EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Elina Välja Juhtimisfunktsioonid Kirjalik projekt Juhendaja: Mare Kurvits Tallinn 2015 Delegeerimine Mis on delegeerimine? Delegeerimine on jõuline vahend, mis aitab aega kokku hoida ja annab juhile võimaluse tegeleda küsimustega, mis on olulised. See on teadlik valik, mis annab võimaluse saavutada tulemusi teiste inimeste abiga, seistes seeläbi kõrgemal aja ja muude vajalike vahendite puudumisest
Juhtimisfunktsioonid. Kodutöö tegemiseks valisin 6 juhtimistegevust ja nendeks on planeerimine, organiseerimine, delegeerimine, otsustamine, kontrollimine ja motiveerimine. Vajalikke näiteid positiivsetest ja negatiivsetest praktikatest leidsin peamiselt internetis leiduvatest artiklitest. Mõned näited on enda kogemustest. 1. Planeerimine, strateegiline juhtimine. Planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist, tuleviku tegevuste sõnastamist ning protseduuride kehtestamist, juht peab oskama prognoosida ettevõtte tulevikku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane. Näide: McDonald's algatas restoranide ümberkujundamist Baltikumis majanduslanguse ajal. Inimeste tagasiside andis selgelt märku, et neile meeldiks McDonald'sis peale söömise ka rohkem aega veeta, võtta tass kohvi, suhelda. Nii võeti ette pikaajaline strateegiline suund renoveerida olemasolevad restoranid ja samal aja...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise alused Gertu Põldmaa Juhtimisteooriad Lühi uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....
JUHTIMISE ALUSED Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Juhtimine (management)- inimeste spetsiaalne intellektuaalne tegevusobjektsüsteemi viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust ning mitte kulutada asjatult ressur...
1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1
"Hierarhhia vr. Turg" transaktsioonikulud (TrC) Tururegulatsiooni korraldav hinnamehhanism ei toimi tasuta y y1 = x1 ; TrC = 0 TrC = x2 x1: y=f(x) a) informatsiooni töötlus sisendite (x) ja väljundite (y) osas (hind, kvaliteet, kogus) y1 b) läbirääkimised ja kokkulepped x1 x2 x 3. Juhtimisfunktsioonid (Henri Fayol: 1841 1925) JUHTIMISPROTSESS (H. Fayoli funktsioonid) PLANEERIMINE ORGANISEERIMINE Eesmärgid ja Inimeste teed nende paigutamine, saavutamiseks 1 2 neile kohustuste, õiguste ja vastutuse andmine Koordineerimine
Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid joon, nii on neid ka juhtidel. Juhtimine on tegevuste kordineerimine ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult , koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 1) Planeerimine Eesmärgid Strateegiad Plaanid 2) Organiseerimine Struktuur Personali-juhtimine 3) Eestvedamine Movitavtsioon Liidriks olek Kommunikatsioon Individuaalne ja rühmakäitumine 4) Kontrollimine Standardid Mõõtmised Võrdlemised Tegevused Juhtimisprotsess Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad Juhtimine on vajalik kõigis organisatsioonides. Planeerimine 1)Planeerimine aitab kordineerida tegevust 2)Planeerimine vähendab ebaselgust 3)Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused 4)Pla...
teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Eesmärgiline juhtimine: Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd 18. Juhtimisfunktsioonid H. FAYOL’I juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, valitsemine (juhtimine ja juhendamine), koordineerimine ja kontrollimine 19. Planeerimisfunktsioon Planeerimisel on tootlikkus alati üks strateegiline eesmärk. 20. Organiseerimisfunktsioon Organiseerimine on alati seotud tootlikkuse taotlemisega 21. Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne
Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel.. Robootika kolm põhiseadust 1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2. Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Robotite kasutamise põhjused
lepingu sõlmimist (min risk), mis võistupakkumise ulatuses, mis vimldavad Tellijal ja teistel asjast juures annab ka madalaima hinna; 3)ühikhinna huvitatud pooltel taotleda / anda vajalikud leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte koosklastused, korraldada ehitustöövtt. ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min 123. Faasilised juhtimisfunktsioonid kaasamine ehitusprotsessi; 5)peatöövõtja võtab -eesmärgi püstitamine, -prognoosimine, mõlema poole riskid enda peale; 6)pakkumise ajaks -plaanimine(tulevikku suunatud tegevus ressursside on joonised valmis, edasine arendus on lihtne. ümberjaotamiseks ajas, selleks et saavutada Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)ehitusfirma püstitatud eesmärki), -reguleerimine (kasutatakse
Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus 1.kursus Juhtimine Referaat Maarja Kobin Pärnu 2013 Sissejuhatus Juhtimine (inglise keeles management) on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ja ühtseks tervikuks sulatamine, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja rahuldada tema liikmete vajadusi. See on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi (mänedzer, direktor, juhataja või totaalse võimu korral diktaator) roll olnud sageli võimu keskne (juhi käske või korraldusi täidetakse tema poolt omatava võimu tõttu ehk hirmust saada karistada). Kaasaegne juhtimine lähtub aga tõsiasjast, et inimesed ei allu võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus. Seetõttu tuleb inimesed juhi poolt ...
Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Robotex Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT kolledzi korraldatav robotite võistlus. Võistlus toimub iga aasta sügisel juba aastast 2001. Võistlevad robotid peavad täitma iseseisvalt kindlat ülesannet (näiteks korjama piiritletud
Tootlikkus – vähesega rohkem ära teha 14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmärk 15. Juhtimise mõiste - Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteemiteooriad Eesmärgiline juhtimine Tasakaalustatud mõõtmismudel Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Eestvedamine Organiseerimine Kontrollimine Mehitamine 19. Planeerimisfunktsioon Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid
lähedus- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine. Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. [1] 1.1.3 Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Vähimad on nanorobotid ja suurima koostöövõimega kogum on parvintellektrobotid. [1] 2. Inimesed ja Robotid On inimesi, kes usuvad, et 2050. aasta jalgpalli MMi võiksid robotid võita. On inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia on inimkonna tulevik. 20
ette seatud ülesannetele. · Kontrollimine aitab organisatsioonil: 1. kohaneda keskkonnamuutustega 2. vältida vigade kuhjumist 3. säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest 4. vähendada omahinda Kontrolli põhieesmärk on nõrkade kohtade ja vigade väljaselgitamine, nende õigeaegse parandamise tagamine ning vigade kordumiste vältimine tulevikus. Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollsüsteemi osadeks ning võimaldavad kontrolli läbi viia. Kontrollimise vajadus: 1. Muutuste kiirus 2. Organisatsioonide keerukus 3. Suurenenud vastutus 4. Vigade paratamatus Kontrolli liigid valdkondade järgi: 1. Füüsiliste vahendite k-l 2. Inimressursside k-l 3. Ressursi k-l 4. Finantsressursside k-l Kontrolli liigitus organisatsiooni juhtimistasandite järgi:
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos oll...
1.2 Eesti põllumajandus 1940 -1990 Nõukogude võimu kehtestamisega 1940. aastal kaasnesid ulatuslikud muudatused Eesti põllumajanduses, nii juhtimissüsteemis kui ka tootmiskorralduses. Põllumajanduse juhtimisel rakendati N. Liidus kehtinud kahekordne süsteem, milles valitsusvõimu kõrval toimis poliitiline juhtimine parteistruktuuride kaudu. Valitsusvõimu esindas Põllumajandusministeerium (25.VIII 1940. - 25. III 1946. a. rahvakomissariaat). Selles toimusid pidevad ümberkorraldused ja nimemuutused. 1950-ndail aastail olid lisaks veel Sovhooside Ministeerium ja ka Loomakasvatuse Ministeerium. 1960-ndate aastate algul lühikest aega polnud üldse põllumajandusministeeriumi, selle asemel moodustati Varumise Ministeerium. Edaspidi jäid tegutsema mõlemad. Sel perioodil tehti ka katse viia Põllumajanduse Ministeerium Tallinnast Saku asulasse. Katse jäi pooleli ja otsus tühistati. Nõukogudeaegseks viimaseks ümberkorraldusürituseks oli ENSV Agrotö...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Marko Riistan JU-1-E-Q-joh Z TEOORIA Referaat Z TEOORIA Jõhvi 2011 2 Z TEOORIA SISSEJUHATUS Iga ettevõte on üldjuhul rajatud siiski kasumi saamise eesmärgil. Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema. Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Erinevates kultuurilistes keskkondades on hinnangud teooriate sobilikkuse kohta kohati üsnagi erinevad. Jaapanit USA-ga võrreldes on üks parimaid näiteid erinevate teooriate sobilikkusest, millest põhjalikumat ülevaadet annab William Ouch om...
Vajadus uute töötajate järele suurenes märgatavalt ja värbamine muutus keerulisemaks.Heade töötajate saamiseks tuli teiste firmadega konkureerida.USA-s hakkasid personaliosakonnad massiliselt tekkima 1940. aastatel.Selleks andis tõuke 1935. a USA-s vastu võetud nn Wagneri seadus, mis andis ametiühingutele õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. 2. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele.Need eesmärgid on järgmised: 1. Firma kasum 2. Organisatsiooni efektiivsus 3. Ühiskonna teenindamine 4. Sotsiaalne vastutus 5. Tugevnev organisatsiooni kultuur Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Personalitöö eesmärkide hulka kuuluvad efektiivselt töötava personali ligimeelitamine
Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. 3.2.3. Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. 3.3. Robotite kasutamise põhjused a) Keskkond pole inimese tööks sobiv (kõrge temperatuur, ei saa hingata, suur rõhk, oht elule ja tervisele) b) Töö on inimese jaoks liiga nüri (liiga lihtne ja monotoonne töö kurnab inimest)
9. Kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan) 10. Kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist 11. Tagab täitedokumentatsiooni vormistamise 12. Kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist 13. Osaleb tellija koosolekutel 14. Tõendab kaetud tööde vastavust 15. Annab makseloa tehtud tööde osas 16. Osaleb vastuvõtukomisjoni töös V.2 1. Loetle faasilised juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine - prognoosimine - plaanimine - reguleerimine 2. Milleks on vajalik ehituskulude liigitamise standard? - jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel - võrrelda kuluarvutuste tulemusi - luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks kõigi projektis osalejate jaoks. - hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel ning lühendada projekti kogukestust 3
(protsess on sisemiselt pööratav) Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism. Süsteemi dünaamiline stabiilsus(võnkumine etteantud piirides- piiride kriteerium määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga) Organisatsioon: kliendid, ühiskond, finantsinstitutsioonid, parternid, varustajad, hankijad, investorid, organisatsiooniliikmed, avaliku sektori institutsioonid Uued juhtimisfunktsioonid: Otsustamine ja kommunikatsioon (vanad: kontroll, planeerimine, eestvedamine, organiseerimine Võrgustiku teooriad Sotsiaalse kapitali kolm vormi: Otseseosed tugevad sidemed nagu perekond Ristseosed nõrgad sidemed nagu ärikoostöö Ahelsidemed erinevate sotsiaalsete tasemete vahelised sidemed, seob erinevate sotsiaalsete tasemetega inimesi Mõjukusel põhinevad teooriad: Suurfirma jaguneb väiksemateks firmadeks. Igal piirkonnal omad eelised ja eesmärgid. Võtmefirmade sidemed
neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. · Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 6. Personalijuhtimise eesmärk Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele, millest tulenevad ka järgmised personalijuhtimise eesmärgid: · Firma kasum · Organisatsiooni efektiivsus · Ühiskonna teenindamine · Sotsiaalne vastutus · Tugev organisatsiooni kultuur 7. Personalijuhi rollid Personalijuht peab olema: 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3
jagamine Eestvedamine - töötajate mõjutamine ja motiveerimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks maksimaalsel tasemel, ühise kultuuri ja väärtuste loomine, eesmärkide mõtestamine tervele organisatsioonile Kontrollimine – töötajate soorituse jälgimine, standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine 7) Nimetage peamised juhtimisfunktsioonid. Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontroll Kuidas need omavahel seotud on? planeerimisele, kontrollimisele ja organiseerimisele kuluv aeg väheneb juhtimistasanditel ülalt allapoole, suureneb ainult eestvedamisele kuluv aeg 8) Milline on juhtimise definitsioon, palun kirjutage vastus, milles on vähemalt 3 olulist komponenti? Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi
Alluvatega tootmis- ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne d. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e
paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid (Kreegimäe, 2003) 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust ja anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid, - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- Lühiajalised e. operatiivsed plaanid, Eestvedamine - Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
1. Peter F. Drucker. Kes ta oli ning mida ta on juhtimisse andnud? Peter F Drucker oli juhtimisteoreetik ja professor, kes on kirjutanud palju raamatuid ja artikleid juhtimisest ning organisatsiooniteooriatest (Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks). Teda peetakse juhtimise kui teadusharu loojaks ning juhtimise uurimise alusepanijaks. Drucker: Juhi ülesanne on ka vaadata keskkonda, hoolitseda ja vastutada kõigi asjaolude eest, mis mõjutavad organisatsiooni saavutusi ja tulemusi olenemata sellest, kas need asjaolud on organisatsiooni kontrolli all või mitte; eesmärgid peavad olema mõõdetavad. 2. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja tuntumad esindajad? Eesmärgid olid efektiivsus ja tööviljakus, koordinatsiooni ja ressursside otstarbekas kasutamine. SISUks oli praktilise tegevuse teaduslik uurimine, töötajada individuaalne stimuleerimine. F.W.Taylor / 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolk...
ning vastutuse otsuse tagajärgede eest.Põhjuseks võib olla: a) usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida. b) puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel. c) konformism,tugev surve meeskonna liikmetele,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu. d) üksmeelsuse illusion,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada. e) kaitseseisund,soov kaitsta meeskondanegatiivse inormatsiooni eest. 32. Juhtimisfunktsioonid. Planeerimine,Organiseerimine,Eestvedamine ja Kontroll. 33. Humanistlik e. Käitumuslik koolkond. Tekkis vastuseks teaduslikule juhtimisele.Rajaja Hugo Münsterberg.Põhilsed ideed: 1) Tõstab juhtimises oluliste teguritena esile kommunikatsiooni,grupidünamika,motivatsiooni,eestvedamise; 2) selgitab käitumise uuringute tulemuste rakendamise võimalusi; 3) koondab ühte mitmete uurimisvaldkondade tulemused,nagu juhtimine,psüholoogia,sotsiologia,antropoloogia,majandusteooria;
tööjõud, inimese- ja eesmärgipõhine. Paljudel inimestel organisatsioonis on vajadus olla aktiivne ja tubli. Selleks tuleb neile ka võimalus anda. Kui keegi on midagi organisatsiooni jaoks õnnestunult korda saatnud, mingi ülesande edukalt täitnud, tuleb sellest rääkida, avaldada tunnustust. Tunnustamine inspireerib omakorda uuele aktiivsusele. 5 PERSONALIJUHTIMISE EESMÄRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Tulemuslikult töötav organisatsioon peab olema hästi korraldatud ning tema töötajad peavad olema kvalifitseeritud ja motiveeritud. Organisatsioon peab olema võimeline kohanema muutuva keskkonnaga. Organisatsiooni eesmärkide hulka kuulub ka tugev organisatsiooni kultuur. Kuna inimene veedab suurema osa oma ärkveloleku ajast töökohal, mõjutab tööga rahulolu kogu tema elu
Järvamaa Kutsehariduskeskus MÜÜGIKORRALDUS 1 Anu Salujärv TARNEAHELA OLEMUS Referaat Juhendaja: Aili Kendaru Paide 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevuse...
Äriühing on: - Täisühing - Usaldusühing - Osaühing - Aktsiaselts - Tulundusühistu 39. Ettevõte Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis määravad ettevõtte tegevuse. Tegevusi nimetatakse funktsioonideks: - Varustamine - Tootmine - Turustamine - Finantseerimine - Juhtimine Tootmisfunktsioonideks on neli esimest. 40. Juhtimisfunktsioonid ettevõttes. - strateegiline planeerimine personalimajandus logistika -informatsiooni kogumine ja töötlemine. 41.Ettevõtluse põhitunnused ja eesmärgid. Põhitunnused: - Initsiatiiv - Loomingulisus - Organiseerimine - Riski võtmine - Rikkuse loomine. Eesmärgid: - Püsima jäämine (strateegiline eesmärk) - Turuosa, tootlikkus, käive, kasum (operatiivsed eesmärgid) - Tulu, staatus,võim (isiklikud eesmärgid) 41. Ettevõtlust soodustavad ja piiravad asjaolud.
tegevust. Logistika ühendab hanke tootmise ja jaotamise, ning analüüsib seda mitmesuguste tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset mõtteviisi, kus põhjustagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse, kui eesmärki mõjutavaid faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid. Logistika kui teadus: mille ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu. Tarneahela mõiste võeti kasutusele '80ndate aastate alguses. KODUTÖÖ ,,PAKKIMINE, KUI LOGISTILISTE TEGEVUSTE OSA" 23.09.09 www. estonianwarehouse.com Tarneahele logistilised omadused:
Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine Taylor- Teadusliku juhtimise rajaja, organisatsioonisisene tööjaotus. Oleme efektiivsemad, kui oleme spetsialiseerunud mingile alale. Weber- mõiste bürokraatia võttis kasutusele, hierarhia on oluline. Fayol- juhtimisfunktsioonid võttis täiendatult Taylorilt üle. Prognoos on puudu jooniselt (see on nr 1'ga kokku pandud järgneval joonisel). Algselt 6 punkti. Probleemiks liigne mehaanilisus, nagu õlitatud masinavärk.
sisukord: 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon - terviklikult korraldatud sotsiaalne ühendus, mis on moodustatud kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks. See on teadlikult koordineeritud ja koosneb kahest või enamast inimesest, funktsioneerib enam-vähem katkematult. Seega tunnused on: Kaks või enam liiget Katkematu funktsioneerimine Kindla eesmärgi täitmiseks moodustatud Koosneb H. Mintzbergi kohaselt kuuest osast: Põhitegijad e töö teostajad Eesliin (vähemalt üks juht) Keskliin (ühendab eeslini ehk juhti töö teostajatega) Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) Abistav personal Ideoloogia e organisatsiooni kultuur On nelja tüüpi organisatsiooni "iseloomusid" Võimule suunatud - püüab valit...
Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja a...
kasuks (Ibid.: 52). 10 Teine oluline Fayoli panus oli juurdlemine selle üle, kuidas ettevõte kõige paremini funktsioneeriks ja oleks organiseeritud. Fayoli arvates olid olulised kuus juhtimise funktsiooni: tehniline tegevus, finantstegevus, kommertstegevus, omandi- ja isikukaitse, aruandlus ja arvestus. Fayoli arvates erines juhtimisfunktsioon paljuski ülejäänud viiest põhialusest. Sellised juhtimisfunktsioonid on domineerinud läbi kogu 20. sajandi (Ibid.: 53). Henri Fayoli arvates olid väga tähtsad viis juhtimise elementi. Need on väga sarnased tänapäeval kasutatavatele juhtimisfunktsioonidele. Samuti rõhutas Fayol esimesena, et juhtimisprintsiibid on universaalsed nii väikestes, suurtes, eraettevõtetes või avalikõiguslikes asutustes (Juhtimisteooria ajalugu 2011). Juhtimise viis printsiipi on järgnevad (Juhtimisteooria ajalugu 2011). 1
.. . . . . . JOONIS 6.1.6 .. . X Y=a+bX r x y = 0 - !,0 Y YYY Y = a + bx . ELEMENT 70 6.4. JUHTIMISFUNKTSIOONID 1) FAASILISED FUNKTSIOONID JUHTIMISOBJEKTILE SUUNATUD - AJAS ÜKSTEISELE JÄRGNEVAD - REGULAARSED (KORDUVAD) 2) ORGANISATSIOONIILISED FUNKTSIOONID - JUHTIMISSUBJEKTIDELE SUUNATUD 3) MAJANDUSMEHANISM SÜSTEEMI ELEMENTE AKTIVEERIVAD FUNKTSIOONID 1) FAASILISED FUNKTSIOONID: · EESMÄRGI PÜSTITAMINE. EESMÄRGI PÜSTITAMINE
Tugifunktsioonid erinevat tüüpi asutustes Mäluasutus Ülikool Raviasutus Personali arenda- Personali arendamine ja Personali arendamine ja mine ja koolitamine koolitamine koolitamine Asjaajamise Asjaajamise korraldamine Asjaajamise korraldamine korraldamine Suhtekorraldus Suhtekorraldus Suhtekorraldus 38 Dokumendi- ja arhiivihaldus Juhtimisfunktsioonid on funktsioonid, mis määravad ära asutuse arengusuuna ja kontrollivad seda. Juhtimisfunktsioonid ei liigitu täielikult põhifunktsioonide hulka (kuigi on nendega otseselt seotud) ega ka tugifunktsioonide hulka (kuigi on kõigil asutustel enamjaolt sarnased), seepärast on mõistlik käsitleda juhtimisfunktsioone eraldi.16 Tegevus Funktsioone täidetakse tegevuste kaudu. Ühe või mitme tegevuse lõpuleviimine tagab funktsiooni täitmise
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja t...
mist terviklik kvaliteedijuhtimine, eesmärgiline juhtimine ja tasakaalustatud juhtimismudel. (Siimon, Türk, 2003: 48-49) 2.1.1.1. Terviklik kvaliteedijuhtimine Terviklik kvaliteedijuhtimine (Total Quality Management, so TQM) on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja organisatsiooni nägemist tervikuna, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimise oskuslik rakendamine tagab organisatsioonile pikaajalise äriedu ning töötajaskonna ja ühiskonna rahulolu. Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele/teenustele või mingile konkreetsele teenusele. TQM-i juured pärinevad Jaapanist 1950. aastate algusest ning tema rajajaks loetakse Edward Demingut. (Dessler, 1995: 490-491)
võimaldavad saavutada püstitatud eesmärke. Andmete analüüs võimaldab teha olulisi järeldusi konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks. Dünaamiline lähenemisviis Toodet vaadeldakse dialektilises arengus, uuritakse põhjuse-tagajärje seoseid. Tehakse analoogsete toodete retrospektiivanalüüse (nt 5 viimast aastat) ja prognoositakse arengut. Protsessina kulgev lähenemisviis Kui käsitleda juhtimist protsessina, siis huvitavad meid juhtimisfunktsioonid ja nendevahelised seosed. Vaatleme juhtimisprotsessi kui pidevat omavahel seotud strateegilise juhtimise, plaanimise, protsesside korraldamise, arvestuse ja kontrolli, motiveerimise ja reguleerimise ahelat. Kogu ahelat koordineeritakse ühest kohast. Optimeeriv lähenemisviis Optimeerides juhtimistegevust, asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperdihinnanguid jne.
2.7 Mis on juhtide rollid? Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi. Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks. Juhi rollid Mintzbergi järgi: o suhtlusrollid (esindaja, juhtija-eestvedaja, sidepidaja) o infoga seotud rollid (vastuvõtja, jagaja, kõneleja) o otsustamisega seotud rollid (uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija) 2.8 Missuguseid funktsioone juhid ellu viivad? Klassikalised juhtimise juhtimisfunktsioonid KOEK: kavandamine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Kavandamine on üks juhi põhikohustusi. 2.9 X-teooria, McGregori Y-teooria ja Ouchi Z-teooria? Mis need on ja mille poolest erinevad? Mcgregor vaatles inimesi ja avastas, et inimesed jagunevad kahte gruppi käitumise alusel. X-tüüpi inimesed pole ise initsiatiivikad kuid kui neile ülesanne kätte anda, teevad nad selle ära,
·Kontrollimine aitab organisatsioonil: 1.Kohaneda keskkonnamuutustega 2.Vältida vigade kuhjumist 3.Säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest 4.Vähendada omahinda Kontrollimise eesmärk Kontrollil 2 põhieesmärki: -tulemuste kindlaksmääramine -muudatuste vajaduste põhjendamine · Nõrkade kohtade ja vigade väljaselgitamine, nende õigeaegse parandamise tagamine ning vigade kordumiste vältimine tulevikus. · Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollsüsteemi osadeks ning võimaldavad kontrolli läbi viia. Kontrollimise vajadus 1.Muutuste kiirus 2.Organisatsioonide keerukus 3.Suurenenud vastutus 4. Vigade paratamatus Kontrollimise ülesanded ·Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja , kas -alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele.
Strateegilist juhtimist saab defineerida kui: ,,tulevikku arvestavate strateegiate koostamine ja nende tulemuslik elluviimine". Oma iseloomult on strateegiline juhtimine integreeritud protsess, mille käigus otsustatakse tegevuse eesmärgid ning prioriteedid, ühendatakse juhtimine väliskeskkonna ootustega ning seotakse igapäevane juhtimine strateegiliste eesmärkide saavutamisega. Strateegilise juhtimise komponentideks on tavapärased juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, mehitamine ning vahetu juhtimine, ent seda kõike makrotasandil, tulevikku vaadates. Strateegilise juhtimise kaudu kujundatakse tegevuste üldine suund, millest lähtutakse igapäevase töö korraldamisel ning üksikprojektide elluviimisel. Organisatsiooni strateegiline juhtimine määrab selle pikaajalise edukuse. Üldistatult koosneb strateegiline juhtimine strateegilisest planeerimisest ja strateegia elluviimise juhtimisest
silmas pidada nii ühiskonna kui ka organisatsiooni huve. 15. Kirjelda organisatsiooni juhtkonna täielikku sotsiaalset vastutust. Organisatsioon ·Organisatsiooni kultuur ·Juhtide käitumine ·Töötajate käitumine Keskkond ·Seadusandlus ·Ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid ·Tegevusharu eetiline kliima KORDAMISKÜSIMUSED 4 28. aprill 2010. a. 19:13 1. Millised on juhtmise osategevused ja kuidas nad jaotuvad? Juhtimisfunktsioonid (horisontaalsed): 1. Kavandamine (Ergo) 2. Organiseerimine (Karin) 3. Eestvedamine (Ergo, Jörgen) 4. Kontrollimine (Ergo) Vertikaalsed tegevused 5. Otsustamine (Ergo) 6. Koordineerimine (Hannes) 7. Suhtlemine (Jörgen 2. Kuidas erinevad strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine? 8. Strateegiline planeerimine- teostab tippjuht. Pannakse kirja eesmärgid, sõnastatakse missioon 9
Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 4.2 Olukorrateooriad 4.2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine ( E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 4.2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd
Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. Olukorrateooriad- Terviklik kvaliteedijuhtimine: E. Deming. On kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/ teenuse kvaliteet ja kliendi rahulolu. Eeldab süsteemset mõtlemist ning org. kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ja teeninduse valdkonnad. Eesmärgiline juhtimine: D. McGregor, P. Drucker. Tegutsemisviis org., mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. Tasakaalustatud mõõtmismudel: R. Kaplan, D. Norton. On näitajate süsteem, mis annab org
Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2 Olukorrateooriad 2.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine (E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) (Management by Objectives) tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
