Kuna töötajatele selgitati, et osakondade sulgemine on ettevõttele kasulik ja kellegi vallandamist sellega ei kaase, siis toimus muudatuse läbiviimine töötajate jaoks hästi ja negatiivseid emotsioone tekitamata. Ainukese probleemina võib välja tuua selle, et tegevus toimus väga kiirelt. Töötajatele oleks tulnud anda rohkem aega muudatusega leppimiseks. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Mill, A. (n.d.). Kaasaegsed juhtimisteooriad II 1042015. Mill, A. (n.d.). Muudatuste juhtimine 2015. Lühiinterjuud juhtimise teemal Vanus: 19 Sugu: Naine Milline on hea juht? Hea juht on keegi, kes arvestab oma töötajate vajadustega. Ta ei ole liiga kriitiline töötajate suhtes ning üritab nendega säilitada sõbrasuhteid. Millised omadused on hea juhi juures kõige olulisemad?
KLASSIKALISED JUHTIMISTEOORIAD JA TEOREETIKUD Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis võrreldakse erinevate klassikaliste juhtimisteooriate põhimõtteid ja vastavalt ka juhtimisteoreetikuid. Antakse nendest lühiülevaated ja vaadeldakse nende panuseid juhtimismudelitesse, kes mida on välja arendanud ja kuidas ning kas neid kasutatakse ka tänapäeval. 2. JUHTIMISTEOORIAD Siinkohal vaatleme klassikalisi juhtimisteooriaid ja nende teoreetikud: · Teaduslik juhtimine - keskendub tootlikkusele (Frederick Taylor, Henry Ford, Henry Gantt, Frank ja Lillian Gilbreth) · Administratiivne koolkond - keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele (Henri Fayol) · Bürokraatlik koolkond - vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset "masinavärki" (Max Weber) 2.1 TEADUSLIK JUHTIMINE Teadusliku juhtimise põhimõtted:
Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsa...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise alused Gertu Põldmaa Juhtimisteooriad Lühi uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine......................................................................................
ja mõõdetakse ning määratakse kindlaks, millised kontrolli tulemused võiksid olla rahuldavad. Teisel etapil võrreldakse tulemusi püstitatud eesmärkidega ja määratakse kõrvalekaldumise suurused ja põhjused. Kolmandal etapil töötatakse välja abinõud puuduste kõrvaldamiseks. Kontrollimine on efektiivne siis, kui ta lähtub organisatsiooni strateegiast, on õigeaegne, paindlik, lihtne ja ökonoomne. Iga kontrollimine eeldab sihipärase infosüsteemi olemasolu. 2.8. Juhtimisteooriad Teadusliku juhtimise koolkond (Frederic Taylor 1911) Aluseks tööstusorganisatsiooni ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ja viimaste asetuse, sisu ja seoste põhjal tehti üldistusi. Loodi ,,rusikareeglid": 1. tööd tuleb teaduslikult uurida, leida parem meetod tööga toimetulemiseks 2. töötaja oskused ja võimed peavad vastama tööle 3. töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, et rakendada teaduslikke juhtimispõhimõtteid 4
lahendaja, läbirääkija rollid. 10. Juhile vajalikud oskused Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne. Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad alates 20 saj algus, tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal on loodud juhtimise teooria vundament. Huviobjektiks on ametlik / formaalne organisatsioon, millele lähenetakse, kui masinale. Teaduslik juhtimine F. Taylor alustaja, töökorralduse ja tootmise effektiivsuse arendaja. Jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks, soovis tööd normeerida. Uuris tööoperatsioone ja mõõtis neid kaamerate ja kelladega.
EKSAMIKÜSIMUSED jaanuar 2016 Küsimus 1 Vastutus on: a. meeldiva ülesande täitmine b. ebameeldiva ülesande täitmise kohustus koos vastava aruandlusega c. teiste poolt määratud või endale võetud tööde sooritamise või ülesannete lahendamise kohustus Küsimus 2 Ettevõtte strateegilise orientatsiooni komponentide hulka kuuluvad: a. ettevõtte jaoks oluline materiaalne vara b. ettevõtte töötajad c. missioon, visioon d. ettevõtte eesmärgid e. taotletav konkurentsieelis Küsimus 3 Juhtidel soovitatakse delegeerida alluvatele a. konfidentsiaalseid ülesandeid b. eesmärke c. ülesandeid, funktsioone d. süsteemide loomist Küsimus 4 Organisatsiooni struktuur a. ei ole mõjutatud ettevõtte sise- ja välistingimustest b. on juhtimises eesmärk omaette c. on äri organiseerimise viis, mis kõige paremini soodustab edu saavutamist ettevõtte tegevuses d. on kauakestev ja püsiv Küsimus 5 Küsimuse tekst Delegeerimisel peab juht kehtest...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Birgit Majas EV-1-P-E-Tar KAASAEGSED JUHTIMISTEOORIAD: JUHTIMINE JAAPANI MOODI, Z TEOORIA Referaat Tartu 2009 SISUKORD 1.Juhtimisteooriad ja nende süstematiseerimine..................................................................4 1.1. Süstematiseerimine......................................................................................................4 1.2. Teooria ei vasta tegelikkusele......................................................................................5 2.kAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD......................................................................7 2.1
Z-teooria W.G. Ouch (1943-...) Ragnar Rääsk Mait Adoma Juhtimisteooria · Ükski juhtimistiil ei ole parim · Üritatud jaapani juhtimistiili ameerikas rakendada Jaapan USA Turukonkurents Kasumi maksimeerimine Personali juhtimine Fondide juhtimine Töötajakeskne lähenemine Tööjõukulu minimeerimine Personali ettevalmistamine Personali ettevalmistamine firmas koolis Funktsioon Eestvedamisstiil Jaapani firmas Z-tüüpi firmas USA firmas Töötajate Pikaajaline, Töötajate Lühiajaline, kinnistamine võimalusel hoidmine firmale ärivajadustel firmas eluaegne rasketel aegadel vallandamine Töötajatesse Läbi kogu elu Töö ja perekonna Ühekülgne suhtumine alusel tööalane Töötajate Pikaaj...
KAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD 1.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks
väärtuste arendamiseni. Töötajad- toovad kaasa teatud hoiakud, ootused, väärtused. Töösuhtest peegelduvad põhitegevused ja selle kaudu muutuvad hoiakud ning väärtused. 13. Nimetage organisatsioonikultuuri tunnusjooned Trice-Beyer`i järgi. Iseloomustage neid. Kollektiivne- emotsionaalne, ajalooliselt kujunenud. Sümboolne- dünaamiline, loomult ebatäiuslik. 14. Nimetage klassikalised juhtimisteooriad ning iseloomustage neid. Teaduslik juhtimine- Tööd tuleb teha teaduslikult uurida ja juhtida. Töötjaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada. Töötajate ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. Bürokraatlik juhtimine- Selge tööjaotus, hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid
eest. NÕUDED AMETIKOHALE Haridus: Kõrgharidus või sellele ametikohale vastav kvalifikatsioon Töökogemus: Vähemalt 2-aastane personalitöö alane juhtimiskogemus Teadmised: Teadmised personalitööst ja seda valdkonda puudutavatest õigusaktidest, asjaajamisest riigiasutustes. Põhioskused: Organisatsioonikäitumine, erinevad juhtimisteooriad, avalikku teenistust puudutav seadusandlus. Riigikeele oskus kõnes ja kirjas kõrgtasemel, inglise ja vene keele oskus kõnes ja kirjas kesktasemel Personaalarvuti väga hea kasutamisoskus Isikuomadused: Algatusvõime, oskus töötada iseseisvalt, kasutada tööaega efektiivselt, kohusetunne Olen käesoleva ametijuhendiga tutvunud.....................
Leian, et juhile kohased omadused nagu ausus, julgus, usaldusväärsus ja vastutustundlikkust ei ole koolis õpitavad. Veel vähem on õpitav liidriks olemine. Neid omadusi saab täiendada ja arendada, kuid neid ei saa omandada. Liidriks sünnitakse mitte ei õpita koolis, sest kui sul ei ole pealehakkamist ja juhtimisgeeni ei saa seda ka õppida. Seega on järjekordne tõestus, et juht on pigem kunstnik kui teadlane. Tuntud teadlased on välja töötanud erinevaid juhtimisteooriad nagu näiteks ideede juhtimine ja väärtustepõhine juhtimine. Seega on juhtimises ka osake teadust, mis paneb paika reeglid. Samuti on teaduse kaudu lihtsam läbi viia ka muudatusi ja teha järeldusi juhtimise kohta. Tänases ühiskonnas peavad juhid üha enam pöörama tähelepanu inimestele ja nende töötahtele. Näiteks on personalijuhi ülesandeks parandada töötajate motivatsiooni ning vältida tööstressi ja läbipõlemist, mis on viimasel ajal suureks probleemiks. Seega peab juht
vaim. Bürokraatlik juhtimine: organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Tasakaalustatud mõõtmismudel: BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Kaasaegsete juhtimisteooriad jagunevad: Süsteemiteooria: Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Terviklik kvaliteedijuhtimine: Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil.
1. KLASSIKALISE ADMINISTREERIMISE KOOLKOND 1.1. Koolkonna olemus ja Fayoli teooria administratiivsest koolkonnast Juhtimisteoreetik Henri Fayol kuulus administratiivsesse koolkonda, mille peamine eesmärk oli luua ideaalselt töötava organisatsiooni mudel. Erinevalt teadusliku juhtimise teooriast ei keskendunud administratiivne koolkond mitte niivõrd üksikutele töökohtadele, kuivõrd organisatsiooni kui terviku funktsioneerimisele. (Juhtimisteooria ajalugu: klassikalised juhtimisteooriad 2011). Teoreetikud pidasid eriti oluliseks töötajate kompetentsust, kirjalikku dokumentatsiooni ja kontrolli. Henry Fayol (1841-1925) sõnastas administratiivse juhtimise põhimõtted ja juhi peamised ülesanded. Klassikalise koolkonna juhtimisteooriast on kõrvale jäänud inimtegur, informaalne organisatsioon ja iseregulatsioon. Teadusliku juhtimise koolkond ehk klassikaline koolkond hõlmab teoreetikuteks saanud praktikuid nagu Frederick Taylor, Henri Fayol ja kolonel Lyndall Urwick
Gilbrethide töö lihtsustamise p õhimõtted · Abielupaar Frank ja Lilian Gilbreth töötasid töö lihtsustamise kallal. Nad uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat , et parandada töökohtade efektiivsust. · Nad tõid eraldi välja kõik üldised liigutused, mida antud ülesande sooritamiseks oli vaja. Nimetasid need therbligsiteks (anagramm perekonnanimest Gilbreth). KASUTATUD KIRJANDUS · http://en.wikipedia.org · http://e-ope.mk.ee/juhtimisteooriad/index.php · http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/ · Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008 · JUHTIMISE ALUSED. ALGKURSUS Autor: Aleksander Lukjanov, 2000
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused +
· Uuendaja roll · Ressursside jagaja roll · Arusaamatuste lahendaja roll · Läbirääkija roll 10. Juhile vajalikud oskused Tippjuhid: · Tehnilised oskused -18,6% · Suhtlemisoskus 33,0%, · Kontseptuaalsed oskused 48,4% Keskastmejuhid: · Tehnilised oskused - 32,3% · Suhtlemisoskus 41,3% · Kontseptuaalsed oskused 26,4% Esmatasandi juhid: · Tehnilised oskused 54,6% · Suhtlemisoskus 31,3% · Kontseptuaalsed oskused 14,1% 11. Klassikalised juhtimisteooriad Hakkasid levima 20. saj alguses Jagatakse kolme rühma: · Teaduslik juhtimine (scientific management). · Administratiivne koolkond (administrative principles). · Bürokraatlik koolkond (bureaucratic organization). Klassikalised teooriad tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 1
Aga ei ole vaja nii kaugele minna, selleks et märgata juhtimissüsteemi. Aktiivse arengu ajal hakkasid muutuma suuremaks ja keerulisemaks organisatsioonid ja tööstusliku tootmise ettevõtted. Kujunes lõhe omanike (üksikisikud, tööstusdünastiad või osanike grupid) ja tegevjuhtide (iseseisvad spetsialistid planeerimise ja kontrollimise alal) vahel järjest tavalisemaks. Esimesed kõikehõlmavad juhtimisteooriad tekkisid umbes 1920 aastal. Aga viimaste aastate jooksul on juhtimises avastatud, kuidas kompleksust ja spetsialiseerumist ühendades jõuda tulemuseni, kuidas mõistlikult korraldada tööd, planeerida strateegiat kuid ka organisatsiooni kontseptsiooni. ORGANISATSIOONI MISSIOON JA VISIOON Missiooni sõnastus on organisatsiooni vajalikkuse sõnastus. Siin ei kajastu mitte omanike või juhtide kesksed eesmärgid, vaid see, mida pakutakse oma tarbijatele või ühiskonnale laiemalt.
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati
tegevusvaldkondade koordineerimine) 13. Tootlikkuse olemus ja selle hindamine Tootlikkus=produktiivsus=tööviljakus. Tootlikkus – vähesega rohkem ära teha 14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmärk 15. Juhtimise mõiste - Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu 16. Erinevad juhtimise koolkonnad läbi aegade ja nende põhiline sõnum 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteemiteooriad Eesmärgiline juhtimine Tasakaalustatud mõõtmismudel Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine 18. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Eestvedamine Organiseerimine Kontrollimine Mehitamine 19. Planeerimisfunktsioon Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Planeerida on vaja selleks, et: - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust
e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1531/Konspekt.pdf Wikipedia. (Aprill 2013. a.). ISO 9000.: (29.04.2013. a.) Perens, A. Teenuste marketing. Tallinn: Külim, 1998, 168 lk. Grönroos, C. Service management and marketing : a customer relationship management approach. Chichester [etc.] : Wiley, c2000. TIP Konsultatsioonid OÜ Terviklik kvaliteedijuhtimine: (29.04.2013. a.): http://www.tip.ee/konsultatsioonid/kvaliteedi-juhtimine Kurvits, M. Juhtimisteooria ajalugu: kaasaegsed juhtimisteooriad http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2328/kaasaegsed_juhtimisteooriad. zip/william_edwards_deming.html 8 LISAD Lisa 1 Demingi juhtimise 14 punkti: 1. Luua püsiv eesmärk kvaliteedi parandamiseks. 2. Uue mõtteviisi omaksvõtmine ja kohanemine. Ei saa enam kauem leppida nii paljude viivituste , vigade ja puudulike tööoskustega nagu senini on vastuvõetavaks peetud. 3
organisatsiooni tundi, käsitused, hind: 300 juhtimise mõiste, EUR/in organisatsiooni kultuur ja juhtimisteooriad, juhi rollid, arengu kavandamine, innovatsioon, muutuste haldamine, majanduse mõiste, erinevad dimensioonid, turumajandus, nõudlus ja pakkumine, turu
Sissejuhatus sotsioloogiasse 26.09 Juhtimine ja autoriteet, võim Organisatsiooniteooriad juhtimisteooriad I koolkond (u 100a tagasi) isiksuseteooriad (millised isiksuse omadused peaksid olema juhil, et olla efektiivsemad oma töös) bürokraatia, tööstuse tekkimine, organisatsioonide vormide arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga
2. Mittevalmisolek vastastikuseks asendamiseks 3. Hüvitise ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada 4. Täitjatepoolse konkurentsi kartmine 5. Kujutlusvõime puudumine 6. Egoism(soovimatus tööga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada 7. Taltsutamatus 8. Reetlikkus, kohusetunde puudumine 9. Autoritaarsus juhtimises 10. Teadmistega eputamine 11. 12. 13. 14.TEEMA3: Juhtimine kui teadus, Klassikalised, Neoklassikalised, Kaasaegsed juhtimisteooriad 15. 16. Juhtimine kui teadus Juhtimisteadus analüüsib ja üldistab juhtimise praktilist kogemust ja töötab selle põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks. Juhtimine on juhtimise printsiipide, meetodite, vahendite ja vormide ühtsus. 17. 18. Juhtimisteooria Selgitab juhtimise olemust ja tähtsust puudutavaid seaduspärasusi
Ei ole teooriat mis ei sobiks igasse ühiskonda. Eelkõige tuleks ühe korralikult toimiva ja samas eduka ettevõtte rajamisel sobiva teooria otsimiseks või valimiseks lähtuda just ühiskonna normidest ning tavadest. 10 Z TEOORIA KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Mihhailova, G., 2009. Kaasaegsed juhtimisteooriad. 2. Ouchi, W. G., 1982. Theory Z. New York: Avon Books. 3. Wikimedia Foundation Inc, 2009. Z Theory. 4. Gerda Mihhailova juhtumiseteooriad dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14232/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pd f?sequence=1 5. http://www.amazon.ca/Theory-Z-M-W-Ouchi/dp/038059451X 11
Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt
Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge tööjaotus, hierarhia, reeglid, tulemuste hindamine ja edutamine. 3) Administratiivne juhtimine: Henry Fayol. 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted: nt
* läbirääkija roll 10. Juhile vajalikud oskused. Tehnilised oskused: ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine. Suhtlusoskus: oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd. Kontseptuaalsed oskused: võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 11. Klassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid levima 20 saj. alguses. Tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik organisatsioon, millele läheneti kui ,,masinale". Jagatakse kolme rühma: Teaduslik juhtimine: F. Taylor- lõi nn. teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The
Shopi Anita Roddick. ``Minu suureks eeliseks, kui ma asusin tegelema Bodi Shopiga, oli see, et ma polnud iial käinud ärikoolis``, ütleb Anita Roddick. Ka tema firma poleks paigast nihkunud, räägib 1-800-Flowersi asutaja Jim McCann, kui ta oleks käinud ärikoolis. ``Siis oleks ma mõelnud liiga palju sellele, miks tehingut mitte sõlmida, `` ütleb McCann. Kogu juhtimise võlu seinebki selles et ükskõik millised on juhtimisteooriad, juhtimisstiilid, lähenemine ettevõtlusele, ei anna mitte miski kunagi sajaprotsendilist garantiid, et kõik sujub plaanipäraselt. Need üskikud näited tõendavad veel kord et erand kinnitab reeglit ja et ainult koolitarkusest ei piisa maailma vallutamiseks. 8 Kasutatud kirjandus: http://www.fontes.ee/page.php?id=165- Edukas juht tänases eestis. http://www.invicta.ee/index.php?nodeid=23&lang=et- Juht ei ole veel liider
- personali valikut - paigutamist - arendamist - hindamist - hüvitamist. 10. Juhi edukust määravad tegurid. Eesmärgi selge tajumine Püsivus Enesetundmine Pidev kirg õppida Tööarmastus Tulevikunägemuse jagamine Tundlikus vajaduste suhtes Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3
vaim Bürokraatlik juhtimine Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864-1920). Weber oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras ta suurt tähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Weber rõhutas vajadust selge tööjaotuse ja hierarhia ning ametlike reeglite ja protseduuride järele. 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Süsteemiteooriad üks rajajaid on West Churchman (1957). Süsteemiteooriad rõhutavad organisatsiooni terviklikkust, mistõttu seda ei saa osade kaupa vaadelda. Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ülesanded. Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Edukuse
3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne eksperimentIntervjuuHindamiskeskus ja eksperthinnangud 4. Ajaloolised allikad, mis on organisatsioonikäitumise kujunemise aluseks Erinevad sotsiaal ja humanitaarteadused, fookus tööle ja organisatsioonile 5. Käitumisteadused, mis on seotud organisatsioonikäitumise kujunemisega Antropoloogia, psühholoogia, sotsioloogia 6. Nüüdisaegsed juhtimisteooriad, mille rakendamine mõjutab organisatsioonikäitumist SüsteemikoolkondSituatsioonilinekoolkondÕppiv organisatsioonTQM ja TulemusjuhtimineVäärtusjuhtimineCoacingja supetvisioon 7. Organisatsioonikeskkond, ülesande keskkond, üldine keskkond 8. Organisatsiooni huvigrupid Investorid, poliitilised grupid, tarbijad, valitsus, pakkujad, ühiskond, kaubandus-org. 9. Organisatsioonikultuuri mõiste ja olemus
Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukorraline koolkond · piirangute teooria · õppiv organisatsioon Teadusliku juhtimise koolkond Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid
Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad.
1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni- Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja õppiv juhtimine ja bürokraatika koolkond käitumine koolkond koolkond organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad.
tasakaalustamine, kultuur. Tegevuslik juhtimisteooria probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest. Toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest andmetest, otstarbekusest ja terviklikkusest. Olukorraline juhtimine probleemi lahendus lähtub konkreetsest olukorrast. Kaasaegsed juhtimisteooriad rakenduslikud lahendused · X , y ja z teooria rõhutab koostööd otsustamisel, tegutsemisel, ülemuse- alluva suhetes jne. · TQM ( Total Quality Management) igakülgne kvaliteedijuhtimine, rõhutab igas asjas, eelkõige aga klientide vajaduste rahuldamisel pidevat täiustumist ja tõhustamist. · Õppiv organisatsioon valmistumine muutusteks sel teel, et teavitatakse töötajaid toimuvast,
Grupp on inimühendus, mille liikmed on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud aja perioodil. 1.5 Mis on põhilised organisatsiooniteooriad? Põhilised organisatsiooniteooriad on klassikaline (teadusliku, bürokraatliku ja administratiivse juhtimise koolkonnad), uusklassikaline (x ja y teooria, z teooria, org filosoofia) ja moodne (süsteemiteooria, küberneetika, olukorraline käsitlus). 1.6 Mis on põhilised juhtimisteooriad? Teaduslik juhtimisteooria (Frederick Taylor, kuidas tööd paremini korraladada), administratiivne juhtimisteooria(Henry Fayol, tegeleb efektiivse org loomisega), bürokraatlik teooria (Max Weber, hierarhia), käitumuslik teooria (töötaja teab ise , kuidas tööd kõige paremini teha), x ja y teooria, z teooria, olukorraline teooria (juhtimine sõltuvalt situatsioonist). Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne,
2.4.3 Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 30 2.4.3.1 Kvantitatiivne juhtimisteadus 30 2.4.3.2 Operatsioonide juhtimine 31 2.4.3.3 Infosüsteemidega juhtimine 31 2.4.4. Kaasaegsed ja postmodernistlikud juhtimisteooriad 31 2.4.4.1 Süsteemiteooriad 31 2.4.4.1.1 Terviklik kvaliteedijuhtimine 32 2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4
• Millised võtted mingitesse olukordadesse sobivad? Mis on autoriteet? Inimene, kellel on mõjuvõimu, võim - mõjuvõim. Võimus sisaldub võimalus sundida teine tegema midagi vastu enese tahtmist. Mõjujõuga saab teised kaasa tõmmata vabatahtlikult. Hoiaku poolt loodud mõjuvõim (kinnistub ka väliste omaduste alusel). Asjatundlikkus, teadmiste, oskuste ja individuaalsete omadustest tulenev mõjuvõim. Karisma – armuand, isiksuslik mõju- või tõmbejõud. Juhtimisteooriad - suundus mis juhib juhi käitumist. Juhtimisfilosoofia – Mis on minu juhtimisfilosoofia - see on õppimise, õpetamise, enda arutluste tulemusena sündinud juhtimisstiili sügav nägemus ja selle omaksvõtt. Juhtimisstiilid ja juhtimisviisid Koostada juhtimisolukordades SWOT analüüs: tugevused (strengths), nõrkused (weaknesses), võimalused (opportunities), ohud (threats). Puhastustööde juhi rollid töökeskkonnas
Mass- tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Nii tekkiski klassikaline lähenemine juhtimisele. Klassikalised juhtimisteooriad jagunevad: 1. Teaduslik juhtimine (rajaja W. Taylor) Põhiidee: protsessi jagamine elementaarseteks allosadeks ja nende osade pidev täiustamine kasutades tugevaid, kitsa erialaga spetsialiste. Tulemuseks täiustatud protsess. Inimene on süsteemi osa, kes reageerib materiaalsetele stiimulitele. Organisatsioon on huvitatud inimese õpetamisest ja arendamisest, et inimene oleks maksimaalselt kasulik organisatsioonile.
(Loeng) 7 Joonis 8. Juhtimisteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Tegevuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest, toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest andmetest, otstarbekusest ja terviklikkusest. Olukorraline juhtimine - probleemi lahendus lähtub konkreetsest olukorrast. Kaasaegsed juhtimisteooriad - rakenduslikud lahendused. X, Y ja Z teooria - rõhutab koostööd otsustamisel, tegutsemisel, ülemuse-alluva suhetes jne. TQM (total quality management) - igakülgne kvaliteedijuhtimine rõhutab igas asjas, eelkõige aga klientide vajaduste rahuldamisel pidevat täiustamist ja tõhustamist. Õppiv organisatsioon - valmistumine muutusteks sel teel, et teavitatakse töötajaid toimuvast, pannakse nad loominguliselt mõtlema ning otsima võimalusi
Sisuliselt oli tegemist pikkade loeteludega edukale juhile vajalikest pädevustest (teadmised, oskused, võimed) ja isiksuseomadustest. Püüti välja selgitada eestvedamiseks vajalike omadusi (vaimseid ja füüsilisi) ja oskusi. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. 21.sajandil ehk kaasaegsed juhtimisteooriad pigem ei eita nende teooriate poolt pakutud nimekirju (juhi pädevustest räägitakse ikka), kuid pigem on organisatsioonide muutunud keskkonnatingimuste tõttu lisatud uusi ja sobivamaid pädevusi. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, jne. 20 Selliseks nö. vana tüüpi teooria esituse vormi juurde tagasituleks võib kaasajal pidada
Näitena võib tuua mõned roboti ajamid, printerite ajamid, elektrilised tööriistad, kuulveskite ajamid, paberi ja tekstiilitööstuse ajamid ja paljud teised. Alalisvoolumootorite (eriti võõrergutusega alalisvoolumootorite) juhtimine on mehaanilise kommutaatori olemasolu tõttu väga otsene. Harjadega varustatud kommutaator võimaldab mootoril arendada konstantse ergutusvoo korral ankruvooluga võrdelist momenti. Klassikalised juhtimisteooriad on kergesti rakendatavad momendi ja teiste parameetrite juhtimiskontuuride väljatöötamiseks. Mehaaniline kommutaator piirab aga kõrgete toitepingete rakendamist ja seega jäävad mootorite võimsused vaid sadadesse kilovattidesse. Kasutatakse rööp-ja jadaergutuse kombinatsioone (kompaundmootor), kuna alalisvoolumootoreid kasutatakse suure koormusega rakendustes. Maksimaalne ankruvool on samuti piiratud kommutaatori ehituse tõttu.
annaabi.ee 
