EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Elina Välja Juhtimisfunktsioonid Kirjalik projekt Juhendaja: Mare Kurvits Tallinn 2015 Delegeerimine Mis on delegeerimine? Delegeerimine on jõuline vahend, mis aitab aega kokku hoida ja annab juhile võimaluse tegeleda küsimustega, mis on olulised. See on teadlik valik, mis annab võimaluse saavutada tulemusi teiste inimeste abiga, seistes seeläbi kõrgemal aja ja muude vajalike vahendite puudumisest
Juhtimisfunktsioonid. Kodutöö tegemiseks valisin 6 juhtimistegevust ja nendeks on planeerimine, organiseerimine, delegeerimine, otsustamine, kontrollimine ja motiveerimine. Vajalikke näiteid positiivsetest ja negatiivsetest praktikatest leidsin peamiselt internetis leiduvatest artiklitest. Mõned näited on enda kogemustest. 1. Planeerimine, strateegiline juhtimine. Planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist, tuleviku tegevuste sõnastamist ning protseduuride kehtestamist, juht peab oskama prognoosida ettevõtte tulevikku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane. Näide: McDonald's algatas restoranide ümberkujundamist Baltikumis majanduslanguse ajal. Inimeste tagasiside andis selgelt märku, et neile meeldiks McDonald'sis peale söömise ka rohkem aega veeta, võtta tass kohvi, suhelda. Nii võeti ette pikaajaline strateegiline suund renoveerida olemasolevad restoranid ja samal aja...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise alused Gertu Põldmaa Juhtimisteooriad Lühi uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....
JUHTIMISE ALUSED Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Juhtimine (management)- inimeste spetsiaalne intellektuaalne tegevusobjektsüsteemi viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele
1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1
"Hierarhhia vr. Turg" transaktsioonikulud (TrC) Tururegulatsiooni korraldav hinnamehhanism ei toimi tasuta y y1 = x1 ; TrC = 0 TrC = x2 x1: y=f(x) a) informatsiooni töötlus sisendite (x) ja väljundite (y) osas (hind, kvaliteet, kogus) y1 b) läbirääkimised ja kokkulepped x1 x2 x 3. Juhtimisfunktsioonid (Henri Fayol: 1841 1925) JUHTIMISPROTSESS (H. Fayoli funktsioonid) PLANEERIMINE ORGANISEERIMINE Eesmärgid ja Inimeste teed nende paigutamine, saavutamiseks 1 2 neile kohustuste, õiguste ja vastutuse andmine Koordineerimine
Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid joon, nii on neid ka juhtidel. Juhtimine on tegevuste kordineerimine ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult , koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 1) Planeerimine Eesmärgid Strateegiad Plaanid 2) Organiseerimine Struktuur Personali-juhtimine 3) Eestvedamine Movitavtsioon Liidriks olek Kommunikatsioon Individuaalne ja rühmakäitumine 4) Kontrollimine Standardid Mõõtmised Võrdlemised Tegevused Juhtimisprotsess Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad
teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Eesmärgiline juhtimine: Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd 18. Juhtimisfunktsioonid H. FAYOL’I juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, valitsemine (juhtimine ja juhendamine), koordineerimine ja kontrollimine 19. Planeerimisfunktsioon Planeerimisel on tootlikkus alati üks strateegiline eesmärk. 20. Organiseerimisfunktsioon Organiseerimine on alati seotud tootlikkuse taotlemisega 21. Organisatsiooni struktuuri olemus ja struktuurilise jaotuse ülesanne
Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel.. Robootika kolm põhiseadust 1. Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2. Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3. Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Robotite kasutamise põhjused
lepingu sõlmimist (min risk), mis võistupakkumise ulatuses, mis vimldavad Tellijal ja teistel asjast juures annab ka madalaima hinna; 3)ühikhinna huvitatud pooltel taotleda / anda vajalikud leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte koosklastused, korraldada ehitustöövtt. ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min 123. Faasilised juhtimisfunktsioonid kaasamine ehitusprotsessi; 5)peatöövõtja võtab -eesmärgi püstitamine, -prognoosimine, mõlema poole riskid enda peale; 6)pakkumise ajaks -plaanimine(tulevikku suunatud tegevus ressursside on joonised valmis, edasine arendus on lihtne. ümberjaotamiseks ajas, selleks et saavutada Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)ehitusfirma püstitatud eesmärki), -reguleerimine (kasutatakse
Kaasaegset juhti eristab traditsionaalsest (võimu alusel talitavast) juhist see, et teda järgitakse vabatahtlikult. Näiteks seetõttu, et mõistetakse eemärgi olulisust või eesmärgi sidet isikliku arenguga. Juhtimise fookus on seetõttu muutunud võimule baseeruvalt käsutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele, organisatsiooni liikmete kaasamisele, koostööle ja tegevuste sihipärasele organiseerimisele ja koordineerimisele. Juhtimisfunktsioonid : planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke oleks efektiivne. Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Efektiivsust kirjeldatakse sageli, kui "teha õigeid asju" - see tähendab neid tegevusi, mis aitavad organisatsioonil jõuda eesmärkideni. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu
Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Robotex Robotex on Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja IT kolledzi korraldatav robotite võistlus. Võistlus toimub iga aasta sügisel juba aastast 2001. Võistlevad robotid peavad täitma iseseisvalt kindlat ülesannet (näiteks korjama piiritletud
Tootlikkus – vähesega rohkem ära teha 14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmärk 15. Juhtimise mõiste - Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteemiteooriad Eesmärgiline juhtimine Tasakaalustatud mõõtmismudel Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Eestvedamine Organiseerimine Kontrollimine Mehitamine 19. Planeerimisfunktsioon Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust - Anda kontrolliks vajalik standard Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid
lähedus- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine. Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. [1] 1.1.3 Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Vähimad on nanorobotid ja suurima koostöövõimega kogum on parvintellektrobotid. [1] 2. Inimesed ja Robotid On inimesi, kes usuvad, et 2050. aasta jalgpalli MMi võiksid robotid võita. On inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia on inimkonna tulevik. 20
ette seatud ülesannetele. · Kontrollimine aitab organisatsioonil: 1. kohaneda keskkonnamuutustega 2. vältida vigade kuhjumist 3. säilitada ülevaadet keerukatest struktuuridest 4. vähendada omahinda Kontrolli põhieesmärk on nõrkade kohtade ja vigade väljaselgitamine, nende õigeaegse parandamise tagamine ning vigade kordumiste vältimine tulevikus. Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollsüsteemi osadeks ning võimaldavad kontrolli läbi viia. Kontrollimise vajadus: 1. Muutuste kiirus 2. Organisatsioonide keerukus 3. Suurenenud vastutus 4. Vigade paratamatus Kontrolli liigid valdkondade järgi: 1. Füüsiliste vahendite k-l 2. Inimressursside k-l 3. Ressursi k-l 4. Finantsressursside k-l Kontrolli liigitus organisatsiooni juhtimistasandite järgi:
mõjutavad üksteist kompleksses süsteemis ja tekitab dünaamilise konteksti organisatsioonile. Keskkond mõjutab ka inimeste hoiakuid ja töötingimusi. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil. Organisatsiooni juhtimiseks on vaja vähemalt kolme omavahel seotud elementi: juhtimissubjekt (kes juhib), juhtimisobjekt (mida juhtida) ja juhtimisvahendid (millega objekti mõjutatakse ja kontrollitakse). Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimise kvaliteedist sõltub organisatsiooni tulevik. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon oleks efektiivne. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist ning strateegia ja tegevuskavade väljatöötamist
kujunes raskestijuhitavaks hiidministeeriumiks. Põllumajandusministeeriumi esindasid koha peal administratiiv rajoonide täitevorganite koosseisus mitmesuguste nimetuste all tegutsenud põllumajandusosakonnad. Planeerimisküsimustes oli Põllumajandusministeerium sõltuvuses ENSV Plaanikomiteest. Poliitilise juhtimise tippisikuks oli EKP Keskkomitee põllumajandust koordineeriv sekretär, kelle käsutuses oli põllumajandusosakond. Samasugused allüksused olid partei rajoonikomiteede juures. Juhtimisfunktsioonid olid antud ka masina-traktorijaamadele (MTJ), kuigi need olid sisuliselt põllumajandust teenindavad ettevõtted. MTJ-e asuti rajama 1941. aastal, 1945. aastal oli neid 24, 1950. aastal 56 ja lõpuks 69. Aastatel 1950-1952 olid MTJ-de juurde moodustatud poliitosakonnad, mis pidid aitama äsjarajatud kolhoose poliitiliselt juhtida. Seejärel viidi MTJ-de koosseisu ka põllumajanduslik nõuandetalitus, agronoomid ja zootehnikud. 1958.
Organisatsioon saab oma sisendid keskkonnast ja muudab need enda sees omakorda väljundiks keskkonda. Organisatsiooni kõik osad on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. 2.2 Terviklik kvaliteedijuhtimine Terviklik kvaliteedijuhtimine on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. See eeldab süsteemset mõtlemist ja organisatsiooni nägemist tervikuna, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. 2.3 Eesmärgiline juhtimine Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. 2.4 Tasakaalustatud mõõtmismudel Tasakaalustatud mõõtmismudel on näitajate süsteem, mis annab organisatsioonist tervikliku
Vajadus uute töötajate järele suurenes märgatavalt ja värbamine muutus keerulisemaks.Heade töötajate saamiseks tuli teiste firmadega konkureerida.USA-s hakkasid personaliosakonnad massiliselt tekkima 1940. aastatel.Selleks andis tõuke 1935. a USA-s vastu võetud nn Wagneri seadus, mis andis ametiühingutele õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. 2. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele.Need eesmärgid on järgmised: 1. Firma kasum 2. Organisatsiooni efektiivsus 3. Ühiskonna teenindamine 4. Sotsiaalne vastutus 5. Tugevnev organisatsiooni kultuur Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Personalitöö eesmärkide hulka kuuluvad efektiivselt töötava personali ligimeelitamine
Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on otstarbekas jaotada juhtimisfunktsioonid eri tasandite vahel ning kasutada hierarhilist juhtimist. 3.2.3. Kolmas põlvkond Kolmas robotite põlvkond ehk tehisintellektiga robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. 3.3. Robotite kasutamise põhjused a) Keskkond pole inimese tööks sobiv (kõrge temperatuur, ei saa hingata, suur rõhk, oht elule ja tervisele) b) Töö on inimese jaoks liiga nüri (liiga lihtne ja monotoonne töö kurnab inimest)
9. Kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan) 10. Kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist 11. Tagab täitedokumentatsiooni vormistamise 12. Kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist 13. Osaleb tellija koosolekutel 14. Tõendab kaetud tööde vastavust 15. Annab makseloa tehtud tööde osas 16. Osaleb vastuvõtukomisjoni töös V.2 1. Loetle faasilised juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine - prognoosimine - plaanimine - reguleerimine 2. Milleks on vajalik ehituskulude liigitamise standard? - jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel - võrrelda kuluarvutuste tulemusi - luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks kõigi projektis osalejate jaoks. - hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel ning lühendada projekti kogukestust 3
(protsess on sisemiselt pööratav) Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism. Süsteemi dünaamiline stabiilsus(võnkumine etteantud piirides- piiride kriteerium määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga) Organisatsioon: kliendid, ühiskond, finantsinstitutsioonid, parternid, varustajad, hankijad, investorid, organisatsiooniliikmed, avaliku sektori institutsioonid Uued juhtimisfunktsioonid: Otsustamine ja kommunikatsioon (vanad: kontroll, planeerimine, eestvedamine, organiseerimine Võrgustiku teooriad Sotsiaalse kapitali kolm vormi: Otseseosed tugevad sidemed nagu perekond Ristseosed nõrgad sidemed nagu ärikoostöö Ahelsidemed erinevate sotsiaalsete tasemete vahelised sidemed, seob erinevate sotsiaalsete tasemetega inimesi Mõjukusel põhinevad teooriad: Suurfirma jaguneb väiksemateks firmadeks. Igal piirkonnal omad eelised ja eesmärgid. Võtmefirmade sidemed
neurokraatne, patriarhaarne, liberaalne, passiivne ja bürokraatlik juhtimine. Samuti keskendutakse ülesannetele orienteeritud ja suhetele orienteeritud integreeritud juhtimisele. · Situatiivse lähenemise ja olukorra teooriad - väidetakse, et eestvedamise edukus sõltub olukorrast. Olenevalt olukorrast võib edu tuua näiteks autoritaarne või demokraatlik juhtimisstiil. 6. Personalijuhtimise eesmärk Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele, millest tulenevad ka järgmised personalijuhtimise eesmärgid: · Firma kasum · Organisatsiooni efektiivsus · Ühiskonna teenindamine · Sotsiaalne vastutus · Tugev organisatsiooni kultuur 7. Personalijuhi rollid Personalijuht peab olema: 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3
jagamine Eestvedamine - töötajate mõjutamine ja motiveerimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks maksimaalsel tasemel, ühise kultuuri ja väärtuste loomine, eesmärkide mõtestamine tervele organisatsioonile Kontrollimine – töötajate soorituse jälgimine, standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine 7) Nimetage peamised juhtimisfunktsioonid. Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontroll Kuidas need omavahel seotud on? planeerimisele, kontrollimisele ja organiseerimisele kuluv aeg väheneb juhtimistasanditel ülalt allapoole, suureneb ainult eestvedamisele kuluv aeg 8) Milline on juhtimise definitsioon, palun kirjutage vastus, milles on vähemalt 3 olulist komponenti? Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi
Alluvatega tootmis- ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne d. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e
paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid (Kreegimäe, 2003) 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust ja anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid, - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- Lühiajalised e. operatiivsed plaanid, Eestvedamine - Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide
otsustamissituatsioonid on ette nähtud. Juhtimine ülesannete delegeerimise abil (management by delegation)- piiritletud otsustamisvaldkondades delegeeritakse otsustamine töötajatele. Eesmärgijuhtimine (management by objectives)- iga töötaja peab saavutama teatud püstitatud eesmärgi. Töötaja otsustab kuidas seda teha. Kontrollitakse püstitatud eesmärgi täitmist. Tulemusjuhtimine (management by results) juht annab ülesanded ja kontrollib pidevalt nende kulgu. Juhtimisfunktsioonid Juhtimine on komplekstegevus, mis koosneb osategevustest mida võib nimetada ka juhtimisfunktsioonideks. Juhtimisfunktsioonideks on: 1. otsustamine; 2. kavandamine ehk planeerimine; 3. organiseerimine; 4. motiveerimine; 5. personalijuhtimine; 6. õiguste ja kohustuste delegeerimine; 7. koordineerimine; 8. suhtlemine; 9. kontrollimine. Funktsioneerivas majandusorganisatsioonis on põhilisteks juhtimisfunktsioonideks: otsustamine, planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine 2.4
Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks. 4. Millised tegurid mõjutavad otsustamist? Dilemmad jms, analüüs, eelarvamused, huvide kokkulangemine jms. 5. Mis on koordineerimise mõte ja sisu? Koordineerimise mõte: eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Koordineerimine kui igapäeva töö: koordineerimine ja horisontaalsed juhtimisfunktsioonid. 6. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1.Mis on eestvedamine? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 2. Millised on põhilised 3 eestvedamiseteooriate gruppi? 1) Liidri isikuomaduste teooria - keskendub liidri isikuomadustele 2) Käitumuslik teooria - keskendub liidrite käitumisele alluvate suhtes
ning vastutuse otsuse tagajärgede eest.Põhjuseks võib olla: a) usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida. b) puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel. c) konformism,tugev surve meeskonna liikmetele,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu. d) üksmeelsuse illusion,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada. e) kaitseseisund,soov kaitsta meeskondanegatiivse inormatsiooni eest. 32. Juhtimisfunktsioonid. Planeerimine,Organiseerimine,Eestvedamine ja Kontroll. 33. Humanistlik e. Käitumuslik koolkond. Tekkis vastuseks teaduslikule juhtimisele.Rajaja Hugo Münsterberg.Põhilsed ideed: 1) Tõstab juhtimises oluliste teguritena esile kommunikatsiooni,grupidünamika,motivatsiooni,eestvedamise; 2) selgitab käitumise uuringute tulemuste rakendamise võimalusi; 3) koondab ühte mitmete uurimisvaldkondade tulemused,nagu juhtimine,psüholoogia,sotsiologia,antropoloogia,majandusteooria;
tööjõud, inimese- ja eesmärgipõhine. Paljudel inimestel organisatsioonis on vajadus olla aktiivne ja tubli. Selleks tuleb neile ka võimalus anda. Kui keegi on midagi organisatsiooni jaoks õnnestunult korda saatnud, mingi ülesande edukalt täitnud, tuleb sellest rääkida, avaldada tunnustust. Tunnustamine inspireerib omakorda uuele aktiivsusele. 5 PERSONALIJUHTIMISE EESMÄRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD Nagu kõik juhtimisfunktsioonid, peab ka personalijuhtimine kaasa aitama organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Tulemuslikult töötav organisatsioon peab olema hästi korraldatud ning tema töötajad peavad olema kvalifitseeritud ja motiveeritud. Organisatsioon peab olema võimeline kohanema muutuva keskkonnaga. Organisatsiooni eesmärkide hulka kuulub ka tugev organisatsiooni kultuur. Kuna inimene veedab suurema osa oma ärkveloleku ajast töökohal, mõjutab tööga rahulolu kogu tema elu
tegevust. Logistika ühendab hanke, tootmise ja jaotamise ning analüüsib seda mitmesuguste 4 tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset mõtteviisi, kus põhjus-tagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse kui eesmärki mõjutavaid faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid. Logistika kui teadus: ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu. Tarneahela mõiste võeti kasutusele 1980ndate aastate alguses. /www. estonianwarehouse.com/ 1.2.Tarneahela logistilised omadused · Tarneahel on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaupade ja teenustega
Äriühing on: - Täisühing - Usaldusühing - Osaühing - Aktsiaselts - Tulundusühistu 39. Ettevõte Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis määravad ettevõtte tegevuse. Tegevusi nimetatakse funktsioonideks: - Varustamine - Tootmine - Turustamine - Finantseerimine - Juhtimine Tootmisfunktsioonideks on neli esimest. 40. Juhtimisfunktsioonid ettevõttes. - strateegiline planeerimine personalimajandus logistika -informatsiooni kogumine ja töötlemine. 41.Ettevõtluse põhitunnused ja eesmärgid. Põhitunnused: - Initsiatiiv - Loomingulisus - Organiseerimine - Riski võtmine - Rikkuse loomine. Eesmärgid: - Püsima jäämine (strateegiline eesmärk) - Turuosa, tootlikkus, käive, kasum (operatiivsed eesmärgid) - Tulu, staatus,võim (isiklikud eesmärgid) 41. Ettevõtlust soodustavad ja piiravad asjaolud.
tegevust. Logistika ühendab hanke tootmise ja jaotamise, ning analüüsib seda mitmesuguste tootlikkuse ja efektiivsuse hindamise kriteeriumitega. Logistikat võib käsitleda kui süsteemset mõtteviisi, kus põhjustagajärg seoseid jälgitakse ning analüüsitakse, kui eesmärki mõjutavaid faktoreid. Logistika on juhtimisfunktsioon, mis integreeib ja koordineerib olulised juhtimisfunktsioonid. Logistika kui teadus: mille ülesanne on süstematiseerida praktilised kogemused ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika kõrval uus teadusharu. Tarneahela mõiste võeti kasutusele '80ndate aastate alguses. KODUTÖÖ ,,PAKKIMINE, KUI LOGISTILISTE TEGEVUSTE OSA" 23.09.09 www. estonianwarehouse.com Tarneahele logistilised omadused:
Johari aken- tuntud ja tundmatu info (avatud, pime, varjatud, tundmatu ala) JUHTIMINE I OSA Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Klassikaline käsitlus- praktiline lähenemine Taylor- Teadusliku juhtimise rajaja, organisatsioonisisene tööjaotus. Oleme efektiivsemad, kui oleme spetsialiseerunud mingile alale. Weber- mõiste bürokraatia võttis kasutusele, hierarhia on oluline. Fayol- juhtimisfunktsioonid võttis täiendatult Taylorilt üle. Prognoos on puudu jooniselt (see on nr 1'ga kokku pandud järgneval joonisel). Algselt 6 punkti. Probleemiks liigne mehaanilisus, nagu õlitatud masinavärk.
protsesse, nende vastavust poliitikatele ja eesmärkidele. Kogu fakte tegemaks kindlaks, kas eesmärgid on saavutatud, mittevastavuse korral selgitage välja põhjused. Korrigeeri (Act) (kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) analüüside põhjal võta ette tegevused protsesside toimimise parendamiseks takistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist. 33. Mida nimetatakse organiseerimiseks kui juhtimistegevuseks? Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. = ehk organisatsiooni kujundamine ehk struktuur. 34. Kuidas on planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud? Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist
(Äri)protsessi mõiste Äriprotsessi (business process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana. Ettevõtte/organisatsiooni juhtimisfunktsioonid/juhtimise põhitegevused planeerida (sõnastada eesmärgid, luua strateegia ning alamplaanid tegevuste koordineerimiseks); organiseerida (panna paika, mida on vaja teha, kuidas seda teha, kellega ja millega); eestvedada (suunata ja motiveerida kõiki kaasatud osapooli; lahendada konflikte); kontrollida (jälgida tegevusi ja kindlustada nende vastavus plaanitule) Ettevõtte/organisatsiooni analüüsi eesmärgid
kasuks (Ibid.: 52). 10 Teine oluline Fayoli panus oli juurdlemine selle üle, kuidas ettevõte kõige paremini funktsioneeriks ja oleks organiseeritud. Fayoli arvates olid olulised kuus juhtimise funktsiooni: tehniline tegevus, finantstegevus, kommertstegevus, omandi- ja isikukaitse, aruandlus ja arvestus. Fayoli arvates erines juhtimisfunktsioon paljuski ülejäänud viiest põhialusest. Sellised juhtimisfunktsioonid on domineerinud läbi kogu 20. sajandi (Ibid.: 53). Henri Fayoli arvates olid väga tähtsad viis juhtimise elementi. Need on väga sarnased tänapäeval kasutatavatele juhtimisfunktsioonidele. Samuti rõhutas Fayol esimesena, et juhtimisprintsiibid on universaalsed nii väikestes, suurtes, eraettevõtetes või avalikõiguslikes asutustes (Juhtimisteooria ajalugu 2011). Juhtimise viis printsiipi on järgnevad (Juhtimisteooria ajalugu 2011). 1
.. . . . . . JOONIS 6.1.6 .. . X Y=a+bX r x y = 0 - !,0 Y YYY Y = a + bx . ELEMENT 70 6.4. JUHTIMISFUNKTSIOONID 1) FAASILISED FUNKTSIOONID JUHTIMISOBJEKTILE SUUNATUD - AJAS ÜKSTEISELE JÄRGNEVAD - REGULAARSED (KORDUVAD) 2) ORGANISATSIOONIILISED FUNKTSIOONID - JUHTIMISSUBJEKTIDELE SUUNATUD 3) MAJANDUSMEHANISM SÜSTEEMI ELEMENTE AKTIVEERIVAD FUNKTSIOONID 1) FAASILISED FUNKTSIOONID: · EESMÄRGI PÜSTITAMINE. EESMÄRGI PÜSTITAMINE
Tugifunktsioonid erinevat tüüpi asutustes Mäluasutus Ülikool Raviasutus Personali arenda- Personali arendamine ja Personali arendamine ja mine ja koolitamine koolitamine koolitamine Asjaajamise Asjaajamise korraldamine Asjaajamise korraldamine korraldamine Suhtekorraldus Suhtekorraldus Suhtekorraldus 38 Dokumendi- ja arhiivihaldus Juhtimisfunktsioonid on funktsioonid, mis määravad ära asutuse arengusuuna ja kontrollivad seda. Juhtimisfunktsioonid ei liigitu täielikult põhifunktsioonide hulka (kuigi on nendega otseselt seotud) ega ka tugifunktsioonide hulka (kuigi on kõigil asutustel enamjaolt sarnased), seepärast on mõistlik käsitleda juhtimisfunktsioone eraldi.16 Tegevus Funktsioone täidetakse tegevuste kaudu. Ühe või mitme tegevuse lõpuleviimine tagab funktsiooni täitmise
kujunes raskestijuhitavaks hiidministeeriumiks. Põllumajandusministeeriumi esindasid kohapeal administratiiv rajoonide täitevorganite koosseisus mitmesuguste nimetuste all tegutsenud põllumajandusosakonnad. Planeerimisküsimustes oli Põllumajandusministeerium sõltuvuses ENSV Plaanikomiteest. Poliitilise juhtimise tippisikuks oli EKP Keskkomitee põllumajandust koordineeriv sekretär, kelle käsutuses oli põllumajandusosakond. Samasugused allüksused olid partei rajoonikomiteede juures. Juhtimisfunktsioonid olid antud ka masina-traktorijaamadele (MTJ), kuigi need olid sisuliselt põllumajandust teenindavad ettevõtted. MTJ-e asuti rajama 1941. aastal, 1945. aastal oli neid 24, 1950. aastal 56 ja lõpuks 69. Aastatel 1950-1952 olid MTJ-de juurde moodustatud poliitosakonnad, mis pidid aitama äsjarajatud kolhoose poliitiliselt juhtida. Seejärel viidi MTJ- de koosseisu ka põllumajanduslik nõuandetalitus, agronoomid ja zootehnikud. 1958. aastal
mist terviklik kvaliteedijuhtimine, eesmärgiline juhtimine ja tasakaalustatud juhtimismudel. (Siimon, Türk, 2003: 48-49) 2.1.1.1. Terviklik kvaliteedijuhtimine Terviklik kvaliteedijuhtimine (Total Quality Management, so TQM) on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja organisatsiooni nägemist tervikuna, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimise oskuslik rakendamine tagab organisatsioonile pikaajalise äriedu ning töötajaskonna ja ühiskonna rahulolu. Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele/teenustele või mingile konkreetsele teenusele. TQM-i juured pärinevad Jaapanist 1950. aastate algusest ning tema rajajaks loetakse Edward Demingut. (Dessler, 1995: 490-491)
võimaldavad saavutada püstitatud eesmärke. Andmete analüüs võimaldab teha olulisi järeldusi konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks. Dünaamiline lähenemisviis Toodet vaadeldakse dialektilises arengus, uuritakse põhjuse-tagajärje seoseid. Tehakse analoogsete toodete retrospektiivanalüüse (nt 5 viimast aastat) ja prognoositakse arengut. Protsessina kulgev lähenemisviis Kui käsitleda juhtimist protsessina, siis huvitavad meid juhtimisfunktsioonid ja nendevahelised seosed. Vaatleme juhtimisprotsessi kui pidevat omavahel seotud strateegilise juhtimise, plaanimise, protsesside korraldamise, arvestuse ja kontrolli, motiveerimise ja reguleerimise ahelat. Kogu ahelat koordineeritakse ühest kohast. Optimeeriv lähenemisviis Optimeerides juhtimistegevust, asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperdihinnanguid jne.
2. Juhtimise alused 2.1 Juhtimine (management) ja eestvedamine (leadership). Mille poolest nad erinevad? Juhtimine on asjade õigesti tegemine, eestvedamine on õigete asjade tegemine. Juhtimine tegeleb käesolevate probleemidega, eestvedamine tegeleb tulevikuküsimustega ja visiooni seadmisega. Juhtimises on olulised tehnilised oskused ja teadmised, kuidas midagi teha, eestvedamise puhul on tähtis osata inimestega suhelda ja neid ennast järgima panna. 2.2 Mis on juhtimise osategevused (juhtimisfunktsioonid)? KOEK. K- kavandamine, planeerimine Läbivad osategevused OKS O-organiseerimine O-otsustamine K-koordineerimine E-eestvedamine K-kontrollimine S-suhtlemine 2.3 Mis on juhtimise läbivad osategevused? Läbivad osategevused on: otsustamine, koordineerimine, suhtlemine. 2.4 Mis on juhtimise tasandid? Eksisteerib kolm tasandit: o tippjuhid (firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt
3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1. Planeerimine 2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt
Äriprotsesse käsitletakse mitmete ärifunktsioonide teostusena teenindades ettevõtteväliseid kliente. Ärifunktsiooni täitmine omakorda võib sisaldada mitmete protsesside teostust teenindades ettevõttes tegutsejaid, keda käsitletakse ettevõttesiseste klientidena. Selle aine kontekstis ja lihtsuse huvides on kõik protsessid, mille tulemust vajavad kas ettevõttevälised või sisesed kliendid, äriprotsessid. · Ettevõtte/organisatsiooni juhtimisfunktsioonid/juhtimise põhitegevused Selleks, et organisatsiooni tegutsemist "ohjes" hoida, on vaja seda juhtida. Igal organisatsioonil on juhtimisstruktuur, mis kehtestab juhtimisfunktsioonide ja ametikohtade omavahelised seosed; jagab ning delegeerib rollid, vastutused ja volitused määratletud ülesannete täitmiseks. Juhtimine sisaldab kogu organisatsiooni puudutava poliitika paikapanemist ja selles kirjapandud eesmärkide
silmas pidada nii ühiskonna kui ka organisatsiooni huve. 15. Kirjelda organisatsiooni juhtkonna täielikku sotsiaalset vastutust. Organisatsioon ·Organisatsiooni kultuur ·Juhtide käitumine ·Töötajate käitumine Keskkond ·Seadusandlus ·Ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid ·Tegevusharu eetiline kliima KORDAMISKÜSIMUSED 4 28. aprill 2010. a. 19:13 1. Millised on juhtmise osategevused ja kuidas nad jaotuvad? Juhtimisfunktsioonid (horisontaalsed): 1. Kavandamine (Ergo) 2. Organiseerimine (Karin) 3. Eestvedamine (Ergo, Jörgen) 4. Kontrollimine (Ergo) Vertikaalsed tegevused 5. Otsustamine (Ergo) 6. Koordineerimine (Hannes) 7. Suhtlemine (Jörgen 2. Kuidas erinevad strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine? 8. Strateegiline planeerimine- teostab tippjuht. Pannakse kirja eesmärgid, sõnastatakse missioon 9
Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 4.2 Olukorrateooriad 4.2.1Terviklik kvaliteedijuhtimine ( E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 4.2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd
Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada. Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. Olukorrateooriad- Terviklik kvaliteedijuhtimine: E. Deming. On kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/ teenuse kvaliteet ja kliendi rahulolu. Eeldab süsteemset mõtlemist ning org. kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ja teeninduse valdkonnad. Eesmärgiline juhtimine: D. McGregor, P. Drucker. Tegutsemisviis org., mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised. Tasakaalustatud mõõtmismudel: R. Kaplan, D. Norton. On näitajate süsteem, mis annab org
Sünergia st tervik on suurem kui tema koostisosade summa, näit. inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada kui igaüks eraldi. 2 Olukorrateooriad 2.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine (E.Deming) TQM (Total Quality Management) on kõigi töötajate koostööl põhinev juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. TQM eeldab süsteemset mõtlemist ja org.-ni kui terviku nägemist, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. TQM on kvaliteediorientatsiooniga juhtimine. Ta on kogu org.-ni hõlmav juhtimiskontseptsioon, mis seisneb töötajate poolt konkreetsete väärtuste omaksvõtmises. 2.2 Eesmärgiline juhtimine (D. McCregor, P. Drucker) (Management by Objectives) tegutsemisviis org-nis, mille käigus üksteisega seotud org.-ni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma
annaabi.ee 
