Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtimine vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus asutakse ja millist äri aetakse?
  • Mida müüakse ja kes on kliendid?
  • Mis on organisatsiooni kutsumuseks?
  • Millist ühiskondlikku vajadust rahuldatakse ja kuidas vastutatakse ühiskonna ees?
  • Millised on liidri vajadused?
  • Mida teha Kelle suhtes?
  • Millise iseseisvusastmega?
  • Kes vastutab Mille eest vastutab?
  • Kelle ees vastutab?
  • Millises vormis vastutab?
  • Milline peaks olema suhtekorraldaja?
  • Mida kaitstakse kas reputatsiooni?
  • Millised on tõenäolised?
  • Mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan?
  • Mida nemad tahavad saavutada ja miks?
  • Kelleltki luba küsima?
  • Mis tüüpi inimene ta on?
  • Kui kogenud on ta läbirääkijana?
  • Mis tüüpi lähenemine annaks kõige paremad tulemused?
  • Missugused on tõenäolised teise poole huvid ja missuguses prioriteedijärjestuses?
  • Missugust tüüpi käitumist võib teiselt poolelt oodata?
  • Kellelgi on pandud ajalised piirangud?
  • Milles oleme siis kokku leppinud?
  • Kuidas me nüüd tunneme?
  • Mida me peame nüüd tegema?
  • Kuidas me tekkinud olukorra lahendame?
  • Miks on eluloo või töökohtade vahetustes "augud"?
  • Missugused on kandidaadi kvalifikatsioon ja tööalased oskused?
  • Mis eesmärkidel ja kelle initsiatiivil on töökohti vahetatud?
  • Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse?
  • Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale?
  • Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse?
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid.
Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond . Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid.
Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks – mikro - ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond.
Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe.
Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi , sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti infotehnoloogia areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale ja äri rahvusvahelistumine.
Rahvusvahelistumine on teatud arengusuunad organisatsiooni kodumaal, naabermaades või teistes maades, mis organisatsiooni tegevust võivad mõjutada. Rahvusvahelistumine kui keskkonna komponent on paljudele organisatsioonidele väga oluline. See toob juhtidele nii võimalusi kui raskusi. Mõnedele tähendab see konkurentsi tugevnemist oma maa turul, teistele võimalust müüa oma tooteid uutel turgudel .
Majanduslik keskkond on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvusliku koguprodukti muutumisega. Arengueeldused sõltuvad majandussüsteemist. Majandussüsteem on hüvede tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Kapitalistlikus majanduses juhivad majandustegevust turujõud ja tootmisvahendid on eraomanduses . Majanduses toimuvad muutused tähendavad juhtide jaoks nii võimalusi kui probleeme. Majanduslik tõus mõjutab nõudlust ettevõtte toodangule või teenustele, soodustab uute ettevõtete asutamist. Majanduse allakäik toob mõnedele kaasa ebaedu . Majandusliku keskkonna mõju juhtimisele on enamasti prognoosimatu. Inflatsiooni, tööviljakuse, säästude, tööpuuduse tase, energia tarbimine jne. muutuvad pidevalt. Juhid peavad pidevalt jälgima muutusi majanduses, et vähendada kahjusid ja kasutada võimalusi.
2. Tööga rahulolu mõiste ja mõjurid.
Tööga rahulolu on kompleksne termin ja koosneb erinevatest rahulolu tüüpidest/komponentidest:
  • rahulolu vahetu juhiga ,
  • tööülesannetega,
  • kohastaatusega,
  • kolleegidega,
  • töövahenditega,
  • tööaja ja -kohaga,
  • tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne.

Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus.
3. Juhi töö ( juhtimisfunktsioonid ), juhtide liigid (funktsioonide ja
juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist.
Juhtimisfunktsioonid: planeerimine , organiseerimine , eestvedamine , personalijuhtimine , kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks – kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises.
Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse:

Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises.
Juhi erinevus spetsialistist: juhil on alati alluvad – vähemalt 1. Need, kelle ametinimetuses sisaldub küll sõna „juht“, kuid kelle alluvuses ei tööta ühtegi inimest on spetsialistitüüpi juhid.
4. S. Covey käsitlus ajajuhtimisest: teooria olemus ja kriitika.
S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks.
Pakiline Mittepakiline
Oluline
I tegevused
Kriisid , pealepressivad probleemid, tähtajalised projektid
II tegevused
Ennetamine, suhete loomine, uute võimaluste äratundmine, planeerimine
Ebaoluline
III tegevused
Vahelesegamised, mõned telefonikõned, vahetud kiireloomulised asjad, ühiskondlik tegevus
IV tegevused
Tühi-tähi, askeldused, ajaraiskajad, meelelahutused
5. Strateegiline juhtimise mõisted: missioon , visioon , eesmärk,
strateegiline kavandamine.
Missioon – organisatsiooni põhieesmärgi tuum, eksisteerimise peamine alus. Peab olema sõnastatud selgelt, meeldejäävalt, atraktiivselt, reaalselt ja olema sisult ja vormilt eetiline. Võimaldab organisatsioonile luua soodsa imago ja hoiaku. Missioon võrreldes eesmärgiga:
  • on püsivam ega muutu nii kiiresti,
  • sisaldab peale majanduslik-pragmaatiliste aspektide ka ühiskondlik-eetilisi aspekte .

Peab vastama küsimustele:
  • Kus asutakse ja millist äri aetakse?
  • Mida müüakse ja kes on kliendid?
  • Mis on organisatsiooni kutsumuseks?
  • Millist ühiskondlikku vajadust rahuldatakse ja kuidas vastutatakse ühiskonna ees?
    Visioon – ambitsioonikas tulevikusoov, kuid mitte ainult unistus ! Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti , kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Kõrgel asuv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks.
    Missiooni ja visiooni realiseerimine eeldavad strateegia väljatöötamist. Strateegias kui organisatsiooni üldises tegevusplaanis käsitletakse ressursside jaotamist ja teisi põhitegevusi, mis seonduvad keskkonnaga ja aitavad organisatsioonil lõppeesmärki saavutada.
    6. Juhi rollid H. Minzbergi järgi.
    • Suhtlemisega seotud rollid : Tseremoniaalne, Juhtija -eestvedaja, Sidepidaja
    • Informatsiooniga seotud rollid: Vastuvõtja, Jagaja , Kõneleja
    • Otsustamisega seotud rollid: Uuendaja, Ressursside jagaja, Arusaamatuste lahendaja, Läbirääkija

    7. Kaasaegsele (s.t. 21.saj) juhile vajalikud pädevused.
    Administratiivsed oskused – juhtimisfunktsioonidega seonduv , uued juhtimisvaldkonnad .
    Sotsiaalsed oskused – konfliktide lahendamine, mõjutamine, eestvedamine, …
    Meeskonnatöö oskused – grupiarengu juhtimine, koosolekute läbiviimine, …
    Enesearendamisoskusedajajuhtimine , initsiatiivikus, juhtimise õppimine, …
    • Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus;
    • Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ja edendada;
    • Meeskonna- ja koostöö oskused;
    • Suhtlemise, sh. kuulamisoskused;
    • Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus;
    • Otsustus ja vastutusvõime;
    • Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne.

    8. Juhtimisteooria arengu mõjurid ja peamised teooriate grupid (k.a millal olid aktuaalsed )
    Klassikalised teooriad
    Nüüdisaegsed teooriad
    1900
    1910
    1920
    1930
    1940
    1950
    1960
    1970
    1980
    1990
    2000
    Teaduslik juhtimine
    Administratiivne ja bürokraatika koolkond
    Inimsuhete koolkond
    Organisatsiooni-käitumine
    Süsteemi koolkond
    Olukorraline koolkond
    Piirangute teooria ja õppiv organisatsioon
    Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma:
    1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond.
    2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond)
    3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus , operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega
    juhtimine.
    4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
    5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad .
    50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt kirjutatust vähem või rohkem haarates esitati lisaks ka oma algmõtteid ja omapäraseid seisukohti. 60-ndate aastate algul olid teooria käsitlejate mõtted ja jõupingutused suunatud ühtlustatud ja tervikliku teooria loomisele- aastakümnendi lõpul sai selgeks, et see ei ole jõukohane, mida ei vääranud mõned ponnistused seitsmekümnendate algul. Kõigele vaatamata oli antud laiapõhjaline alus organisatsiooni- ja juhtimisteooria edasiarendamiseks.
    Ka praegu ei ole kadunud juhtimisega tegelevad teadlaste koolkonnad , kuid pigem on tegemist lühemat või pikemat aega kestvate moevooludega, tõmbavad kaasa hulga inimesi.
    9. Eestvedamise ja juhtimise sarnasused ja erinevused
    Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises ning arendamises. Juhindub eelkõige plaanitäitmisest.
    Eestvedamine- dünaamiline juhtimistegevus , mis motiveerib ja mõjutab järgijate tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjussuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu.
    Juhtimine
    eestvedamine
    Põhisuund
    Planeerimine, eelarve ja ressursid . Tähelepanu põhiline
    Visioon, strateegia ja pikaajalised eesmärgid. Tähelepanu tulevikule
    Põhitegevused
    Organiseerimine, vahetu juhtimine ja kontroll. Süsteemide haldamine igapäevane tegevus kindlates piirides
    Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste kujundamine. Töötajate arendamine. Piiride vähendamine ja uuendused
    Motiveerimine
    Ametlik võim, sanktsioonid ja hüvitised töötajate suunamisel. Kontrollil põhinev töösoorituse parandamine
    Isiklik eeskuju ja asjatundlikkus. Väärtuste ja käitumise muutmine ja ümberkujundamine. Järgijate võimustamine
    Isiksuseomadused ja oskused
    Emotsionaalne distants , eksperdiks olemine. Rääkimine ja kuulekus. Organisatsiooni mõistmine
    Emotsionaalsed suhted, avatud meel ja hoolikus. Kuulamine ja suhtlemine . Terviklikkus , teisitimõtlemine ja eneseteadlikkus
    Väljundid
    Hetkeolukorra toetamine ja stabiliseerimine . Organisatsiooni stabiilsuse tagamine
    Väljakutsete esitamine ja ebastabiilsuse tekitamine
    Paradigma
    Ühetaolisus
    Mitmekesisus
    Stabiilsus
    Muutatused
    Konkurents
    Koostöö
    Asjad
    Inimesed ja suhted
    Kontroll
    Võimustamine
    10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel)
    Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel . Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada.
    Eestvedamiseks olulised – karismaatilisus, kohanemine , saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus , energilisus, jmt.
    Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus , koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia , emotsionaalne intelligentsus , …
    Hunt-Laingi eeskujumudel – 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused
    360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta.
    Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist.
    Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid:
    • Tunnetuslik- kognitiivne kompetentsus
    • Isikule orienteerituse kompetentsus
    • Esitluse kompetentsus
    • Motivatsiooni kompetentsus

    Liidri käitumise hindamise viis peamist muutujat:
    • Visioon
    • Eristumine
    • Väärtused
    • Edastamine (kommunikatsioon)
    • Puudused

    11. Juhtimisteooriad: juhtimisstiili ja käitumise teooriad
    Juhtimisstiili ja käitumise teooriad levisid 1950-ndate aastate keskpaiku ning neis väideti, et eestvedamine ei olene niivõrd liidrist, kuivõrd juhtimise stiilist.
    Juhtimise stiili all mõistetakse juhi käitumisstiili püstitatud eesmärkide realiseerimisel, hõlmates liidri käitumisviise järgijate suhtes.
    Käitumisteooriad baseerusid kas liidri hindamisel läbi hoolivuse või läbi algatuse. Hoolivus avaldub liidri sõbralikkuses, usalduslikkuses, toetuses ja abis järgijate suhtes. Algatus avaldub eelkõige tööst tulenevate ülesannete, standardite, reeglite eelistamises organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Käitumuslik teooria püüab välja tuua mingit konkreetset liidrile sobivat käitumismalli.
    Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Juhtimisstiili all mõistetakse juhi tegutsemislaadi juhi rolli täitmisel ja püstitatud eesmärkide realiseerimisel, mis hõlmab juhi käitumisviisi kaastöötajate suhtes.
    Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist, mis on õiguste ja vastutuse jaotamine ülema ja alluva vahel.
    Eestvedamine ei olene niivõrd liidrist kuivõrd juhtimisstiilist. Juhtimise ja eestvedamise stiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Blake-Mouton’i juhtimisvõrgustik:
    Olenevalt olukorrast tuleb keskenduda inimestele või olukorrale, faktoreid ei ole otstarbekas teineteisest eraldada.
    Inimesele orienteeritus
    9
     
    Klubiline juhtimine
     
    Meeskonna juhtimine
     
    8
     
     
     
    7
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    6
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    5
     
    Kesktee juhtimine
     
     
     
     
     
    4
     
     
     
     
     
     
    3
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    2
     
    Vähen-datud juhtimine
     
    Võimukas juhtimine
     
    1
     
     
     
    1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    9
    Toodangule orienteeritus
    Tannenbaumi-Schmidti eestvedamise kontiinum:
    Juhikeskne eestvedamine Alluvakeskne eestvedamine
    Liider autoritaarne
    Alluvate vabaduse ala
    Juht teeb otsuse ja teatab sellest
    Juht esitleb ideid ja ergutab küsimusi
    Juht tutvustab probleemi, saab ettepanekuid , siis otsustab
    Juht lubab alluvatel paikapandud piirides tegutseda
    Juht müüb otsuse
    Juht esitab esialgse otsuse eeldades muudatusi selles
    Juht defineerib piirangud, palub grupil otsustada
    12. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Evans -House eesmärgi-raja teooria
    Eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt situatsioonist tuleb kasutada erinevaid juhtimisstiile.
    Eesmärgi-raja teooria (M. Evans & R. House & T. Mitchell )
    • pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse.

    House/Mitchell: eestvedamise 2 funktsiooni:
    • Raja selgitus – liider aitab mõista juhtimise iseärasuste (käitumise) hädavajalikkust eesmärkide saavutamisel;
    • Tasude suurendamine – liider toetab töötajaid, suurendab tasusid ja pöörab tähelepanu töötajate heaolule, staatusele ja mugavusele.

    Töötajate iseloomustus
    Eestvedamise stiilid:
    Töötajate hoiakud ja käitumine:
    a) direktiivne b) toetav c) osalev d) saavutustele orienteeritud
    1) tööga rahulolu 2) liidri aktsepteerimine
    3) motivatsioon
    Keskkonna iseloomustus
    13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey - Blanchard ´i käsitlus
    P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid :
  • Käskimine ehk autokraatne juhtimine


    • Müümine ehk selgitamine
    • Osalev juhtimine
    • Delegeeriv juhtimine

    Madal ülesandele ja kõrge suhetele orienteeritus
    S3 Osalemine
    Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient.
    S2 Müümine
    S4 Delegeerimine
    Madal suhetele ja madal ülesandele orient
    S1 Käskimine
    Kõrge ülesandele, madal suhetele orient.
    Järgijakeskne juhtimine
    Liidrikeskne juhtimine
    Kõrge
    Keskmine
    Madal
    Järgija valmisolek
    R4
    R3
    R2
    R1
    On võimeline, nõus, kindel
    On võimeline, pole nõus või on ebakindel
    Pole võimeline, on nõus või on kindel
    Pole võimeline, pole kindel, on ebakindel
    14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria
    V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom -Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga :
    • Töösoorituse tõenäosus (E)
    • Tasu saamise tõenäosus (I)
    • Tasu saamise tähtsus ja soov (V)

    Motivatsioon = E*I*V
    Kriitika: Tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast; Eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist.
    15. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Covey, Handy (lisage ise mõned nimed veel)
    S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises (principle-centred leadership ) eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse. Covey väidab, et liidri kujundamisel tuleb keskenduda indiviidi arendamisele. Ta märgib, et ainus inimene, keda on võimalik otseselt ja koheselt mõjutada, olete teie ise. Järelikult on võimed teie kõige olulisem ressurss, mida arendada, säilitada ja täiendada. Te peate omandama tõhusa juhtimise oskused esmalt iseenda jaoks, tehes sellega oma parima investeeringu. Iseenda oskuslik ja tõhus juhtimine loob eeldused ka teiste edukaks juhtimiseks ja eestvedamiseks.
    C. Handy väidab, et organisatsioon peab ennast detsentraliseerima ja väärtustama koostöövajaduse. Võimu tuleb delegeerida allapoole ning juhtimiskeskus ei pea asuma organisatsiooni tipus . Edukas tegevus sõltub kõigi töötajate motiveeritusest. C. Handy käsitleb inimese juhtimisega seonduvaid aspekte ka ettevõtte ärilistest eesmärkidest lähtuvalt, mis tagavad nende tõhusa koostöö. Tugev konkurents sunnib juhte kujundama personali vaid võimekatest ja tööle pühendunud töötajatest ning rakendama neid võimete piiril . C. Handy väidab, et tänapäeva töötajatele esitatakse väga kõrgeid nõudmisi ning eeldatakse, et nad:
    · täidavad korraga mitut ülesannet ja on universaalsed ,
    · on huvitatud protsessidest ja mõjust, mitte aga staatusest ,
    · on sitked, kuid samas ka tundlikud,
    · hindavad instinkte ja intuitsiooni, analüüsi ja ratsionaalsust,
    · saavad hakkama vastuoludega,
    · on usaldusväärsed ja arenguvõimelised.
    Kuigi Handy mõistab hukka üksnes ettevõtte huvidest lähtuva töötajate rakendamise ning hoiatab inimesi niisuguse ühekülgse lähenemise eest, ei leia ta sellele praeguses , üha tiheneva konkurentsiga maailmas alternatiivi.
    16. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Goldratt , Edvinsson (lisage ise mõned nimed veel)
    E. Goldratt näeb oma piiranguteteoorias organisatsioonide juhtimise ja arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse tugevat vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas. Ta propageerib mõtlemise ja juhtimise lihtsustamist, soovitades tehnilistesse üksikasjadesse ja keeruliste matemaatiliste algoritmide tasemele mitte laskuda. Senine juhtimisalane tarkvara oli küll protseduuriliselt suhteliselt lihtne, kuid keskendas töötajad ühekülgsetele eesmärkidele ja viis nad eemale organisatsiooni jaoks oluliste muudatuste tegemisest. Goldratt kritiseerib ka ühekülgsete, mõõdetavate tootmisnäitajate kasutamist, sh üksnes toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuvat otsustamist investeeringute tegemisel ja organisatsiooni juhtimisel. Ta väidab, et kulumaailma inimesed tuleb panna kuulama tulumaailma inimesi ja lähtuma nende juhtimiskontseptsioonidest. Samas soovitab Goldratt tegelda oma piirangute teoorias eelkõige organisatsiooni kitsaskohtadega ehk „pudelikaeltega“, et suurendada süsteemi läbilaskevõimet ja efektiivsust .
    Leif Edvinsson viitab vajadusele anda töötajatele rohkem voli uute ideede pakkumiseks ja elluviimiseks, ta õhutab loovuse suunatud kasutamisele. Soovituslikult peaksid organisatsioonid otsima tasakaalu loovuse ja protsesside korrastamise vahel. Leif Edvinsson väidab, et 21.sajadil muutuvad organisatsioonid nii sisult kui ka vormilt: organisatsioonidest räägitakse kui - õppivatest, meeskondlikest ja intelligentsetest organisatsioonidest.
    17. Autokraatne-, demokraatlik ja laissez faire juhtimine: olemus ja seos töörahuloluga
    - Autokraatliku stiili korral on juht korraldusi andev ja formaalne . Sellise juhi peamised käitumisviisid on
    üksnes kiita ja karistada . Ta eeldab, et kõik töötajad on laisad ning pingutavad nii vähe kui võimalik. Selline
    - juht delegeerib vähe, kehtestab palju reegleid ja protseduure, kusjuures ise kontrollib nende täitmist.
    Juhtimisstiilid
    Korraldusi andev
    Osalev
    Formaalne
    Autokraatlik
    Demokraatlik
    Isiklik
    Autoritaarne
    Meeskonda loov
    - Autoritaarse stiili puhul on juht küll endiselt korraldusi andev, kuid suhtumine ei ole enam formaalne, vaid isiklik. Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne.
    - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks.
    - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest
    ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond .
    laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina.
    18. Mõjuvõim: olemus, tüübid, allikad
    Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõimu võib defineerida kui ühe isiku (grupi) potentsiaalset võimet (jõudu) mõjutada teisi inimesi (gruppi) täitma ülesandeid või midagi tegema, mida nad muidu ei teeks . Mõjuvõim on eestvedamise olulisemaid näitajaid, millest oleneb eestvedamise ja juhi tegevuse tõhusus.
    Jaguneb: Ametlik võim ja Mitteametlik autoriteet; Põhjendatud – mõjutatavate isikute poolt aktsepteeritud ja õigeks peetav ja Mittepõhjendatud - mõjutatavate poolt tajutud ebaõiglase või mittesobilikuna.
    Võimu rakendamine ei anna alati oodatud tulemusi kuna:
    • Käsk peab olema mõistetav
    • Eeldab mõjutaja ja mõjutatava vahelise suhte olemasolu
    • Eeldab käsuliine ja ametlikke kommunikatsioonikanaleid
    • Seotud organisatsiooni eesmärkidega
    • Tuleb arvestada alluvate huve
    • Mõjutatavad peavad olema võimelised käsku täitma

    Mõjuvõimu (põhi)allikad (Yukl’i järgi)
    Positsioonivõim: Ametlik, Sunnivõim, Tasustamisvõim, Infovõim, Töökeskkonna võim.
    Isiku mõjuvõim: Eksperdi mõjuvõim, Suhete mõjuvõim, Karisma mõjuvõim
    Poliitiline mõjuvõim: Otsustamise mõjuvõim, Koalitsiooni mõjuvõim, Kaasamise mõjuvõim, Institutsiooni mõjuvõim
    Inimeste mõjutamise tulemused:
    • Nõustumine – juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks;
    • Samastumine – samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiižika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil.
    • Internaliseerumine – oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise.

    French- Raven ’i mõjuvõimu tüübid:
    • Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis);
    • Sunnivõim – põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine);
    • Kompenseeriv mõjuvõim – põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus);
    • Kompetentsuse mõjuvõim – põhineb juhi teadmistel ,asjatundlikkusel ja kogemustel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine).
    • Meeldivuse mõjuvõim – põhineb isiklikul võlul, prestiižil ja karismaatilisusel (tulemus: kohustumus ja/või nõustumine).

    Kõik mõjuvõimu tüübid sõltuvad järgijate veendumusest ja usust, mida mõjutavad omakorda juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks.
    19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist
    Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma on järgijate poolt liidrile omistatud tunnused, mida järgijad interpreteerivad karismaatiliste omadustena.
    Karismaatilise eestvedamise mehhanismid :
    • Pakutakse paeluvat tuleviku visiooni;
    • Muudetakse järgija nägemust töö iseloomust;
    • Arendatakse järgijate seas sügavat kollektiivset identiteeti;
    • Suurendatakse individuaalset ja kollektiivset enesetõhusust.

    J. Congeri ja R. Kanungo (1987) järgi on karismaatilisele liidrile omane 7 momenti:
    • Visiooni ekstreemsus,
    • Kõrge personaalne risk
    • Strateegia sundimatus (Use of unconventional strategies)
    • Situatsiooni täpne hindamine
    • Enesekindluse teadvustamine
    • Autoriteedi rakendamine

    20. Järgimine: stiilid, mõjuallikad, strateegiad
    Järgimise stiilid Kelley (1997) järgi:
    • Passiivne
    • Võõrandunud
    • Tõhus
    • Konformist
    • Pragmaatiline ellujääja

    Järgija isiklikud mõjuallikad:

    Järgija positsioonist tulenevad mõjuallikad:
    • Asukoht
    • Info
    • Juurdepääs inimestele

    JÄRGIMISE STRATEEGIAD:
    • Ole liidrile ressursiks – Millised on liidri vajadused? Ole seal kus on liider. Juhindu visioonist ja eesmärgist.
    • Aita liidril olla hea inimene – Küsi liidrilt nõu. Räägi liidrile millest mõtled. Leia põhjust liidrit tänada.
    • Loo suhteid liidriga – kasuta tagasisidet ja kriitikat. Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile.
    • Suhtu liidrisse realistlikult – ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi.

    21. D. Goleman : emotsionaalne intelligentsus
    Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas. Emotsionaalse intelligentsuse komponendid:
    Eneseteadvus - põhjalik arusaam enda emotsioonidest, tugevatest ja nõrkadest külgedest (viide SWOT -analüüsile?), ning vajadustest ja tungidest. Kõrge eneseteadvusega inimesed ei ole liiga kriitilised ega ka ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega . Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi.
    Eneseregulatsioon - seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus-tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis.
    Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon, … ). Kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks ilminguks on lojaalsus ettevõttele.
    Empaatia hoolikas järgijate tunnete arvestamine – paralleelselt teiste faktoritega – intelligentse otsuse tegemise protsessis. Kokkuvõtvalt peab empaatiale tuginev liider suutma mõista meeskonnaliikmete emotsionaalset külge personaalselt. Selle tulemusena suudab ta meeskonda paremini nõustada, mis viib grupi tulemuslikumale koostööle. See aga on eelduseks ettevõttest huvitatud kliendibaasi suurenemisele.
    Suhtlemisoskus - sõbralikkus eesmärgiga viia inimesed suunda mida soovitakse. Arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed lähtuvad ideest , et miski oluline ei saa tehtud üksinda ja tegelevad võimalusel alati suhete võrgustiku loomisega erinevatel ühiskonna tasanditel. Neil on arenenud võime leida ühiseid jooni ja soodustada tagasiside saamist partnerilt.
    22. Tulemusjuhtimine
    Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Selle põhisisu moodustab kõigi ressursside suunamise tulemuste seisukohast kõige tähtsamatesse tegutsemisvaldkondadesse, mis kõigi töötajate poolt omaksvõetuna teeb võimalikuks kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamise nii kogu ettevõtte kui ka indiviidi seisukohalt võetuna. Tulemusjuhtimise peaidee seisneb juhtide tähelepanu koondamises firma tegevuse lõpptulemustele, millised on nii ärifirma kui ka juhtide tegevuse hindamise peamisteks kriteeriumiteks.
    TJ protsess:
  • tulemuste määratlemine;
  • olukorraline juhtimine;
    tulemuste saavutamise jälgimine ja hindamine
    Võtmetulemuste jaotus:
  • Ärialased võtmetulemused - planeeritud numbrilised näitajad (käive, müügimaht, turuosa, omahind , rentaablus jmt.)
  • Funktsionaalsed võtmetulemused - ( kliendikeskne teenindamine, kvaliteet, ettevõtte kultuur, imago, konkurentsis püsimine jmt.)
  • Tugitulemused - määravad ärialaste tulemuste saavutamise seisukohast kriitiliste ressursside kasutamise efektiivsuse ( head suhted sidusorganisatsioonidega ja huvigruppidega, personali - motiveeritus, oskuste tase, koostöö; juhtimismeetodid).
    23. Tööjaotus: olemus, vajalikkus, põhimõisted
    Tööjaotuse kaudu on võimalik: Määrata igale töötajale need tööül., mille täitmiseks ta on kõige pädevam ja vastutusvõimelisem; Kasutada maksimaalselt oma võimeid; Tõsta töö tegemise meisterlikkust oma töövaldkonnas; Parandada ja suurendada töötulemusi.
    Tööjaotuse hindamise aspektid: Mil määral tööjaotus aitab kaasa ev. peaeesmärkide saavutamisele & maj.näitajate parandamisele. Mil määral tööjaotus mõjutab töö iseloomu ja rikastab tööd, tõstab töörahulolu, motivatsiooni & aitab kaasa inimestevaheliste suhete paranemisele & isiksusearengule.
    Tööjaotuse põhimõisted: Õigused; Kohustused; Vastutus. Õigused – delegeeritakse! Erinevalt kohustustest neid ei määrata, vaid antakse!
    Aspektid: Mida teha? Kelle suhtes? Millise iseseisvusastmega?
    Kohustused – Kindlaks määramine seisneb põhiliste tegevusvaldkondade ja toimingute sõnastamist, mille raames jõutakse eesmärgistatud tulemusteni. NB! Eeldab tööanalüüsi.NB! Kohustuste kujundamise põhimõtteline skeem!
    Vastutus – Liigid: ühiskondlik-poliitiline; finants -majanduslik; administratiiv-juriidiline. Vastutuse klassifikatsioon : Kes vastutab? Mille eest vastutab? Kelle ees vastutab? Milles seisneb vastutuse sisu? Millises vormis vastutab?
    24. Staabi-liini organisatsioon
    • Kohtade moodustamine objekti või talituse alusel
    • Juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem
    • Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon

    Põhimõtted:
    • Juhtimise ühtsus
    • Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes
    • Otsustus- ja erialakompetentside lahusus
    • Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi

    Eelised:
    • Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele;
    • Liiniinstantside koormuse vähendamine
    • Asjatundlik , süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus
    • Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus .

    Puudused:
  • Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead)
  • Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks
  • Staap kui võim ilm vastutuseta
  • Staap kui liini konkurent
  • Staabitöötajate praktikakaugus
    25. Divisjoniorganisatsioon
    Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks:
    • objekti- või regiooniprintsiibi alusel,
    • üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures.

    Iseloomulikud jooned:
    1. Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise,
    tootmise ja turustuse üle.
    2. Divisjonid arendavad oma plaane , mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga.
    Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks.
    3. Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni
    kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid.
    Struktuuritüübi valiku mõjutegurid:
    • Tootmis- ja/või turustusprogrammi heterogeensus ,
    • Kasutatav juhtimisstiil,
    • Ettevõtte suurus,
    • Ettevõtte geograafiline jaotus.

    Alaliigid (otsustuskompetentsi ja vastutuse ulatuse alusel):
    • Kulukeskusorganisatsioon,
    • Kasumikeskusorganisatsioon,
    • Investeerimiskeskusorganisatsioon.

    Eelised:
    • Motivatsioon ja kerge juhitavus,
    • Juhi lai tegevusvaldkond ja kiired otsused,
    • Ülevaatlik struktuur, osakondade loomine ja likvideerimine on lihtne,
    • Lühikesed kommunikatsiooniteed,
    • Paindlikkus,
    • “Rindelähedus,” mis võimaldab kliendiorientatsiooni.

    Puudused:
    • Liigne tähelepanu allüksuse eesmärkidel, ettevõtte üldisi eesmärke kõrvale jättes,
    • Divisjonide konkurents,
    • Koordinatsiooniprobleemid,
    • Sünergiaefekti mittekasutamine,
    • Suur vajadus kvalifitseeritud juhtide järele,
    • Spetsialistide võimete ebatäielik rakendatus,
    • Arvestushinnad kui konfliktivõimalus,
    • Ressursside ebaotstarbekas kasutamine.

    26. Maatriksorganisatsioon
    Maatriksorganisatsioon - mitmeliini organisatsioon s.t. liikumised liinidena on nii
    horisontaalselt kui vertikaalselt välja joonistatud.
    Iseloomulik:
    • Spetsialiseerumine dimensioonide järgi,
    • Dimensioonide võrdõiguslikkus,
    • Kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel.

    Omadused:
    • Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm,
    • Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine,
    • Dimensioonijuhtide meeskonnatöö.

    Struktuuritüübi valiku eeldused:

    Eelised:
    • Paindlikkus ja uuenduslikkus,
    • Asjakohased meeskonna otsused,
    • Ülevaatlik ja selge koordinatsioon ,
    • Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi – võimalus kontsentreeruda mõlemale,
    • Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis,
    • Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu,
    • Tööjõu paindlikum rakendamine,
    • Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine.

    Puudused:
    • Alaline konfliktioht,
    • Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents ,
    • Ebaselged alluvussuhted,
    • Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus – suured administratiivkulud,
    • Otsustusprotsessi pikenemine ( ajakulu ),
    • Paljude kahtlaste kompromisside oht,
    • Ühetähendusliku äritulemivastutuse puudumine dimensioonijuhtidel.

    27. Meeskonnaorganisatsioon
    Meeskond – isikute grupp, kes vajaliku ülesanneteringi üheselt, kaugele ulatuvalt ja autonoomselt lahendab.
    Sobib projektide ja ülesannete puhul mis on:
    • Suured, komplekssed, ettevõttele tähtsad;
    • Paljusid valdkondi puudutavad
    • Nõuavad erialateadmisi
    • Esiplaanil on ülesannetevaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus

    Meeskonnatöö rakendamine eeldab järgmiste tegurite arvestamist:
    • Ülesande lahendamise liik
    • Tähtaeg, ajaplaan
    • Meeskonna liikmete suhtumine
    • Meeskonna kooseisu puudutava personali voolavus
    • Eesmärgipüstitus ja ülesannete sõnastamine
    • Meeskonna suurus
    • Meeskonna koosseis, sisestruktuur

    Maatriksorganisatsioonile sarnased eelised, kuid väiksemate kuludega .
    Eelised:
    • Kiired otsused ja otsustamise delegeerimine,
    • Lühikesed kommuniaktsiooniteed,
    • Kõigi kaastöötajate potentsiaali kasutamine,
    • Sünergiaeelised,
    • Org. paindlikkuse suurenemine,
    • Kaastöötajate enesearendusvõimalused,
    • Konflikti minimeerimine otsekontaktide tõttu paljusid kohti puudutavate probleemide juures,
    • Motivatsioon,
    • Koordineerimiseelised,
    • Ettevõtte hea sisekliima .

    Puudused:
    • Ajakulu,
    • Kompromisside oht, pikad diskussioonid,
    • Kompetentsi ja vastutuse piiritlematus,
    • Vähemuse pingeseisund,
    • Üksikute kaastöötajate domineerivus,
    • Konfliktid grupis ,
    • Informatsiooni kuritarvitamine,
    • Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu.

    28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest
    Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad).
    Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada:
    • individualism -kollektivism
    • võimudistants (suur/väike)
    • ebakindluse vältimine (suur/väike)
    • maskuliinsus-feminiinsus

    Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel.
    Võimudistants – suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust. Suure võimudistantsiga maades on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ühiskonnas ebavõrdsus, kõva distsipliin .
    Ebakindluse vältimine - väike/suur - Ebakindluse vältimine näitab, millises ulatuses ühiskond talub pingeid ja ebaselgeid olukordi ning kas ta püüab neid situatsioone vältida, nt. formaalseid struktuure ja seadusi luues ning keskmisest erinevat käitumist ja mõtteviisi diskrimineerides. Paljudes riikides peetakse ebakindlust normaalseks nähtuseks, reegleid ja seadusi ei peeta väga oluliseks. On leitud, et nendes maades, mida iseloomustab suur ebakindluse vältimise soov, valitseb suurem ärevus ja agressiivsus .
    Maskuliinsus / Feminiinsus - Maskuliinses ühiskonnas on domineerivaks pooleks mehed ning mehelikud väärtused – edasipüüdlikkus, raha ja asjade väärtustamine. ideaal on iseseisvus ja karjäär. Maskuliinsed jooned – tugevus, läbilöögivõime, konkurentsivõimelisus, ambitsioonikus.
    Feminiinsed maad – väärtustatakse elukvaliteeti, keskkonda, oluliseks peetakse sugudevahelist võrdõiguslikkust. Feminiinsed – kiindumus, kaastunne , võrdsuse püüd, emotsionaalsus. Feminiinsed maad hindavad elukvaliteeti – nt. Taanis peetakse puhkust väga oluliseks ning ületunde ei tehta .
    Maskuliinsed maad – Jaapan, Austria, Venetsueela, Itaalia, Šveits, Mehhiko , Iirimaa , Suurbritannia , Saksamaa.
    Feminiinsed – Rootsi, Norra, Holland , Taani, Soome, Tšiili, Portugal , Tai.
    Hofstede kriitika: Uuring on tehtud ühe firma põhjal – IBM-il on tugev organisatsioonikultuur – see võis tulemusi mõjutada. Uuringust on välja jäetud endised sotsialistlikud maad
    29. Rahvuskultuuride liigitus Lewise järgi
    Kultuure võib jagada kolme rühma:
    Lineaar -aktiivsed – konkreetsed, ülesande lahendustele orienteeritud, kõrgeltorganiseeritud planeerijad. Sakslased , šveitslased – analüüsivad projekti, pühenduvad, lahendavad probleeme lineaarsel meetodil, s.t. üks probleem korraga, saavutavad enamvähem täiusliku tulemuse. Saksalased peavad enese edu põhjuseks metoodilist plaanimist, otsuste tegemine võtab palju aega kuna nad arutavad igat asja pikalt ja põhjalikult.
    Multiaktiivsed – ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed – koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega – tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid.
    Reaktiivsed – kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha.
    Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased . Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides – kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil , ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut.
    30. E. H. Sheini käsitlus organisatsioonikultuurist, organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid
    Edgar H. Schein :
    Kultuuritasand Teadvustamise määr
    TEHISKESKKOND:
  • Tehnoloogia Nähtav, kuid mitte
  • Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi
  • Tajutavad käitumismudelid mõistetav
    VÄÄRTUSHINNANGUD:
    Määratavad füüsilises keskkonnas
    Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud
    BAASARUSAAMAD:
  • Suhe keskkonda
  • Suhe reaalsusesse (aega ja ruumi) Nähtamatud,
  • Suhe inimesse alateadlikud väärtushinnangud
  • Suhe aktiivsusesse
    Suhe inimsuhetesse baasarusaamad
    tehiskeskkond
    Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid
    Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise?
    Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein’i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid.
    • Keskkonnas aitab hakkama saada mitmeastmeline järjestikuste tegevuste ahel:

  • Missiooni ja strateegia loomine seisneb olemasolu õigustuses või eluülesande leidmises.
  • Missioonist johtuvate eesmärkide ühise arusaama kujundamine.
  • Vahenditest arusaamine, milles kajastub , kuidas soovitud eesmärkideni jõutakse.
  • Hindamine ja üldiselt aktsepteeritav arusaam tegevuse tulemuste vastavusest eesmärkidele.
  • Korrektuur, mis tugineb organisatsiooni liikmete tunnetatud vajadusele muuta neid tegevusi, mis takistavad eesmärkideni jõudmist.
    • Sisemise integratsiooni mehhanismid:

  • Ühise keele ja arusaadava mõistetesüsteemi loomine, milleta grupis eksisteerimine on võimatu.
  • Grupi piiride määramine, milles selguvad kooslusse kuulumise ja mittekuulumise kriteeriumid.
  • Mõju ja staatuse jaotamise seaduspärasused, näitamaks kuidas liikmed saavad ja kaotavad mõju teiste üle.
  • Normide kujundamine lähedus- ja sõprussuhetest arusaamiseks.
  • Tasude ja karistuste süsteemi määramine.
  • Ideoloogia ja uskumused.
    31. H. M. Trice´i ja J. M. Beyer´i käsitlus organisatsioonikultuurist, kultuurivormide kategooriad ja avaldumise vormid
    Organisatsioonikultuuri tunnusjooned:
    Kollektiivne Loomult sümboolne
    Olemuselt emotsionaalne Dünaamiline
    Ajalooliselt kujunenud Loomult ebatäiuslik
    Org. kultuuri tagajärjed / tulemid:
  • Kollektiivse ebakindluse juhtimine
  • Sotsiaalse korrastatuse loomine, mis saavutatakse eelkõige normide konsensuse kaudu.
  • Järjepidevuse loomine
  • Identiteet ja üksmeel
    Etnotsentrism – veendumus oma koosluse paremusest
    32. Suhtlemine organisatsioonis: kommunikatsiooniprotsessi omadused, info liikumise mõjutegurid, suhtlemisvõrgustik
    • Suhtlemine ja kommunikatsioon. Suhtlemine:

  • teabevahetus e. kommunikatsioon
  • inimeste vastastikune tajumine ja tunnetamine
  • vastastikune mõjutamine
    • Kommunikatsiooniprotsessi omadused

    1) suhtluspartnerite vastastikune mõju
    2) kommunikatsioon põhineb reeglitel
    3) kommunikatsioon on isiklik
    4) kommunikatsioon on seerialine
    Muutused, mis toimuvad sõnumi seerialisel edasikandumisel: tasandumine, teravdumine, detailide lisandumine, assimileerumine, oletuse muutumine kindlaks, detailide kombineerimine tervikuks, sündmuste järjekorra muutmine, detailide kohandamine , fraaside kohandamine
    • Suhtlemiskliima organisatsioonis

    Suhtlemiskliima kirjeldab peamiselt seda, kuidas töötajad tajuvad suhteid ja suhtlemist organisatsioonis. See on organisatsioonikultuuri osa.
    Suhtlemiskliima koosneb 5 tegurist:
    Toetus, osalev otsustamine, usaldusväärsus, avatus ja siirus, selged tegevuseesmärgid.
    • Info liikumine organisatsioonis

    Mõjutegurid: 1) isiksus; 2) võim, staatus ja rollid; 3) info ülekoormus (Lahendusvõimalused: ignoreerimine, vead, järjekord, filtreerimine, ümardamine, mitmete kanalite kasutamine, põgenemine)
  • isoleeritus infost,
  • osalemisvõimalused
    • Suhtlemisvõrgustik

    Kommunikatsioon võib organisatsioonis toimuda 2 võrgustikus: - ametlik; - mitteametlik
    Võrgustikus eristatakse järgmisi sõnumite suundi:
    - alla ( tegevussuunad, eesmärgid, distsipliin, käsud)
    - üles (küsimine, tagasisside, ettepanekud)
    - horisontaalne e. lateraalne (samal tasandil: probleemide lahendamine, koordineerimine , konfliktide lahendamine, kuulujutud )
    Allapoole suunatud kommunikatsioon - Kõige suurem vajadus näib olevat tööga seotud info järele otseselt ülemuselt ja organisatsiooniga seotud info järele tippjuhtkonnalt.
    Ülespoole suunatud kommunikatsioon - Tavaliselt küsimuste esitamise, tagasisside andmise, ettepanekute tegemise eesmärgil. Sel on positiivne mõju töötajate moraalile ja hoiakutele. Tähtsus:
    1. Näitab keskkonna vastuvõtlikkust ülevalt alla suunduva kommunikatsiooni suhtes.
    2. Kergendab otsuste aktsepteerimist, julgustades alluvaid otsustusprotsessis osalema .
    3. Annab tagasisidet ülevalt alla suunduvast kommunikatsioonist arusaamise kohta.
    4. Julgustab väärtuslike ideede andmist.
    Tähtsus juhtide jaoks:
    • võimaldab tunda oma alluvaid
    • võimaldab leida väärmõistmisi
    • võimaldab näidata esimesi pinge ja raskuste sümptomeid
    • võimaldab näidata, kuidas alluvad oma ülemusi näevad

    Töötajate jaoks:
    • aitab rahuldada põhilisi vajadusi
    • maandab emotsionaalset pinget

    Horisontaalne kommunikatsioon. - Sageli seotud ülesande või inimlike eesmärkidega: koordineerimine (nt. osakonnajuhtide igakuised nõupidamised), probleemi lahendamine (nt. ühine ajurünnak), konflikti lahendamine (kas osakonna sees või osakondade vahel), info jagamine (nt. üks osakond annab teisele uusi andmeid). Horisontaalse kommunikatsiooni sagedust takistavad tegurid:
    1) konkurents, rivaalitsemine
    2) spetsialiseerumine
    3) motivatsiooni puudumine (tasude puudumine)
    Mitteametlik suhtlemine - Sõltub ruumilisest korraldusest , isiksustest ja isikute võimetest. Uuringud on näidanud, et mitteametlik suhtlusvõrk on kiire ( kiireim kanal) ja üllatuslikult ka täpne (80%) ja kannab palju infot. Mitteametlik suhtlemine on oluline kontaktide loomiseks, annab tagasisidet töötajate tunnetest, aitab direktiive tõlkida arusaadavasse keelde. Kõige negatiivsem külg - kuulujuttude levik. Levivad seda rohkem, mida tähtsam on teema ja mida vähem infot.
    33. Suhtlemine organisatsioonis: suhtlemiskanalid ja nende omadused
  • Suhtlemiskanalid
    Kanali valikul tuleb leida kompromiss kahe näitaja - efektiivsuse ja mõjususe vahel.
    Juhi jaoks on see sageli dilemmaks: kõige tõhusam kanal on tavaliselt kõige vähem mõjusam ja vastupidi.
    Erinevate suhtluskanalite omadused ja kulud:
    • Kiirus - seotud ajaga , mis kulub ettevalmistuseks, kättetoimetamiseks, arusaamiseks.
    • Tagasiside võimalikkus - selle hulk ja kiirus
    • Säilitusvõimalus muudab ametlikumaks. Kirjalikud vormid suurendavad ametlikkust
    • Kui sõnum on intensiivne (s.t. intensiivseid emotsioone tekitav) või keerukas (kui on vaja keerukaid andmeid esitada suhteliselt struktureeritud vormis), on eelistatumad suhtlusvormid ametlik kiri, hoolikalt ettevalmistatud suuline ettekanne, kirjalik aruanne. Lühike memo ja suuline vestlus ei sobi sel juhul nii hästi.
    • Kanali suhtelised kulud - pole kerge arvutada, aga et see mõjutab siiski kasumit, oluline kaalutleda. Kulud mitmesugused - peamiselt töötajate töötasud ja tehnilised kulud (paber, telefon, arvutid , faksid, kopeerimismasinad, jms.)

    34. Suhtlemine organisatsioonis: kiitus ja kriitika
    Morrison ja O'Hearne väitnud, et nii kriitika kui kiituse võib jagada kaheks tüübiks:
    • I. tüübil on tegevusele väike mõju
    • II tüüp võib avaldada teatud tingimustel potentsiaalselt positiivset mõju.

    Kiitus
    1. I tüüp - üldistatud kiitus II tüüp - konkreetse käitumise kiitmine .
    2. I tüüp - kiitus oodatud käitumise eest. II tüüp - kiitus tegevuse eest, mida tehti oodatust paremini.
    3. I tüüp - nn. Võileiva süsteem II tüüp – kriitika ja kiituse lahushoidmine
    4. I tüüp - kiitus mingil eesmärgil II tüüp - kiitus lihtsalt tunnustuse pärast
    5. I tüüp – kiitus kõrgemate juhtide juuresolekul II tüüp - kiitus vaid ärateenitult
    Laitmine
  • Sina –vormi vältimine
  • Põhjuse ja mõju üle arutamine
  • Nõuandmine
  • Privaatsus
  • Töötaja huvide rõhutamine
    Suhtlemiskäikudes Täiskasvanu mina-tasandi kasutamine
    35. Suhtekorraldus : olemus, eesmärk, sihtgrupid , korraldamine
    Suhtekorraldus on juhtimisfunktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu.
    Laiemas mõttes suhtekorraldus – kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärgiks on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid organisatsiooni avalikkuse huve.
    Organisatsioonikeskne lähenemine – PR kui organisatsioonilise suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side organisatsiooni ja sihtgruppide vahel.
    SUHTEKORRALDUSE EESMÄRK:
    • Informatsiooniline eesmärk – adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil
    • Seisukohti puudutav eesmärk – tulemuseks arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine, muutmine
    • Käitumuslik – püütakse tekitada harjumusi, suunata käitumist

    Peamised auditooriumid või sihtgrupid:
    • meedia
    • organisatsiooni liikmed/töötajad
    • ühiskond (community)
    • valitsus
    • investorid
    • tarbijad

    See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest.
    Agentuur:
    • Võimalik pealiskaudsus (ei tunne organisatsiooni)
    • Nõrk organisatsioonisisene suhtekorraldus
    • Suuremad kogemused
    • Lihtsam öelda välja tõde

    Oma PR spetsialist:
    • Ei näe organisatsiooni kõrvalt
    • Teadmised ja oskused
    • Oma inimene ei pruugi autoriteetne olla

    Parim variant - tööle võetakse suhtekorralduse spetsialist, kes oskab teatud töid ja teenuseid agentuurilt vajadusel sisse osta, s.t. koostöö. Väiksemate ettevõtete puhul täidab tippjuht sageli ka suhtekorraldaja funktsioone.
    SUHTEKORRALDUSFIRMAD
    Suhtekorraldusfirma võib olla spetsialiseerunud mõnele valdkonnale: (turundusagentuur, meediaagentuur , finants-kommunikatsiooni agentuur jne.) või siis pakkuda täisteenust. Eestis enamasti täisteenust pakkuvad firmad. Eestis loodi esimesed suhtekorraldusfirmad u. 8 aastat tagasi, 1994.a. lõpus tuli esimeste seas turule Hill & Knowlton. Praegu arvestatavaid firmasid alla 10.
    Tinglikult võib tegevusvaldkonnad jagada järgmiselt:
    1. KORPORATIIVNE KOMMUNIKATSIOON
    1.1. ORGANISATSIOONI  SISEKOMMUNIKATSIOON
    1.2. FINANTSKOMMUNIKATSIOON
    1.3. SITUATSIOONIJUHTIMINE ( ISSUES MANAGEMENT )
    1.4. KRIISIKOMMUNIKATSIOON
    2. TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON
    3. MEEDIASUHTED
    4. ÜHISKONDLIK-POLIITILINE SUHTEKORRALDUS (Public
    Affairs)
    Võib eristada organisatsioonisisest ja -välist suhtekorraldust.
    Sisemist suhtekorraldust kasutatakse efektiivsuse parandamiseks organisatsiooni sees. Eesmärgiks edastada personalile juhtkonna mõtteviis ja töötajatele suunatud ootused. Firmasisese suhtekorralduse tulemusel peaks tekkima olukord, kus iga firma töötaja esindab igal ajahetkel firmat.
    Firmasisene suhtekorraldus sisaldab:
    • Info levikut, teabekorraldust
    • Suhtlemist oma töötajatega
    • Firmasisest turundust

    Sisemise suhtekorralduse vahendid:
    • Töökohtumised, mis toimuvad väikestes gruppides
    • Vahendajad – inimesed, kes edastavad töötajatele juhtkonna poolt infot
    • Juhtidega kohtumised – mõlemal poolel võimalus esitada küsimusi ja avaldada arvamusi
    • Arvamusavaldused – töötajad saavad avaldada oma arvamust kas otsese ülemuse kaudu või anonüümselt
    • Videod – suuremates ettevõtetes
    • ettevõttesisene ajaleht

    Milline peaks olema suhtekorraldaja?
    Suhtekorraldaja peaks:
    • olema väga hea suhtleja, arenenud analüütilise ja strateegilise mõtlemisega.
    • tundma psühholoogiat, sotsioloogiat, sotsiaalpsühholoogiat, pedagoogikat, majandust, juhtimist, eetikat.
    • tal peavad olema tehnilised teadmised ja võimed arvamusuuringute teostamiseks, meediaga suhtlemiseks, koostööks erinevate sihtrühmadega, publikatsioonide produtseerimiseks (nii kirjalikult kui ka audiovisuaalselt), kõnede ettevalmistamiseks, esitlusteks jne.
    • ta peab suutma ennast maksma panna ja olema aus.

    Soomes korraldatud uuringus leiti, et kõige tähtsamateks omadusteks osutusid süstemaatilisus, enesekindlus , loovus, innovatiivsus, seltskondlikkus, ekstravertsus , juhtimistahe, valitsemistahe ning tahe ja oskus inimesi mõjutada. Kaasasündinud omaduste osa on olulisem kui õpitud teadmistel ja oskustel, kuigi mõlemad on vajalikud.
    36. Kommunikatsioon meediaga
    Suhted meediaga on suhtekorralduse olulisim valdkond - suhted kirjutava pressiga, televisiooniga ja raadioga. Suured ettevõtted figureerivad meedias väga sageli, väikesed ettevõtted peavad aga tõsiselt pingutama et leida meedias kajastamist.
    Meediakanalid:
  • kirjutav meedia – ajalehed, ajakirjad , uudisteagentuurid
  • elektrooniline meedia – raadio, TV, internet
    Üldised põhimõtted
    • Avalikkusega suhtlemise stiili kujundamisel on esimeseks ülesandeks firma sees selgeks teha, kuidas ajakirjanikku ja meediasse üldse suhtuda. Soovitatakse kasutada avatud kaartide süsteemi, s.t. meediasse suhtutakse kui abilisse ning ajakirjanik on firmas alati teretulnud, tema telefonikõned oodatud.
    • Firmasaladuste määratlemine. Konfidentsiaalse info olemasolu firmas on loomulik, ajakirjanik tunneb sageli huvi just niisuguste asjade vastu, millest rääkida ei taheta või ei tohi.
    • Ei ole soliidne minna nn. oma ajakirjaniku äraostmise teed. See on läbinähtav ja halvamaiguline stiil. Ajakirjanikule peab jääma vabadus kirjutada nii, kuidas ta tahab, sellest, millest tahab ja millal tahab.
    • Firma peab esitama õiged faktid ja adekvaatne info. Kontrolli kõiki fakte et käsitleda kõiki küsimusi adekvaatselt, anna inimese nimi ja kontaktandmed, kellega ajakirjanik peaks edaspidi ühendust võtma
    • Kui tekib kahtlus , et ajakirjanik on asjadest valesti aru saanud, võib paluda tagasisidet - võimalust lugeda artiklit enne trükki minekut ja teha omad märkused. Ajakirjaniku õigus on otsustada, kui palju ta nendega arvestab .

    Kui firma tahab oma tegemistest teada anda, siis tavalisemad võimalused:

    Tavalisemad pressiteade ja pressikonverents.
    37. Kommunikatsioon kriisisituatsioonis
    Kriis – tõsine vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, mingi organisatsiooni toodet ja teenust ning selle mainet ja on avalikkusele vastuoluline ja ähvardav. Kriis – igasugune situatsioon mis ohustab organisatsiooni reputatsiooni. Tavaliselt kaasneb sellega meedia negatiivne tähelepanu. Iga kriis on unikaalne . Praktikas esineb erinevaid kriisisituatsioone. Näited: õnnetusjuhtumid, vargused , koondamised, toote kvaliteedi probleemid jne. Organisatsioonid käituvad kriisis erinevalt – mõned peidavad “pea liiva alla”, teised tegutsevad – ostavad meediaväljaannetes aega ja pinda, et oma seisukohti väljendada ning üritavad olukorda parandada. Meedia on kriisisituatsioonis võtmeteguriks.
    Kriis areneb kiiresti ja ettearvamatult; vajab erakordselt intensiivset kommunikatsiooni et luua tugevat ja kauakestvat organisatsioonile soodsat muljet. Levinud on see, et kriisis keeldutakse kommunikatsioonist. See on viga!
    Oluline on igasuguse kriisi juures see et infot antaks võimalikult kiiresti, võimalikult tõepäraselt ja nii palju kui võimalik. Informatsiooni vähesus pidurdab kommunikatsiooni ja raskendab probleemi lahendamist. Võimalikult kiiresti esineda töötajatele ja pressile avaldusega juhtunu kohta. Halvim on see, kui eitatakse probleemi - see teeb olukorra ainult halvemaks. Peamine eesmärk taastada firma maine.
    • Mida suurem kriis, seda kauem mäletatakse
    • Publiku reaktsioon sõltub firma tegutsemisest (nt. Eitamine tekitab viha)
    • Usutakse kolmandat osapoolt või “tunnistajat”. Firma enda esindaja ei mõju usaldusväärselt.
    • Kahjustatud reputatsioon mõjutab, kas inimene ostab neid kaupu või mitte.

    Selleks et adekvaatsel käituda, koostatakse kriisikommunikatsiooni programm.
    • Proaktiivne kriisikommunikatsioon – stsenaariumide ja mudelite loomine, mis aitavad kriisiolukorras käituda. Käsiraamatud, kriisitreening
    • Reaktiivne - konkreetne tegutsemine kriisiolukorras e. sisuline kriisijuhtimine . Operatiivsus! Kiirus!

    Kriisi juhtimise plaan:
    • Üldised põhimõtted – mida kaitstakse – kas reputatsiooni? Kaubamärki? Firma üldpõhimõtted kirja! Aitab otsustada tegevuste üle kriisi ajal.
    • Nimekiri võimalikest kriisidest. Millised on tõenäolised? (keskkonna kriis, finantskriis , ohutustehnika, tulekahju)
    • Moodusta grupp või komitee e. kriisimeeskond. Tavaliselt tippjuhtkond + erinevate valdkondade esindajad. Meeskond otsustab mida antud situatsioonis teha ning kes on need inimesed, kes annavad informatsiooni. Koostada nimekiri nendest inimestest (k.a. telefoninumbrid), et saaksite ajakirjanike kõnesid nendele inimestele edasi suunata.
    • Suuremates firmades luuakse kriisi puhul nn. Kriisikomitee, või keskus – ruum kust kriisi juhitakse.
    • Võtmeauditooriumid!
    • Analüüsi ressursse, mida saab kriisis kasutada
    • Meediapoliitika. Loo ettevõtte kommunikatsiooni poliitika! Peab olema juhtide jaoks kirja pandud ja selgitatud ning välja jagatud. Peab olema kirjas, kes töötajatest võib suhelda ja anda infot organisatsioonist väljapoole ning inimesed, kes tegelevad katastroofide või negatiivsete sündmustega. Igat pisiasja ei saa loomulikult kirja panna. Kogu personal peab mõistma, et ainult selleks määratud inimesed võivad anda kriisisituatsioonis selgitusi.

    Inimesed kes on valitud suhtlema meediaga, peavad vastama teatud nõuetele:
    • Vaba esinemine kaamerate ees
    • Teadmised organisatsioonist
    • Võime luua usaldusväärne õhkkond, rahulikkus

    Kui ajakirjanikud tahavad küsitleda nt. töötajaid, siis oleks parim kui te saaksite seda vältida – intervjuusid peaksid andma ikkagi selleks volitatud isikud. Kui te suudate kontrollida intervjuude andmise protsessi, siis hoiate kriisikommunikatsiooni kontrolli all. Samas on muidugi ajakirjanikel õigus küsitleda kõiki.
    • Kirjalike materjalide olemasolu – taustainfo ettevõttest.
    • Loo ettevõttes avatud kommunikatsiooni süsteem, s.t. et toimiks dialoog erinevate osakondade vahel.

    38. Juhtimissuhtluse olulisemad 6 intervjuutüüpi
  • Probleemilahendusintervjuu - Intervjueerija peaks looma sõbraliku võrdsete positsioonidega õhkkonna. Ei tohiks vaielda ega anda nõuandeid. Protseduurireeglid:
  • Püstita probleem, mitte lahendus
  • Määratle peamised faktid
  • Näita, missuguste tingimustesse peaks jõudma probleemi lahendades
  • Nimeta takistused eesmärkideni jõudmiseks
  • Nimeta võimalikud lahendused, s.t. piirangute kõrvaldamise võimalused, ilma hinnangu andmiseta!
  • Leppige kokku, missugused on olulised kriteeriumid parima lahenduse valimiseks
  • Arutage lahendusvõimalusi
  • Valige parimad lahendused
  • Leppige kokku täideviimisprogramm (kes, mida, millal , kuidas teeb; tagasisside, jälgimisvormid; võimalikud takistused ja kuidas neid vältida või neist üle saada)
  • Hindamisintervjuu - Eesmärgiks on selgitada ootusi ja eesmärke ning anda hinnanguid. Väga oluline on toetav kliima. Alati ei saa selline intervjuu olla meeldiv. Ka ebameeldivatest teemadest tuleb rääkida. Oluline on jääda konkreetseks ja kritiseerida vaid teatud töist käitumist. Kõige kasulikum info on reaalsete töötulemuste võrdlemine ideaalsete või oodatud tulemustega. Protsessi käik:
  • Inimese enda arvamus oma töö kohta
  • Aus kiitmine ja kriitika
  • Töötaja ise määratleb parandamist nõudvad valdkonnad ja uued eesmärgid
  • Juhipoolne kokkuvõte arutelust
  • Töötaja julgustamine, toetamine
  • Distsiplinaarintervjuu - Eesmärk: muuta ebasobivat käitumist. Kliima kujundamisel pole vaja vähendada ärevust ega võrdsustada mitteverbaalseid võimupositsioone, kuid vestlus peaks olema asjalik , mitteemotsionaalne ja kindlasti privaatne . Üks läbiviimisvõimalus:
  • Öelda detailselt, mida inimene valesti tegi.
  • Öelda korrarikkujale, kuidas juht end selle pärast tunneb.
  • Pidada mõned sekundid vaikust, et lasta korrarikkujal tunda, kuidas juht end tunneb.
  • Toetus inimesele
  • Tuletada inimesele meelde, kui palju organisatsioon teda hindab.
  • Kinnitada, et juht mõtleb inimesest hästi, kuid mitte sellest käitumisest.
  • Kinnitada, et kui karistus on läbi, siis see unustatakse.
    Juht ei tohiks taganeda, kui tal on õigus olnud. Kui karistus on välja mõeldud ja välja öeldud ning juht peab seda õigeks, ei tohiks oma otsust enam muuta.
  • Kaebusintervjuu - Eesmärgiks on anda alluvatele võimalus kaevata oma probleemidest. Et see on varane hoiatus võimalikest tõsisematest organisatsiooni probleemidest, peaksid juhid seda võtma kui väärtuslikku infosaamisvõimalust, mitte kui isiklikku rünnakut. Kliima ja protsess. Staatuse- ja võimuerinevused võivad selle intervjuu teha alluvate jaoks raskeks:
    - loo sundimatu õhkkond,
    - võimalus oma arvamuse väljaütlemiseks anda mõlemale poolele,
    - säilitada probleemilahendusmeeleolu (Täiskasvanu tasandil!).
    Kõige suuremaks takistuseks ongi laskumine emotsioonidesse.
  • Lahkumisintervjuud – Sageli seda ettevõtetes ei tehta, ehkki nii mõnelgi juhul annaks see väärtuslikku infot – nii tagasisidet organisatsioonis toimuvast kui ka teavet tööturutingimuste kohta (palgatingimused, karjäärivõimalused, soodustused jms.) Ideaalkliima võtmesõnaks on vastuvõtlikkus (uuri detaile, näiteid ja üldmuljeid!). Oluline on ka intervjuu ajastatus. See peaks toimuma inimese tööloleku viimastel päevadel, kuid mitte kõige viimasel. Täna inimest! Takistused:
  • Lahkujal võivad tekkida kahtlused, miks tema mõtete ja tunnete vastu veel huvi tuntakse ning muutub umbusklikuks.
  • Lahkuja soovib oma endiselt tööandjalt soovitust.
  • Lahkuja soovib jätta nn. jala ukse vahele.
  • Värbamisintervjuud - Kliima peaks olema sõbralik, veidi ametlik.Kandidaadid peaksid tegema korraliku kodutöö, uurides välja,
    • e/v tooted teenused
    • tüüpiline karjäärirada
    • e/v ajalugu ja tulevik
    • isikliku arengu võimalused orgis
    • ligikaudne palk, mida oleks realistlik oodata
    • ettevõtte olukord turul

    Selline info võimaldab kandidaatidel luua üsna täpsed ootused. Selle infoga seoses võiks ette valmistada mõned küsimused intervjuuks.
    39. Läbirääkimised: ettevalmistus
    Kõikidele läbirääkimiste olukordadele on omased järgmised tunnusjooned:
  • Kahe või enama osapoole huvide vahel on konflikt, mis tähendab, et ühe poole tahe ei pruugi ilmtingimata kokku langeda teise tahtega, ning osapooled peavad konflikti lahendamiseks võimalusi otsima.
  • Selle otsuste tegemiseks pole selget või kindlaksmääratud meetodit või protseduuri.
  • Osapooled tahavad vähemalt hetkel leida kokkulepet ega lähe avalikult vastuollu, ei sunni teist poolt alla andma, ei katkesta suhteid ega pöördu küsimuse lahendamiseks kõrgema instantsi poole.
    Läbirääkimiste protsessi võib jagada 4 ossa :
  • Ettevalmistus
    • Analüüs – oluline info kogumine
    • Kavandamine – määratakse prioriteedid (mis on oluline, kus saaks järele anda) ja vastavalt strateegiad

  • Arutelu
    Pooled vahetavad infot. Võib eristada: ava-, kesk- ja lõppmäng.
  • Kokkuvõte - sõnastatakse järeldused, kasud edaspidiseks
    ETTEVALMISTUS
    1. Eesmärkide püstitamine - Ehkki erinevates valdkondades on eesmärgid väga erinevad, võib kõiki neid üldistatult nimetada kui osalejate 1 või enama vajaduse rahuldamist. Tuleks küsida endalt 2 küsimust: mida ma tahan saavutada ja miks ma seda tahan? Tuleks hoiduda kauplemisest, kui ollakse ette valmistamata.
    Kui eesmärgid on püstitatud jäigalt, võib see viia läbirääkimiste katkemiseni. Suur surve vastasele võib kaasa tuua vastandreaktsiooni. Tuleks kindlasti vältida teise nurka surumist. Teine pool lihtsalt hakkab end kaitsma, kas siis kaudselt või otseselt vastu rünnates. Esimene õppetund, mida peaks läbirääkija omandama, on oskus peatuda. Läbirääkimised toimuvad teatud kriitilise punktini, mille järel reaktsioon vastuseks osutatud survele muutub kontrollimatuks ja hävitavaks. Kõik osalejad peaksid läbirääkimistest väljuma nii, et mõned nende vajadustest oleksid rahuldatud.
    2. Info teise poole kohta - Kui võimalik, tuleks samu küsimusi küsida ka teise poole kohta – mida nemad tahavad saavutada ja miks? Teise poole kohta tuleks teada saada, niipalju kui võimalik:
    Kas ta on sõltumatu või mõne meeskonna liige?
    Kas ta on volitatud tegema otsuseid või ta peab kelleltki luba küsima?
    Mis tüüpi inimene ta on? Kui kogenud on ta läbirääkijana?
    Mis tüüpi lähenemine annaks kõige paremad tulemused?
    Missugused on tõenäolised teise poole huvid ja missuguses prioriteedijärjestuses?
    Missugust tüüpi käitumist võib teiselt poolelt oodata?
    Uuring organisatsiooni kohta: mida tähtsamad läbirääkimised, seda vajaliku detailsem info.
    Minevik : eelmised läbirääkimised, tehingute tulemused, kohtuprotsessid , oluline analüüsida põhjusi – aitab välja selgitada, millised on organisatsiooni vajadused. Kui oskate arvata, missugused on teise poole vajadused, annab see hea eelise.
    Hea, kui saaks infot ka varasematelt läbirääkimistelt - kui järeleandlik ta oli, kui emotsionaalne.
    Infoallikad: eelarved ja finantsplaanid, publikatsioonid ja ettekanded, pressiteated, reklaam , mitmesugused avalikud agentuurid , osalejate jutud ja trükiavaldused
    Vaja uurida läbirääkimiste kombeid – vaja koguda infot, mis aitab ette näha läbirääkimiste strateegiat:
    • kas pettuse või valeinfo andmise eest võib määrata mingi karistuse või trahvi
    • kas läbirääkimistes on eristatud kõik pooled, kes on huvitatud läbirääkimiste lõpptulemustest
    • kas kellelgi on pandud ajalised piirangud?
    • kes tahaks säilitada endist seisundit ja kes tahab läbi viia muutusi
    • kuidas saavad pooled hakkama siis, kui läbirääkimised lähevad ummikusse (PALK – parim alternatiiv läbirääkimiste kokkuleppele)
    • missugused on sidevahendid poolte vahel
    • mitut küsimust arutatakse samaaegselt

    Positsioonide ja huvide väljaselgitamine - Oluline on keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. Ühe konkreetse huvi rahuldamiseks eksisteerib tavaliselt mitu võimalust. Loobudes positsioonidele mõtlemisest ja keskendudes huvidele nende taga võib kergemini leida alternatiive, mis mõlema huvidele vastaksid (vastandlike positsioonide taga võivad olla nii ühesugused kui vastandlikud huvid). Kõige tugevamad huvid on põhilised inimlikud vajadused (julgeolek, majanduslik heaolu, kuuluvustunne, tunnustus, võimalus oma elu juhtida).
    Hea oleks, kui suudaks leiutada valikuvõimalusi vastastikuse kasu huvides. Mõnikord on olukord nn. “võit-kaotus” situatsioon (kas anda asi mulle või sulle). Hea oleks, kui saaks otsida mõlemapoolset tulu. Üks võimalus – ajurünnaku korraldamine enne läbirääkimisi. Halva tehingu eest kaitstakse end sageli piirmääraga. See on küll hea kaitse, aga teeb samas ka läbirääkijad jäigemaks. PALK näitab, missuguseid pakkumisi ei tohi vastu võtta ja ka missuguseid pakkumisi ei tohi tagasi lükata. Mida parem PALK, seda tugevam on läbirääkija positsioon. Eelkõige määrab positsiooni tugevuse see, kuivõrd meeldiv on talle kokkuleppele mittejõudmine (nt. palgaläbirääkimised, kui on veel mitu pakkumist). Mida suurem on valmisolek läbirääkimisi katkestada, seda suurem on võimalus oma huve esitada. Kui mõlemal poolel on hea PALK, võib olla parim läbirääkimise tulemus hoopis katkestada läbirääkimised.
    3. Osalejate valik - Ettevalmistuse ulatus ja läbirääkimisi pidavas meeskonnas osalejate arv ja spetsialiseeritus sõltub läbirääkimiste tähtsusest, eesseisvatest raskustest ja aja olemasolust. Vajaliku liikmete arvu määramisel 2 lähenemist: Esimese järgi tekitab palju inimesi meeskonnas raskusi, mida saab ära kasutada teine pool. Ta võib provotseerida lahkhelisid teise poole meeskonnas, nt. pakkudes meeskonnaliikmetele välja võimaluse rääkida kõikide küsimuste kohta kohe, kui need tekivad. Kui mõni meeskonnaliige ei suuda vajalikul hetkel vaikida, võivad läbirääkimised muutuda kaoseks.
    Teise lähenemise järgi peaks läbirääkimiste meeskonnas olema vähemalt niisama palju liikmeid kui vastasmeeskonnas – tasakaaluprintsiip.
    Üksikesindaja eelised:
    • pole võimalik suunata küsimusi meeskonna nõrgematele liikmetele või tekitada meeskonnas erimeelsusi.
    • kogu vastutus lasub ühel inimesel
    • erimeelsuste tõttu nõrgenevad esitatud positsioonid
    • kindlustatakse võimalus võtta otsus vastu kohapeal (otsused teatud järeleandmisest tegemiseks või saavutada järeleandmisi oponendilt)

    Meeskond võib jälle saavutada paremaid tulemusi, kuna:
    • meeskonnaliikmetel erinev spetsialiseeritus, võivad üksteist täiendada- parandada
    • võimalus kaaluda plaane-arvamusi
    • võimalik esitada vastaspoolele laiemat opositsiooni

    Erinevatel liikmetel erinevad rollid ja ülesanded: juht, märkmete tegija, segamistega tegeleja, konfliktitehnikatega tegeleja, läbirääkimiste tempo kontrollija, jne.
    Mõnikord tehakse ka nii, et üks meeskond peab läbirääkimisi ühes valdkonnas ja seejärel tuleb teine meeskond.
    4. Kohtumiste koht - Kas tasub organiseerida kohtumist enda kontoris või vastaspoole juures?
    Kui kohtumine toimub teie pinnal, siis on teil järgmised eelised:
    • võimalik omandada nõusolek kõrgemalt juhtkonnalt küsimustes, mida te varem ette ei näinud
    • see ei anna vastaspoolele võimalust läbirääkimisi ennetähtaegselt lõpetada ja ära minna – seda võivad nad teha omaenda kontoris olles
    • te võite tegeleda ka teiste asjadega ja omada käepärast isiklikke vahendeid
    • see annab teile psühholoogilise eelise
    • hoiab kokku aega ja sõiduraha

    Ka vastaspoole territooriumil olemisel omad eelised:
    • võimalik muudest asjadest täielikult välja lülitada ja keskenduda vaid läbirääkimistele
    • võimalik endale/kinni hoida infot, väites, et see praegu teil puudub
    • võimalik minna kellegi juurde oponendi kõrgemast juhtkonnast
    • vastuvõtmise vaev lasub oponendil ja oponent pole vaba oma teistest kohustustest
    • Kui kumbki neist alternatiividest pole sobilikud , võib kohtuda neutraalsel pinnal. Sel juhul on mõlemad pooled võrdsetes situatsioonides.

    Kokkuvõte – läbirääkimiste ettevalmistamisel on oluline: tunda iseennast , tunda oma vastast, tunda läbirääkimiste kombeid (ausus, usaldus, osalejad), läbi mõelda logistika (koht, kestus, keel), selgitada välja taotluste tase (kui palju küsida, et vastaspoolt mitte ära ehmatada, jms.)
    40. Läbirääkimised: kohtumine
    Arutelu etapid - Erinevad autorid on toonud erineva arvu etappe . Peamiselt võib eristada:
    • tegevusvaldkonna ja päevakorra määratlemine
    • nõudmiste ja pakkumiste väljatoomine (avamäng)
    • erinevuste vähendamine (keskmäng)
    • lõplik kauplemine (lõppmäng)

    Ettevalmistus ja läbirääkimiste avamine . - Füüsilised tingimused ruumis ( valgustus , ruumi kujundus, istumine ). Toolid peaksid olema mugavad , ent mitte nii mugavad, et uinutada osalejaid, kuid ka mitte nii ebamugavad, et osalejad sooviksid neilt varem lahkuda kui vajalik.
    Käepärast peaksid olema vajalikud visuaalse demonstreerimise vahendid, ja ka mitmesugused näksid, joogid. Läbirääkimiste päevakord - Päevakorra võib esitada üks osapooltest või valmistavad selle ette mõlemad pooled või võib kumbki pool ette valmistada 2 päevakorda: üldise ja detailse. Päevakorral on läbirääkimistes nii strateegiline kui taktikaline roll. Paljud läbirääkimised on piiratud päevakorraga, baseerudes trükitud blanketil, lepingul, rendikokkuleppel või lihtsalt küsimuste kronoloogilised loetelul – üldiselt peaks seda vältima! Olulisemad küsimused esmalt! Teisejärgulised küsimused esmalt!
    Mõnikord organiseerivad inimesed asja ka teisiti. Selle asemel, et klassifitseerida kõik punktid esma -ja teisejärgulisteks, loovad nad alguses rühma tingimusi või punkte, milles nende arvates võib kokku leppida. Kokkuleppinuna paluvad nad siis järeleandmisi küsimustes, mille suhtes otsivad nõusolekut.
    On ka selliseid läbirääkijaid, kes jagavad kõik küsimused sellisteks, mis puudutavad raha ja sellisteks, mis mitte. Nad proovivad esmalt lahendada mitterahalisi küsimusi.
    Kauplemisvõim. - See, kuidas võimu teise poolt tajutakse ja kasutatakse, võib mõjutada oluliselt läbirääkimiste tulemusi. Suhteline võim – kummagi poole sõltuvus teisest. Sõltuvus võib olla ühepoolne, vastastikune või ka puududa . Vastastikku sõltuvuses olevate poolte puhul on situatsioonides nii koostöö kui võistlemismomente. Läbirääkimistel on osapooled sageli vastastikuses sõltuvuses. See teeb olukorra keerulisemaks. Kui ollakse teisest poolest sõltumatu, võib valida suhteliselt distantseerunud ja ükskõikse suhtumise . Kui aga teisest sõltutakse, tuleb aktsepteerida teise nõudmisi ja end nendega kohandada . (nt. tööandja - töövõtja). Osapoolte vastastikuse sõltuvuse struktuur paneb paika läbirääkimiste võimalike tulemuste skaala ja määrab, missugune strateegia ja taktika on läbirääkimistel sobiv. Kui nt. situatsioonist tingituna on läbirääkimistel kindlasti üks pool “võitja” ja teine “kaotaja” – s.t. et mida rohkem üks osapool võidab, seda rohkem teine kaotab – keskendutakse lõplike tulemuste jaotamisele. Nii otsustatakse nt. suuremate ostutehingute hind. Kuid teist tüüpi vastastikuse sõltuvuse puhul võivad võita läbirääkimistel mõlemad pooled, s.t. leidub lahendusi, mis lubavad kõigil võita. See, kas läbirääkimistel on tegemist nn jaotava või liitva situatsiooniga, mõjutab üsna oluliselt vastastikuste suhete olemust, läbirääkimiste pidamise viisi ja läbirääkimiste tulemusi.
    Kauplemine – kunagi ei tohiks anda midagi mitte millegi eest. Ideaalse kauplemise korral annate seda, mis teisele poolele väärtuslik, aga teile odav ja saate seda, mis odav teisele poolele, teile aga väärtuslik. Mõlemad pooled saavad rahuldada oma vajadusi, ilma et see põhjustaks teisele poolele tohutuid kulutusi.
    Läbirääkimiste algus - Pole rangeid reegleid, välja on pakutud mitmeid erinevaid lähenemisi:
    • Mõned soovitavad alustada asjasse täiesti mittepuutuva küsimusega
    • Teised soovitavad rääkida alustuseks mõni naljakas lugu, mis aitaks pinget maha võtta.
    • Kolmandad arvavad , et alguses tuleks esitada mõned üksikud läbirääkimiste läbiviimise printsiibid : nt. teatada, missugune saab olema teie suhtumine ja kuidas te hakkate ära kuulama ja hindama kõiki alternatiive ja ettepanekuid.

    Lisaks sellele võib näidata igasuguseid eeliseid , mida oponent võib saada teiega tegemist tehes. Läbirääkimised tuleb muuta teisele poolele nii meeldivateks ja kergeteks kui võimalik - näidata võimalikult häid tagajärgi tehtud kokkulepetele ja samas lasta teisel poolel tunda, et nad on tublit tööd teinud. Oluline teha märkmeid. Oluline väärtustada ajakava ja sellest kinnipidamist. Paljud läbirääkimised organisatsioonide sees kestavad liiga kaua, kuna pole kindlaks määratud tähtaegu. Atmosfäär peaks olema teine-teist austav – see soodustab produktiivsemate lahenduste vastuvõtmist. Oluline on oskus kuulata. Peab jälgima asjade käiku ja vajadusel muutma oma positsiooni ja strateegiat.
    Positsioonide avamine - See, millal oma positsioonidest räägitakse, sõltub suuresti oponendist. Kergem on läbi rääkida kogenud oponendiga. Oma minimaalseid nõudmisi ei tasu avaldada liiga vara, kui oponendi jaoks on oluline maine, s.t. kui ta muretseb ümbritsevate reaktsiooni pärast selle kohta, kui hästi ja sitkelt ta läbirääkimisi peab või kui ta peab läbirääkimiste tulemused oma ülemustele ette näitama. Kui te avate oma nõudmised liiga kiiresti, võib oponent seda tõlgendada liigse kiirustamisena.. On parem lasta teisel poolel tunda, et ta töötas nagu vaja, et viia teid teie positsioonini. Parem on anda infot mitte korraga, vaid järk-järgult.
    Pakkumiste taktika – Pakkumised põhinevad olemasoleval infol, sellel, kuidas me hindame teist poolt inimestena ja meie taju või hinnang positiivse tulemuse tähtsusele teise poole jaoks. Me võime teha suuri või väikesi pakkumisi. Kõrge panuse eelis - te võitegi selle saavutada. See teatab teisele poolele, palju te tahate, aga jätab siiski manööverdusruumi. Siiski on alati risk pakkuda liiga palju, nii et teine pool lihtsalt lahkub.
    Väike pakkumine võib viia kiire kokkuleppeni. Teine pool tunneb koostööd, kuna tajub pakkumist realistlikuna (nende poolelt vaadates). Kuid kui on pakutud vähe, on pakkujal väga raske oma pakkumist suurendada ja meeskonnaliikmed võivad tunda, et neid on maha müüdud. Niiviisi jätate endale väga vähe liikumisruumi. Seepärast on kõige parem, kui avapakkumine tehakse kõrge, kuid mitte kõrgem, kui ratsionaalselt kaitsta suudetakse.
    Avamäng – esitatakse suuremaid pakkumisi, kui tegelikult saada tahetakse.
    Keskmäng – tüüpiline võte – kõrgemale võimule osutamine, võetakse aega maha
    Lõppmäng – antakse lubadusi juurde
    Võetakse lubadusi tagasi, avardatakse läbirääkimiste valdkonda (võib-olla on mõni teine valdkond, mille võimalik kokku leppida). Pakkumiste tegemine selgitab erinevusi 2 poole seisukohtades ja annab aluse, kust edasi minna erinevuste lahendamiseks. Kasutatav taktika võib olla teatud detailidele keskendumine või kauplemine 1 punkt teise vastu või liikuda edasi nö. laia rindega. Alati on oluline määratleda ka ühis-seisukohad, mitte ainult lahkarvamused. Kuidas peaks protsessi kulgu kontrollima:
    • Ülevaate tegemine – kuhu me oleme jõudnud võrreldes alguses seatud eesmärkidega
    • Probleemide selgitamine – kindlustada, et kõik oleksid teadlikud tõelistest erinevustest
    • Näita nõusolekut – hoida koostöökliimat, tunnustades või nõustudes teise poole punktidega
    • Kokkuvõtte tegemine – milles oleme siis kokku leppinud? Kuidas me nüüd tunneme?

    On väga hea, kui läbirääkijad saavad kasutada pakkumiste hindamiseks objektiivseid erapooletuid kriteeriume – nendega on pooltel lihtsam nõustuda. Nt. varasemad pretsedendid, teaduslikud hinnangud , kulud, efektiivsus, jne. Mõnikord kasutatakse ka eksperti kolmanda erapooletu osapoolena. Isikutevahelised suhted. Igal läbirääkijal on 2 liiki huvid: asja sisu ja suhted. Enamus läbirääkimisi peetakse jätkuvate suhete kontekstis, kus iga läbirääkimist on vaja edasi viia nii, et see pigem soodustaks kui takistaks tulevikusuhteid ja tulevasi läbirääkimisi. Probleemi teine põhjus – tajuprobleem. Teeme järeldusi oma taju põhjal. Läbirääkimistel tuleb meeles pidada, et meie ja vastaspool tajud võivad olla radikaalsed erinevad.
    Seepärast ei maksaks kunagi vaenulikuna tajutud märkustele vastata selgelt vaenulike kommentaaridega. Kõige parem – vabandada. (Nt. mul on kahju, et meil näib olevat raskusi selle punkti juures. Ma tean, et meil on head põhjendused oma seisukohtadele. Püüame vaadata asjale teise nurga alt. Mul on raske teie seisukohta näha. Kas te ei selgitaks mulle seda veelkord ? Ma luban mitte vahele segada, enne kui olete lõpetanud.) Üks tähtsamaid oskusi läbirääkimistel on võime näha olukorda vastaspoole silmade läbi. Kindlasti peaks mõtlema ka sellele, missugused on teise poole emotsioonid kõnealuste küsimustega seoses.
    Soovitused läbirääkijale: Ärge süüdistage oma probleemis teist poolt, isegi kui teile tundub et teine pool on asjas vastutav (vastasel korral tõmbub teine pool kaitsepositsioonile ega nõustu enam millegagi). Hea rääkida oma probleemist ja siis küsida nõu. Selle asemel, et öelda, et ma pole rahul teie tööga”, rääkige probleemist – andke nõu, mida me peame nüüd tegema? Kuidas me tekkinud olukorra lahendame ?
    Meie vorm võimaldab teisel poolel tulemuses osaleda – oma mõtteid aktsepteeritakse kergemini. Et teist poolt tõsiselt kaasata, tuleb seda teha varakult – küsige nõu, tunnustage ideede andmist.
    2. Teisele poolele tuleb anda võimalus “aur välja lasta”. See võib hilisema asjaliku jutu kergemaks muuta. Seega vastasele pealehüppamise asemel, võib valida enesekontrolli, istuda rahulikult ja lasta tal oma hädad teie peale välja valada. Aeg-ajalt võib paluda rahulikult tal jätkata.
    3. Kasutage sümboolseid žeste heade suhete rõhutamiseks – käepigistus, kahetsusväljendus (mul on väga kahju, et neil on selline probleem/ olukord tekkinud), ühine lõuna jne.
    Läbirääkimistel on sageli raske teist poolt kogu aeg pingsalt kuulata. Arusaamatuste vältimiseks tasuks aeg-ajalt täpsustada – “Kas ma sain teist õigesti aru…”, “Kas te palun korrake veelkord, mida te mõtlesite…” Teise poole mõtet korrates sõnastage nende seisukoht positiivselt. Heade suhete demonstreerimiseks soovitatakse minna läbirääkimistele veidi varem ja mitte lahkuda koheselt pärast läbirääkimiste lõppu. Läbirääkimiste edukus on seotud ka mittemateriaalse küljega. Mittemateriaalsete tegurite all peetakse silmas sügavamat psühholoogilist motivatsiooni, mis võib osapooli läbirääkimiste ajal mõjutada otseselt või kaudselt. Mittemateriaalsete faktorite hulka kuuluvad nt. vajadus olla meelepärane neile, keda te läbirääkimistel esindate, soov säilitada mainet (peab näima jäigana, ent samas näitama ka, et temaga on võimalik kokku leppida). Mittemateriaalsed faktorid võivad läbirääkimiste protsessi ja tulemust väga palju mõjutada. Kahesugused eesmärgid tekitavad läbirääkijates dilemma : kui ma olen liiga jäik, võib vastaspool loobuda, kui ma olen liiga pehme, ei saa ma rahuldavaid tulemusi. Samuti usalduse dilemma ning aususe ja avameelsuse dilemma (kuivõrd seadustega lubatud ja eetika ).
    Mõnikord käib oponent välja täiesti arutu pakkumise, et on ratsionaalsem oma mingit pakkumist üldse mitte avaldada, lootuses, et ilmub mõni soodsam positsioon.Mõnikord soovitakse teha vastuettepanek lihtsalt oponendi nõudmiste tasakaalustamiseks , mis näivad täiesti alusetutena. Öelge, et te ei tagane neist nõudmistest, kuni oponent ei võta tagasi oma nõudmisi, mida peate alusetuteks ja meelevaldseteks.
    Kui üks pooltest kehtestab mingisuguse kohustuse, nt. teatava piiratud tähtaja, siis üheks väljapääsuteeks on selle fakti ignoreerimine või lihtsalt näo tegemise, et seda ei mõistetud. Pöörata kõik naljaks, nii et selle sammu kogu tõsidus kaoks. Huumor võib väga palju läbirääkimistes kaasa aidata. Kui teie oponent ebaratsionaalselt ja alusetult seab arutlusele esmajärjekorras mingi ühe konkreetse küsimuse, võib tagada tähelepanu eemaletõmbamise ilma emotsioone esilekutsumata. Nt. võib tuua läbirääkimistesse uusi elemente, mida oponent tahab arutada isegi enne küsimust, mida oponent peab tähtsaimaks või esimeseks. Valige selline küsimus, milles teil on kerge järeleandmisi teha või küsimus, mida teie andmetel soovib lahendada juhtkond. Sellisel juhul saate te oponendi eemale tõmmata tema poolt alusetust positsioonist. See meetod on tähelepanu eemalejuhtimine arutletavast probleemist. Hea võimalus – küsige kuidas ta sellise pakkumiseni jõudis – nõudke objektiivsete kriteeriumide kasutamist.
    Vaikuse jõu väärtustamine. – Paljud inimesed tunnevad end vaikuses ebamugavalt. Nad tunnevad, et peavad vastama kiiresti, mõnikord isegi enne, kui teine pool on rääkimise lõpetanud. Sellest võib jääda mulje, et teise poole sõnad ei ole olulised. Aktiivse ja tähelepaneliku kuulamise puudumine võib olla tõsiseks puuduseks läbirääkimistel. Kui te tunnete end ebamugavalt, püüdke lasta vaikust täita teisel poolel – küsige küsimusi, tehke kindlaks nende ideed. Mõned inimesed on kehvad läbirääkijad, sest nad räägivad liiga palju. Rusikareegliks on, et kumbki pool ei tohiks domineerida – peaks rääkima 50% ajast üks ja 50% teine pool. Kuulsad läbirääkijad on öelnud: “Sa ei anna midagi ära, kui sa hoiad oma suu kinni.” Vaikus on lihtne, kuid võimas vahend. Edukad läbirääkijad : kasutavad vähe argumente, aga tugevaid, ei kiida ennast, taluvad paremini vaikust, väldivad kohest vastupakkumist, räägivad, mida nad hakkavad tegema, kontrollivad teise poole arusaamist , teevad kokkuvõtteid, esitavad palju küsimusi, kommenteerivad tundeid, oskavad konflikte lahendada, hea võte ümbersõnastamine – nagu ma aru sain, kui ma õigesti teist aru sain…
    Läbirääkimiste hindamine: kokkuleppe arukus , efektiivsus – kas jõupingutused tasusid end ära, osalejate vahelised suhted
    41. Personali planeerimine
    Personali planeerimine. – protsess, mille käigus määratakse org.-s kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ja koostatakse vastavad plaanid.
    Personali plaanid:
    • Personali hõive plaan
    • Personali kohandamise plaan
    • Personali rakendamise plaan
    • Personali arendamise ja koolituse plaan
    • Karjäärijuhtimise plaan

    Personali planeerimise meetodid – 2 rühma:
    • Statistilis - matemaatilised meetodid – regressioonanalüüs, produktiivsuse arvestus, personali baasarvestus;
    • Arvamuslikud (hinnangulised) meetodid – juhtide hinnangud, grupi hinnang, Delphi meetod.

    Personali planeerimise protsess:
  • Keskkonna uurimine (äriplaan, struktuur, ...)
  • Personalivajaduse prognoosimine – lühiajaline, keskmine, pikaajaline (avalik sektor )
  • Personali plaanide koostamine – personali nõudmise-pakkumise tasakaalustamise peamised teed!
  • Personali planeerimise hindamine – hinnang: täpsus versus maksumus!
    Personali planeerimine ning töötajate nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine !
    42. Personali värbamine
    Personali värbamine on protsess mille käigus kutsutakse nõutava kvalifikatsiooni ja omadustega töötajaid kandideerima pakutavale ametikohale. Personali värbamine koosneb organisatsioonisisesest ja – välisest värbamisest ning põhineb org. sisestel ja –välistel allikatel ja vahenditel.
    Eesmärk – leida sobivad töötajad, mitte max kandidaatide arvu!
    Kaasprodukt: personalireserv.
    Personali organisatsioonisisene värbamine - (ei välista org.välist värbamist)
    + oma töötajaid tuntakse
    + motivatsioon
    ülepingutamisel väheneb loovus ja konkurentsivõime
    Organisatsionisisese liikumise vormid: Töötajate edutamine , Taandamine, Üleviimine, Tagasiastumine, Erruminek, Vallandamine & nn. alternatiivne värbamine: ületunnitöö, allhanked ja töötajate rentimine.
    Organisatsioonisisese värbamise vahendid: Töökohtade pakkumine, Töökohtade omandamine
    Personali organisatsiooniväline värbamine - allikad põhinevad peamiselt: koolide lõpetajad, organisatsiooniväline reserv sh. endised töötajad, teiste organisatsioonide töötajad, registreeritud tööotsijad
    registreerimata tööotsijad
    Koolide lõpetajad - + töötahe, teadmised, uued ideed, …vajavad väljaõpet, puudulikud kogemused, madal lojaalsus NB! Suhted ülikoolidega – noored spetsialistid ; praktikandid (kahepoolselt kasulik koostöö)
    Organisatsiooniväline reserv – sh. endised töötajad, eelmistel konkurssidel osalenud + teatud/tuntud, madalamad kulud
    Teiste organisatsioonide töötajad – (vahel ka valik klientide seast ) + tunnevad turgu, teadmised tegevusharust, sidemed/ tutvused , ebalojaalsus. NB! Uued ja/või väikesed firmad
    Registreeritud tööotsijad – + vähekvalifitseeritud töökohtadele
    Registreerimata tööotsijad – kasvav tendents.
    Organisatsioonivälise värbamise vahendid: Reklaam, Tööametid, Töölaadad, Internatuur, Personalifirmad
    Töötajate soovitused
    Reklaam – peab looma usalduse ja äratama huvi, lühike, loetleda tingimused. NB! Maksumus, soovitud tagasiside. Suunatud- (eneseselektsioon) ja suunamata reklaam!Reklaamkuulutuse põhielemendid: mõjuv pealkiri, lühike töökirjeldus, peamised nõuded kandidaadile ( kvalifikatsioon , oskused, töökogemused), kontaktandmed ja nõutavate dokumentide loetelu .NB! Diskrimineerimine (vanus, sugu, …)
    Ajalehed ja ajakirjad, raadio, televisioon (erioskustega ja kiiresti vaja), elektrooniline ehk internetireklaam.
    Tööametid – Üldjuhul riiklukud organisatsioonid. Eelkõige madalama konkurentsivõimega töötajate värbamiseks.
    Töölaat – ehk personalimess.
    Internatuur – eelkõige spetsialistide ja juhtide värbamiseks. Mõlemapoolsete hilisemate kohustusteta.
    Personalifirma – eelkõige kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu värbamiseks. Eriliik: head hunting . Suhteliselt kallis: ~30% palgatava töötaja aastapalgast. Alternatiiv: firma loob endale ise personalireservi.
    Töötajate soovitused – firma tuumiku kujundamisel nn. perekondlik värbamine. NB! Luua kord ja mehhanism (soovitaja vastutus).
    43. Personali valik
    Personali valik on tööandja ja töövõtja vaheline sihikindel protsess, mille käigus valitakse töökohale kandideerijate hulgast kõige sobivam . Personali valiku käigus prognoositakse ja määratakse kindlaks töökohale kandideerija tööalane sobivus , kasutades selleks erinevaid valikumeetodeid.NB! Kahesuunaline protsess.
    Raskendatud org.välise valiku puhul. Kahjulik on nii alakvalifitseeritud kui ülekvalifitseeritud töötaja valimine. Personali valik peab olema valiidne – valiku kriteeriumid ja meetodid peavad olema objektiivsed ning võimaldama kindlaks määrata kandidaadi töösobivust. (Kriteeriumide näited: ideekus, töömaht, käive, täpsus jne.). NB! Hinnata ajas.
    • Personali valiku meetodid:

  • Eelintervjuu
  • Ankeet (CV)
  • Soovituskiri ja taustauuring
  • Test
  • Käitumisülesanne
  • Töölevõtuintervjuu
    (Valik või kõik etapid?)
    Summaarne versus tõkenditega valik!
    Ankeet ja CV- Kandidaadi eluloolist ja tööalast liikumist fikseeriv dokument. Ankeet eeldab konkreetse vormi olemasolu; CV on suhteliselt vabas vormis koostatav dokument. Eesmärk: hinnata kandidaadi potentsiaalset sobivust ametikohale! NB! Pisteline info kontroll! Esialgne hinnang täpsuse jmt. kohta!
    Tausta uuring ja soovituskirjad - Annavad infot kandidaadi senise professionaalse tegevuse ja eluloo kohta endiste tööandjate, juhtide ja töökaaslaste arvamuse kaudu. Personaalsed. Professionaalsed. NB! Objektiivsuse tagab konfidentsiaalsus .
    Kandideerimisinfo analüüsi ja valiku hilisemates etappides leida vastused:
  • Kas dokumentides esitatud info on täielik ja piisav & kas puudused on sihilikud või juhuslikud? Miks on eluloo või töökohtade vahetustes “augud”?
  • Missugused on kandidaadi kvalifikatsioon ja tööalased oskused? … töö peamised iseärasused? … langevad need kokku pakutava tööga?
  • Mil määral võimaldab esitatud info saada ülevaate kandidaadi tööalasest karjäärist ja suundumustest? Kas kandidaadi karjäär on seni olnud ühesuunaline ja pidev ning teile sobiv?
  • Kas töökohti on vahetatud sageli?
  • Mis eesmärkidel ja kelle initsiatiivil on töökohti vahetatud?
  • Missugused on olnud kandidaadi senised töötulemused ning kas temaga jäädi eelmistel töökohtadel rahule?
  • Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse?
  • Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale?
    Test – Küsimuste ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav, usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud!
    Liigid: füüsiliste võimete test (N: masinakirja kiirus), intelligentsustest (N: mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), isiksustest – suhtlemisega seotud töödel (N: väärtused, omadused, hoiakud), tegevustest (N: käelised tegevused, operatsioonide sooritamisel – kiirus, täpsus), valedetektortest – füsioloogiliste protsesside dünaamika mingitele küsimustele vastamise käigus. Standardtestid. Originaaltestid. Jäämäeparadoks
    Intervjuu – Vestlus eesmärgiga selgitada välja kandidaadi sobivus pakutavale töökohale.
    • aeganõudev, oskusinõudev

    + laiahaardeline, usaldusväärne
  • Struktureeritud intervjuu – küsimused on eelnevalt välja töötatud.
  • Struktureerimata – eelnevalt selgitatud vaid põhiteemad. Sobib tippjuhtide ja spetsialistide valikuks.
    Eelintervjuu – põhikriteeriumite kontrolliks (litsentside olemasolu, keelteoskus, haridustase jmt.). Võimalusel dubleerida!Järjestikuste intervjuude põhimõte!
    Töölevõtuintervjuu – Põhimeetod, mitu inimest = komisjoniintervjuu, suhteliselt nõrgalt struktureeritud. Vahel kasutatakse stressiintervjuud! Võõrkeelsed intervjuud!
    Intervjuu küsimused võivad oma olemuselt olla:
    • Tööalased või isiklikku laadi ;
    • Negatiivse, positiivse või neutraalse suunitlusega;
    • Avatud või suletud;
    • Kaudsed või otsesed ;
    • Arvamus ja kompetentsusküsimused jt.

    Intervjuu käik:
  • Kontakti loomine
  • Info hankimine kandideerija kohta
  • Info andmine firma/töö kohta
  • Kandidaadile hinnangu andmine
    Intervjuu etapid:
  • Intervjuuks valmistumine (Intervjuu hinnanguskaala!) – materjalidega tutvumine, intervjuu kavandamine ja keskkonna valik!
  • Intervjueerimine – eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi – hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine.
  • Intervjuu lõpetamine – tänage kandidaati ! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega.
    NB! Spetsiaalne hinnanguskaala!
    44. Personali valiku põhimõtted ja vead
    Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik.
    USA 1991.a. tööseadusandlus - Ei tohi teha valikuid : kriminaalse mineviku, isikliku vara omamise , sõjaväeteenistuses käimise jmt. alustel. Keelatud on nn. onupojapoliitika .
    Personali värbamisel tuleb tagada kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused, seetõttu on keelatud:
    Ebavõrdne mõjutamine – Palkamisprotsess on valikukriteeriumide abil muudetud teatud gruppidele põhjendamatult raskeks. N: põhjendamatult rasked intelligentsustestid.
    Ebavõrdse kohtlemise käigus otsitakse formaalseid põhjuseid tööle mittevõtmiseks. N: esitatakse küsimusi kuni eksib vastusega , põhjendatakse juriidiliselt; kuid tegelikult äraütlemise põhjuseks tööväline asjaolu.
    Petlik värbamine tähendab seda, kui organisatsioonid tutvustavad end tahtlikult valesti. N: finantskahjumi varjamine , põhjendamatud karjääriperspektiivid.
    Hooletu värbamine seisneb firmapoolses lohakas ja pealiskaudses töötajate valikus . N: tööle võetakse teisi ohustav inimene.
    Personali valiku vigade toime:
  • Töölt puudumine 2. Ebatõhus töö – 3. Halb kommunikatsioon – 4. Halvad suhted – 5.Valed otsused - 6. Firma maine kahjustamine
    45. Motivatsiooniteooriad: McGregor , Maslow , D. McClelland
    McGregor lahterdas inimesed X ja Y tüüpi, mille järgi X tüüpi inimesed ei taha
    töötada, neid on vaja sundida , Y tüüpi inimestele on aga vaja tagada loominguline
    töö ja motiveeritus ning tööülesanded täidetakse
    Maslow vajaduste hierarhia : füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus, lugupidamine, eneseteostus
    David McClellandi vajadusteteooria:
    Inimese käitumise mõistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele:

    46. Palk kui motivaator: võrdlusteooria, ootusteteooria
    Võrdlusteteooria
    Enda võrdlus teistega
    õige ebaõige
    säilitada olukord ebaõigluse vähendamine:
    • Muuta sisendit
    • Muuta arvamust enesest
    • Muuta arvamust teistest
    • Muuta võrreldavaid
    • Muuta tulemust
    • Lahkuda

    Ootusteteooria
    Pingutusega seotud ootused töötaja võimed & isikuom.
    Tulemustega seotud töötaja motivatsioon töösooritus
    Samalaadsete tegevuste võrdlus rollikujutlus &omaksvõtt
    Võimalused soorituseks
    47. Rahaline- ja mitterahaline hüvitamine; hüvitamise ja tööga rahulolematuse tagajärjed
    ON TÖÖHÜVITAMISE EHK KOMPENSEERIMISE PROTSESS, MILLE KÄIGUS TÖÖANDJA MÄÄRAB KINDLAKS TEHTUD TÖÖ VÄÄRTUSE JA TASUB SELLE EEST. Tööhüvitamine hõlmab igasuguseid tasusid, mida saadakse tehtud töö eest.
    Eesmärgid: Motiveerimine; Tõhusa personali kujundamine; Personali efektiivne rakendamine.
    Rahaline & mitterahaline hüvitamine =
  • Rahaline hüvitamine:
    1.Otsene (palk, lisatasu ja preemia)
    2.Kaudne –

    B) Mitterahaline hüvitamine
  • Töö –
    • Huviäratav
    • Vastutust võimaldav
    • Eneseteostust võimaldav
    • arengut võimaldav

  • Töökeskkond –
    • Kompetentne juhtimine
    • Sobivad kaastöötajad
    • Sobiv kohastaatus
    • Head töötingimused
    • Sobiv tööaeg
    • Kodus töötamine ja telekommunikatsioon

    NB! Hüvitamise ja tööga rahulolematuse tagajärjed!
    48. Töötasustamise põhiprintsiibid
    Tööhüvitamise tegurid moodustuvad väljastpoolt organisatsiooni, organisatsioonist ja töötajast tulenevatest mõjudest.
    Peamised rühmad:
    • Väliskeskkond
    • Töö hindamine
    • Töötaja isikupära
    • Organisatsiooni töötasustamise poliitika

    NB! Tööhüvitamise tegurid!
    Töötasustamise põhiprintsiibid on alused mida organisatsioonid arvestavad. Nendeks on töötasustamise:
  • väline õiglus – NB! Töötasustamise eesmärgid ja töötasu suurus!
  • sisemine õiglus
  • sooline õiglus
  • avalikustamine
    49. Töötasustamise vormid
    Ajapalk – kasutatakse juhul kui töötulemused raksesti mõõdetavad või taotletakse kõrget kvaliteeti ja suurt täpsust. (Tunni-, päeva-, nädala-, kuutasu.). Ebareeglipärnae töö (kontoritööd).
    • Madal tootlikkus , rahulolematus võrdsustamisega (lisatasud)

    + lihtsus, ülekoormuste vältimine
    Tükipalk – oleneb tööhulgast. Mõõdetav ja reeglipärane töö.
    + suurendab tootlikkust (Eeltingimus: töötaja saab oma töötulemust mõjutada)
    Komisjonitasu – vahendustasud, sõltuvuses töötulemustest. N: % läbimüügilt.
    Akordpalk – aja või koguse akordpalk, vastavalt õige-aegsuse või töökoguse eest. Põhipalk + akordtasu. Kollektiivne variant ka võimalik.
    + kiireloomuliste tööde teostamiseks
    • kvaliteedi potentsiaalne langus

    Kahetariifne palgasüsteem - uutel töötajatel madalam palk.
    + palgakulud väiksemad
    • nõrk seos töösooritusega

    Preemia palga täiendosa erilise töösoorituse eest. Grupi vorm ka võimalik. N: juhtimises osalemine, uuenduste juurutamine , tähtaegne või ennetähtaegne töö, kvaliteet, ülenormatiivne toodang jne.
    Tulu jaotamine org. tulu jaotatakse töötajate vahel.
    Levinuim nn. Scanloni plaan – töötajad osalevad juhtimises & arvesse võetakse nende uuendused ja ettepanekud (töökorralduse kohta), mida hindav komisjon võib määrata lisavahendeid tasustamiseks.
    Kasumi jaotamine – lisaks põhipalgale makstakse % kasumist preemiaks.
    + suurendab huvi org. tulemuste vastu. NB! Preemia tüüpide sõltuvus koostöötasemest!
    Tulemustasustaminetöötasu makstakse vastavalt töötajate töösooritusele. Töötasustamise süsteemi 1 koostisosa , mis põhineb preemial tulemusliku töö eest. Eesmärgid:
  • Tegevuse tõhustamine ja konkurentsivõime suurendamine;
  • Töö kvaliteedi parandamine;
  • Tegevuse sidumine org., allüksuse ja grupi eesmärkidega;
  • Toodangumahu suurendamine sama töötajate arvuga;
  • Motivatsiooni tõstmine ja kontrollimise vajaduse vähendamine.
    Eeldab: org. tegevuse uurimist ja üksikasjaliku infosüsteemi loomist. Mõõdetavad kriteeriumid ja nende täitmise hindamine. Objektiivse hindamissüsteemi puudumisel esineb ala- ja ülemaksmist.
    NB! Tulemustasustamine!
    • raske objektiivselt üksiktulemusi hinnata – ebaõigluse tajumine (kaasata töötajaid hindamisse)
    • süsteemi kiire aegumine

    Töötajate kaasamine omandisuhetesse – võimaldab neid eriti tugevalt siduda organisatsiooni eesmärkidega. Aktsiate eraldamine, müük ja eelismüük. + lojaalsus, turvalisuse tunne
    Töötasustamismäärustik on tööandja ja töötajate poolt aktsepteeritud dokument, mis reguleerib töötasustamist organisatsioonis, tagades töötaja töötasu seose tema poolt täidetavate tööülesannete ja töötulemustega. Töötasustamise süsteemi (määrustiku) väljatöötamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: Töötasustamismäärustiku põhialused:
    • Töökohtade ja töösoorituse hindamise metoodika;
    • Palgasüsteem;
    • Lisatasude ja preemiate maksmise kord;
    • Palga arvutamise ja maksmise kord.

    50. Karjäärijuhtimine: olemus, vajalikkus, teooriad ( Driver , Schein), platooseisund
    Karjäär – individuaalselt tajutud suhtumiste ja tegevuste järgnevus, mis tuleneb inimese tööalasest kompetentsusest. Eelkõige –tööalaste positsioonide vahetus ehk töökohtade jada. Karjääri juhtimine on indiviidide ettevalmistamine karjääriks ja selle plaanipärane korraldamine. Eesmärk – inimese eluliste ja professionaalsete + org. vajadustest tulenevate eesmärkide täitmine (tõhus tegevus, personali tõhusaim kasutamine). Iseloomustavad tunnused:
    • Karjäärialane liikumiskiirus
    • Karjääri liikumisprofiilid
    • Karjääri aktiivsusnivoo – pingutus

    Vertikaalne; horisontaalne ja radiaalne liikumine!
    Karjääri planeerimine – protsess, mille käigus fikseeritakse töökohad ja nendevahelised seosed ja peamised tööalase liikumise teed organisatsioonis. Karjääriredelid/-võrgustikud, arenda ja seo personali!
    Karjääri juhtimine - on org. ja indiviidi ettevalmistamine karjääriks ja selle plaanipärane korraldamine. Oluline org. ja indiviidile .
    Karjääri juhtimise printsiibid: karjääri suletuse printsiip, karjääri avatuse printsiip, karjääri vanemuse printsiip, lojaalsuse printsiip, koalitsiooni printsiip
    Karjääri juhtimise meetodid: karjääri planeerimine, karjääri sillutamine, karjääri nõustamine, karjääri sobitamine
    Juhi rollid karjääri juhtimisel:
    • Suhtleja
    • Hindaja
    • Nõunik
    • Vahendaja treener

    Karjääri valik – töötajapoolne töökoha ja karjäärialase liini valik, olenevalt tema võimalustest ja eesmärkidest. Tunne iseennast – objektiivne ja õigeaegne tagasiside!
    Töö oleneb oma iseloomult: NB! Noorte karjäär
    • Lihtne või keeruline
    • Rutiinne või vahelduv
    • Füüsiline või vaimne
    • Lokaalne või mobiilne

    Karjääri etapid (faasid) – töötajate professionaalse tegevuse tüüpilised põhiolukorrad, mis olenevad eelkõige töötaja vanusest , staažist ja potentsiaalist. Varajane (18-30); keskmine (31-50), hiline (51-65)
    Karjääri platoo – punkt, kust edasine edutamine on vähetõenäoline
    Karjääri etapid elutsüklist tulenevalt: rajamine, arendamine, säilitamine, tagasitõmbumine
    Töötaja rollid tulenevalt karjääri astmest: Õpipoiss, Kolleeg, Nõunik, Juht
    Karjäärialane potentsiaal ja karjääri platoo!
    Töötajate 4 gruppi:
    • Tõhus töötaja (platoo)
    • Staar
    • Väheviljakas (platoo)
    • Algaja

    Tõhus töötaja (platoo) karjäärisaavustused
    Staar
    Väheviljakas (platoo)
    Algaja
    Karjääri potentsiaal
    Platooseisund võib olla:

    Karjääri printsiibid – soovitused karjääritegijatele.
    1.Töö mittevastavusel ootustele – leia sobivam!
    2. Töökaotuse korral – ära paanitse!
    3. Selged karjäärieesmärgid!
    4.Organisatsiooni huvide selgitamine võimaldab vähendada vastuolusid, eelarvamusi ja subjektiivsust!
    Karjääri komponendid – tegevused või seisundid , mis suure tõenäosusega aitavad kaasa töötaja karjäärialaste eesmärkide realiseerimisele.
    • Töösooritus
    • Enese esitlemine
    • Teisejärgulistest töökohtadest loobumine
    • Lojaalsus organisatsioonile
    • Toetajate leidmine
    • Võtmealluvad
    • Hea haridus ja enesearendamine
    • Õigel ajal õiges kohas olemine
    • Ületunnitöö

    KARJÄÄRI TEOORIAD- M.Driver eristab 4 karjäärimudelit:
    • Lineaarne karjäär

    • Püsiv karjäär

    • Spiraalne karjäär

    • Ajutine karjäär

    E. Schein:
    • Horisontaalne karjäär, Vertikaalne karjäär, Radiaalne karjäär

    + karjääriankrud olulised töökoha valikut ja töökoha sobivust mõjutavad tegurid:
    • Funktsionaalsus, Juhilikkus, Stabiilsus, Loomingulisus, Autonoomia

    51. Hindamine: olemus, koostisosad, eesmärgid, kriteeriumid
    Hindamine on töö hindamise protsess, mis koosneb töökohtade ja töötajate töö (töösoorituse) uurimisest ja hindamisest. Hindamise käigus antakse ühelt poolt hinnang org. ja selle allüksuste juhtimisele ning teiselt poolt töökohtadele ja seal töötavate inimeste töösooritusele. Hindamise koostisosad ja põhisuund:
    • Juhtimise hindamine ( keerukus , spetsiifika, olulisus – palgagrupp, - aste ja põhipalk)
    • Töötajate hindamine (töötulemused, tegevus, potentsiaal)
    • Töökoha hindamine
    • Töösoorituse hindamine
    • Hindamise põhieesmärk – personali kujundamise ja rakendamise tõhustamine ning läbi selle organisatsiooni tegevuse parendamine ja konkurentsivõime suurendamine. Personali hindamine võimaldab parandada töötajate motivatsiooni, arendamist ja hüvitamist.

    Personali hindamise eesmärgid – personali kujundamine, töösoorituse kindlaks määramine, tagasiside hinnatavale, töötulemuste parandamine, töötajatevaheliste suhete parandamine, personali hüvitamine ja töötasustamine, täiendõppe vajaduse määramine, motiveerimine, tööprotsessi ja töötulemuste dokumenteerimine, eesmärkide ja tööülesannete täpsustamine, ideede genereerimine. (360 hindamine)
    Lõpp: arenguvestlus
    HINDAMISE KRITEERIUMID
    • Töökohtade puhul – oskusteave, vastutus, pingutus, töötingimused
    • Töösoorituse (tegevuse tulemuslikkuse) puhul – töötulemused, tegevus (käitumine), potentsiaal (oskused, võimed, omadused)

    Hindamine
    Traditsiooniline
    Kaasaegne
    Eesmärk
    Tööprotsessi ja töötajate tegevuse vahetu kontrollimine
    Töötajate hindamine, motiveerimine ja arendamine
    Orienteeritus
    Minevikku ja olevikku
    Olevikku ja tulevikku
    Hinnatavad
    Alluvad passiivsed
    Alluvad aktiivsed
    Hindajad
    Vahetu juht
    Komisjon ja kliendid
    Kriteeriumid
    Kvantitatiivsed
    Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
    Õhkkond
    Salastatus , usaldamatus ja konfliktid
    Avatus ja kaasamine
    Töösoorituse hindamine:
    Objektiivsed – toodangu maht, kaebuste ja vigade arv, …
    Subjektiivsed – hindajate arvamus
    Otsene vaatlus – vahetu jälgimine
    Kaudne vaatlus – näit. teadmised töö tegemiseks
    Hindamiskriteeriumid
    Otsene vaatlus
    Kaudne vaatlus
    Objektiivsed kriteeriumid
    väga suur täpsus
    suur täpsus
    Subjektiivsed kriteeriumid
    väike täpsus
    väga väike täpsus
    Parim: töötulemused (tegelikult 3 kombinatsioon!)
    + objektiivne, arvuline
    • isiku töötulemused? (käive, kasum)
    • meeskonnatöö

    tegevus (käitumine) – näit. suhtlemine, koostöö, teenindusvalmidus , kliendi huvidega arvestamine… (isiku tulemusi rakse piiritleda, müügitöö jmt.)
    HINDAJAD – juhid, kolleegid , alluvad, personali spetsialistid, kliendid, töötajad ise (komisjon, juhtkond) +/-?. Autoriteet, erapooletus ja põhjendamisoskus!
    Töökohtade hindamine: võimaldab, kindlaks määrata töökohtade väärtuse & opt. põhipalga, arvestades nende spetsiifikat ja olulisust org. jaoks.
    Meetodid:
    Töökohtade järjestamisel pannakse töökohad järjekorda.
    - kriteeriumite ebamäärasus (lihtne, keeruline)
    Töökohtade klassifitseerimine (-süsteem töökohtade paigutamiseks)
    + kiiresti rakendatav ; homogeensete töökohtade puhul
    + objektiivsus = klassikriteeriumid
    Töökohtade hindamise faktormeetod
    Etapid: Määrata tüüptöökohad, Faktorid (kulud!), Faktoritele määratakse palgamäärad, Tüüptöökohtade alusel hinnatakse ülejäänud töökohti. Töökohtade hindamise punktimeetod - Faktorite kaalud, tasemete kirjeldus!
    52. Töösoorituse hindamine: tulevikku suunatud meetodid
    Tulevikul põhinevad =
    • Eesmärgiline juhtimine (tulemusjuhtimine)
    • Meeskonnatöö hindamine (joonis!)
    • Hindamis - ja arenguvestlus – eesmärgid: org.arengukava ja eesmärkide täpsustamine/tutvustamine, töökirjelduse täpsustamine, töötulemuste ja pädevuse hindamine, töötasustamise süsteemi selgitamine, tugevate ja nõrkade külgede arutelu, arenguvajadus ja karjäärivõimalused, vastastikune tagasiside.

    53. Töösoorituse hindamine: minevikku suunatud meetodid
    Minevikul põhinevad =
    Töö standardiseerimine – tulemus/standard võrdlus (grupi keskmine tootlikkus)
    - jäik, stabiilsetele töökohtadele
    Kriitilised juhtumid – otsese juhi ül. (- töösuhted ohus), Essee – iseloomustus (SWOT, vabas vormis)
    Hindamisskaalad – ankeet, 10-20 faktorit , Käitumuslikud hindamisskaalad, Järjestamine (omavaheline võrdlus kriteeriumide alusel, näit. oskused, teadmised, …)
    Lihtne
    Alternatiivne (parim/halvim eemaldatakse kogumist)
    Paarisvõrdlus (sarnane töökohtade paarisvõrdlusele)
    Rühmajaotus – määra %! (head, rahuldavad, madal)
    Punktimeetod (teat. arv punkte jagatakse töötajate vahel kriteeriumi alusel)
    54. Hindamise vead ja 360* hindamise meetod
  • Tööootuste hiline fikseerimine
  • Hindamisprotsessi hirmuäratavus
  • Hindamisprotsessi salastatus
  • Hindamistulemuste mitterakendamine
  • Haloefekt
  • Keskmise kultus
  • Äärmuslikkus
  • Hilissündmuste mõju
  • Eelarvamuste mõju
    10.Rutiinsus
    11. Umbusk
    12. Kriteeriumite sobimatus
    55. Personalitöö dokumendid
    • Ametikirjeldus
    • Ametiprofiil
    • Tööpakkumiskuulutus
    • Avaldus / CV
    • Kutse
    • Äraütlemiskiri
    • Soovituskiri
    • Isikuandmete ankeet
    • Avaldus
    • Tööleping
    • Ametijuhend
    • Isikukaart
    • Koolitusvajadusleht
    • Koolitusleping
    • Koolituse hindamisleht
    • Töösisekorraeeskiri
    • Dokumentide registreerimise raamatud (käskkirjad, töölepingud, tööraamatute register, töötõendid, pensionide vormistamine, jne.)

    56. Paindlikud töövormid: kaug- ja virtuaaltöö – olemus, eelised, puudused
    NB! IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; IKT kasutamine = peamine virtuaaltöö indikaator
    VIRTUAALSUS – Kasutas esimene sõna virtuaalsus (60-ndad): reaalsuse vastand , millegi näilisus (tarkvara arendamise kontekstis)
    PENDELRÄNNE – inimeste igapäevane või igal tööpäeval toimuv liikumine oma alalisest elukohast teises halduspiirkonnas asuvasse töö- või õppimiskohta ja tagasi ( Mereste 2003).
    PAINDLIK TÖÖ(AEG) (flexitime, flexible work arrangements ) – tööaja korraldus ja -arvestus, mille puhul kõigi töötajate ja osakondade tööaeg ei alga ega lõpe ühel ajal, vaid eri aegadel olenevalt tehnoloogilistest, töö organiseerimisega seotud asjaoludest, ent ka töötajate soovidest (Mereste 2003).
    KODUSTÖÖTAJA (homeworker) – majandusüksuse (ettevõtte, tehase) töötajaskonna liige, kes töötab kodus (Mereste 2003).
    KAUGTÖÖ ( distance work , remote work, tele-work)
    VÕRGUSTIK (network)
    VIRTUAALORGANISATSIOON
    • Ajaliste, ruumiliste /geograafiliste, organisatoorsete ja kultuuriliste piiride ületamine
    • Asünkroonne/sünkroonne kommunikatsioon
    • Netikett (netiquette)
    • Paindlikud töö tegemise vormid (flexible work arrangements)
    • Satelliitkontor (satellite office)
    • Tehnostress, tehnofoobia (technostress, technophobia, IT anxiety ) – Brod (1984) selgitab tehnostressi kui „moodsat haigust“
    • Ühislaua kasutamine (hot-desking)

    VIRTUAALMEESKONDADE KASUTAMISE PÕHJUSED JA EELISED.
    Ettevõtte seiskohast (Hoefling 2003):
    • Tulemuslikkuse suurenemine

    „Kuidas ma tean, et mu kaugtöötajad tõesti töötavad?” Vaatamata juhtide hirmule, et töötajad teevad tööajal muid asju, on tavaliselt virtuaaltöö kasutamine viinud tulemuslikkuse suurenemisele: 15-48%.
    • Spetsialistide värbamine ja hoidmine

    Vastavalt uuringule on 25% töötajaist valmis vahetama töökohta, kui neile võimaldataks töötada kodust lahkumata ning seda isegi situatsioonis, kui töötasu või muud soodustused ei muutuks.
    • Talentide värbamine rahvusvaheliselt tööjõuturult
    • Soodustab sama ettevõtte erinevate osakondade töötajate ja erinevate organisatsioonide töötajate omavahelist suhtlemist

    Töötaja seisukohast:
      • Mugavus - juurdepääs informatsioonile ja inimestele oma geograafilisest asukohast lahkumata.
      • Võimalus valida töö tegemise koht.
      • Võimalus valida töö tegemise aeg.
      • Töö/eraelu sobilikum tasakaal.
      • Kulude kokkuhoid (transport jmt.).
      • Aja kokkuhoid.
      • Keskkonna sõbralikkus / loodushoid.

    Kui 10% USA elanikkonnast igal nädalal töötaks 1 päeva kodus, siis kokku väldiks inimesed nii 24,4 miljoni miili (s.t. 39 miljoni km) sõitmist, hingaks 12 963 tonni võrra vähem saastatud õhku ja säästaks iga nädal rohkem kui 1,2 miljonit gallonit (s.t. 4,56 miljonit liitrit) kütust (Langhoff 1999).
    • Füüsilise puudega inimeste juurdepääs tööturule - kasutades enam kodutööd IKT vahendusel
    • Töövahendite valimise vabadus.
    • Tulemustasustamine, tulemusjuhtimine

    Paindlike töövormide tüübid:
      • Ajapaindlikkus,
      • Kohapaindlikkus,
      • Lepinguline paindlikkus,
      • Funktsionaalne paindlikkus

    Tavameeskondadelt üleminek virtuaaltööle
    Virtuaaltöö 4 edufaktorit:
    • Tehnoloogia,
    • Töökeskkond,
    • Tööprotsessid,
    • Inimesed.

    Kas oleme valmis tavatöölt virtuaaltööle üleminekuks? Hinnatavad 3 aspekti: valmisolek (readiness), tahe (willingness) ja võime ( ability ) teha tööd virtuaalselt ja virtuaalmeeskonnas.
    47
  • Vasakule Paremale
    Juhtimine vastused #1 Juhtimine vastused #2 Juhtimine vastused #3 Juhtimine vastused #4 Juhtimine vastused #5 Juhtimine vastused #6 Juhtimine vastused #7 Juhtimine vastused #8 Juhtimine vastused #9 Juhtimine vastused #10 Juhtimine vastused #11 Juhtimine vastused #12 Juhtimine vastused #13 Juhtimine vastused #14 Juhtimine vastused #15 Juhtimine vastused #16 Juhtimine vastused #17 Juhtimine vastused #18 Juhtimine vastused #19 Juhtimine vastused #20 Juhtimine vastused #21 Juhtimine vastused #22 Juhtimine vastused #23 Juhtimine vastused #24 Juhtimine vastused #25 Juhtimine vastused #26 Juhtimine vastused #27 Juhtimine vastused #28 Juhtimine vastused #29 Juhtimine vastused #30 Juhtimine vastused #31 Juhtimine vastused #32 Juhtimine vastused #33 Juhtimine vastused #34 Juhtimine vastused #35 Juhtimine vastused #36 Juhtimine vastused #37 Juhtimine vastused #38 Juhtimine vastused #39 Juhtimine vastused #40 Juhtimine vastused #41 Juhtimine vastused #42 Juhtimine vastused #43 Juhtimine vastused #44 Juhtimine vastused #45 Juhtimine vastused #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 199 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor GSXR1000 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimine
    59
    pdf

    Juhtimine

    2 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks ­ kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid, keskastmejuhid, esmatasandi juhid.

    Juhtimine
    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
    113
    doc

    TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE ­ OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ...................

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Personalijuhtimine kordamine
    9
    doc

    Personalijuhtimine kordamine

    motivatsiooni kohta kasutades selleks personaliuuringuid. Sageli kasutatakse personaliuuringutes anonüümseid ankeetküsitlusi, mille raames uuritakse näiteks töötajate rahulolu organisatsioonikultuuri, väärtuste ja juhtide tegevusega. Lisaks etteantud küsimustele võiksid personaliuuringud võimaldada töötajatel anda organisatsiooni juhtkonnale infot ka ettepanekute ja soovituste ning muude kommentaaride kohta. 4. Juhtimise olemus ja funktsioonid Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel

    Ametijuhend
    ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE
    22
    doc

    ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE

    KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3

    Juhtimise alused
    Juhtimise kordamisküsimused 2010
    22
    docx

    Juhtimise kordamisküsimused 2010

    3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused; 4. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamine läbi nelja erineva juhtimisfunktsiooni, milleks on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. 5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis? 11. Organisatsiooni suurus

    Juhtimine
    Personalijuhtimine-Alas-R
    19
    docx

    "Personalijuhtimine& quot; Alas, R.

    Tootlikkus ­ kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks personalijuhtimise arengule ja selle osakaalu suurenemisele organisatsiooni juhtimisel. 11. Strateegiline personalijuhtimine Personalijuhtimise ja juhtimise oluliseim tegevus ­ luua firmale konkurentsieelis inimeste ja protsesside näol. Personali strateegiline juhtimine on kujunenud personalijuhtimise kõige olulisemaks tegevuseks. Strateegilise partneri rolli täites arendab personaliosakond ettevõttes välja niisugusel tasemel personali, kes suudab kindlustada firma strateegiliste eesmärkide saavutamise. Selle saavutamiseks tuleb tegeleda firma infrastruktuuri juhtimisega. Töötajate advokaadina tuleb personaliosakonnal tagada töötajate isiklike panuste suurendamine eesmärgiga luua firmale konkurentsieelis seal töötavate inimeste näol

    Personali juhtimine ja arendamine
    Kordamiskusimuste-vastused-personalijuhtimine docx
    10
    pdf

    Kordamiskusimuste-vastuse d-personalijuhtimine docx

    15. Hüvitamise olemus ja selle eesmärk. Rahaline- ja mitterahaline hüvitamine Hüvitamine on tööhüvitamise ehk kompenseerimise protsess, mille käigus tööandja määrab kindlaks tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest. Hüvitamine jaguneb: ● rahaline ● Mitterahaline Mitterahaline hüvitamine koosneb: ● Sobivast ja meeldivast tööst (meeldiv töö, eneseteostuse võimalus jmt) ● Töökeskkonnast (töötingimused, tööaeg, kaastöötajad ja juhtimine jmt) Rahaline hüvitamine koosneb: ● Otsene hüvitamine (töö tasustamine = palk + (lisatasu + preemia) ● Kaudne hüvitamine (organisatsioonipoolne töötajate kindlustamine, sotsiaalabitoetus, puhkusetasu, soodustused) Töötasustamise vormideks on: ● ajapalk, ● tükipalk, ● lisatasu, ● preemia, ● kasumi jaotamine, ● omandisuhetesse jaotamine. ● Palga arvutamise ja maksmise kord määrab kindlaks palgaarvestusaja ning

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Juhtimine Kordamiseks-kevad 2014
    60
    doc

    Juhtimine Kordamiseks kevad 2014

    TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused.

    Juhtimine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun