või lausa verbaalselt kui ta tuleb jälle mõne tühise probleemiga. Anda mõista, et tehku valmis nii kuidas mõistab, et alati saab ju ümber teha. Või siis positiivselt kinnistades kui ta esitab juba valmis joonised ja lausuda mõned head sõnad ning naeratus pole ka siin kohal liiast. Sellised hüvitused toimivad kõige paremini järgnedes vahetult peale soovitud tulemuse või käitumise esinemist. 9 4 VROOMI TEOORIA Vroomi teooria, mille kohaselt on motivatsioon olemas juhul kui on täidetud kolm punkti: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja valents ehk hüvituse atraktiivsus. Ühe nende punktide puudumisel puudub ka motivatsioon. Võrreldes Jacobit V. Vroomi teooriaga näeme, et hüvituse atraktiivsus võiks nagu olemas olla. Samuti tundub mulle, et hüvituse tõenäosus on olemas. Puudu aga jääb toimetuleku
Palk Saavutusvajaduste rahuldamine Kindlustunne Vastutuse usaldamine Töötingimused Enesearendust pakkuv töö Kontrolli ulatus Huvipalluv töö Inimestevahelised suhted tunnustus Töökultuur Juhtimise kvaliteet Hertzberg väidab, et kui hügeeni faktorid on täidetud, on inimene rahulolev. Tõeline vastutus motiveerib ka otsustamisvajadust. V.Vroomi ootuste teooria Motivatsioon on kolme teguri korrutis: valents (tulemuse saavutamise soovi tulemus), toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus. Igaüks neist annab +1, 0 või -1 punkti. Kui inimesel on positiivne punktisumma igal alal (kokku 3p), on ta motiveeritud. S.Adamsi võrdsuse teooria Töötajate tasu ja Teiste töötajate tasu ja
Korratakse tegevusi millel on meeldivad tagajärjed ja välditakse tegevusi, millel on ebameeldivad tagajärjed. Juhil on võimalik kujundada töötaja käitumist vastavalt enda soovile. Jacobi puhul peaks juht suunama teda iseseisvalt töötama ja leppima kokku, et tööd vaadatakse üle alles siis, kui lõpptulemus on käes. Iseseisva töö eest tuleks anda tagasisidet ja võibolla isegi premeerida, et Jacobit iseseisvat tegevust kordama suunata. Vroomi teooria järgi on motivatsioon kolme teguri tulemus. 1. Ootus ehk toimetuleku tõenäosus 2. Hüvituse tõenäosus 3. Hüvituse atraktiivsus ehk valents Motivatsioon on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. Jacobi puhul on ilmselt probleemiks kartus iseseisvalt hakkama saada ja vastutada ning hüvituse väike tõenäosus. Juht saaks
Ükski nimetatutest 19. D. McGregori juhtimiskäsitluse järgi iseloomustab klassikalist juhtimiskäsitlust ........... (vali kõige õigem). Teooria X 20. Peeter on ühe ettevõtte tegevjuht. Ta viib sisse igakuise vastuvõtu parematele töötajatele. Peetri tegevust kirjeldab kõige paremini järgmine juhtimisfunktsioon ..... Eestvedamine 21. Palun kirjeldage oma sõnadega kuidas töötab V. Vroomi ootuste(motivatsiooni) teooria (vähemalt 45 lauset). Lisage ka paarkolm lauset, kuidas juhid seda kasutada saaksid. 22. Palun kirjeldage, millised on üksi otsustamise eelised ja puudused (mida rohkem, seda parem)? 23. Palun kirjeldage oma sõnadega mida tähendab autentne eestvedamine (vähemalt 45 lauset). Lisage ka see, kuidas võiks reaalsetes juhtimissituatsioonides sellest kasu olla (vähemalt 23 lauset)? 24
Jacob saaks enesekindlamaks. Ignoreerima Jacobi vahepealseid küsimusi ja tegema talle selgeks, et tahab näha vaid töö lõpptulemust. Samas iga iseseisvalt tehtud otsuse eest kiita ( vabad päevad, ametiauto). Juht võiks saata ta koolitusele või panna ise teisi koolitama, et ta suhtleks inimestega rohkem, kuid teeks oma otsused ise( nö tunneks end kõrgemal positsioonil, kui kaastöötajad ja sel juhul jääks ära neilt nõu küsimine.) 4. Vroom Vroomi teooria järgi peaks juht suurendama hüvituse tegelikku väärtust ja tugevdama seoseid jõupingutuse, tulemi ja hüvituse vahel. · Juht peab suutma Jacobile selgeks teha, et ta ka ise oma võimekusse usuks, seega muutuks enesekindlamaks. · Jacobile võiks pakkuda hästi tehtud töö eest hüvitisi, ka lihtsalt sõnaline positiivne tunnustus tehtud töö üle oleks kindlasti abiks. ( Tehes nii, saad selle )
teistel enda eest otsustada. Kui mina oles juht: Suhtleksin pidevalt Jacobiga, et saada tagasisidet töö kohta ja julgustaksin teda iseseisvamalt otsuseid vastu võtma. Pakuksin talle võimalusi, ennast arendada, tubli töö korral tuleks teda tunnustada, korraldaks koolitusi seeläbi tööd huvitavamaks muutes ja motivatsiooni suurendades. Koolitused arendavad töötajat, saab uusi teadmisi ja see muudaks Jacobit enesekindlamaks. 2 3 Victor Vroomi teooria 1. Ootus e. Toimetuleku tõenäosus: Jacobi peamiseks veaks oli see, et ta ei tahtnud riskeerida, puudus enesekindlus, tema jaoks tundusid võetud eesmärgid liiga suure vastutusega ja ta lasi teistel otsustada. 2. Hüvituse tõenäosus: Jacobit usaldati, ta pöördus oma vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole ja selle kaudu oli võimalik tema tööd näha ja kontrollida. Aga Jacob ei uskunud iseendasse. 3
jää juhil muud üle, kui karistada: see võib tähendada kas trahve või vallandamist. Kui nüüd Ulla on juhiga selgeks rääkinud probleemid, jõuavad nad lahendusteni. Juht toob välja, mida naine peaks saavutama ning millised motivaatorid saavad sel juhul Ullale osaks. Kui Ulla pingutab, et aruanded oleksid täpsed ja esitab need õige aegselt, on naisel võimalik saada reede vabaks, et sõita külla oma lastele. Seega on Ullale Vroomi teooria järgi kõrge valentsiga hüvis vaba päev. Samuti on Ullal võimalik hea töö korral saada spaa-puhkus kogu perele. Kuna Ulla on samas firma töötanud juba 12 aastat, ning on alati oma töö korrektselt ära teinud, siis pole teda ilmselt tähelepandud ning vaevalt ka, et teda on premeeritud. McClelland'i teooria järgi pakun, et Ullal on kuulumisvajadus. Ta töötab üksi, keegi ei märka teda ega tunnusta, tal pole palka tõstetud, samuti pole kunagi premeeritud.
uskuma. See skasvatab eneseusku. Lisaks tuleks juhil kindlasti loodetud/ootatud käitumist nö premeerida (positivne tagasiside)- see julgustab Jacobit käitumist kordama. Vastupidisel juhul, kui tegemist on ebasoovitava tegevusega, peab juht vastavalt ka reagreerima. Sellisel juhul tekib negatiivne kinnistamine ja üldjuhul selliseid tagajärgi hakatakse vältima. Muidugi ei tohi unustada oskuslikku tagasiside andmist, see on oskus omaette. VROOMI motivatsiooniteooria Selle teooria kohaselt on tegemist hüvitusega. Mis aga kellelegi hüvitusena mõjub, sõltub inimesest. See eeldabki juhi poolt eeltööd, uurimaks oma kollektiivi individuaalseid motivaatoreid. Vastavalt sellele tuleb hakata tegutsema. Jacobi võib huvitada karjääri tegemine, kui või ka mitte.Või siis omab tema jaoks tähtsust vaba aja olemasolu ning selle kompenseerimine. Kõik sõltub hüvitusest ja hüvituse atraktiivsusest Jacobi jaoks. Kui Jacob
toetust saab väljendada mõne töövahendi asendamisega uue ja parema vastu või erialase koolituse kaudu. Jahenemist ehk boonuste vähendamist või ärajätmist juhul, kui Ulla ei muuda oma suhtumist töösse, ei tee koostööd, jätkab vigade tegemist ja on endiselt hajevil. Karistamist trahvide või vallandamise näol tuleb rakendada siis, kui Ulla loobub täiesti töö tegemisest, näitab välja provokatiivset suhtumist töösse, rikub lepinguid ning teeb tahtlikke vigu. Victor Vroomi ootuste teooria kohaselt on Ullale kõrgeima valentsiga hüviseks vaba päev, mida lastega koos veeta. Kuna motivatsioon ei sõltu ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega, siis on tähtis Ullal usku sellesse tõsta. Ta peab uskuma, et on suuteline jõupingutusi suurendama. Uskuma sellesse, et jõupingutuste suurendamine annab parema tulemuse ja et tulemuste paranemist märgatakse ning see toob soovitud hüvise
Muutlikkuse määr keskkonnamõjurite muutmumise/püsimise määr. 4) Mis iseloomustab vähese määramatusega keskkonda ning too välja selle pluss ja miinus. Vähe uusi võistlejaid ja tehnoloogilisi läbimurdeid. 5) Nimeta kaks keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiat. Kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele Mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele TEEMA: Eestvedamise teooriad ja tehnikad 1) Nimeta kolm tegurit Vroomi ootuste teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel. · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov 2) Mida tähendavad Handy teooria järgi numbrid valemis: 0,5 : 2 : 3 Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kakskorda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri isikuomadusi (5). - usaldusväärsus, inimlikkus ja osavõtlikkus
töötajad Õige e. kliendid 2. Jaan on ühe raudtee firma president. Tema juhitav organisatsioon seisab silmitsi probleemiga, mis on seotud looduskeskkonna, valitsuse regulatsioonide ja konkurentsiga. Peeter peaks edasise tegutsemise mõttes toetuma kõige enam ... Vali üks: a. kontseptuaalsetele oskustele Õige b. sotsiaalsetele oskustele c. tutvustele valitsuses d. kontrolli oskustele e. tehnilistele oskustele 3. Palun kirjeldage oma sõnadega kuidas töötab V. Vroomi ootuste(motivatsiooni) teooria (vähemalt 4-5 lauset). Lisage ka paar-kolm lauset, kuidas juhid seda kasutada saaksid. inimesed ootavad tunnetuslikult mingit tasu oma töö eest ja on valmis selle eest pingutama, mis on omakorda kasulik organisatsioonile. Inimestel on tasude osas omad eelistused: motiveeritus käituda teatud viisil tuleneb inimese ootustest, et selline käitumine kutsub esile teatud tagajärje
nende poole pöördub. Soovitused juhile: Mõjuta kohe pärast tagajärje ilmnemist Kui Jacob on oma töö iseseisvalt valmis saanud ja ära esitanud, siis pärast seda tuleks meest, sest ta on oma tööga suurepäraselt hakkama saanud. Mõjutada tuleb sageli kui Jacobit pidevalt kiita ning tunnustada, siis ta harjubki iseseisvalt töötama ja tulevikus pole tal enam teiste abi vaja. VROOMI TEOORIA Motivatsioon = valents x ootus x hüvituse TN Valents kui väga soovitakse tasu, hüvitust. Ootus kaalutlus toimetuleku tõenäosusest Hüvitise saamise tõenäosus tegutsemise tulemusena saadava võimaliku hüvituse hinnang Valents: Kuna Jacob Arnold on muidu väga töökas mees, siis ei puudu tal ka ootused edutamise järele. Seepärast on tema valentsiks +0,3.
• organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; • eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; • juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; • mittesobiv juhtimisstiil; • põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; • informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead; • kaugele arenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel. TEEMA: Eestvedamise teooriad ja tehnikad 1) Nimeta kolm tegurit Vroomi ootuste teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel. Ootuste teooria sai alguse 1930. aastatel. Ootuste teooria järgi on inimese tegutsemise aluseks ootus, et teatud käitumine viib soovitava tulemuseni. See teooria, millele on aja jooksul lisandunud täiendusi, on laialt levinud töötaja käitumise erinevate tahkude seletamisel, muuhulgas tema motivatsioonitaseme, töösoorituse ning töölt puudumise, aga ka töötaja eestvedajavõimete ning karjäärivalikute puhul.
Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. TEEMA: EESTVEDAMISE TEOORIAD JA TEHNIKAD 1) Nimeta kolm tegurit Vroomi teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel. · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov 2) Mida tähendavad Handy teooria järgi numbrid valemis: 0,5 : 2 : 3. Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kaks korda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks. 3) Nimeta liidri eeldusi. · iseseisev mõtlemine · süsteemne mõtlemine · avatus
pigem kriitiline ja negatiivne või rohkem toetav, tunnustades head tööd ja pakkudes välja ka enda ideid parima tulemuse saavutamiseks. Kuna inseneritöö tegemisel on töötulemus päris korralik ja intelligentseid inimesi motiveerib pikemas perspektiivis pigem enese proovilepanek, mitte rahaline preemia, tuleks tööülesandeid rikastada ja anda neile projektide loomisel uusi väljakutseid. V. H. Vroomi ootuste teooria kohaselt on motivatsioon valentsi, ootuse ja hüvituse tõenäosuse korrutis. Ülemus peaks Jacobilt koguma infot selle kohta, millist hüvitust ta sooviks saada, sest juht peab mõistma alluvatepoolset hüvituste tajumise seaduspärasust. Valents võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. Iseloomuomaduste põhjal on hetkel Jacobi valents negatiivne kuna ta kardab võtta vastutust, riskeerida ja ka parema ametikoha saamist, eeldades, et ta ei tuleks sellega toime
kontrolliga 3 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp · töötajad püstitavad, lähtudes kokkulepitud strateegiast, ise eesmärgid ning nende realiseerimise teed ja vahendid Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.) Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende
kontrolliga 3 Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp · töötajad püstitavad, lähtudes kokkulepitud strateegiast, ise eesmärgid ning nende realiseerimise teed ja vahendid Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.) Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende
külge. Antud teooria negatiivse toetusena pakun jällegi välja mingisugust koolitust kas siis vaimse enesearengu ja enesekindluse kasvatamise taustaga või tööalast, vastavalt sellele kuidas insener ise oma probleemi näeb või millest tal vajaka on. Päris karistamist ma antud situatsioonülesande puhul ei kasutaks. Neljas teooria, mille alusel inseneri käitumist analüüsida ja motiveerimist välja töötada võiks, on V. Vroomi ja ootuste teooria. Siin on motivatsiooniks vaja, et esindatud oleks kõik tegurid ehk siis valents, ootushinnang ja hüvituse tõenäosus. Kuna meie insener on madala eneseusaldusega ja sellest tulenevalt on tema ootushinnang oma tööle tõenäoliselt madal, ongi üks teguritest juba 0, mis nullib hetkel ära ka motivatsiooni. Ülesande tekstist ei tule praegu välja, kuidas ettevõte oma töötajaid ja nende töötulemusi premeerib. Kuid usun, et mingisugune boonussüsteem
47) Kes on X ja Y teooria autor: a. Max Weber b. Rensis Likert c. Douglas McGregor (Juhan) 48) Arenguvestlusel selgub, et sulle alluv korstnapühkija ei ole motiveeritud sinu firmas töötama. Töötaja on raskesti asendatav ning hea edukusega. Palgad sinu asutuses on 20% kõrgemad kui teistel samas valdkonnas tegutsevatel firmadel. Samuti oled välja mõelnud lisa motivatsiooni paketi. Selgita, kuidas sa läheneksid probleemile Vroomi motivatsiooniteooria kohaselt. Võimalik vastus: Vroomi motivatsiooniteooria kohaselt ei vasta suure tõenäosusega motivatsiooni pakett töötaja tegelikele ootustele. Ehk siis töötaja vajadused on teised. (näiteks sina annad lisaraha ja saadad ujuma aga tema tahab juustusaia). Teooria kohaselt oleks mõistlik küsida, mis teda motiveerib ja siis seda võimalusel tagada. (Juhan) 49) Millest sõltub F. Hertzbergi kahe mudeli teooria järgi motivatsioon ja töörahulolu?
5. erinevad seisukohad org. eesmärkidest, muudatuste vajalikkusest jne 6) Nimeta organisatsioonikonflikti tekkepõhjuseid. 1. eesmärgi muutus 2. mittesobiv juhtimisstiil 3. põhjalikud tehnilised ümberkorraldused 4. informatsiooni kulgemine 5. suhtlemise vead 6. lahendamata ja kaugele arenenud lahkhelid üksikisikute või rühmade vahel 10 TEEMA: Eestvedamise teooriad ja tehnikad 1) Nimeta kolm tegurit Vroomi ootuste teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel. Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.)
erinevaid käsitlusi omavahel ühendada. Kaasaegsete juhtimisteooriatena (contemporary themes) käsitletakse antud õpiobjektis süsteemi ja olukorrateooriaid. Levinumateks süsteemiteooriateks on: · terviklik kvaliteedijuhtimine · eesmärgiline juhtimine Olukorrateooriatest on tuntumad: · Fred Fiedleri sõltuvusteooria · Robert House`i ja Terence R. Mitchelli eesmärgi-raja teooria · Vroomi ja - Yettoni mudel. 2.Süsteemiteooria ühendab organisatsiooni uurimiseks kahe erineva käsitlus, s.o. klassikalise ja inimsuhete koolkonna põhiideed pidades oluliseks nii töö efektiivsuse tõstmist kui ka sotsiaalset aspekti organisatsioonis. Lisaks pöörab süsteemiteooria tähelepanu keskkonnast tulenevatele mõjuritele, mis võivad küll asuda väljaspool organisatsiooni, kuid mõjutavad siiski organisatsiooni tööd.
Autori arvates on ebaõigluse tunne üks tugevamaid demotivaatoreid. Kui inimesed tunnetavad tasude (palkade) ebaõiglust võrreldes tehtud tööpanusega, siis valivad nad vastavad kohanemistaktikad ning alahinnatuse tõttu vähendavad oma tööpanust. 2.Ootusteteooria, mille kohaselt on töötasu üheks töö eest loodetavatest tasudest. Ootuste teooria on motivatsiooniteooria mille järgi 1970-ndatel juhinduti, oli 1964. aastal Victor Vroomi sõnastatud ootuste teooria. Selle järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. See teooria rõhutab, et tähtis on töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada, usk sellesse, et jõupingutuste suurendamine annab parema tulemuse ja usk, et tulemuste paranemist märgatakse ning see toob soovitud tasu (Eero 2001).
1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA....................................................................................14 7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................16 1 Sissejuhatus
distantsi loomine ja hoidmine alluvatega ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks juht esitab otsused rangete korraldustena koos sanktsioonidega nende mittetäitmisel juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ning kontrollib nende täitmist 10) Too välja Vroomi teooria töötamise kolm peamist tegurit. . Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: • töösoorituse tõenäosus • tasu saamise tõenäosus • tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise tõenäosus seisneb tema hinnangu tõenäosuses, mil määral tööalane saavutus viib teatud tasuni
Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Ühise visiooni loomine kindlustab töötajate pühendumise pikemas perspektiivis. Meeskondlik õppimine peab tagama üksteise mõttemudelitest arusaamise ja ühistel väärtustel põhinevate uute mõtlemisviiside, hoiakute ja käitumisviiside väljaarendamise. TEEMA: Eestvedamise teooriad ja tehnikad 1) Nimeta kolm tegurit Vroomi ootuste teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel. Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov 2) Mida tähendavad Handy teooria järgi numbrid valemis: 0,5 : 2 : 3 Firmad, kes soovivad jääda eksisteerima ka viie aasta pärast ja tahavad olla edukad, rakendavad sageli valemit 0,5 : 2 : 3. Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb
14. Herzbergi hügieeni ja motivatsiooni tegurid nende sisuline erinevus. · Motivatsioonifaktorid on need, millede olemasolu võib tekitada rahulolu. Nendeks on: saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamisevõimalust ja huvipakkuv töö ning tunnustamine · Hügieenifaktorid iseloomustavad rahulolematust, mille moodustavad töötasu, kindlustunne tööl, kontroll, inimestevahelised suhted ning töökultuur ja juhtimise kvaliteet. 15. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängivad taju ja ootused ootuste teooria puhul.?? Pole konspektis Taju on valiv, me valime keskkonnast, mida tähele panna. Taju ei ole tõde. Tajumine on vaime tegevus, kus võetakse vastu, töödeldakse ja tõlgendatakse suurt hulka väliseid stiimuleid, määratletakse ja kirjeldatakse ümbritsevat maailma. Motivatsiooni tugevus sõltub: tasude tajutud väärtusest tajutud seos pingutuse ja tulemuse vahel tajutud seos tulemuse ja tasu vahel 16. S
saadav väljund võrdne või madalam võrreldes kolleegidega, siis see tajutav ebavõrdsus võib põhjustada konflikti inimeste, rühmade ja organisatsioonide sees ja vahel. Ebavõrdsus võib põhjustada ka suhtlemisraskusi, nt juhtkonna ja töötajate vahel, kui töötajad tunnevad, et neid ei kohelda võrdselt. See võib põhjustada streike, rahulolematust, kehva töötahet, madalat motivatsiooni ja töölt lahkumist. 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Ootuste teooria järgi on inimese tegutsemise aluseks ootus, et teatud käitumine viib soovitava tulemuseni. Selle teooria puhul mängib taju suurt rolli. Inimene usub, et hästi töötades saavutab ta soovitud tasu. Kui töösooritus on edukas, järgneb sellele hüvitis (palk, ametikõrgendus). 12.Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel.
1) Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2) Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11. Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1) Valents( Tulemuse väärtus) 3) Toimetuleku tõenäosus (ootus) 4) Hüvituse tõenäosus Inimesed teevad meelsasti tegevusi, mis on nende jaoks kerged ning mille eest saadakse võimalikku suurt tasu - mis on kõige kergem teha kõige suurema tasu eest. Töötajad, kes tõrksad tegutsema on valdavalt seisukohal, et neil puuduvad oskused, valmidus
2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna tehakse saadud hüvituste väärtusele hinnaalandus 3.Välise füüsilise reageeringuna püütakse teisi töötajaid veenda, et nad paluksid suuremat hüvitust 4.Välise psühholoogilise reageeringuna võidakse valida keegi teine, kelle tulemustega end võrrelda Tunnitöö: suurendab panust, pingutab rohkem Tükitöö: jõupingutused suuremad, kvaliteet oluliselt parem väiksema koguse tootmiseks 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimesi kindlal viisil toimima. MOTIVATSIOON = VALENTS x OOTUS x HÜVITUSE TÕENÄOSUS Valents viitab hüvituse saamise soovi tugevusele, -1 kuni +1. Kõrge tööeetikaga ja kompententsuse motivatsiooniga töötajad võivad leida ise sisemise valentsi oma tööst. Ootus on kindel arvamus, et
Delegeeriv juhtimine Juht peab valima juhtimisstiili vastavalt järgijate tööalasele küpsusele ehk valmisolekule st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). . Juhtimisstiilid: · Käskimine ehk autokraatne juhtimine, · Müümine ehk selgitamine, · Osalev juhtimine, · Delegeeriv juhtimine. 10 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: Töösoorituse tõenäosus (E) Tasu saamise tõenäosus (I) Tasu saamise tähtsus ja soov (V) Motivatsioon = E*I*V
sisendit- väljundit teise sisendite- väljunditega. Sisend: jõupingutus, haridus tase, tööstaaz, töö raskus Väljund: töötasu, kasulikkus, töörõõm, paindlikkus, hüvised. Alahüvise tunnetamisel võib töötaja tootlikus langeda. Võib tingida hüvise suhtes või lahkuda töölt. Ülehüvise korral tnneb töötaja tasakaalutust, püüab töötada tõhusamalt või veenda teisi töötajaid hüvist paluma. 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Ootuse teooria- inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus. Ootuse ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus jaa hüvise atraktiivsus. Motivatsioon põhineb neil kolmel tegevusel. Kui üks neist teguritest on 0 on ka motivatsioon null. 12.Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel.
Ulehüvituse korral tuntakse suhetes ülemusega tasakaalutust ja püütakse tasakaalu taastada: sisemise füüsilise reageeringuna töötatakse tõhusamalt; sisemise psühholoogilise reageeringuna tehakse saadud hüvitusteväärtusele hinnaalandus;välise füüsilise reageeringuna püütakse teisi töötajaid veenda, et nad paluksid suuremat hüvitus;välise psühholoogilise reageeringuna võidakse valida keegi teine, kelletulemustega end võrrelda 11 Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Teooria põhjal on motivatsioon kolme teguri korrutis: *valents-kui väga soovitakse tasu, hüvitust *ootus- kaalutlus toimetuleku tõenäosusest * hüvituse saamise tõenäosus tegutsemise tulemusena saadava võimaliku hüvituse hinnang. Motivatsioon= valents x ootus x hüvituse tõenäosus Valents on tahe midagi saavutada. Viitab hüvituse saamise soovi tugevusele. Kui
1) Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2) Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1) Valents Tulemuse väärtus 2) Toimetuleku tõenäosus (ootus) 3) Hüvituse tõenäosus Ootus kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse korral saab ülesanne täidetud. Ootuse määrab ära tõenäosus, mil määral oleneb tegutsemise edukus tehtavad jõupingutusest. Ootus on jõupingutuse ja saavutuse vahelise seose tõenäosus, siis
1. Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2. Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3. Töötaja teab oma pingutuste tulemust Tunnitöö korral 1. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi 2. Alaneb töö kvaliteet 3. Väheneb töö kvantiteet Tükitöö korral 4. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11. Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1. Valents Tulemuse väärtus 2. Toimetuleku tõenäosus (ootus) 3. Hüvituse tõenäosus Ootus kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse korral saab ülesanne täidetud. Ootuse määrab ära tõenäosus, mil määral oleneb tegutsemise edukus tehtavad jõupingutusest. Ootus
Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: o On ükskõiksem töö tegemise suhtes o Käib ultimaatumeid nõudmas o Lahkub töölt 146. V. Vroomi ootuste teooria põhiseisukohad Inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus – hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimene jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: 1) OOTUS ehk TOIMETULEKU TÕENÄOSUS – inimese hinnang tegevuse või tööga toimetulemiseks. Vastavalt hinnangule võib ootust väljendada 0 -st (ei saa üldse hakkama) +1 -ni (tulen suurepäraselt toime).
Võimuvajadus Seda võib olla kahte tüüpi: a)personaalne võimuvajadus ning b) institutsionaalne võimuvajadus. Mõlemal juhul meeldib inimesele teisi juhendada, kontrollida, mõjutada. Võimuvajadustega inimesed on parimad juhid, sest suudavad kontrollida ja juhtida oma organisatsiooni. Eriti sobivad juhtideks need, kellel on institutsionaalne võimuvajadus, sest nad on suutelised teiste inimeste käitumist mõjutama viisil, mis oleks ettevõttele kasulik. 12. Vroomi ootusteteooria olemus 5 Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon mitte ainult vajadustest, vaid ka ootustest, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Ootuste teooria väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus.Töötaja on motiveeritud, kui ta saab töö kaudu ka enda eesmärke täita, ehk töö vastab ootustele
Madal ülesandele ja kõrge suhetele Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient. orienteeritus S2 Müümine S3 Osalemine S4 Delegeerimine S1 Käskimine Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient. Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: · Töösoorituse tõenäosus (E) · Tasu saamise tõenäosus (I) · Tasu saamise tähtsus ja soov (V) Motivatsioon = E*I*V
Ülehüvituse korral tunneb töötaja tasakaalutust ja püüab tasakaalu saavutamiseks töötada tõhusamalt või veenda teisi töötajaid suuremat hüvitust paluma. Psühholoogilise reageeringuna alandab töötaja saadud hüvituse tähtsust ning otsib teisi võrdlusaluseid. Töötajad reageerivad ebaõiglusele igal juhul, seetõttu peavad juhid õiglasele hüvitussüsteemile tähelepanu pöörama. 11. Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul ? Kuidas leida motivatsiooni? Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik kolm komponenti on piisavad, siis on edu töös ja õppimises garanteeritud. Motivatsioon paneb sind tegutsema ja hoiab tegutsemas. Kuidas motivatsioon tekib?
Seega tekkis küsimus, millest lähtuvalt juht otsustab, millist stiili ta kasutab ka kui palju stiile kuulub ühe juhi nö. repertuaari. Vastuseks on kujunenud, et juhil on tavaliselt 2-3 eelistatumat juhtimisstiili (suhetele või ülesandele orienteeritud) ja ta varieerib neid ehk kasutab vastavalt olukorrale. Situatiivsetest teooriatest tuntumad on: Evans, House, Mitchelli eesmärgi- raja teooria, Fiedleri sõltuvusteooria, Hersey-Blanchardi eestvedamisteooria, Vroomi otsustuspuu ja seonduv ootusteteooria. Eesmärgi-raja teooria (M. Evans, R. House, T.Mitchell) autorid pidasid vajalikuks pöörata tähelepanu töötajate omaduste, tunnete & motivatsiooni mõju juhtimisele. Eeldasid ratsionaalseid ja loogilise käitumisega töötajaid, keda juht peab toetama ja kaasama juhtimisse. Leiti, et eestvedamisel on kaks funktsiooni: · Raja selgitus liider aitab mõista juhtimise iseärasuste (käitumise) hädavajalikkust eesmärkide saavutamisel;
Eestved. - in. mõjut. läbi veenmisprotsessi suhtlem. kaudu. Kasut. eri võtteid, mille edukus sõltub olukorrast, mõjutatavate isikute iseäras. jm. asjaoludest. Situatiivse lähenemise e. olukorra teooriad (1960-1970). Algul väideti, et eri olukorrad eeld. eri isiksusi, hiljem eeldati aga juhilt universaal. võimeid ja oskusi rakend. eri juhtimisstiile olenevalt olukorrast. Tuntumad olukorra teooriad: Evansi-House'i-Mitschelli, Fiedleri, Hersey-Blanchardi, Vroomi ja Yettoni teooriad. Fiedleri sõltuvusteooria põhin. ülesande ja suhtekeskse juhi väljaselgitam. ning kirjeldam. ja mõlemat tüüpi juhtim. tõhususe seostam. olukorraga. Töötas välja vähim- (LPC) ja enimeelist. (MPC) töökaaslase skaala. Kuna nimet. skaalade baasil koost. testide tulemused on omavah. tuge- vas korrelats., kasut. vaid vähimeelist. töökaaslase skaalat, mille abil testit. juhtide juhtimisstiili. Madala LPC punktisummaga juhid on orient. ül. täitm
4.5.3.4 Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused 106 4.5.4 Motivatsiooniteooriad 108 4.5.4.1 Maslow'i vajaduste hierarhia 108 4.5.4.2 F.Herzbergi "hügeeni" - ja motivatsioonitegurite (motivaatorite) teooria (kahe 108 teguri teooria) 4.5.4.3 Vroomi ootuste teooria 109 4.5.4.4 McClellandi teooria 109 4.5.4.5 Mc Gregori X- ja Y-teooria 109 4.5.4.6 Inimsuhete teooria 110 4.5.5 Uue generatsiooni motiveerimine 110 4
annaabi.ee 
