üha tiheneva konkurentsiga
maailmas alternatiivi.
16.
Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Goldratt , Edvinsson (lisage ise
mõned nimed veel)
E.
Goldratt näeb
oma piiranguteteoorias
organisatsioonide juhtimise ja arendamise põhitakistusena vananenud
mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest
neid ei võeta omaks ja neile osutatakse tugevat vastupanu, sh ka
ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise
lihtsustamist, soovitades tehnilistesse üksikasjadesse ja keeruliste matemaatiliste algoritmide tasemele mitte laskuda. Senine
juhtimisalane tarkvara oli küll protseduuriliselt suhteliselt
lihtne, kuid keskendas töötajad ühekülgsetele eesmärkidele ja
viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest.
Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate
kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat
otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel.
Ta väidab, et kulumaailma
inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja
lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt
tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni
kitsaskohtadega ehk „pudelikaeltega“, et suurendada süsteemi
läbilaskevõimet ja efektiivsust .
Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede
pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud
kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson
väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka
vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest,
meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest.
17.
Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos
töörahuloluga
-
Autokraatliku
stiili korral
on juht korraldusi andev ja formaalne . Sellise juhi peamised
käitumisviisid on
üksnes
kiita ja karistada . Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ning
pingutavad nii vähe kui võimalik. Selline
-
juht delegeerib vähe, kehtestab palju reegleid ja protseduure, kusjuures ise kontrollib nende täitmist.
Juhtimisstiilid
Korraldusi andev
Osalev
Formaalne
Autokraatlik
Demokraatlik
Isiklik
Autoritaarne
Meeskonda loov
-
Autoritaarse
stiili puhul
on juht küll endiselt korraldusi andev, kuid suhtumine ei ole enam
formaalne, vaid isiklik. Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab
palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel
juhist sõltuvuse tunne.
-
Demokraatlik
juhtimisstiil on
osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud
eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida.
Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja
mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks.
-
Meeskonda loova juhtimisstiili korral
on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest
ning
otsustamisse on kaasatud kogu meeskond .
laissez
faire
- Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik
ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et
inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on
üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse
sünonüümina.
18.
Mõjuvõim: olemus, tüübid, allikad
Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja
protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõimu võib
defineerida kui ühe isiku (grupi) potentsiaalset võimet (jõudu)
mõjutada teisi inimesi (gruppi) täitma ülesandeid või midagi
tegema, mida nad muidu ei teeks . Mõjuvõim on eestvedamise
olulisemaid näitajaid, millest oleneb
eestvedamise ja juhi tegevuse tõhusus.
Jaguneb:
Ametlik võim ja Mitteametlik autoriteet; Põhjendatud – mõjutatavate isikute poolt
aktsepteeritud ja õigeks peetav ja Mittepõhjendatud - mõjutatavate
poolt tajutud ebaõiglase või mittesobilikuna.
Võimu rakendamine ei anna alati oodatud tulemusi
kuna:
- Käsk peab olema mõistetav
- Eeldab mõjutaja ja mõjutatava vahelise suhte olemasolu
- Eeldab käsuliine ja ametlikke kommunikatsioonikanaleid
- Seotud organisatsiooni eesmärkidega
- Tuleb arvestada alluvate huve
- Mõjutatavad peavad olema võimelised käsku täitma
Mõjuvõimu (põhi)allikad (Yukl’i
järgi)
Positsioonivõim: Ametlik,
Sunnivõim, Tasustamisvõim, Infovõim, Töökeskkonna võim.
Isiku mõjuvõim: Eksperdi mõjuvõim, Suhete mõjuvõim, Karisma mõjuvõim
Poliitiline mõjuvõim: Otsustamise mõjuvõim, Koalitsiooni
mõjuvõim, Kaasamise mõjuvõim, Institutsiooni mõjuvõim
Inimeste mõjutamise tulemused:
- Nõustumine – juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks;
- Samastumine – samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiižika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil.
- Internaliseerumine – oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise.
French- Raven ’i mõjuvõimu tüübid:
- Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis);
- Sunnivõim – põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine);
- Kompenseeriv mõjuvõim – põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus);
- Kompetentsuse mõjuvõim – põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine).
- Meeldivuse mõjuvõim – põhineb isiklikul võlul, prestiižil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine).
Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja
usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine.
Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline
kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava
juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks.
19.
Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus
karismaatilisest liidrist
Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate
nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma
on järgijate poolt liidrile omistatud
tunnused, mida järgijad interpreteerivad karismaatiliste omadustena.
Karismaatilise eestvedamise mehhanismid :
- Pakutakse paeluvat tuleviku visiooni;
- Muudetakse järgija nägemust töö iseloomust;
- Arendatakse järgijate seas sügavat kollektiivset identiteeti;
- Suurendatakse individuaalset ja kollektiivset enesetõhusust.
J. Congeri ja R. Kanungo (1987) järgi on
karismaatilisele liidrile omane 7 momenti:
- Visiooni ekstreemsus,
- Kõrge personaalne risk
- Strateegia sundimatus (Use of unconventional strategies)
- Situatsiooni täpne hindamine
- Enesekindluse teadvustamine
- Autoriteedi rakendamine
20.
Järgimine: stiilid, mõjuallikad, strateegiad
Järgimise stiilid Kelley (1997) järgi:
Järgija isiklikud mõjuallikad:
Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad:
- Asukoht
- Info
- Juurdepääs inimestele
JÄRGIMISE STRATEEGIAD:
- Ole liidrile ressursiks – Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist.
- Aita liidril olla hea inimene – Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada.
- Loo suhteid liidriga – kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile.
- Suhtu liidrisse realistlikult – ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi.
21.
D. Goleman : emotsionaalne intelligentsus
Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine
piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide
saavutamise suunas. Emotsionaalse
intelligentsuse komponendid:
Eneseteadvus
- põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest
külgedest (viide SWOT -analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest.
Kõrge eneseteadvusega inimesed ei ole liiga kriitilised ega ka
ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega .
Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad
neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi.
Eneseregulatsioon
- seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside
kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes
kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe
õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus
ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust
organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav
efekt seisneb põhjus-tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid
emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves
organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga
inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis.
Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt
juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte
välistest autasudest (raha, positsioon, … ). Kirg töö enda vastu
ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge
motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus.
Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga
ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad
tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks
ilminguks on lojaalsus ettevõttele.
Empaatia
– hoolikas
järgijate tunnete arvestamine – paralleelselt teiste faktoritega –
intelligentse otsuse tegemise protsessis. Kokkuvõtvalt peab
empaatiale tuginev liider suutma mõista meeskonnaliikmete
emotsionaalset külge personaalselt. Selle tulemusena suudab ta
meeskonda paremini nõustada, mis viib grupi tulemuslikumale
koostööle. See aga on eelduseks ettevõttest huvitatud kliendibaasi
suurenemisele.
Suhtlemisoskus
- sõbralikkus eesmärgiga viia inimesed suunda mida soovitakse.
Arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed lähtuvad ideest , et miski
oluline ei saa tehtud üksinda ja tegelevad võimalusel alati suhete
võrgustiku loomisega erinevatel ühiskonna tasanditel. Neil on
arenenud võime leida ühiseid jooni ja soodustada tagasiside saamist
partnerilt.
22. Tulemusjuhtimine
Tulemusjuhtimine
on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu
personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Selle põhisisu
moodustab kõigi ressursside suunamise tulemuste seisukohast kõige
tähtsamatesse tegutsemisvaldkondadesse, mis kõigi töötajate poolt
omaksvõetuna teeb võimalikuks kokkulepitud tulemuseesmärkide
saavutamise nii kogu ettevõtte kui ka indiviidi seisukohalt võetuna.
Tulemusjuhtimise peaidee seisneb
juhtide tähelepanu koondamises firma tegevuse lõpptulemustele,
millised on nii ärifirma kui ka juhtide tegevuse hindamise
peamisteks kriteeriumiteks.
TJ
protsess:
tulemuste määratlemine;
olukorraline juhtimine;
tulemuste
saavutamise jälgimine ja hindamine
Võtmetulemuste
jaotus:
Ärialased võtmetulemused - planeeritud numbrilised näitajad (käive, müügimaht, turuosa, omahind , rentaablus jmt.)
Funktsionaalsed võtmetulemused - ( kliendikeskne teenindamine, kvaliteet, ettevõtte kultuur, imago, konkurentsis püsimine jmt.)
Tugitulemused - määravad ärialaste tulemuste saavutamise seisukohast kriitiliste ressursside kasutamise efektiivsuse ( head suhted sidusorganisatsioonidega ja huvigruppidega, personali - motiveeritus, oskuste tase, koostöö; juhtimismeetodid).
23.
Tööjaotus: olemus, vajalikkus, põhimõisted
Tööjaotuse
kaudu on võimalik: Määrata
igale töötajale need tööül., mille täitmiseks ta on kõige
pädevam ja vastutusvõimelisem; Kasutada maksimaalselt oma võimeid;
Tõsta töö tegemise meisterlikkust oma töövaldkonnas; Parandada
ja suurendada töötulemusi.
Tööjaotuse
hindamise aspektid: Mil
määral tööjaotus aitab kaasa ev. peaeesmärkide saavutamisele &
maj.näitajate parandamisele. Mil määral tööjaotus mõjutab töö
iseloomu ja rikastab tööd, tõstab töörahulolu, motivatsiooni &
aitab kaasa inimestevaheliste suhete paranemisele &
isiksusearengule.
Tööjaotuse põhimõisted:
Õigused; Kohustused; Vastutus. Õigused
– delegeeritakse! Erinevalt
kohustustest neid ei määrata, vaid antakse!
Aspektid: Mida
teha? Kelle suhtes? Millise iseseisvusastmega?
Kohustused – Kindlaks
määramine seisneb põhiliste tegevusvaldkondade ja toimingute
sõnastamist, mille raames jõutakse eesmärgistatud tulemusteni. NB!
Eeldab tööanalüüsi.NB! Kohustuste
kujundamise põhimõtteline skeem!
Vastutus – Liigid: ühiskondlik-poliitiline; finants -majanduslik;
administratiiv-juriidiline. Vastutuse klassifikatsioon : Kes vastutab? Mille
eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu?
Millises vormis vastutab?
24.
Staabi-liini organisatsioon
- Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel
- Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem
- Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon
Põhimõtted:
- Juhtimise ühtsus
- Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes
- Otsustus- ja erialakompetentside lahusus
- Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi
Eelised:
- Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele;
- Liiniinstantside koormuse vähendamine
- Asjatundlik , süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus
- Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus .
Puudused:
Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead)
Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks
Staap kui võim ilm vastutuseta
Staap kui liini konkurent
Staabitöötajate praktikakaugus
25.
Divisjoniorganisatsioon
Divisjoniorganisatsiooni
puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks:
- objekti- või regiooniprintsiibi alusel,
- üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures.
Iseloomulikud
jooned:
1.
Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote
arendamise,
tootmise
ja turustuse üle.
2.
Divisjonid arendavad oma plaane , mida kooskõlastatakse ettevõtte
juhtkonnaga.
Divisjonide
plaanid on finantskatte aluseks.
3.
Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni
kapitalirentaablus
on tähtsamaid hindamisnäitajaid.
Struktuuritüübi
valiku mõjutegurid:
- Tootmis- ja/või turustusprogrammi heterogeensus ,
- Kasutatav juhtimisstiil,
- Ettevõtte suurus,
- Ettevõtte geograafiline jaotus.
Alaliigid (otsustuskompetentsi ja vastutuse ulatuse alusel):
- Kulukeskusorganisatsioon,
- Kasumikeskusorganisatsioon,
- Investeerimiskeskusorganisatsioon.
Eelised:
- Motivatsioon ja kerge juhitavus,
- Juhi lai tegevusvaldkond ja kiired otsused,
- Ülevaatlik struktuur, osakondade loomine ja likvideerimine on lihtne,
- Lühikesed kommunikatsiooniteed,
- Paindlikkus,
- “Rindelähedus,” mis võimaldab kliendiorientatsiooni.
Puudused:
- Liigne tähelepanu allüksuse eesmärkidel, ettevõtte üldisi eesmärke kõrvale jättes,
- Divisjonide konkurents,
- Koordinatsiooniprobleemid,
- Sünergiaefekti mittekasutamine,
- Suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele,
- Spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus,
- Arvestushinnad kui konfliktivõimalus,
- Ressursside ebaotstarbekas kasutamine.
26.
Maatriksorganisatsioon
Maatriksorganisatsioon
- mitmeliini organisatsioon s.t. liikumised liinidena on nii
horisontaalselt kui vertikaalselt välja joonistatud.
Iseloomulik:
- Spetsialiseerumine dimensioonide järgi,
- Dimensioonide võrdõiguslikkus,
- Kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel.
Omadused:
- Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm,
- Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine,
- Dimensioonijuhtide meeskonnatöö.
Struktuuritüübi
valiku eeldused:
Eelised:
- Paindlikkus ja uuenduslikkus,
- Asjakohased meeskonna otsused,
- Ülevaatlik ja selge koordinatsioon ,
- Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi – võimalus kontsentreeruda mõlemale,
- Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis,
- Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu,
- Tööjõu paindlikum rakendamine,
- Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine.
Puudused:
- Alaline konfliktioht,
- Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents ,
- Ebaselged alluvussuhted,
- Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus – suured administratiivkulud,
- Otsustusprotsessi pikenemine ( ajakulu ),
- Paljude kahtlaste kompromisside oht,
- Ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel.
27.
Meeskonnaorganisatsioon
Meeskond – isikute grupp, kes vajaliku
ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt
lahendab.
Sobib projektide ja ülesannete puhul mis on:
- Suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad;
- Paljusid valdkondi puudutavad
- Nõuavad erialateadmisi
- Esiplaanil on ülesannetevaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus
Meeskonnatöö
rakendamine eeldab järgmiste tegurite arvestamist:
- Ülesande lahendamise liik
- Tähtaeg, ajaplaan
- Meeskonna liikmete suhtumine
- Meeskonna kooseisu puudutava personali voolavus
- Eesmärgipüstitus ja ülesannete sõnastamine
- Meeskonna suurus
- Meeskonna koosseis, sisestruktuur
Maatriksorganisatsioonile
sarnased eelised, kuid väiksemate kuludega .
Eelised:
- Kiired otsused ja otsustamise delegeerimine,
- Lühikesed kommuniaktsiooniteed,
- Kõigi kaastöötajate potentsiaali kasutamine,
- Sünergiaeelised,
- Org. paindlikkuse suurenemine,
- Kaastöötajate enesearendusvõimalused,
- Konflikti minimeerimine otsekontaktide tõttu paljusid kohti puudutavate probleemide juures,
- Motivatsioon,
- Koordineerimiseelised,
- Ettevõtte hea sisekliima .
Puudused:
- Ajakulu,
- Kompromisside oht, pikad diskussioonid,
- Kompetentsi ja vastutuse piiritlematus,
- Vähemuse pingeseisund,
- Üksikute kaastöötajate domineerivus,
- Konfliktid grupis ,
- Informatsiooni kuritarvitamine,
- Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu.
28.
G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest
Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja
organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i
kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed
varieeruvad).
Peamised
kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada:
- individualism -kollektivism
- võimudistants (suur/väike)
- ebakindluse vältimine (suur/väike)
- maskuliinsus-feminiinsus
Individualism
ja kollektivism
- Kultuure
eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed
elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel
suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed
kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse
ja inimese vahel.
Võimudistants
– suur/väike
- Näitab
kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning
millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust. Suure
võimudistantsiga maades on võim koondunud väikese hulga inimeste
kätte, ühiskonnas ebavõrdsus, kõva distsipliin .
Ebakindluse vältimine -
väike/suur - Ebakindluse
vältimine näitab, millises ulatuses ühiskond talub pingeid ja
ebaselgeid olukordi ning kas ta püüab neid situatsioone vältida,
nt. formaalseid struktuure ja seadusi luues ning keskmisest erinevat
käitumist ja mõtteviisi diskrimineerides. Paljudes riikides
peetakse ebakindlust normaalseks nähtuseks, reegleid ja seadusi ei
peeta väga oluliseks. On leitud, et nendes maades, mida iseloomustab
suur ebakindluse vältimise soov, valitseb suurem ärevus ja agressiivsus .
Maskuliinsus
/ Feminiinsus
- Maskuliinses
ühiskonnas on domineerivaks pooleks mehed ning mehelikud väärtused
– edasipüüdlikkus, raha ja asjade väärtustamine. ideaal on iseseisvus ja karjäär. Maskuliinsed jooned – tugevus,
läbilöögivõime, konkurentsivõimelisus, ambitsioonikus.
Feminiinsed
maad
– väärtustatakse elukvaliteeti, keskkonda, oluliseks peetakse
sugudevahelist võrdõiguslikkust. Feminiinsed – kiindumus, kaastunne , võrdsuse püüd, emotsionaalsus. Feminiinsed maad
hindavad elukvaliteeti – nt. Taanis peetakse puhkust väga
oluliseks ning ületunde ei tehta .
Maskuliinsed
maad – Jaapan, Austria, Venetsueela, Itaalia, Šveits, Mehhiko , Iirimaa , Suurbritannia , Saksamaa.
Feminiinsed
– Rootsi, Norra, Holland , Taani, Soome, Tšiili, Portugal , Tai.
Hofstede
kriitika: Uuring on tehtud ühe firma põhjal – IBM-il on tugev
organisatsioonikultuur – see võis tulemusi mõjutada. Uuringust on
välja jäetud endised sotsialistlikud maad
29.
Rahvuskultuuride liigitus Lewise järgi
Kultuure
võib jagada kolme rühma:
Lineaar -aktiivsed
– konkreetsed, ülesande lahendustele orienteeritud,
kõrgeltorganiseeritud planeerijad. Sakslased , šveitslased –
analüüsivad projekti, pühenduvad, lahendavad probleeme lineaarsel
meetodil, s.t. üks probleem korraga, saavutavad enamvähem täiusliku
tulemuse. Saksalased peavad enese edu põhjuseks metoodilist
plaanimist, otsuste tegemine võtab palju aega kuna nad arutavad igat asja pikalt ja põhjalikult.
Multiaktiivsed
– ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud,
jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu
tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest.
Multiaktiivsed inimesed – koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja
räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga
inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega – tulemuseks ärritus.
Kui ei kohanduta, tekivad kriisid.
Reaktiivsed
–
kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele
orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad.
Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad
sellele, formuleerivad oma seisukoha.
Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased . Kuulavad,
segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe.
Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et
selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad
mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste
kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides – kasutatakse nimesid harvem
kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil , ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks,
et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget
enesehinnangut.
30.
E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist,
organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid
Edgar
H. Schein :
Kultuuritasand Teadvustamise määr
TEHISKESKKOND:
Tehnoloogia Nähtav, kuid mitte
Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi
Tajutavad käitumismudelid mõistetav
VÄÄRTUSHINNANGUD:
Määratavad
füüsilises keskkonnas
Määratavad
ainult konsensuse korral Teadvustatud
BAASARUSAAMAD:
Suhe keskkonda
Suhe reaalsusesse (aega ja ruumi) Nähtamatud,
Suhe inimesse alateadlikud väärtushinnangud
Suhe aktiivsusesse
Suhe
inimsuhetesse baasarusaamad
tehiskeskkond
Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja &
integratsiooni-mehhanismid
Schein:
Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas
püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise
integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja
kohanemise?
Nende
küsimuste vastuseid ühendab Schein’i käsitluses mõiste
organisatsioonikultuuri
dimensioonid.
- Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste ahel:
Missiooni ja strateegia loomine seisneb olemasolu õigustuses või eluülesande leidmises.
Missioonist johtuvate eesmärkide ühise arusaama kujundamine.
Vahenditest arusaamine, milles kajastub , kuidas soovitud eesmärkideni jõutakse.
Hindamine ja üldiselt aktsepteeritav arusaam tegevuse tulemuste vastavusest eesmärkidele.
Korrektuur, mis tugineb organisatsiooni liikmete tunnetatud vajadusele muuta neid tegevusi, mis takistavad eesmärkideni jõudmist.
- Sisemise integratsiooni mehhanismid:
Ühise keele ja arusaadava mõistetesüsteemi loomine, milleta grupis eksisteerimine on võimatu.
Grupi piiride määramine, milles selguvad kooslusse kuulumise ja mittekuulumise kriteeriumid.
Mõju ja staatuse jaotamise seaduspärasused, näitamaks kuidas liikmed saavad ja kaotavad mõju teiste üle.
Normide kujundamine lähedus- ja sõprussuhetest arusaamiseks.
Tasude ja karistuste süsteemi määramine.
Ideoloogia ja uskumused.
31.
H. M. Trice´i ja J. M. Beyer´i käsitlus organisatsioonikultuurist,
kultuurivormide kategooriad ja avaldumise vormid
Organisatsioonikultuuri
tunnusjooned:
Kollektiivne Loomult sümboolne
Olemuselt emotsionaalne Dünaamiline
Ajalooliselt
kujunenud Loomult ebatäiuslik
Org.
kultuuri tagajärjed / tulemid:
Kollektiivse ebakindluse juhtimine
Sotsiaalse korrastatuse loomine, mis saavutatakse eelkõige normide konsensuse kaudu.
Järjepidevuse loomine
Identiteet ja üksmeel
Etnotsentrism
– veendumus oma koosluse paremusest
32. Suhtlemine organisatsioonis: kommunikatsiooniprotsessi omadused, info
liikumise mõjutegurid, suhtlemisvõrgustik
- Suhtlemine ja kommunikatsioon. Suhtlemine:
teabevahetus e. kommunikatsioon
inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine
vastastikune mõjutamine
- Kommunikatsiooniprotsessi omadused
1)
suhtluspartnerite vastastikune mõju
2)
kommunikatsioon põhineb reeglitel
3)
kommunikatsioon on isiklik
4)
kommunikatsioon on seerialine
Muutused,
mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: tasandumine,
teravdumine, detailide lisandumine, assimileerumine, oletuse
muutumine kindlaks, detailide kombineerimine tervikuks, sündmuste
järjekorra muutmine, detailide kohandamine , fraaside kohandamine
- Suhtlemiskliima organisatsioonis
Suhtlemiskliima
kirjeldab peamiselt seda, kuidas töötajad tajuvad suhteid ja
suhtlemist organisatsioonis. See on organisatsioonikultuuri osa.
Suhtlemiskliima
koosneb 5 tegurist:
Toetus,
osalev otsustamine, usaldusväärsus, avatus ja siirus, selged
tegevuseesmärgid.
- Info liikumine organisatsioonis
Mõjutegurid:
1) isiksus; 2) võim, staatus ja rollid; 3) info ülekoormus
(Lahendusvõimalused: ignoreerimine, vead, järjekord, filtreerimine,
ümardamine, mitmete kanalite kasutamine, põgenemine)
isoleeritus infost,
osalemisvõimalused
Kommunikatsioon
võib organisatsioonis toimuda 2 võrgustikus: - ametlik; -
mitteametlik
Võrgustikus
eristatakse järgmisi sõnumite suundi:
-
alla ( tegevussuunad, eesmärgid, distsipliin, käsud)
-
üles (küsimine, tagasisside, ettepanekud)
-
horisontaalne e. lateraalne (samal tasandil: probleemide lahendamine, koordineerimine , konfliktide lahendamine, kuulujutud )
Allapoole
suunatud kommunikatsioon
- Kõige
suurem vajadus näib olevat tööga seotud info järele otseselt
ülemuselt ja organisatsiooniga seotud info järele tippjuhtkonnalt.
Ülespoole
suunatud kommunikatsioon
-
Tavaliselt küsimuste esitamise, tagasisside andmise, ettepanekute
tegemise eesmärgil. Sel on positiivne mõju töötajate moraalile ja
hoiakutele. Tähtsus:
1. Näitab
keskkonna vastuvõtlikkust ülevalt alla suunduva kommunikatsiooni
suhtes.
2. Kergendab
otsuste aktsepteerimist, julgustades alluvaid otsustusprotsessis osalema .
3.
Annab tagasisidet ülevalt alla suunduvast kommunikatsioonist
arusaamise kohta.
4.
Julgustab väärtuslike ideede andmist.
Tähtsus
juhtide jaoks:
- võimaldab tunda oma alluvaid
- võimaldab leida väärmõistmisi
- võimaldab näidata esimesi pinge ja raskuste sümptomeid
- võimaldab näidata, kuidas alluvad oma ülemusi näevad
Töötajate
jaoks:
- aitab rahuldada põhilisi vajadusi
- maandab emotsionaalset pinget
Horisontaalne
kommunikatsioon.
- Sageli
seotud ülesande või inimlike eesmärkidega: koordineerimine (nt.
osakonnajuhtide igakuised nõupidamised), probleemi lahendamine (nt.
ühine ajurünnak), konflikti lahendamine (kas osakonna sees või
osakondade vahel), info jagamine (nt. üks osakond annab teisele uusi
andmeid). Horisontaalse kommunikatsiooni sagedust takistavad tegurid:
1)
konkurents, rivaalitsemine
2)
spetsialiseerumine
3)
motivatsiooni puudumine (tasude puudumine)
Mitteametlik
suhtlemine
- Sõltub
ruumilisest korraldusest , isiksustest ja isikute võimetest.
Uuringud on näidanud, et mitteametlik suhtlusvõrk on kiire ( kiireim kanal) ja üllatuslikult ka täpne (80%) ja kannab palju infot.
Mitteametlik suhtlemine on oluline kontaktide loomiseks, annab
tagasisidet töötajate tunnetest, aitab direktiive tõlkida
arusaadavasse keelde. Kõige negatiivsem külg - kuulujuttude levik.
Levivad seda rohkem, mida tähtsam on teema ja mida vähem infot.
33.
Suhtlemine organisatsioonis: suhtlemiskanalid ja nende omadused
Suhtlemiskanalid
Kanali valikul tuleb leida kompromiss kahe näitaja - efektiivsuse ja
mõjususe vahel.
Juhi
jaoks on see sageli dilemmaks: kõige tõhusam kanal on tavaliselt
kõige vähem mõjusam ja vastupidi.
Erinevate
suhtluskanalite omadused ja kulud:
- Kiirus - seotud ajaga , mis kulub ettevalmistuseks, kättetoimetamiseks, arusaamiseks.
- Tagasiside võimalikkus - selle hulk ja kiirus
- Säilitusvõimalus muudab ametlikumaks. Kirjalikud vormid suurendavad ametlikkust
- Kui sõnum on intensiivne (s.t. intensiivseid emotsioone tekitav) või keerukas (kui on vaja keerukaid andmeid esitada suhteliselt struktureeritud vormis), on eelistatumad suhtlusvormid ametlik kiri, hoolikalt ettevalmistatud suuline ettekanne, kirjalik aruanne. Lühike memo ja suuline vestlus ei sobi sel juhul nii hästi.
- Kanali suhtelised kulud - pole kerge arvutada, aga et see mõjutab siiski kasumit, oluline kaalutleda. Kulud mitmesugused - peamiselt töötajate töötasud ja tehnilised kulud (paber, telefon, arvutid , faksid, kopeerimismasinad, jms.)
34.
Suhtlemine organisatsioonis: kiitus ja kriitika
Morrison
ja O'Hearne väitnud, et nii kriitika kui kiituse võib jagada kaheks
tüübiks:
- I. tüübil on tegevusele väike mõju
- II tüüp võib avaldada teatud tingimustel potentsiaalselt positiivset mõju.
Kiitus
1. I tüüp - üldistatud kiitus II tüüp - konkreetse käitumise kiitmine .
2. I tüüp - kiitus oodatud käitumise eest. II tüüp - kiitus
tegevuse eest, mida tehti oodatust paremini.
3. I tüüp - nn. Võileiva süsteem II tüüp – kriitika ja
kiituse lahushoidmine
4. I tüüp - kiitus mingil eesmärgil II tüüp - kiitus lihtsalt tunnustuse pärast
5. I tüüp – kiitus kõrgemate juhtide juuresolekul II tüüp -
kiitus vaid ärateenitult
Laitmine
Sina –vormi vältimine
Põhjuse ja mõju üle arutamine
Nõuandmine
Privaatsus
Töötaja huvide rõhutamine
Suhtlemiskäikudes
Täiskasvanu mina-tasandi kasutamine
35. Suhtekorraldus : olemus, eesmärk, sihtgrupid , korraldamine
Suhtekorraldus
on juhtimisfunktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke
suhteid organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest
sõltub organisatsiooni edu või ebaedu.
Laiemas
mõttes suhtekorraldus – kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärgiks
on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust,
konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide
tegevusprogramme, mis kajastaksid organisatsiooni avalikkuse huve.
Organisatsioonikeskne
lähenemine – PR kui organisatsioonilise suhtlemisprotsessi
organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja
side organisatsiooni ja sihtgruppide vahel.
SUHTEKORRALDUSE
EESMÄRK:
- Informatsiooniline eesmärk – adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil
- Seisukohti puudutav eesmärk – tulemuseks arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine, muutmine
- Käitumuslik – püütakse tekitada harjumusi, suunata käitumist
Peamised
auditooriumid või sihtgrupid:
- meedia
- organisatsiooni liikmed/töötajad
- ühiskond (community)
- valitsus
- investorid
- tarbijad
See,
kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus
konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast,
vajadustest, võimalustest.
Agentuur:
- Võimalik pealiskaudsus (ei tunne organisatsiooni)
- Nõrk organisatsioonisisene suhtekorraldus
- Suuremad kogemused
- Lihtsam öelda välja tõde
Oma PR spetsialist:
- Ei näe organisatsiooni kõrvalt
- Teadmised ja oskused
- Oma inimene ei pruugi autoriteetne olla
Parim variant -
tööle võetakse suhtekorralduse spetsialist, kes oskab teatud töid
ja teenuseid agentuurilt vajadusel sisse osta, s.t. koostöö.
Väiksemate ettevõtete puhul täidab tippjuht sageli ka
suhtekorraldaja funktsioone.
SUHTEKORRALDUSFIRMAD
Suhtekorraldusfirma võib olla spetsialiseerunud
mõnele valdkonnale: (turundusagentuur, meediaagentuur ,
finants-kommunikatsiooni agentuur jne.) või siis pakkuda
täisteenust. Eestis enamasti täisteenust pakkuvad firmad. Eestis
loodi esimesed suhtekorraldusfirmad u. 8 aastat tagasi, 1994.a. lõpus
tuli esimeste seas turule Hill & Knowlton. Praegu arvestatavaid
firmasid alla 10.
Tinglikult võib tegevusvaldkonnad jagada järgmiselt:
1. KORPORATIIVNE KOMMUNIKATSIOON
1.1.
ORGANISATSIOONI SISEKOMMUNIKATSIOON
1.2.
FINANTSKOMMUNIKATSIOON
1.3. SITUATSIOONIJUHTIMINE ( ISSUES MANAGEMENT )
1.4. KRIISIKOMMUNIKATSIOON
2. TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON
3. MEEDIASUHTED
4.
ÜHISKONDLIK-POLIITILINE SUHTEKORRALDUS (Public
Affairs)
Võib eristada organisatsioonisisest
ja -välist
suhtekorraldust.
Sisemist
suhtekorraldust
kasutatakse efektiivsuse parandamiseks organisatsiooni sees.
Eesmärgiks edastada personalile juhtkonna mõtteviis ja töötajatele
suunatud ootused. Firmasisese suhtekorralduse tulemusel peaks tekkima olukord, kus iga firma töötaja esindab igal ajahetkel firmat.
Firmasisene
suhtekorraldus sisaldab:
- Info levikut, teabekorraldust
- Suhtlemist oma töötajatega
- Firmasisest turundust
Sisemise
suhtekorralduse vahendid:
- Töökohtumised, mis toimuvad väikestes gruppides
- Vahendajad – inimesed, kes edastavad töötajatele juhtkonna poolt infot
- Juhtidega kohtumised – mõlemal poolel võimalus esitada küsimusi ja avaldada arvamusi
- Arvamusavaldused – töötajad saavad avaldada oma arvamust kas otsese ülemuse kaudu või anonüümselt
- Videod – suuremates ettevõtetes
- ettevõttesisene ajaleht
Milline
peaks olema suhtekorraldaja?
Suhtekorraldaja
peaks:
- olema väga hea suhtleja, arenenud analüütilise ja strateegilise mõtlemisega.
- tundma psühholoogiat, sotsioloogiat, sotsiaalpsühholoogiat, pedagoogikat, majandust, juhtimist, eetikat.
- tal peavad olema tehnilised teadmised ja võimed arvamusuuringute teostamiseks, meediaga suhtlemiseks, koostööks erinevate sihtrühmadega, publikatsioonide produtseerimiseks (nii kirjalikult kui ka audiovisuaalselt), kõnede ettevalmistamiseks, esitlusteks jne.
- ta peab suutma ennast maksma panna ja olema aus.
Soomes korraldatud uuringus leiti, et kõige
tähtsamateks omadusteks osutusid süstemaatilisus, enesekindlus ,
loovus, innovatiivsus, seltskondlikkus, ekstravertsus , juhtimistahe,
valitsemistahe ning tahe ja oskus inimesi mõjutada. Kaasasündinud
omaduste osa on olulisem kui õpitud teadmistel ja oskustel, kuigi
mõlemad on vajalikud.
36.
Kommunikatsioon meediaga
Suhted
meediaga on suhtekorralduse olulisim valdkond - suhted kirjutava
pressiga, televisiooniga ja raadioga. Suured ettevõtted figureerivad
meedias väga sageli, väikesed ettevõtted peavad aga tõsiselt
pingutama et leida meedias kajastamist.
Meediakanalid:
kirjutav meedia – ajalehed, ajakirjad , uudisteagentuurid
elektrooniline meedia – raadio, TV, internet
Üldised
põhimõtted
- Avalikkusega suhtlemise stiili kujundamisel on esimeseks ülesandeks firma sees selgeks teha, kuidas ajakirjanikku ja meediasse üldse suhtuda. Soovitatakse kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud.
- Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi.
- Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab.
- Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma
- Kui tekib kahtlus , et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused. Ajakirjaniku õigus on otsustada, kui palju ta nendega arvestab .
Kui
firma tahab oma tegemistest teada anda, siis tavalisemad võimalused:
Tavalisemad
pressiteade ja pressikonverents.
37.
Kommunikatsioon kriisisituatsioonis
Kriis
– tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat
keskkonda, mingi organisatsiooni toodet ja teenust ning selle mainet
ja on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kriis – igasugune
situatsioon mis ohustab organisatsiooni reputatsiooni. Tavaliselt kaasneb sellega meedia negatiivne tähelepanu. Iga kriis on unikaalne . Praktikas esineb erinevaid kriisisituatsioone. Näited:
õnnetusjuhtumid, vargused , koondamised, toote kvaliteedi probleemid
jne. Organisatsioonid käituvad kriisis erinevalt – mõned peidavad
“pea liiva alla”, teised tegutsevad – ostavad
meediaväljaannetes aega ja pinda, et oma seisukohti väljendada ning
üritavad olukorda parandada. Meedia on kriisisituatsioonis
võtmeteguriks.
Kriis areneb kiiresti ja ettearvamatult; vajab
erakordselt intensiivset kommunikatsiooni et luua tugevat ja
kauakestvat organisatsioonile soodsat muljet. Levinud on see,
et kriisis keeldutakse kommunikatsioonist. See on viga!
Oluline on igasuguse kriisi juures see et infot antaks võimalikult
kiiresti, võimalikult tõepäraselt ja nii palju kui võimalik.
Informatsiooni vähesus pidurdab kommunikatsiooni ja raskendab
probleemi lahendamist. Võimalikult kiiresti esineda töötajatele ja
pressile avaldusega juhtunu kohta. Halvim on see, kui eitatakse
probleemi - see teeb olukorra ainult halvemaks. Peamine eesmärk
taastada firma maine.
- Mida suurem kriis, seda kauem mäletatakse
- Publiku reaktsioon sõltub firma tegutsemisest (nt. Eitamine tekitab viha)
- Usutakse kolmandat osapoolt või “tunnistajat”. Firma enda esindaja ei mõju usaldusväärselt.
- Kahjustatud reputatsioon mõjutab, kas inimene ostab neid kaupu või mitte.
Selleks
et adekvaatsel käituda, koostatakse kriisikommunikatsiooni programm.
- Proaktiivne kriisikommunikatsioon – stsenaariumide ja mudelite loomine, mis aitavad kriisiolukorras käituda. Käsiraamatud, kriisitreening
- Reaktiivne - konkreetne tegutsemine kriisiolukorras e. sisuline kriisijuhtimine . Operatiivsus! Kiirus!
Kriisi
juhtimise plaan:
- Üldised põhimõtted – mida kaitstakse – kas reputatsiooni? Kaubamärki? Firma üldpõhimõtted kirja! Aitab otsustada tegevuste üle kriisi ajal.
- Nimekiri võimalikest kriisidest. Millised on tõenäolised? (keskkonna kriis, finantskriis , ohutustehnika, tulekahju)
- Moodusta grupp või komitee e. kriisimeeskond. Tavaliselt tippjuhtkond + erinevate valdkondade esindajad. Meeskond otsustab mida antud situatsioonis teha ning kes on need inimesed, kes annavad informatsiooni. Koostada nimekiri nendest inimestest (k.a. telefoninumbrid), et saaksite ajakirjanike kõnesid nendele inimestele edasi suunata.
- Suuremates firmades luuakse kriisi puhul nn. Kriisikomitee, või keskus – ruum kust kriisi juhitakse.
- Võtmeauditooriumid!
- Analüüsi ressursse, mida saab kriisis kasutada
- Meediapoliitika. Loo ettevõtte kommunikatsiooni poliitika! Peab olema juhtide jaoks kirja pandud ja selgitatud ning välja jagatud. Peab olema kirjas, kes töötajatest võib suhelda ja anda infot organisatsioonist väljapoole ning inimesed, kes tegelevad katastroofide või negatiivsete sündmustega. Igat pisiasja ei saa loomulikult kirja panna. Kogu personal peab mõistma, et ainult selleks määratud inimesed võivad anda kriisisituatsioonis selgitusi.
Inimesed
kes on valitud suhtlema meediaga, peavad vastama teatud nõuetele:
- Vaba esinemine kaamerate ees
- Teadmised organisatsioonist
- Võime luua usaldusväärne õhkkond, rahulikkus
Kui ajakirjanikud tahavad küsitleda nt.
töötajaid, siis oleks parim kui te saaksite seda vältida –
intervjuusid peaksid andma ikkagi selleks volitatud isikud. Kui
te suudate kontrollida intervjuude andmise protsessi, siis hoiate
kriisikommunikatsiooni kontrolli all. Samas on muidugi ajakirjanikel
õigus küsitleda kõiki.
- Kirjalike materjalide olemasolu – taustainfo ettevõttest.
- Loo ettevõttes avatud kommunikatsiooni süsteem, s.t. et toimiks dialoog erinevate osakondade vahel.
38.
Juhtimissuhtluse olulisemad 6 intervjuutüüpi
Probleemilahendusintervjuu - Intervjueerija peaks looma sõbraliku võrdsete positsioonidega õhkkonna. Ei tohiks vaielda ega anda nõuandeid. Protseduurireeglid:
Püstita probleem, mitte lahendus
Määratle peamised faktid
Näita, missuguste tingimustesse peaks jõudma probleemi lahendades
Nimeta takistused eesmärkideni jõudmiseks
Nimeta võimalikud lahendused, s.t. piirangute kõrvaldamise võimalused, ilma hinnangu andmiseta!
Leppige kokku, missugused on olulised kriteeriumid parima lahenduse valimiseks
Arutage lahendusvõimalusi
Valige parimad lahendused
Leppige kokku täideviimisprogramm (kes, mida, millal , kuidas teeb; tagasisside, jälgimisvormid; võimalikud takistused ja kuidas neid vältida või neist üle saada)
Hindamisintervjuu - Eesmärgiks on selgitada ootusi ja eesmärke ning anda hinnanguid. Väga oluline on toetav kliima. Alati ei saa selline intervjuu olla meeldiv. Ka ebameeldivatest teemadest tuleb rääkida. Oluline on jääda konkreetseks ja kritiseerida vaid teatud töist käitumist. Kõige kasulikum info on reaalsete töötulemuste võrdlemine ideaalsete või oodatud tulemustega. Protsessi käik:
Inimese enda arvamus oma töö kohta
Aus kiitmine ja kriitika
Töötaja ise määratleb parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid
Juhipoolne kokkuvõte arutelust
Töötaja julgustamine, toetamine
Distsiplinaarintervjuu - Eesmärk: muuta ebasobivat käitumist. Kliima kujundamisel pole vaja vähendada ärevust ega võrdsustada mitteverbaalseid võimupositsioone, kuid vestlus peaks olema asjalik , mitteemotsionaalne ja kindlasti privaatne . Üks läbiviimisvõimalus:
Öelda detailselt, mida inimene valesti tegi.
Öelda korrarikkujale, kuidas juht end selle pärast tunneb.
Pidada mõned sekundid vaikust, et lasta korrarikkujal tunda, kuidas juht end tunneb.
Toetus inimesele
Tuletada inimesele meelde, kui palju organisatsioon teda hindab.
Kinnitada, et juht mõtleb inimesest hästi, kuid mitte sellest käitumisest.
Kinnitada, et kui karistus on läbi, siis see unustatakse.
Juht ei tohiks taganeda, kui tal on õigus olnud. Kui karistus on
välja mõeldud ja välja öeldud ning juht peab seda õigeks, ei
tohiks oma otsust enam muuta.
Kaebusintervjuu - Eesmärgiks on anda alluvatele võimalus kaevata oma probleemidest. Et see on varane hoiatus võimalikest tõsisematest organisatsiooni probleemidest, peaksid juhid seda võtma kui väärtuslikku infosaamisvõimalust, mitte kui isiklikku rünnakut. Kliima ja protsess. Staatuse- ja võimuerinevused võivad selle intervjuu teha alluvate jaoks raskeks:
-
loo sundimatu õhkkond,
-
võimalus oma arvamuse väljaütlemiseks anda mõlemale poolele,
-
säilitada probleemilahendusmeeleolu (Täiskasvanu tasandil!).
Kõige suuremaks takistuseks ongi laskumine emotsioonidesse.
Lahkumisintervjuud – Sageli seda ettevõtetes ei tehta, ehkki nii mõnelgi juhul annaks see väärtuslikku infot – nii tagasisidet organisatsioonis toimuvast kui ka teavet tööturutingimuste kohta (palgatingimused, karjäärivõimalused, soodustused jms.) Ideaalkliima võtmesõnaks on vastuvõtlikkus (uuri detaile, näiteid ja üldmuljeid!). Oluline on ka intervjuu ajastatus. See peaks toimuma inimese tööloleku viimastel päevadel, kuid mitte kõige viimasel. Täna inimest! Takistused:
Lahkujal võivad tekkida kahtlused, miks tema mõtete ja tunnete vastu veel huvi tuntakse ning muutub umbusklikuks.
Lahkuja soovib oma endiselt tööandjalt soovitust.
Lahkuja soovib jätta nn. jala ukse vahele.
Värbamisintervjuud - Kliima peaks olema sõbralik, veidi ametlik.Kandidaadid peaksid tegema korraliku kodutöö, uurides välja,
- e/v tooted teenused
- tüüpiline karjäärirada
- e/v ajalugu ja tulevik
- isikliku arengu võimalused orgis
- ligikaudne palk, mida oleks realistlik oodata
- ettevõtte olukord turul
Selline
info võimaldab kandidaatidel luua üsna täpsed ootused. Selle
infoga seoses võiks ette valmistada mõned küsimused intervjuuks.
39.
Läbirääkimised: ettevalmistus
Kõikidele
läbirääkimiste olukordadele on omased järgmised tunnusjooned:
Kahe või enama osapoole huvide vahel on konflikt, mis tähendab, et ühe poole tahe ei pruugi ilmtingimata kokku langeda teise tahtega, ning osapooled peavad konflikti lahendamiseks võimalusi otsima.
Selle otsuste tegemiseks pole selget või kindlaksmääratud meetodit või protseduuri.
Osapooled tahavad vähemalt hetkel leida kokkulepet ega lähe avalikult vastuollu, ei sunni teist poolt alla andma, ei katkesta suhteid ega pöördu küsimuse lahendamiseks kõrgema instantsi poole.
Läbirääkimiste
protsessi võib jagada 4 ossa :
Ettevalmistus
- Analüüs – oluline info kogumine
- Kavandamine – määratakse prioriteedid (mis on oluline, kus saaks järele anda) ja vastavalt strateegiad
Arutelu
Pooled
vahetavad infot. Võib eristada: ava-, kesk- ja lõppmäng.
Kokkuvõte - sõnastatakse järeldused, kasud edaspidiseks
ETTEVALMISTUS
1.
Eesmärkide püstitamine - Ehkki erinevates valdkondades on eesmärgid
väga erinevad, võib kõiki neid üldistatult nimetada kui osalejate
1 või enama vajaduse rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust:
mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda
kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata.
Kui
eesmärgid on püstitatud jäigalt, võib see viia läbirääkimiste
katkemiseni. Suur surve vastasele võib kaasa tuua
vastandreaktsiooni. Tuleks kindlasti vältida
teise nurka surumist.
Teine pool lihtsalt hakkab end kaitsma, kas siis kaudselt või
otseselt vastu rünnates. Esimene õppetund, mida peaks läbirääkija
omandama, on oskus peatuda. Läbirääkimised toimuvad teatud
kriitilise punktini, mille järel reaktsioon vastuseks osutatud
survele muutub kontrollimatuks ja hävitavaks. Kõik
osalejad peaksid läbirääkimistest väljuma nii, et mõned nende
vajadustest oleksid rahuldatud.
2.
Info teise poole kohta - Kui võimalik, tuleks samu küsimusi küsida
ka teise poole kohta – mida nemad tahavad saavutada ja miks? Teise
poole kohta tuleks teada saada, niipalju kui võimalik:
Kas
ta on sõltumatu või mõne meeskonna liige?
Kas
ta on volitatud tegema otsuseid või ta peab kelleltki luba küsima?
Mis
tüüpi inimene ta on? Kui kogenud on ta läbirääkijana?
Mis
tüüpi lähenemine annaks kõige paremad tulemused?
Missugused
on tõenäolised teise poole huvid ja missuguses
prioriteedijärjestuses?
Missugust tüüpi käitumist võib teiselt poolelt oodata?
Uuring
organisatsiooni kohta: mida tähtsamad läbirääkimised, seda
vajaliku detailsem info.
Minevik :
eelmised läbirääkimised, tehingute tulemused, kohtuprotsessid ,
oluline analüüsida põhjusi – aitab välja selgitada, millised on
organisatsiooni vajadused. Kui oskate arvata, missugused on teise
poole vajadused, annab see hea
eelise.
Hea,
kui saaks infot ka varasematelt läbirääkimistelt - kui
järeleandlik ta oli, kui emotsionaalne.
Infoallikad: eelarved ja finantsplaanid, publikatsioonid ja ettekanded,
pressiteated, reklaam , mitmesugused avalikud agentuurid , osalejate
jutud ja trükiavaldused
Vaja
uurida läbirääkimiste kombeid
– vaja koguda infot, mis aitab ette näha läbirääkimiste
strateegiat:
- kas pettuse või valeinfo andmise eest võib määrata mingi karistuse või trahvi
- kas läbirääkimistes on eristatud kõik pooled, kes on huvitatud läbirääkimiste lõpptulemustest
- kas kellelgi on pandud ajalised piirangud?
- kes tahaks säilitada endist seisundit ja kes tahab läbi viia muutusi
- kuidas saavad pooled hakkama siis, kui läbirääkimised lähevad ummikusse (PALK – parim alternatiiv läbirääkimiste kokkuleppele)
- missugused on sidevahendid poolte vahel
- mitut küsimust arutatakse samaaegselt
Positsioonide
ja huvide väljaselgitamine - Oluline
on keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. Ühe konkreetse huvi
rahuldamiseks eksisteerib tavaliselt mitu võimalust. Loobudes
positsioonidele mõtlemisest ja keskendudes huvidele nende taga võib
kergemini leida alternatiive, mis mõlema huvidele vastaksid
(vastandlike positsioonide taga võivad olla nii ühesugused kui
vastandlikud huvid). Kõige tugevamad huvid on põhilised inimlikud
vajadused (julgeolek, majanduslik heaolu, kuuluvustunne, tunnustus,
võimalus oma elu juhtida).
Hea
oleks, kui suudaks leiutada valikuvõimalusi vastastikuse kasu
huvides. Mõnikord on olukord nn.
“võit-kaotus” situatsioon
(kas anda asi mulle või sulle). Hea oleks, kui saaks otsida
mõlemapoolset tulu. Üks võimalus – ajurünnaku korraldamine enne
läbirääkimisi. Halva tehingu eest kaitstakse end sageli
piirmääraga. See on küll hea kaitse, aga teeb samas ka
läbirääkijad jäigemaks. PALK näitab, missuguseid pakkumisi ei
tohi vastu võtta ja ka missuguseid pakkumisi ei tohi tagasi lükata.
Mida parem PALK, seda tugevam on läbirääkija positsioon. Eelkõige
määrab positsiooni tugevuse see, kuivõrd meeldiv on talle
kokkuleppele mittejõudmine (nt. palgaläbirääkimised, kui on veel
mitu pakkumist). Mida suurem on valmisolek läbirääkimisi
katkestada, seda suurem on võimalus oma huve esitada. Kui mõlemal
poolel on hea PALK, võib olla parim läbirääkimise tulemus hoopis
katkestada läbirääkimised.
3.
Osalejate valik - Ettevalmistuse ulatus ja läbirääkimisi pidavas
meeskonnas osalejate arv ja spetsialiseeritus sõltub läbirääkimiste
tähtsusest, eesseisvatest raskustest ja aja olemasolust. Vajaliku
liikmete arvu määramisel 2 lähenemist: Esimese järgi tekitab
palju inimesi meeskonnas raskusi,
mida saab ära kasutada teine pool. Ta võib provotseerida
lahkhelisid teise poole meeskonnas, nt. pakkudes meeskonnaliikmetele
välja võimaluse rääkida kõikide küsimuste kohta kohe, kui need
tekivad. Kui mõni meeskonnaliige ei suuda vajalikul hetkel vaikida,
võivad läbirääkimised muutuda kaoseks.
Teise
lähenemise järgi peaks läbirääkimiste meeskonnas olema vähemalt
niisama palju liikmeid kui vastasmeeskonnas – tasakaaluprintsiip.
Üksikesindaja
eelised:
- pole võimalik suunata küsimusi meeskonna nõrgematele liikmetele või tekitada meeskonnas erimeelsusi.
- kogu vastutus lasub ühel inimesel
- erimeelsuste tõttu nõrgenevad esitatud positsioonid
- kindlustatakse võimalus võtta otsus vastu kohapeal (otsused teatud järeleandmisest tegemiseks või saavutada järeleandmisi oponendilt)
Meeskond
võib jälle saavutada paremaid tulemusi, kuna:
- meeskonnaliikmetel erinev spetsialiseeritus, võivad üksteist täiendada- parandada
- võimalus kaaluda plaane-arvamusi
- võimalik esitada vastaspoolele laiemat opositsiooni
Erinevatel
liikmetel erinevad rollid ja ülesanded: juht, märkmete tegija,
segamistega tegeleja, konfliktitehnikatega tegeleja, läbirääkimiste
tempo kontrollija, jne.
Mõnikord
tehakse ka nii, et üks meeskond peab läbirääkimisi ühes
valdkonnas ja seejärel tuleb teine meeskond.
4.
Kohtumiste koht - Kas tasub organiseerida kohtumist enda kontoris või
vastaspoole juures?
Kui kohtumine toimub teie pinnal, siis on teil järgmised eelised:
- võimalik omandada nõusolek kõrgemalt juhtkonnalt küsimustes, mida te varem ette ei näinud
- see ei anna vastaspoolele võimalust läbirääkimisi ennetähtaegselt lõpetada ja ära minna – seda võivad nad teha omaenda kontoris olles
- te võite tegeleda ka teiste asjadega ja omada käepärast isiklikke vahendeid
- see annab teile psühholoogilise eelise
- hoiab kokku aega ja sõiduraha
Ka
vastaspoole territooriumil olemisel omad eelised:
- võimalik muudest asjadest täielikult välja lülitada ja keskenduda vaid läbirääkimistele
- võimalik endale/kinni hoida infot, väites, et see praegu teil puudub
- võimalik minna kellegi juurde oponendi kõrgemast juhtkonnast
- vastuvõtmise vaev lasub oponendil ja oponent pole vaba oma teistest kohustustest
- Kui kumbki neist alternatiividest pole sobilikud , võib kohtuda neutraalsel pinnal. Sel juhul on mõlemad pooled võrdsetes situatsioonides.
Kokkuvõte
– läbirääkimiste ettevalmistamisel on oluline: tunda iseennast ,
tunda oma vastast, tunda läbirääkimiste kombeid (ausus, usaldus,
osalejad), läbi mõelda logistika (koht, kestus, keel), selgitada
välja taotluste tase (kui palju küsida, et vastaspoolt mitte ära
ehmatada, jms.)
40.
Läbirääkimised: kohtumine
Arutelu
etapid - Erinevad autorid on toonud erineva arvu etappe . Peamiselt
võib eristada:
- tegevusvaldkonna ja päevakorra määratlemine
- nõudmiste ja pakkumiste väljatoomine (avamäng)
- erinevuste vähendamine (keskmäng)
- lõplik kauplemine (lõppmäng)
Ettevalmistus
ja läbirääkimiste avamine .
- Füüsilised tingimused
ruumis
( valgustus ,
ruumi kujundus,
istumine ).
Toolid
peaksid olema mugavad , ent mitte nii mugavad, et uinutada osalejaid,
kuid ka mitte nii ebamugavad, et osalejad sooviksid neilt varem
lahkuda kui vajalik.
Käepärast
peaksid olema vajalikud visuaalse
demonstreerimise vahendid, ja ka mitmesugused näksid, joogid.
Läbirääkimiste
päevakord - Päevakorra võib esitada üks osapooltest või
valmistavad selle ette mõlemad pooled või võib kumbki pool ette
valmistada 2 päevakorda: üldise ja detailse. Päevakorral on
läbirääkimistes nii strateegiline kui taktikaline roll. Paljud
läbirääkimised on piiratud päevakorraga, baseerudes trükitud
blanketil, lepingul, rendikokkuleppel või lihtsalt küsimuste
kronoloogilised loetelul – üldiselt peaks seda vältima!
Olulisemad küsimused esmalt! Teisejärgulised küsimused esmalt!
Mõnikord
organiseerivad inimesed asja ka teisiti. Selle asemel, et
klassifitseerida kõik punktid esma -ja teisejärgulisteks, loovad nad
alguses rühma tingimusi või punkte, milles nende arvates võib
kokku leppida.
Kokkuleppinuna paluvad nad siis järeleandmisi küsimustes, mille
suhtes otsivad nõusolekut.
On
ka selliseid läbirääkijaid, kes jagavad kõik küsimused
sellisteks, mis puudutavad
raha
ja sellisteks, mis mitte. Nad proovivad esmalt lahendada
mitterahalisi küsimusi.
Kauplemisvõim.
- See, kuidas võimu teise poolt tajutakse ja kasutatakse, võib
mõjutada oluliselt läbirääkimiste tulemusi. Suhteline võim – kummagi poole sõltuvus teisest. Sõltuvus võib olla ühepoolne,
vastastikune või ka puududa . Vastastikku sõltuvuses olevate poolte
puhul on situatsioonides nii koostöö
kui võistlemismomente.
Läbirääkimistel
on osapooled sageli vastastikuses
sõltuvuses.
See teeb olukorra keerulisemaks. Kui ollakse teisest poolest
sõltumatu, võib valida suhteliselt distantseerunud ja ükskõikse suhtumise . Kui aga teisest sõltutakse, tuleb aktsepteerida teise
nõudmisi ja end nendega kohandada . (nt. tööandja - töövõtja).
Osapoolte
vastastikuse sõltuvuse struktuur paneb paika läbirääkimiste
võimalike tulemuste skaala ja määrab, missugune strateegia ja taktika on läbirääkimistel sobiv. Kui nt. situatsioonist tingituna
on läbirääkimistel kindlasti üks pool “võitja” ja teine
“kaotaja” – s.t. et mida rohkem üks osapool võidab, seda
rohkem teine kaotab – keskendutakse lõplike tulemuste jaotamisele.
Nii otsustatakse nt. suuremate ostutehingute hind. Kuid teist tüüpi
vastastikuse sõltuvuse puhul võivad võita läbirääkimistel
mõlemad pooled, s.t. leidub lahendusi, mis lubavad kõigil võita.
See, kas läbirääkimistel on tegemist nn
jaotava või liitva situatsiooniga,
mõjutab üsna oluliselt vastastikuste suhete olemust, läbirääkimiste
pidamise viisi ja läbirääkimiste tulemusi.
Kauplemine
– kunagi ei tohiks anda midagi mitte millegi eest.
Ideaalse kauplemise korral annate seda, mis teisele poolele
väärtuslik, aga teile odav ja saate seda, mis odav teisele poolele,
teile aga väärtuslik. Mõlemad pooled saavad rahuldada oma
vajadusi, ilma et see põhjustaks teisele poolele tohutuid kulutusi.
Läbirääkimiste
algus
- Pole rangeid reegleid, välja on pakutud mitmeid erinevaid
lähenemisi:
- Mõned soovitavad alustada asjasse täiesti mittepuutuva küsimusega
- Teised soovitavad rääkida alustuseks mõni naljakas lugu, mis aitaks pinget maha võtta.
- Kolmandad arvavad , et alguses tuleks esitada mõned üksikud läbirääkimiste läbiviimise printsiibid : nt. teatada, missugune saab olema teie suhtumine ja kuidas te hakkate ära kuulama ja hindama kõiki alternatiive ja ettepanekuid.
Lisaks
sellele võib näidata igasuguseid eeliseid , mida oponent võib saada
teiega tegemist tehes. Läbirääkimised tuleb muuta teisele poolele
nii meeldivateks ja kergeteks kui võimalik - näidata võimalikult
häid tagajärgi tehtud kokkulepetele ja samas lasta teisel poolel
tunda, et nad on tublit tööd teinud. Oluline teha märkmeid.
Oluline väärtustada ajakava ja sellest kinnipidamist. Paljud
läbirääkimised organisatsioonide sees kestavad liiga kaua, kuna
pole kindlaks määratud tähtaegu. Atmosfäär peaks olema
teine-teist austav – see soodustab produktiivsemate lahenduste
vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata. Peab jälgima asjade käiku
ja vajadusel muutma oma positsiooni ja strateegiat.
Positsioonide
avamine
- See, millal oma positsioonidest räägitakse, sõltub suuresti
oponendist. Kergem on läbi rääkida kogenud oponendiga. Oma
minimaalseid
nõudmisi ei tasu avaldada liiga vara,
kui oponendi jaoks on oluline maine, s.t. kui ta muretseb
ümbritsevate reaktsiooni pärast selle kohta, kui hästi ja sitkelt
ta läbirääkimisi peab või kui ta peab läbirääkimiste tulemused
oma ülemustele ette näitama. Kui te avate oma nõudmised liiga
kiiresti, võib oponent seda tõlgendada liigse kiirustamisena.. On
parem lasta teisel poolel tunda, et ta töötas nagu vaja, et viia
teid teie positsioonini. Parem on anda infot mitte korraga, vaid
järk-järgult.
Pakkumiste
taktika
– Pakkumised põhinevad olemasoleval infol, sellel, kuidas me
hindame teist poolt inimestena ja meie taju või hinnang positiivse
tulemuse tähtsusele teise poole jaoks. Me võime teha suuri või
väikesi pakkumisi. Kõrge panuse eelis - te võitegi selle
saavutada. See teatab teisele poolele, palju te tahate, aga jätab
siiski manööverdusruumi. Siiski on alati risk pakkuda liiga palju,
nii et teine pool lihtsalt lahkub.
Väike
pakkumine võib viia kiire kokkuleppeni. Teine pool tunneb koostööd,
kuna tajub pakkumist realistlikuna (nende poolelt vaadates). Kuid kui
on pakutud vähe, on pakkujal väga raske oma pakkumist suurendada ja
meeskonnaliikmed võivad tunda, et neid on maha müüdud. Niiviisi
jätate endale väga vähe liikumisruumi. Seepärast
on kõige parem, kui avapakkumine tehakse kõrge, kuid mitte kõrgem,
kui ratsionaalselt kaitsta suudetakse.
Avamäng
– esitatakse suuremaid pakkumisi, kui tegelikult saada tahetakse.
Keskmäng
– tüüpiline võte – kõrgemale võimule osutamine, võetakse
aega maha
Lõppmäng
– antakse lubadusi juurde
Võetakse
lubadusi tagasi, avardatakse läbirääkimiste valdkonda (võib-olla
on mõni teine valdkond, mille võimalik kokku leppida). Pakkumiste
tegemine selgitab erinevusi 2 poole seisukohtades ja annab aluse,
kust edasi minna erinevuste lahendamiseks. Kasutatav taktika võib
olla teatud detailidele keskendumine või kauplemine 1 punkt teise
vastu või liikuda edasi nö. laia rindega. Alati on oluline
määratleda ka ühis-seisukohad, mitte ainult lahkarvamused. Kuidas
peaks protsessi kulgu kontrollima:
- Ülevaate tegemine – kuhu me oleme jõudnud võrreldes alguses seatud eesmärkidega
- Probleemide selgitamine – kindlustada, et kõik oleksid teadlikud tõelistest erinevustest
- Näita nõusolekut – hoida koostöökliimat, tunnustades või nõustudes teise poole punktidega
- Kokkuvõtte tegemine – milles oleme siis kokku leppinud? Kuidas me nüüd tunneme?
On
väga hea, kui läbirääkijad saavad kasutada pakkumiste hindamiseks
objektiivseid erapooletuid kriteeriume – nendega on pooltel
lihtsam nõustuda. Nt. varasemad pretsedendid, teaduslikud hinnangud ,
kulud, efektiivsus, jne. Mõnikord kasutatakse ka eksperti kolmanda erapooletu osapoolena. Isikutevahelised suhted. Igal läbirääkijal
on 2 liiki huvid: asja
sisu ja suhted.
Enamus läbirääkimisi peetakse jätkuvate suhete kontekstis, kus
iga läbirääkimist on vaja edasi viia nii, et see pigem soodustaks
kui takistaks tulevikusuhteid ja tulevasi läbirääkimisi. Probleemi
teine põhjus – tajuprobleem. Teeme järeldusi oma taju põhjal.
Läbirääkimistel tuleb meeles pidada, et meie ja vastaspool tajud võivad olla radikaalsed erinevad.
Seepärast
ei maksaks kunagi vaenulikuna tajutud märkustele vastata selgelt
vaenulike kommentaaridega. Kõige parem – vabandada. (Nt. mul on
kahju, et meil näib olevat raskusi selle punkti juures. Ma tean, et
meil on head põhjendused oma seisukohtadele. Püüame vaadata asjale
teise nurga alt. Mul on raske teie seisukohta näha. Kas te ei
selgitaks mulle seda veelkord ? Ma luban mitte vahele segada, enne kui
olete lõpetanud.) Üks tähtsamaid oskusi läbirääkimistel on
võime
näha olukorda vastaspoole silmade läbi.
Kindlasti peaks mõtlema ka sellele, missugused on teise poole emotsioonid kõnealuste küsimustega seoses.
Soovitused
läbirääkijale: Ärge
süüdistage
oma probleemis teist poolt, isegi kui teile tundub et teine pool on
asjas vastutav (vastasel korral tõmbub teine pool
kaitsepositsioonile ega nõustu enam millegagi). Hea rääkida oma
probleemist ja siis küsida nõu. Selle asemel, et öelda, et ma pole
rahul teie tööga”, rääkige probleemist – andke nõu, mida me
peame
nüüd tegema? Kuidas me
tekkinud olukorra lahendame ?
Meie
vorm võimaldab teisel poolel tulemuses osaleda – oma mõtteid
aktsepteeritakse kergemini. Et teist poolt tõsiselt kaasata, tuleb
seda teha varakult – küsige nõu, tunnustage ideede andmist.
2.
Teisele
poolele tuleb anda võimalus “aur välja lasta”. See võib hilisema asjaliku jutu kergemaks muuta. Seega vastasele
pealehüppamise asemel, võib valida enesekontrolli, istuda rahulikult ja lasta tal oma hädad teie peale välja valada.
Aeg-ajalt võib paluda rahulikult tal jätkata.
3.
Kasutage sümboolseid žeste heade suhete rõhutamiseks –
käepigistus, kahetsusväljendus (mul on väga kahju, et neil on
selline probleem/ olukord tekkinud), ühine lõuna jne.
Läbirääkimistel
on sageli raske teist poolt kogu aeg pingsalt kuulata. Arusaamatuste
vältimiseks tasuks aeg-ajalt täpsustada – “Kas ma sain teist
õigesti aru…”, “Kas te palun korrake veelkord, mida te
mõtlesite…” Teise poole mõtet korrates sõnastage nende
seisukoht positiivselt. Heade suhete demonstreerimiseks soovitatakse
minna läbirääkimistele
veidi varem ja mitte lahkuda koheselt pärast
läbirääkimiste lõppu. Läbirääkimiste edukus on seotud ka
mittemateriaalse küljega. Mittemateriaalsete tegurite all peetakse
silmas sügavamat psühholoogilist motivatsiooni, mis võib osapooli
läbirääkimiste ajal mõjutada otseselt või kaudselt.
Mittemateriaalsete faktorite hulka kuuluvad nt. vajadus
olla meelepärane
neile, keda te läbirääkimistel esindate, soov
säilitada mainet
(peab näima jäigana, ent samas näitama ka, et temaga on võimalik
kokku leppida). Mittemateriaalsed faktorid võivad läbirääkimiste
protsessi ja tulemust väga palju mõjutada. Kahesugused eesmärgid
tekitavad läbirääkijates dilemma : kui ma olen liiga jäik, võib
vastaspool loobuda, kui ma olen liiga pehme, ei saa ma rahuldavaid
tulemusi. Samuti usalduse dilemma ning aususe ja avameelsuse dilemma
(kuivõrd seadustega lubatud ja eetika ).
Mõnikord
käib oponent välja täiesti arutu pakkumise, et on ratsionaalsem
oma
mingit pakkumist üldse mitte avaldada,
lootuses, et ilmub mõni soodsam positsioon.Mõnikord soovitakse teha
vastuettepanek
lihtsalt oponendi nõudmiste tasakaalustamiseks , mis näivad täiesti
alusetutena. Öelge, et te ei tagane neist nõudmistest, kuni oponent
ei võta tagasi oma nõudmisi, mida peate alusetuteks ja
meelevaldseteks.
Kui
üks pooltest kehtestab mingisuguse kohustuse, nt. teatava piiratud
tähtaja, siis üheks väljapääsuteeks on selle fakti
ignoreerimine või lihtsalt näo tegemise, et seda ei mõistetud.
Pöörata
kõik naljaks,
nii et selle sammu kogu tõsidus kaoks. Huumor võib väga palju
läbirääkimistes kaasa aidata. Kui teie oponent ebaratsionaalselt
ja alusetult seab arutlusele esmajärjekorras mingi ühe konkreetse
küsimuse, võib tagada tähelepanu eemaletõmbamise ilma emotsioone
esilekutsumata. Nt. võib tuua läbirääkimistesse uusi elemente,
mida oponent tahab arutada isegi enne küsimust, mida oponent peab
tähtsaimaks või esimeseks. Valige selline küsimus, milles teil on
kerge järeleandmisi teha või küsimus, mida teie andmetel soovib
lahendada juhtkond. Sellisel juhul saate te oponendi eemale tõmmata
tema poolt alusetust positsioonist. See meetod on tähelepanu
eemalejuhtimine arutletavast probleemist. Hea võimalus – küsige
kuidas ta sellise pakkumiseni jõudis – nõudke objektiivsete
kriteeriumide kasutamist.
Vaikuse
jõu väärtustamine. – Paljud
inimesed tunnevad end vaikuses ebamugavalt. Nad tunnevad, et peavad
vastama kiiresti, mõnikord isegi enne, kui teine pool on rääkimise
lõpetanud. Sellest võib jääda mulje, et teise poole sõnad ei ole
olulised. Aktiivse ja tähelepaneliku kuulamise puudumine võib olla
tõsiseks puuduseks läbirääkimistel. Kui te tunnete end
ebamugavalt, püüdke lasta vaikust täita teisel poolel – küsige
küsimusi, tehke kindlaks nende ideed. Mõned inimesed on kehvad
läbirääkijad, sest nad räägivad liiga palju. Rusikareegliks on,
et kumbki pool ei tohiks domineerida – peaks rääkima 50% ajast
üks ja 50% teine pool. Kuulsad läbirääkijad on öelnud: “Sa ei
anna midagi ära, kui sa hoiad oma suu kinni.” Vaikus on lihtne,
kuid võimas vahend. Edukad läbirääkijad : kasutavad
vähe argumente, aga tugevaid, ei kiida ennast, taluvad paremini
vaikust, väldivad kohest vastupakkumist, räägivad, mida nad
hakkavad tegema, kontrollivad teise poole arusaamist , teevad
kokkuvõtteid, esitavad palju küsimusi, kommenteerivad tundeid,
oskavad konflikte lahendada, hea võte ümbersõnastamine – nagu ma
aru sain, kui ma õigesti teist aru sain…
Läbirääkimiste
hindamine: kokkuleppe arukus , efektiivsus – kas jõupingutused
tasusid end ära, osalejate vahelised suhted
41.
Personali planeerimine
Personali
planeerimine. – protsess, mille käigus määratakse org.-s
kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate
vajadus ja koostatakse vastavad plaanid.
Personali plaanid:
- Personali hõive plaan
- Personali kohandamise plaan
- Personali rakendamise plaan
- Personali arendamise ja koolituse plaan
- Karjäärijuhtimise plaan
Personali planeerimise meetodid – 2 rühma:
- Statistilis - matemaatilised meetodid – regressioonanalüüs, produktiivsuse arvestus, personali baasarvestus;
- Arvamuslikud (hinnangulised) meetodid – juhtide hinnangud, grupi hinnang, Delphi meetod.
Personali planeerimise protsess:
Keskkonna uurimine (äriplaan, struktuur, ...)
Personalivajaduse prognoosimine – lühiajaline, keskmine, pikaajaline (avalik sektor )
Personali plaanide koostamine – personali nõudmise-pakkumise tasakaalustamise peamised teed!
Personali planeerimise hindamine – hinnang: täpsus versus maksumus!
Personali
planeerimine ning töötajate nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine !
42.
Personali värbamine
Personali
värbamine on protsess mille käigus kutsutakse nõutava
kvalifikatsiooni ja omadustega töötajaid kandideerima pakutavale
ametikohale. Personali värbamine koosneb organisatsioonisisesest ja
– välisest värbamisest ning põhineb org. sisestel ja –välistel
allikatel ja vahenditel.
Eesmärk
– leida sobivad töötajad, mitte max kandidaatide arvu!
Kaasprodukt:
personalireserv.
Personali
organisatsioonisisene värbamine - (ei
välista org.välist värbamist)
+
oma töötajaid tuntakse
+
motivatsioon
ülepingutamisel
väheneb loovus ja konkurentsivõime
Organisatsionisisese
liikumise vormid: Töötajate edutamine , Taandamine, Üleviimine, Tagasiastumine, Erruminek,
Vallandamine & nn. alternatiivne värbamine:
ületunnitöö, allhanked ja töötajate rentimine.
Organisatsioonisisese
värbamise vahendid: Töökohtade pakkumine, Töökohtade omandamine
Personali
organisatsiooniväline värbamine - allikad põhinevad
peamiselt: koolide lõpetajad, organisatsiooniväline reserv sh.
endised töötajad, teiste organisatsioonide töötajad,
registreeritud tööotsijad
registreerimata
tööotsijad
Koolide
lõpetajad
- + töötahe, teadmised, uued ideed, …vajavad väljaõpet,
puudulikud kogemused, madal lojaalsus NB! Suhted ülikoolidega –
noored spetsialistid ; praktikandid (kahepoolselt kasulik koostöö)
Organisatsiooniväline
reserv – sh.
endised töötajad, eelmistel konkurssidel osalenud + teatud/tuntud,
madalamad kulud
Teiste
organisatsioonide töötajad – (vahel
ka valik klientide seast ) + tunnevad turgu, teadmised tegevusharust,
sidemed/ tutvused , ebalojaalsus. NB! Uued ja/või väikesed firmad
Registreeritud
tööotsijad – +
vähekvalifitseeritud töökohtadele
Registreerimata
tööotsijad – kasvav
tendents.
Organisatsioonivälise
värbamise vahendid: Reklaam,
Tööametid, Töölaadad, Internatuur, Personalifirmad
Töötajate
soovitused
Reklaam
– peab
looma usalduse ja äratama huvi, lühike, loetleda tingimused. NB!
Maksumus, soovitud tagasiside. Suunatud- (eneseselektsioon) ja
suunamata reklaam!Reklaamkuulutuse põhielemendid: mõjuv pealkiri,
lühike töökirjeldus, peamised nõuded kandidaadile
( kvalifikatsioon , oskused, töökogemused), kontaktandmed ja
nõutavate dokumentide loetelu .NB! Diskrimineerimine (vanus, sugu, …)
Ajalehed
ja ajakirjad, raadio, televisioon (erioskustega ja kiiresti vaja),
elektrooniline ehk internetireklaam.
Tööametid
– Üldjuhul
riiklukud organisatsioonid. Eelkõige madalama konkurentsivõimega
töötajate värbamiseks.
Töölaat
– ehk
personalimess.
Internatuur
– eelkõige
spetsialistide ja juhtide värbamiseks. Mõlemapoolsete hilisemate kohustusteta.
Personalifirma
– eelkõige
kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu värbamiseks. Eriliik: head hunting . Suhteliselt
kallis: ~30% palgatava töötaja aastapalgast. Alternatiiv: firma
loob endale ise personalireservi.
Töötajate
soovitused – firma
tuumiku kujundamisel nn. perekondlik värbamine. NB! Luua kord ja mehhanism (soovitaja vastutus).
43.
Personali valik
Personali
valik
on
tööandja ja töövõtja vaheline sihikindel protsess, mille käigus
valitakse töökohale kandideerijate hulgast kõige sobivam .
Personali valiku käigus prognoositakse ja määratakse kindlaks
töökohale kandideerija tööalane sobivus , kasutades selleks
erinevaid valikumeetodeid.NB! Kahesuunaline protsess.
Raskendatud
org.välise valiku puhul. Kahjulik on nii alakvalifitseeritud kui
ülekvalifitseeritud töötaja valimine. Personali valik peab olema
valiidne
– valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ning
võimaldama kindlaks määrata kandidaadi töösobivust.
(Kriteeriumide näited: ideekus, töömaht, käive, täpsus jne.).
NB! Hinnata ajas.
- Personali valiku meetodid:
Eelintervjuu
Ankeet (CV)
Soovituskiri ja taustauuring
Test
Käitumisülesanne
Töölevõtuintervjuu
(Valik
või kõik etapid?)
Summaarne versus
tõkenditega valik!
Ankeet ja CV- Kandidaadi
eluloolist ja tööalast liikumist fikseeriv dokument. Ankeet eeldab
konkreetse vormi olemasolu; CV on suhteliselt vabas vormis koostatav
dokument. Eesmärk: hinnata kandidaadi potentsiaalset sobivust
ametikohale! NB! Pisteline info kontroll! Esialgne hinnang täpsuse
jmt. kohta!
Tausta uuring ja soovituskirjad - Annavad
infot kandidaadi senise professionaalse tegevuse ja eluloo kohta
endiste tööandjate, juhtide ja töökaaslaste arvamuse kaudu.
Personaalsed. Professionaalsed. NB! Objektiivsuse tagab konfidentsiaalsus .
Kandideerimisinfo analüüsi ja valiku hilisemates etappides leida vastused:
Kas dokumentides esitatud info on täielik ja piisav & kas puudused on sihilikud või juhuslikud? Miks on eluloo või töökohtade vahetustes “augud”?
Missugused on kandidaadi kvalifikatsioon ja tööalased oskused? … töö peamised iseärasused? … langevad need kokku pakutava tööga?
Mil määral võimaldab esitatud info saada ülevaate kandidaadi tööalasest karjäärist ja suundumustest? Kas kandidaadi karjäär on seni olnud ühesuunaline ja pidev ning teile sobiv?
Kas töökohti on vahetatud sageli?
Mis eesmärkidel ja kelle initsiatiivil on töökohti vahetatud?
Missugused on olnud kandidaadi senised töötulemused ning kas temaga jäädi eelmistel töökohtadel rahule?
Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse?
Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale?
Test – Küsimuste
ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis
võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse,
konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav,
usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud!
Liigid: füüsiliste
võimete test (N: masinakirja kiirus), intelligentsustest (N:
mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), isiksustest –
suhtlemisega seotud töödel (N: väärtused, omadused, hoiakud),
tegevustest (N: käelised tegevused, operatsioonide sooritamisel –
kiirus, täpsus), valedetektortest – füsioloogiliste protsesside
dünaamika mingitele küsimustele vastamise käigus. Standardtestid.
Originaaltestid. Jäämäeparadoks
Intervjuu – Vestlus
eesmärgiga selgitada välja kandidaadi sobivus pakutavale töökohale.
+ laiahaardeline, usaldusväärne
Struktureeritud intervjuu – küsimused on eelnevalt välja töötatud.
Struktureerimata – eelnevalt selgitatud vaid põhiteemad. Sobib tippjuhtide ja spetsialistide valikuks.
Eelintervjuu –
põhikriteeriumite kontrolliks (litsentside olemasolu, keelteoskus,
haridustase jmt.). Võimalusel dubleerida!Järjestikuste intervjuude
põhimõte!
Töölevõtuintervjuu – Põhimeetod,
mitu inimest = komisjoniintervjuu, suhteliselt nõrgalt
struktureeritud. Vahel kasutatakse stressiintervjuud!
Võõrkeelsed intervjuud!
Intervjuu küsimused võivad oma olemuselt olla:
- Tööalased või isiklikku laadi ;
- Negatiivse, positiivse või neutraalse suunitlusega;
- Avatud või suletud;
- Kaudsed või otsesed ;
- Arvamus ja kompetentsusküsimused jt.
Intervjuu
käik:
Kontakti loomine
Info hankimine kandideerija kohta
Info andmine firma/töö kohta
Kandidaadile hinnangu andmine
Intervjuu
etapid:
Intervjuuks valmistumine (Intervjuu hinnanguskaala!) – materjalidega tutvumine, intervjuu kavandamine ja keskkonna valik!
Intervjueerimine – eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi – hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine.
Intervjuu lõpetamine – tänage kandidaati ! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega.
NB!
Spetsiaalne hinnanguskaala!
44.
Personali valiku põhimõtted ja vead
Personali
valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse
ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus
org.väline palkamine ? Kompleksvalik.
USA
1991.a. tööseadusandlus - Ei tohi teha valikuid : kriminaalse
mineviku, isikliku vara omamise , sõjaväeteenistuses käimise jmt.
alustel. Keelatud on nn. onupojapoliitika .
Personali värbamisel tuleb tagada kõigile
kandidaatidele võrdsed võimalused, seetõttu on keelatud:
Ebavõrdne mõjutamine – Palkamisprotsess
on valikukriteeriumide abil muudetud teatud gruppidele põhjendamatult
raskeks. N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid.
Ebavõrdse
kohtlemise
käigus otsitakse formaalseid põhjuseid tööle mittevõtmiseks. N:
esitatakse küsimusi kuni eksib vastusega , põhjendatakse
juriidiliselt; kuid tegelikult äraütlemise põhjuseks tööväline
asjaolu.
Petlik
värbamine tähendab
seda, kui organisatsioonid tutvustavad end tahtlikult valesti. N:
finantskahjumi varjamine , põhjendamatud karjääriperspektiivid.
Hooletu
värbamine seisneb firmapoolses lohakas ja pealiskaudses töötajate valikus . N: tööle
võetakse teisi ohustav inimene.
Personali
valiku vigade toime:
Töölt puudumine 2. Ebatõhus töö – 3. Halb kommunikatsioon – 4. Halvad suhted – 5.Valed otsused - 6. Firma maine kahjustamine
45.
Motivatsiooniteooriad: McGregor , Maslow , D. McClelland
McGregor
lahterdas inimesed X ja Y tüüpi, mille järgi X tüüpi inimesed ei
taha
töötada,
neid on vaja sundida , Y tüüpi inimestele on aga vaja tagada loominguline
töö
ja motiveeritus ning tööülesanded täidetakse
Maslow
vajaduste hierarhia : füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus,
lugupidamine, eneseteostus
David
McClellandi
vajadusteteooria:
Inimese
käitumise mõistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele
vajadusele:
46.
Palk kui motivaator: võrdlusteooria, ootusteteooria
Võrdlusteteooria
Enda
võrdlus teistega
õige ebaõige
säilitada
olukord ebaõigluse vähendamine:
- Muuta sisendit
- Muuta arvamust enesest
- Muuta arvamust teistest
- Muuta võrreldavaid
- Muuta tulemust
- Lahkuda
Ootusteteooria
Pingutusega
seotud ootused töötaja võimed & isikuom.
Tulemustega
seotud töötaja motivatsioon töösooritus
Samalaadsete
tegevuste võrdlus rollikujutlus &omaksvõtt
Võimalused
soorituseks
47.
Rahaline- ja mitterahaline hüvitamine; hüvitamise ja tööga
rahulolematuse tagajärjed
ON
TÖÖHÜVITAMISE EHK KOMPENSEERIMISE PROTSESS, MILLE KÄIGUS TÖÖANDJA
MÄÄRAB KINDLAKS TEHTUD TÖÖ VÄÄRTUSE JA TASUB SELLE EEST.
Tööhüvitamine hõlmab igasuguseid tasusid, mida saadakse tehtud
töö eest.
Eesmärgid:
Motiveerimine; Tõhusa personali kujundamine; Personali efektiivne
rakendamine.
Rahaline & mitterahaline hüvitamine =
Rahaline hüvitamine:
1.Otsene
(palk, lisatasu ja preemia)
2.Kaudne
–
B)
Mitterahaline hüvitamine
Töö –
- Huviäratav
- Vastutust võimaldav
- Eneseteostust võimaldav
- arengut võimaldav
Töökeskkond –
- Kompetentne juhtimine
- Sobivad kaastöötajad
- Sobiv kohastaatus
- Head töötingimused
- Sobiv tööaeg
- Kodus töötamine ja telekommunikatsioon
NB!
Hüvitamise ja tööga rahulolematuse tagajärjed!
48.
Töötasustamise põhiprintsiibid
Tööhüvitamise
tegurid moodustuvad
väljastpoolt organisatsiooni, organisatsioonist ja töötajast
tulenevatest mõjudest.
Peamised
rühmad:
- Väliskeskkond
- Töö hindamine
- Töötaja isikupära
- Organisatsiooni töötasustamise poliitika
NB!
Tööhüvitamise tegurid!
Töötasustamise
põhiprintsiibid on
alused mida organisatsioonid arvestavad. Nendeks on töötasustamise:
väline õiglus – NB! Töötasustamise eesmärgid ja töötasu suurus!
sisemine õiglus
sooline õiglus
avalikustamine
49.
Töötasustamise vormid
Ajapalk
– kasutatakse juhul kui töötulemused raksesti mõõdetavad või
taotletakse kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust. (Tunni-, päeva-,
nädala-, kuutasu.). Ebareeglipärnae töö (kontoritööd).
- Madal tootlikkus , rahulolematus võrdsustamisega (lisatasud)
+
lihtsus, ülekoormuste vältimine
Tükipalk
–
oleneb
tööhulgast. Mõõdetav ja reeglipärane töö.
+
suurendab tootlikkust (Eeltingimus: töötaja saab oma töötulemust
mõjutada)
Komisjonitasu
–
vahendustasud,
sõltuvuses töötulemustest. N:
% läbimüügilt.
Akordpalk
– aja
või koguse akordpalk, vastavalt õige-aegsuse või töökoguse eest.
Põhipalk + akordtasu. Kollektiivne variant ka võimalik.
+ kiireloomuliste tööde teostamiseks
- kvaliteedi potentsiaalne langus
Kahetariifne
palgasüsteem
- uutel
töötajatel madalam palk.
+
palgakulud väiksemad
Preemia
–
palga
täiendosa erilise töösoorituse eest. Grupi vorm ka võimalik. N:
juhtimises osalemine, uuenduste juurutamine , tähtaegne või
ennetähtaegne töö, kvaliteet, ülenormatiivne toodang jne.
Tulu
jaotamine –
org. tulu jaotatakse töötajate vahel.
Levinuim nn. Scanloni plaan – töötajad
osalevad juhtimises & arvesse võetakse nende uuendused ja
ettepanekud (töökorralduse kohta), mida hindav komisjon võib
määrata lisavahendeid tasustamiseks.
Kasumi jaotamine
– lisaks põhipalgale makstakse %
kasumist preemiaks.
+
suurendab huvi org. tulemuste vastu. NB!
Preemia tüüpide sõltuvus koostöötasemest!
Tulemustasustamine
– töötasu
makstakse vastavalt töötajate töösooritusele. Töötasustamise
süsteemi 1 koostisosa , mis põhineb preemial tulemusliku töö eest.
Eesmärgid:
Tegevuse tõhustamine ja konkurentsivõime suurendamine;
Töö kvaliteedi parandamine;
Tegevuse sidumine org., allüksuse ja grupi eesmärkidega;
Toodangumahu suurendamine sama töötajate arvuga;
Motivatsiooni tõstmine ja kontrollimise vajaduse vähendamine.
Eeldab:
org. tegevuse uurimist ja üksikasjaliku infosüsteemi loomist.
Mõõdetavad kriteeriumid ja nende täitmise hindamine. Objektiivse
hindamissüsteemi puudumisel esineb ala- ja ülemaksmist.
NB!
Tulemustasustamine!
- raske objektiivselt üksiktulemusi hinnata – ebaõigluse tajumine (kaasata töötajaid hindamisse)
- süsteemi kiire aegumine
Töötajate
kaasamine omandisuhetesse
– võimaldab neid eriti tugevalt siduda organisatsiooni
eesmärkidega. Aktsiate eraldamine, müük ja eelismüük. +
lojaalsus, turvalisuse tunne
Töötasustamismäärustik
on
tööandja ja töötajate poolt aktsepteeritud dokument, mis
reguleerib töötasustamist organisatsioonis, tagades töötaja
töötasu seose tema poolt täidetavate tööülesannete ja
töötulemustega. Töötasustamise süsteemi (määrustiku)
väljatöötamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
Töötasustamismäärustiku põhialused:
- Töökohtade ja töösoorituse hindamise metoodika;
- Palgasüsteem;
- Lisatasude ja preemiate maksmise kord;
- Palga arvutamise ja maksmise kord.
50.
Karjäärijuhtimine: olemus, vajalikkus, teooriad ( Driver , Schein),
platooseisund
Karjäär
–
individuaalselt tajutud suhtumiste ja tegevuste järgnevus, mis
tuleneb inimese tööalasest kompetentsusest. Eelkõige –tööalaste
positsioonide vahetus ehk töökohtade jada. Karjääri juhtimine on
indiviidide ettevalmistamine karjääriks ja selle plaanipärane
korraldamine. Eesmärk
– inimese eluliste ja professionaalsete + org. vajadustest
tulenevate eesmärkide täitmine (tõhus tegevus, personali tõhusaim
kasutamine). Iseloomustavad
tunnused:
- Karjäärialane liikumiskiirus
- Karjääri liikumisprofiilid
- Karjääri aktiivsusnivoo – pingutus
Vertikaalne;
horisontaalne ja radiaalne liikumine!
Karjääri
planeerimine
– protsess, mille käigus fikseeritakse töökohad ja
nendevahelised seosed ja peamised tööalase liikumise teed
organisatsioonis.
Karjääriredelid/-võrgustikud, arenda ja seo personali!
Karjääri
juhtimine - on org. ja indiviidi ettevalmistamine karjääriks ja selle
plaanipärane korraldamine. Oluline org. ja indiviidile .
Karjääri
juhtimise printsiibid: karjääri suletuse printsiip, karjääri
avatuse printsiip, karjääri vanemuse printsiip, lojaalsuse
printsiip, koalitsiooni printsiip
Karjääri
juhtimise meetodid: karjääri planeerimine, karjääri sillutamine,
karjääri nõustamine, karjääri sobitamine
Juhi
rollid karjääri juhtimisel:
- Suhtleja
- Hindaja
- Nõunik
- Vahendaja treener
Karjääri
valik
– töötajapoolne töökoha ja karjäärialase liini valik,
olenevalt tema võimalustest ja eesmärkidest. Tunne iseennast –
objektiivne ja õigeaegne tagasiside!
Töö
oleneb oma iseloomult: NB! Noorte karjäär
- Lihtne või keeruline
- Rutiinne või vahelduv
- Füüsiline või vaimne
- Lokaalne või mobiilne
Karjääri
etapid
(faasid)
–
töötajate professionaalse tegevuse tüüpilised põhiolukorrad, mis
olenevad eelkõige töötaja vanusest , staažist ja potentsiaalist.
Varajane (18-30); keskmine (31-50), hiline (51-65)
Karjääri platoo – punkt, kust edasine edutamine on vähetõenäoline
Karjääri
etapid elutsüklist tulenevalt: rajamine,
arendamine, säilitamine, tagasitõmbumine
Töötaja
rollid tulenevalt karjääri astmest: Õpipoiss,
Kolleeg, Nõunik, Juht
Karjäärialane
potentsiaal ja karjääri platoo!
Töötajate
4 gruppi:
- Tõhus töötaja (platoo)
- Staar
- Väheviljakas (platoo)
- Algaja
Tõhus töötaja (platoo) karjäärisaavustused
Staar
Väheviljakas (platoo)
Algaja
Karjääri
potentsiaal
Platooseisund
võib olla:
Karjääri
printsiibid
– soovitused karjääritegijatele.
1.Töö
mittevastavusel ootustele – leia sobivam!
2.
Töökaotuse korral – ära paanitse!
3.
Selged karjäärieesmärgid!
4.Organisatsiooni
huvide selgitamine võimaldab vähendada vastuolusid, eelarvamusi ja
subjektiivsust!
Karjääri
komponendid –
tegevused või seisundid , mis suure tõenäosusega aitavad kaasa
töötaja karjäärialaste eesmärkide realiseerimisele.
- Töösooritus
- Enese esitlemine
- Teisejärgulistest töökohtadest loobumine
- Lojaalsus organisatsioonile
- Toetajate leidmine
- Võtmealluvad
- Hea haridus ja enesearendamine
- Õigel ajal õiges kohas olemine
- Ületunnitöö
KARJÄÄRI
TEOORIAD- M.Driver
eristab 4 karjäärimudelit:
E.
Schein:
- Horisontaalne karjäär, Vertikaalne karjäär, Radiaalne karjäär
+
karjääriankrud
–
olulised
töökoha valikut ja töökoha sobivust mõjutavad tegurid:
- Funktsionaalsus, Juhilikkus, Stabiilsus, Loomingulisus, Autonoomia
51.
Hindamine: olemus, koostisosad, eesmärgid, kriteeriumid
Hindamine
on
töö hindamise protsess, mis koosneb töökohtade ja töötajate töö
(töösoorituse) uurimisest ja hindamisest. Hindamise käigus antakse
ühelt poolt hinnang org. ja selle allüksuste juhtimisele ning
teiselt poolt töökohtadele ja seal töötavate inimeste
töösooritusele. Hindamise
koostisosad ja põhisuund:
- Juhtimise hindamine ( keerukus , spetsiifika, olulisus – palgagrupp, - aste ja põhipalk)
- Töötajate hindamine (töötulemused, tegevus, potentsiaal)
- Töökoha hindamine
- Töösoorituse hindamine
- Hindamise põhieesmärk – personali kujundamise ja rakendamise tõhustamine ning läbi selle organisatsiooni tegevuse parendamine ja konkurentsivõime suurendamine. Personali hindamine võimaldab parandada töötajate motivatsiooni, arendamist ja hüvitamist.
Personali
hindamise eesmärgid – personali
kujundamine, töösoorituse kindlaks määramine, tagasiside
hinnatavale, töötulemuste parandamine, töötajatevaheliste suhete
parandamine, personali hüvitamine ja töötasustamine, täiendõppe
vajaduse määramine, motiveerimine, tööprotsessi ja töötulemuste
dokumenteerimine, eesmärkide ja tööülesannete täpsustamine,
ideede genereerimine. (360 hindamine)
Lõpp:
arenguvestlus
HINDAMISE
KRITEERIUMID
- Töökohtade puhul – oskusteave, vastutus, pingutus, töötingimused
- Töösoorituse (tegevuse tulemuslikkuse) puhul – töötulemused, tegevus (käitumine), potentsiaal (oskused, võimed, omadused)
Hindamine
Traditsiooniline
Kaasaegne
Eesmärk
Tööprotsessi ja töötajate tegevuse vahetu kontrollimine
Töötajate hindamine, motiveerimine ja arendamine
Orienteeritus
Minevikku ja olevikku
Olevikku ja tulevikku
Hinnatavad
Alluvad passiivsed
Alluvad aktiivsed
Hindajad
Vahetu juht
Komisjon ja kliendid
Kriteeriumid
Kvantitatiivsed
Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
Õhkkond
Salastatus , usaldamatus ja konfliktid
Avatus ja kaasamine
Töösoorituse
hindamine:
Objektiivsed
– toodangu maht, kaebuste ja vigade arv, …
Subjektiivsed – hindajate arvamus
Otsene vaatlus – vahetu jälgimine
Kaudne vaatlus – näit. teadmised töö tegemiseks
Hindamiskriteeriumid
Otsene vaatlus
Kaudne vaatlus
Objektiivsed kriteeriumid
väga suur täpsus
suur täpsus
Subjektiivsed kriteeriumid
väike täpsus
väga väike täpsus
Parim:
töötulemused
(tegelikult
3 kombinatsioon!)
+
objektiivne, arvuline
- isiku töötulemused? (käive, kasum)
- meeskonnatöö
tegevus
(käitumine) – näit.
suhtlemine, koostöö, teenindusvalmidus , kliendi huvidega arvestamine… (isiku tulemusi rakse piiritleda, müügitöö jmt.)
HINDAJAD
– juhid, kolleegid , alluvad, personali spetsialistid, kliendid,
töötajad ise (komisjon, juhtkond) +/-?.
Autoriteet, erapooletus ja põhjendamisoskus!
Töökohtade
hindamine: võimaldab, kindlaks määrata töökohtade
väärtuse & opt. põhipalga, arvestades nende
spetsiifikat ja olulisust org. jaoks.
Meetodid:
Töökohtade
järjestamisel pannakse töökohad järjekorda.
-
kriteeriumite ebamäärasus (lihtne, keeruline)
Töökohtade
klassifitseerimine (-süsteem töökohtade paigutamiseks)
+
kiiresti rakendatav ; homogeensete töökohtade puhul
+
objektiivsus = klassikriteeriumid
Töökohtade
hindamise faktormeetod
Etapid:
Määrata tüüptöökohad, Faktorid (kulud!), Faktoritele määratakse
palgamäärad, Tüüptöökohtade alusel hinnatakse ülejäänud
töökohti. Töökohtade hindamise punktimeetod - Faktorite
kaalud, tasemete kirjeldus!
52.
Töösoorituse hindamine: tulevikku suunatud meetodid
Tulevikul
põhinevad =
- Eesmärgiline juhtimine (tulemusjuhtimine)
- Meeskonnatöö hindamine (joonis!)
- Hindamis - ja arenguvestlus – eesmärgid: org.arengukava ja eesmärkide täpsustamine/tutvustamine, töökirjelduse täpsustamine, töötulemuste ja pädevuse hindamine, töötasustamise süsteemi selgitamine, tugevate ja nõrkade külgede arutelu, arenguvajadus ja karjäärivõimalused, vastastikune tagasiside.
53.
Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid
Minevikul
põhinevad =
Töö standardiseerimine
– tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus)
- jäik,
stabiilsetele töökohtadele
Kriitilised juhtumid
– otsese juhi ül. (- töösuhted ohus), Essee
– iseloomustus (SWOT, vabas vormis)
Hindamisskaalad
– ankeet, 10-20 faktorit , Käitumuslikud
hindamisskaalad, Järjestamine (omavaheline
võrdlus kriteeriumide alusel, näit. oskused, teadmised, …)
Lihtne
Alternatiivne
(parim/halvim eemaldatakse kogumist)
Paarisvõrdlus
(sarnane töökohtade paarisvõrdlusele)
Rühmajaotus
– määra %! (head, rahuldavad, madal)
Punktimeetod
(teat. arv punkte jagatakse töötajate vahel kriteeriumi alusel)
54.
Hindamise vead ja 360* hindamise meetod
Tööootuste hiline fikseerimine
Hindamisprotsessi hirmuäratavus
Hindamisprotsessi salastatus
Hindamistulemuste mitterakendamine
Haloefekt
Keskmise kultus
Äärmuslikkus
Hilissündmuste mõju
Eelarvamuste mõju
10.Rutiinsus
11. Umbusk
12.
Kriteeriumite sobimatus
55.
Personalitöö dokumendid
- Ametikirjeldus
- Ametiprofiil
- Tööpakkumiskuulutus
- Avaldus / CV
- Kutse
- Äraütlemiskiri
- Soovituskiri
- Isikuandmete ankeet
- Avaldus
- Tööleping
- Ametijuhend
- Isikukaart
- Koolitusvajadusleht
- Koolitusleping
- Koolituse hindamisleht
- Töösisekorraeeskiri
- Dokumentide registreerimise raamatud (käskkirjad, töölepingud, tööraamatute register, töötõendid, pensionide vormistamine, jne.)
56.
Paindlikud töövormid: kaug- ja virtuaaltöö – olemus, eelised,
puudused
NB!
IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; IKT kasutamine =
peamine virtuaaltöö indikaator
VIRTUAALSUS – Kasutas esimene sõna virtuaalsus (60-ndad): reaalsuse vastand ,
millegi näilisus (tarkvara arendamise kontekstis)
PENDELRÄNNE
– inimeste igapäevane või igal tööpäeval toimuv liikumine oma
alalisest elukohast teises halduspiirkonnas asuvasse töö- või
õppimiskohta ja tagasi ( Mereste 2003).
PAINDLIK
TÖÖ(AEG) (flexitime, flexible work arrangements ) – tööaja
korraldus ja -arvestus, mille puhul kõigi töötajate ja osakondade
tööaeg ei alga ega lõpe ühel ajal, vaid eri aegadel olenevalt
tehnoloogilistest, töö organiseerimisega seotud asjaoludest, ent ka
töötajate soovidest (Mereste 2003).
KODUSTÖÖTAJA
(homeworker) – majandusüksuse (ettevõtte, tehase) töötajaskonna
liige, kes töötab kodus (Mereste 2003).
KAUGTÖÖ
( distance work , remote work, tele-work)
VÕRGUSTIK
(network)
VIRTUAALORGANISATSIOON
- Ajaliste, ruumiliste /geograafiliste, organisatoorsete ja kultuuriliste piiride ületamine
- Asünkroonne/sünkroonne kommunikatsioon
- Paindlikud töö tegemise vormid (flexible work arrangements)
- Satelliitkontor (satellite office)
- Tehnostress, tehnofoobia (technostress, technophobia, IT anxiety ) – Brod (1984) selgitab tehnostressi kui „moodsat haigust“
- Ühislaua kasutamine (hot-desking)
VIRTUAALMEESKONDADE
KASUTAMISE PÕHJUSED JA EELISED.
Ettevõtte
seiskohast (Hoefling 2003):
- Tulemuslikkuse suurenemine
„Kuidas
ma tean, et mu kaugtöötajad tõesti töötavad?” Vaatamata
juhtide hirmule, et töötajad teevad tööajal muid asju, on
tavaliselt virtuaaltöö kasutamine viinud tulemuslikkuse
suurenemisele: 15-48%.
- Spetsialistide värbamine ja hoidmine
Vastavalt
uuringule on 25% töötajaist valmis vahetama töökohta, kui neile
võimaldataks töötada kodust lahkumata ning seda isegi
situatsioonis, kui töötasu või muud soodustused ei muutuks.
- Talentide värbamine rahvusvaheliselt tööjõuturult
- Soodustab sama ettevõtte erinevate osakondade töötajate ja erinevate organisatsioonide töötajate omavahelist suhtlemist
Töötaja
seisukohast:
- Mugavus - juurdepääs informatsioonile ja inimestele oma geograafilisest asukohast lahkumata.
- Võimalus valida töö tegemise koht.
- Võimalus valida töö tegemise aeg.
- Töö/eraelu sobilikum tasakaal.
- Kulude kokkuhoid (transport jmt.).
- Aja kokkuhoid.
- Keskkonna sõbralikkus / loodushoid.
Kui
10% USA elanikkonnast igal nädalal töötaks 1 päeva kodus, siis
kokku väldiks inimesed nii 24,4 miljoni miili (s.t. 39 miljoni km)
sõitmist, hingaks 12 963 tonni võrra vähem saastatud õhku ja
säästaks iga nädal rohkem kui 1,2 miljonit gallonit (s.t. 4,56
miljonit liitrit) kütust (Langhoff 1999).
- Füüsilise puudega inimeste juurdepääs tööturule - kasutades enam kodutööd IKT vahendusel
- Töövahendite valimise vabadus.
- Tulemustasustamine, tulemusjuhtimine
Paindlike
töövormide tüübid:
- Ajapaindlikkus,
- Kohapaindlikkus,
- Lepinguline paindlikkus,
- Funktsionaalne paindlikkus
Tavameeskondadelt
üleminek virtuaaltööle
Virtuaaltöö
4 edufaktorit:
- Tehnoloogia,
- Töökeskkond,
- Tööprotsessid,
- Inimesed.
Kas
oleme valmis tavatöölt virtuaaltööle üleminekuks? Hinnatavad
3 aspekti: valmisolek
(readiness),
tahe (willingness)
ja võime ( ability )
teha tööd virtuaalselt ja virtuaalmeeskonnas.
47
Kõik kommentaarid