isiklikest suhetest mitte kõiki vajadusi tulemustest) KONTROLLIMINE Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Kontrollimine tähendab tulemuste mõõtmist ja korrigeerimist. Kontrolli vajalikkus: Kontrolli liigid: Valdkondade järgi Juhtimistasandite järgi Füüsiliste vahendite kontroll (inventar, Strateegiline kontroll (analüüsitakse laoseis) strateegiaid) Ressursi kontroll (müük, turundus, Taktikaline kontroll (müügikäive, kasum) tootmisplaan) Inimressursi kontroll (valik, arendamine) Operatsioonide kontroll (kvaliteedikontroll) Finantsressursside kontroll (kulutuste võrdlus eelarvega) Kontrolli tüübid: · Eelnev kontroll
Kui palju kulutavad Euroopa ja USA firmad oma kogukäibest teadus- ja arendustöödele? 7,5% Kas funktsionaalstrateegia kuulub: juhtimistasandite strateegiate hulka Millisel juhul Te investeeriksite tootearendusse? toote konkurentsivõime on üle keskmise ja tehnoloogia osatähtsus selles alla keskmise Mis ei sobi büroomasinate turusegmendiks? Administratsioon Milline loetelust kuulub innovatsiooni kategooriasse? tehnilise avastuse rakendamine Kas koosteprotsesside automatiseerimine võiks kuuluda: võtmetehnoloogiate hulka Kas tuntud S-kõvera aluseks on: loodusseadused Miks kadus kuulus lennukitootja Fokker? vahendite killustamine mitme tootearendusprojekti vahel Milline loetelust ei kuulu innovatsioonikultuuri juurde? tootearenduse kiirus Kas 2-5 aastat periood sobiks Tehnoloogiasiirdele Kui suur on keskmine masinaehitustoote eluiga? 3-4 aastat Millisesse konteksti kuuluvad Xerox'i näites mõisted ,,trüki ja jaota" ja ,,ja...
Finants ja tegevuskontroll ettevõttes Mis on kontroll? See on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Eesmärkide pooleliikumise jälgimine ja kõrvalekallete korrigeerimine. Kes kontrollist on huvitatud? Juhtkond Omanikud Pangad Tarnijad, kreeditorid (kellele firma on võlgu) Konkurendid Töötajad Kontrolli liigid: Valdkondade järgi: v Füüsiliste vahendite kontroll v Inimressursside kontroll v Ressursi kontroll v Finantsressursside kontroll Kontrolli liigid Juhtimistasandite järgi: v Strateegiline kontroll v Taktikaline kontroll v Operatsioonide kontroll Kontrollimiskäik Kontrollimiskäigule on iseloomulik: 1. Eesmärkide kindlaks määramine 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine 3. Olukorra selgitamine 4. Tulemuste kokkuvõtmine 5. Vigade kõrvaldamine Juht kontrollijana Juhi kohustus on võrrelda tehtut või tehtavat kavandatuga, hinnata...
Kas funktsionaalstrateegia kuulub: juhtimistasandite strateegiate hulka Kas 2-5 aastat periood sobiks: tehnoloogiasiirdele Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks: Turu-globaliseerumine Kas koosteprotsesside automatiseerimine võiks kuuluda: Võtmetehnoloogiate hulka Kas tuntud S-kõvera aluseks on Loodusseadused Milline loetelust kuulub innovatsiooni kategooriasse? tehnilise avastuse rakendamine Kui palju kulutavad Euroopa ja USA firmad oma kogukäibest teadus- ja arendustöödele? 7.5% Miks kadus kuulus lennukitootja Fokker? vahendite killustamine mitme tootearendusprojekti vahel Kui suur on keskmine masinaehitustoote eluiga? 3-4 aastat Kui palju peab tootes leiduma uut, et seda kokkuleppeliselt lugeda täiesti uute toodete hulka? 70% Kas kriitilisse tsooni tootearenduses satutakse kui toote müügiiga on väiksem tootearendusajast Milline leiutaja tüüp on tootearenduses reeglina kasutu? Professi...
Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmiste funktsioonide täitmisel: · firma efektiivse tegevuse tagamine; · firma eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi; · organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine; · ametikohtade aruandekohustuse määramine. Peter Druckeri järgi on organisatsiooni struktuuri loomisel oluline silmas pidada: · orienteeritust äritegevusele; · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte. Organisatsiooni struktuur on vahend, mille kaudu juhid suunavad ressurssi nii, et kõik tööd saaksid tehtud. Selleks et firmas kiiresti muudatusi ja uuendusi läbi viia, peaks struktuur olema paindlik. Ametikohtade kavandamine Organisatsiooni loomisel või uue ametikoha sisseviimisel on tegemist töökohtade kavandamisega. Küsimused, mida ametikohtade kavandamisel tuleb esitada, on järgmised: · Mis ülesanded peavad olema täidetud
autoritaarsetel riikidel: nad ei suuda kohastuda üha keerukamaks muutuvate maailma nõuetega informatsiooni valdkonnas. Pole sugugi juhus, et hierarhiad sattusid hätta just siis, kui ühiskonnad kõikjal maailmas hakkasid siirduma tööstuslikult tootmiselt kõrgtehnoloogilisele, infol põhinevatele tootmis vormidele. · Lame organisatsioon jab lõppkokkuvõttes tsentraliseerituks ja hierarhiliseks, muutub ainult tipu ja aluse vaheliste juhtimistasandite arv. · Võrgustik on rühm üksiksubjekte, kes tunnistavad ühiseid mitteametlike norme ja väärtusi, mis ületavad tavapäraste turutehingute vajadused. · Võrgustik erineb turust selle poolest, et on määratletav ühiste normide ja väärtushinnangute kaudu. See tähendab, et majanduslik vahetus võrgustiku sees toimub teistsugustel alustel kui tehingud turul.
26. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus- ühe ülemuse alluvuses olevate nende in arv, kes otseselt peavad talle aru andma, optimaalselt 3-7in. Juhtimisulatust mõjutab: 1. organisatsioonisisesed protseduurid 2. alluvate kompetentsus 3. eesmärkide standartsus 4. töö iseloom 5. ekspertide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: · Organisatsiooni suurus · Tööjaotuse sügavus · Alluvate tegevuse kooskõlastamine · Kontrollimise vajaduse määr · Juhtimisulatus 28. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandite arv omavahel seotud?
Veel on otsustamine, delegeerimine, koordineerimine, mehitamine ja suhtlemine. Kõik need tegevused on suunatud isemoodi eesmärkide saavutamiseks. • Asjade juhtimine – on seotud tehnoloogilise süsteemiga, vastab küsimusele mida? • Inimeste juhtimine – on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?) • Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine – endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek. 5. Selgitage kolme juhtimistasandi olemust. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi: • Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad). Nende ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. • Keskastme juhid. Nende ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. • Esmatasandi juhid (esmasjuhid)
vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Kas eesti ühiskond vastab nendele kriteeriumitele? Kas Eesti ühiskond on jätkusuutlik? Üks terviklikumaid teoseid, mis Eesti tulevikku säästva arengu kontekstis käsitleb, on "Strateegia Säästev Eesti 21". See ütleb, et eesti jätkusuutliku arengu nurgakivi on
c. Mis on juhtimine? d. Kes on juht? 2. Organisatsiooni toimimise mudel a. Kuidas organisatsioon töötab? b. Efektiivsus ja säästlikkus organisatsioonis? 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? b. Juhtimine kui protsess. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8
strateegiad. o Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) – tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: o Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine o Erialane ehk funktsionaalne juhtimine – tavaliselt keskastmejuhid 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi o Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. o Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse
Milleks on vaja planeerida? Planeerimine- kavandamine, kus juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises. Seotud tuleviku tegevuste kindlaksmääramise ja kujundamisega. Planeerimist on vaja, sest: Aitab koordineerida tegevust ja vähendab ebaselgus Väheneb topelt tegevus ja “tühi töö” Kontrolli võimalus 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? Strateegilised- 5-10a. Tippjuht. Taktikalised- mõni kuu kuni paar aastat. Keskastme juhid. Operatiivsed- kuni 1a. Esmatasandijuhid. 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Gantti graafiku toimimise põhimõte- ülesannete esitamine detailsel graafikul. See võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaalteljel- konkreetsed ülesanded Horisontaalteljel-aeg konkreetse ülesande täitmiseks. 24
26. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus - ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid. Alluvate kompetentsus. Eesmärkide standardsus Töö iseloom Ekspertide, spetsialistide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: Organisatsiooni suurus Tööjaotuse sügavus Alluvate tegevuse kooskõlastamine Kontrollimise vajaduse määr Juhtimisulatus 28
26. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus - ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid. Alluvate kompetentsus. Eesmärkide standardsus Töö iseloom Ekspertide, spetsialistide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: Organisatsiooni suurus Tööjaotuse sügavus Alluvate tegevuse kooskõlastamine Kontrollimise vajaduse määr Juhtimisulatus 28
26. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus - ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: Organisatsioonisisesed protseduurid. Alluvate kompetentsus. Eesmärkide standardsus Töö iseloom Ekspertide, spetsialistide olemasolu 27. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand - kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: Organisatsiooni suurus Tööjaotuse sügavus Alluvate tegevuse kooskõlastamine Kontrollimise vajaduse määr Juhtimisulatus 28
vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad), Keskastme juhid, esmatasandi juhid 4. Juhtide klassifikatsioon juhtimisvaldkondade järgi Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid järgmiselt: finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonijuhid, haldusjuhid, muud juhid. Finantsjuht tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega. Ta on vastutav
· ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil · grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas) · väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); · maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis · avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; · juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; · Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; · puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.
delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine mehitamine isikkooseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. suhtlemine inimeste ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 7. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi Tippjuhid juhatus, tegevdirektorid, asetäitjad organisatsiooni tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid spetsialistide tegevuse suunamine, strateegiliste tegevuskavade väljatöötamine ja kontrolliimine. Esmatasandi juhid tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine, ühistoimingute elluviimise juhendamine ja kontrollimine. 8
KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? • Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) • Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) • Ees...
ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? 2
tegelevad kõik juhid. On alati seitud tuleviku tegevuste määramise ja kujundamisega. 1. Eesmärgi püstitamine 2. Strateegiate väljatöötamine 3. Tegevuskavade koostamine Vajalik, sest: Aitab koordineerida tegevust Vähendab ebaselgust Väheneb topelt tegevus ja "tühi töö" Kontrolli võimalus 22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide Enne kui alustad koosta plaan, defineeri projekt ja mis osadest koosneb. Jagad kogu graafiku suurteks blokkideks, mis koosnevad alamülesandest. Ühe suure bloki lõppeted algab teine, suure bloki sees on märgitud alamülesanded ja kui kaua need aega võtavad. Selle point on näha kuidas aega ja ülesandeid paremini jaotada ja mis kõige rohkem aega neelab ja tähelepanu vajab. 24. Mida nimetatakse strateegiaks?
6) Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine; suhtlusoskus – oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 7) Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad); keskastme juhid; esmatasandi juhid. 8) Nimeta 21. sajandi olulisemaid muudatusi organisatsioonis. (6) Muudatused ühiskonnas on põhjustanud muudatusi organisatsioonides, neist olulisemateks peetakse 21. sajandil järgnevaid:
4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise susteemiga, vastab kusimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse susteemi juhtimisega (kellega?) · Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine endale korralduste andmine, oma aja planeerimine. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite jargi- · Tippjuhid ....ulesandeks on firma tegevuse uldine ja pohimotteline suunamine · Keskastme juhid ....ulesandeks on Spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid ...ulesandeks on juhendada uksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade jargi- · Finantsjuhid · Turundusjuhid · Tootmisjuhid · Personalijuhid · Kvaliteedijuhid · Haldusjuhid 6
Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus-ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutab: •Organisatsioonisisesed protseduurid. •Alluvate kompetentsus. •Eesmärkide standardsus •Töö iseloom •Ekspertide, spetsialistide olemasolu 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid? Juhtimistasand-kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Juhtimistasandid moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasandite arvu mõjutavad: •Organisatsiooni suurus •Tööjaotuse sügavus •Alluvate tegevuse kooskõlastamine •Kontrollimise vajaduse määr •Juhtimisulatus 13
juhtimistasandile. · Koordineerimine allüksuste tegevuse kooskõlastamine. · Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi- · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) ....ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid ....ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid (esmasjuhid) ..
tegelevad kõige madalama tasandi juhid. 8) Mis on missioon? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. 9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Orienteetiruts äritegevusele Minimaalne juhtimistasandite arv Võimalus treenida tulevasi juhte Paindlikkus TEEMA: Juhtimise teooriad 1) Kuidas mõjutasid Elton Mayo eksperimendid valgustuse, konveiertöölistega ning intervjuudega? Valgustusega: Esialgu valgustuse paranedes tootlikkus kasvas. Seejärel hakati valgustust vähendama, kuid tootlikkuse kasv jätkus. Selgus, et tootlikkusele ei mõju üksnes töötingimused ja töö elemendid, vaid ka inimsuhted. Oluline on läbisaamine ülemuste ja kolleegidega, töötajatesse suhtumine
Peter Druckeri järgi on organisatsiooni struktuuri loomisel oluline silmas pidada (Drucker, 1954: 293): · orienteeritust äritegevusele; 7 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · minimaalset juhtimistasandite arvu; · võimalust treenida tulevasi juhte. Selleks et firmas kiiresti muudatusi ja uuendusi läbi viia, peaks struktuur olema paindlik. Organisatsiooni struktuuritüübid Staabi-liiniorganisatsioon Staabi-liiniorganisatsioon on vanim ja levinuim struktuuriorganisatsiooni tüüp, mida iseloomustavad: · kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; · juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; · otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon.
· Mehitamine isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. · Suhtlemine inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest? Erinevad selle poolest, et juhtimistasandid on laiem mõiste, aga juhtimisvaldkonnad on kitsam mõiste. Juhtimistasandite ( tippjuhid, keskastme juhid, esmatasandi juhid ) alla kuuluvad erinevad juhtimisvaldkonnad (finants, turundus, personali, haldus, jne). 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid
pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. [3] Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972. aastal. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.
,,Ülevalt alla" meetod · Eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni üldplaanist ja liigutakse siis järgmistele jutimistasanditele. · Eeliseks on protsessi lihtsustamise võimalus ja organisatsiooni kõikide eesmärkidega arvestamine, · Puudusena eeldab meetud, et juhtkonnal on laialdased tedamised kõigi üksuste tegevusest ja eelarve koostamiseks vajalikud siseandmed. ,,Alt üles" meetod · Alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest, milliseid koordineeritakse kuni organisatsiooni koondplaanini. · Meetod tagab kõigi tegevustasandite osaluse ja pühendumuse · Puudusteks võib lugeda ajamahukut, võimalikku tulude liialt konservatiivset ja kulude ülehindamist ning organisatsioonile oluliste eesmärkide puudulikku esindatust. Vastassuunaline meetod · Ülemistelt juhtimistasanditelt antakse alla kontrollarvud ja seal koostatakse eelarve.
JUHTIMISTASANDID: Moodustuvad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena. Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Sama juht.tasandi töötajad ei allu üksteisele administratiivselt, nende omavaheline tööalane suhtlemine ja koostöö põhinevad kooskõlastamisel ja kokkulepetel. Juht.tasandite arv sõltub organisatsiooni suurusest, tööjaotusest ja juhtimisulatusest. Kõige rohkem mõjutab juhtimistasandite väljakujunemist siiski juhtimisulatus. Mida suurem on juhtimisulatus, seda vähem on kindla suurusega organisatsioonil juhtimistasandeid ja vastupidi. Teisiti öeldes, väike juhtimisulatus põhjustab paljude korrustega ehk sügava organisatsiooni ülesehituse. Suur juhtimisulatus aga väheste korrustega, laia ehk lameda ülesehituse. jne. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid, keskastmejuhid, esmastasandi juhid.
Seega vastutuspõhise arvestuse all mõistetakse ettevõtte erinevate vastutuspiirkondade lõikes informatsiooni kogumist, aruannete koostamist ja analüüsimist, kusjuures vastutuspõhine arvestus seostab mitte ainult kulud vaid ka tulud ja kasumid nende eest otseselt vastutavate üksuste juhtidega. 3 eeltingimust: 1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad 2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse
lahendaja, läbirääkija 6 Nimeta juhile vajalikke oskusi. Juhile vajalikud oskused on: Tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine Suhtlusoskus – motiveerimine, konfliktide lahendamine, meeskonnatöö organiseerimine Kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas 7 Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse? Tippjuhid – nende ülesanneteks on ettevõtte üldine tegevus ja kooskõlastamine Keskastmejuhid - tegelevad strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega Esmasjuhid - juhendavad üksiktoimingute elluviimist ja kontrollivad oma alluvaid 8 Nimeta 21. sajandi olulisemaid muudatusi organisatsioonis. (6)
Kõik juhtimisfunktsioonid on oma olemuselt ka üldise kontrollsüsteemi osadeks ning võimaldavad kontrolli läbi viia. Kontrollimise vajadus: 1. Muutuste kiirus 2. Organisatsioonide keerukus 3. Suurenenud vastutus 4. Vigade paratamatus Kontrolli liigid valdkondade järgi: 1. Füüsiliste vahendite k-l 2. Inimressursside k-l 3. Ressursi k-l 4. Finantsressursside k-l Kontrolli liigitus organisatsiooni juhtimistasandite järgi: 1. Strateegiline k-l 2. Taktikaline k-l 3. Operatsioonide k-l Kontrolli läbiviimine: 1. Eesmärkide püstitamine ja standardite väljatöötamine 2. Perioodiline tulemuste mõõtmine 3. Võrdlemine standardiga 4. Kollektiivide sisseviimine Kontrollsüsteemile esitatavad nõuded: 1. Saadavad andmed peavad olema tõesed 2. K. süsteem ei tohi töötajaid meelestada negatiivselt
Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete
Tippjuhid juhivad juhte, ei tegele pisidetailidega, sellek on teised inimesed välja koolitatud, teevad organisatsiooni kõige suuremaid otsuseid. (Planeerimine, organiseerimine) Keskastme juhid on näiteks erinevate osakondade juhid, teevad mõningasi otsuseid, mis puutub nende juhitavatesse. (Kontroll, eestvedamine) Esmatasandi juhid tegelevad nende väiksemate detailidega, otsustuvõime on väiksem, kuid mitte olematu. (eestvedamine). Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? Erinevad tegevused peaksid firmas olema tasakaalus. 5. Juhtide rollid Suhtlusrollid (esindaja, juhtija/liider, sidepidaja), infoga seotud rollid (vastuvõtja, jagaja, kõneleja), otsutamisega seotud rollid (ettevõtja, hälvete korraldaja, ressursi jagaja, läbirääkija) 6. Juhtide peamised oskused Tehinilised oskused (keskaste), kontseptuaalsed oskused (tippjuht) ja suhtlusoskus (keskaste) 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad:
Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et need teostatakse nagu planeeritud ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse. Kontrollimise käigus võrreldakse tulemusi standarditega, etalonidega ja seatud eesmärkidega ning antakse võrdlustele tuginedes hinnang toodete/protsesside/tegevuste kvaliteedile. Kontrolli liigid: - füüsiliste vahendite kontroll, - inimressursside kontroll, - ressursi kontroll, - finantsressursside kontroll. Kontrolli liigid juhtimistasandite järgi: - Tippjuhid tegelevad strateegilise kontrolliga - Taktilise kontrolliga tegelevad keskastmejuhid - Operatiivse kontrolliga tegelevad esmatasandi juhid Kontroll on organisatsioonile vajalik: - mikro- ja makrokeskkonna muutustega kohanemisega, - vigade kuhjumise vältimiseks, - kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle, - omahinna minimeerimiseks. Eristatakse: - esialgne kontroll, - jooksev kontroll, - järelkontroll.
2. Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontr ja kvaliteedikontrollis. 3. Ressursi kontrolli info hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonnaanalüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Kontrolli liigid org juhtimistasandite järgi: 1. Strateegilist kontr viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll püüab kindlaks teha, kui tulemuslikud on org funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aotamaks firmal jõuda oma eesmärkidele. 2. Taktikalist kontrolli viivad läbi keskastmejuhid. Keskendutakse iga üksiku lao v allüksuse tööle v tootele. Tippjuhtkonnale esitatakse ülevaade järgmistest näitajatest : müügikäive, omahind, kasum. 3
kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Peamiseks ülesandeks on individuaalse vastutusega määratud kulude arvestamine. Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks on 3 eeltingimust: On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve. Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Peamised struktureerimise alused: Funktsioonid- funktsionaalse lähenemise korral on ettevõtte struktuur ülesehitatud vastavalt tähtsamatele funktsioonidele nagu põhitootmine, abitootmine, turundus.
eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedamine) o Esmastasandi juhid juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. (eestvedamine) Valdkonniti: finants-,turundus-, personali-, operatsiooni-, haldus- ja muud juhid Juhtide rollid
madalama tasandi juhid 8) Mis on missioon? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. 9) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus. 10) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Orienteetiruts äritegevusele, minimaalne juhtimistasandite arv, võimalus treenida tulevasi juhte, paindlikkus. 11) Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon, juhtimise ühtsus, otsustus-ja erialakompetentside lahusus. Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte
Tegevuspõhine kuluarvestus - Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve - iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud Kulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest Tulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva
Personalistrateegia Veel paar aastakümmet tagasi domineeris juhtimises arusaam, et inimesed on eelkõige kuluallikad ning personalijuhtimine saab anda lisaväärtust vaid sel määral, kuivõrd ta suudab kulusid kokku hoida. Tulenevalt inimressursi rolli tähtsustumisest tänapäeva keskkonnas on seisukohad muutunud. Ühe tähtsa tegurina edu tagamisel nähakse üha enam arukat ja läbimõeldud inimressursi juhtimist. Seejuures ei ole olemas mingit üldist "tarka" ja kõigile organisatsioonidele parimal moel sobivat inimressursi juhtimise strateegiat. Joonisel 1 on toodud võimalikud tegurid, mida peab arvestama personalistrateegia väljatöötamisel. Ettevõtte konkurentsistrateegia Domineeriv tehnoloogia Tööjõuturg Inimressursi juhtimise Seadusandlus ja kultuurilised eripärad strateegilised valikud Töötajate eripärad Juhtkonna isiklikud väärtused ja põhim...
28. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest. Muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi. Süsteem aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda. Avatud süsteem – seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem – seotus sisekeskkonnas. 29. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi? 1. Pikaajalised (strateegilised), mis on kavandatud 5-10 aasta peale, tegeleb tippjuhtkond. 2. Taktikalised (vahepealse kestusega plaanid), mille kestus on mõnest kuust paari aastani, tegelevad keskastmejuhid. 3. Lühiajalised, vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmatasandijuhid. 30. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide. Demingi ring(PDCA(Plan-Do-Check-Act)) kirjeldab kontseptsiooni, mis
tulevikuplaanideni. Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskuse, mille 19. Standardiseerimise printsiip Standardiseerimine on pideva parendamise üks tulemusena kindlustukse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. aluskivi. Standardit võib defineerida kui kõige paremini tuntud meetodit või viisi Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab ülesande või tegevuse täitmiseks ja kui mõjusat toimemõõtmisvahendit. organisatsiooni kõiki töötajaid. 20. Ennetamise printsiip Kvaliteedikontrolli ja kvaliteediohje kõige 47. ISO 9000 sarja liigitus On olemas kuus põhigruppi: silmatorkavamad kulutused on tõrgete avastamise valdkonnas. Kontrollimine või 1.ISO9001
Otsustamine- kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine- allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine- isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine- inimeste ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 7. Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi. Tippjuhid- juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad. Ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhid- ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine. Esmatasandi juhid ( esmasjuhid)- ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja
võrdlemine motiveerimine, püstitatud organisatsioonile eesmärkidega) vajalike tööde tegemiseks) Joonis 2 – Organisatsiooni juhtimise mudel (Daft 2006) 2 JUHTIDE KLASSIFIKATSIOON JUHTIMISTASANDITE JA – VALDKONDADE JÄRGI Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid järgnevatesse kategooriatesse: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektor jne) – ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid – töötada välja strateegiast lähtuv tegevuskava ja suunata spetsialistide tööd. Esmatasandi juhid – juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida.
8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine. 10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega. 3. Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · Tippjuhid ( juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad) · Keskastme juhid · Esmatasandi juhid Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt
ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas) väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.
Anne Aidla Hoiakud mõjutavad: tööl pingutamist, tööl valitsevat õhkkonda, grupitöö edukust ja organisatsiooni tulemuslikust. Samuti ka organisatsioonile pühendumist, soovi töölt lahkuda, tööga rahulolu, tööle pühendumist ja motivatsiooni. Hoiakud koosnevad kolmest komponendist: Emotsionaalne, käitumuslik ja kognitiivne. Kognitiivne dissonants on juhul kui hoiaku komponendid on omavahel vastuolus. Hoiakud Väärtused Hoiak on suhteliselt püsiv hinnanguline suhtumine Väärtused on abstraktsed ideaalid, kuidas peab/ei pea mingisse nähtusse, inimesesse, objekti käituma Suunatud kindlale objektile või situatsioonile Seotud paljude objektide või situatsioonidega üheaegselt Hulk on mõõdetav sadades Hulk on mõõdetav kümnetes Hinnanguline, peegeldab meeldib/ei meeldi sisu O...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
