Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloo...
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklin...
haaranud kogu maailma. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades Arenenud riikides transpordiummikud, veevarustuse raskused, keskkonnasaaste, nõrgeneb inimestevaheine toetusvõrgustik ja paljud inimesed tunnevad end üksikuna, sellest tulenevalt alkoholism, narkomaania ja kuritegevus, elamispinna nappus Vähem arenenud riikides slummid (inimesed tulevad maalt linna paremat elu otsima, aga ei suuda endale lubada isegi esmavajalikku) 6. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine. Sisestruktuur muutub siis, kui uued valitsejad on teist usku, kui eelkäijad. Samas on asju, mis säilinud aastatuhandeid, nt tänavavõrk ja väljakud püsivad suhteliselt stabiilsena. Linnades alati keskused, kus inimesed saavad suhelda, kohtuda ja kaubelda. Linnaosad eristuvad elanike jõukuse järgi (juba keskajast saati), paljud keskaegsed linnad rajati Euroopas ümber kloostri/kiriku, USAs äripiirkonnad. Eeslinnastumine, tööstuslik pööre tõi kaasa suured
8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Linnastumise kulg maailmas 9. Tuua kaks näidet riikidest a) kõige kõrgema linnastumise astme kohta(100%) ja põhjus b) kõige madalama linnastumise astme kohta( 10% ) ja põhjus 10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? 3+3p. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas 3p. 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine 13p. 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa)
Põllumajanduse saastuse ületootmine Töö puudus Vaesus maal Linnastumise kulg maailmas 9. Tuua kaks näidet riikidest a) kõige kõrgema linnastumise astme kohta(100%) ja põhjus b) kõige madalama linnastumise astme kohta( 10% ) ja põhjus 10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas. 1. Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2. Looduskatastroofid 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15
8) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele; 9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3.Linnastumise kulg maailmas. 4.Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. 5.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. 6. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.(chinatown)
täpsemini kui mis tahes teine teadaolev monument, astronoomiline rajatis või muu ehitis maailmas.. Giza Suur püramiid kõigest 3 minutit. Uurimused on näidand, et see võib olla tingitud kas Maa pooluse nihkumisest või Aafrika mandri liikumisest. Seega võis Suur Püramiid ehitamise aegu olla täiuslikult orienteeritud. Teised egiptusepüramiidid pole Suure Püramiidiga võrreldavad. Selle ehitus kvaliteet on tunduvalt kõrgem ja täpsem ning keerukas sisestruktuur püramiidide seas ainulaadne, mõned uuriad proovivad isegi väita ,et ta on tuhandeid aastaid vanem, kui eelnevalt arvati, Tihti peale jääb mulje nagu oleks Suur Püramiid tulnud ei kusagit ,kuna see ei sarnane ühegi teise püramiidiga, See järel läheksime Chephreni püramiidi juurde ja räägiks, et silamga vaadates paistab see suurem Suurest Püramiidist. Ent ehkki Chephreni püramiid on 143,5 meetrit
Teenindussektori kasv ja linnade konkurentsivõime arengutegurid 5. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes. 5A. Läänemere-äärsete riikide pealinnade kasvutempod perioodide lõikes: 5B. Eesti linnade kasvutempod perioodide lõikes: 6. Kasvanud ja vähenenud majandussektorid (tööhõive) Eestis perioodide lõikes. 7. Linnade sisestruktuuri mudelid. 8. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 8A. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid: 1. (varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7
29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks
kirik, kool, teenindus,tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele. Halvad elutingimused. Jõukamad linnakodanikud elasid heakorarstatud majades ja vaesed elasid puitagulites. Eri sektorites muutub maa hind keskuse kaugusest ja maa hinnast. Suurlinnade ümber tekkivad eeslinnad sest, linnlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Linnadesisestruktuur muutub aegade jooksul, sest tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon: sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib tiomuda sissetulku, peretüübi, rahvuse, religiooni või muu tunnuse alusel. Ökolinnade liikumine-eesmärk on arendada võimalikult keskonnasõbraliku linna. Suurimad sotsiaalsed probleemid: kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus
kraadi ning Doktori kraad oli tal käes 1883. aastaks. Sinna samasse ülikooli jäi ta kuni oma surmani, õpetajaks. Thomson oli imeline õpetaja ning tema käe all sirgusid mitmed tuntud füüsikud, keemikud. Tema õpilastest 6 said hiljem Nobeli preemia füüsika alal ning kaks keemias. Samuti võitis ka tema poeg George Paget Thomson Nobeli preemia 1937 aastal elektronide laine sarnaste omaduste tõestamise eest. Thomsoni suurim avastus Esmalt peeti aatomeid mingiteks algosadeks, millel sisestruktuur puudub. See arusaam muutus 19. sajandi lõpus, kui J. J. Thomson avastas elektroni. Thomson avastas selle aatomi osakese uurides tol ajal veel tundmatu koostisega kiirgust, mis tekib kahe elektroodi vahel. Ta märkas, et osakesed selles voos liikusid õhus palju kaugemale kui võinuks eeldada aatomi suurusega osakese puhul. Sellest järeldas ta, et aatomis peavad eksisteerima veel väiksemad osakesed. Lisaks märkas ta, et kiirgus kaldub magnetväljas
ainult võreelemendi sõlmedes),ruumkesendatud(lisaks võrelemendi tippudele ka diagonaalides sõlmes),tahkkesendatud(lisaks võre tippudele ka iga tahu keskel), põhitahkkesendatud(lisaks võre tippudele ka põhitahkude diagonaalide sõlmedes).Enamikel metallidel kas kuubiline või heksagonaalne.Polümorfismiks nim erinevate kristallivõrede esinemist ühel metallil.nt raud ja titaan.Isomorfismiks nim erinevate metallide kristallivõrede samakujulisust.nt Ag ja Au.Kristalli defektid-kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane.Kristallis esinevad mitmesugused defektid,mis mõjutavad metallid omadusi.Kristallides esinevaid defekte liigitatakse:punktdefektid, joondefektid,pinnadefektid,ruumdefektid-nende puhul on tegemist makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist.näiteks poorid,praod. Metallide ja sulamite füüsikalised omadused.-Tihedus on homogeense aine mass ruumalaühiku kohta.Pulbriliste materjalide korral
erinevais suundades on enam-vähem ühesugused- tegemist on isotroopse ainega. Sellist omaduste isotroopsust ei tähendata, kui terad on üheselt orienteeritud teatud suundadesse (survetöötlemise- valtsimine, pressimine, tõmbamine- tagajärjel) Metalli polükristalliline struktuur ja terasstruktuur KRISTALLVÕRE DEFEKTID Struktuuriuuringud on näidanud, et kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane. Kristallis esinevad mitmesugused defektid, mis avaldavad olulist mõju metallide omadustele Kristallides esinevaid defekte liigitatakse: Punktdefektid Joondefektid ehk dislokatsioonid Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID
Linnaelanike arv kasvas hästi kiiresti ja hästi suureks (Põhja-Ameerikas ja Euroopas) 3.etapp: 20.saj keskpaigast-tänapäevani: Peale II Maailma sõda kasvas linnaelanike arv plahvatuslikult. Tekkisid esimesed megalopolised. 4.etapp: Tänapäev: Hiidlinnad muutuvad veelgi suuremaks ja tekivad ahellinnad. 11.Megalopolised asuvad Euroopas, Ameerikas NT. Blue Banana- asub Hollandi ja Saksamaa peal BosWash -Ameerikas Washingtoni ja Bostoni vahel Tokaido koridor Tokio ja Osaka alad. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Ajas muutunud linna struktuur: 1)Kui türklased vallutasid Konstantinoopoli ja nad tegid linnas põhjaliku ümberehitamise. 2)Looduskatastroofid-Nt Pompeii linna mattumine vulkaani alla ja sajandeid hiljem tekkis sinna uus asula. 13. Antiikaja linnas oli olemas turuplats/rahvakoosolekuplats ja tempel. Araablaste linnad oli hästi kinnised ja tänavad olid nii laiad et eesel sai ennast ümber pöörata.
25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26. Sisemine ja välimine koljupõimik: jaotus (piirid), ühendused (mulke, kanaleid jm.läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35
atraktiivseteks ja hakkasid kasvama Ülelinnastumine- on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Hiidlinnad ehk megaloopolid- linnastute suurenemine ja kokku kasvamine 7. Linnade laienemine ja sisestruktuur Sektor- linnad jagunevad sektorideks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Kesklinn- ärila, üleminekupiirkond- agul, vana tööstuspiirkond, madala maksumusega elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad) Agraarajastu linnad: Linnades elasid käsitöölised, kaupmehed, vaimulikud, sõjaväelased
teedevõrk väljaarenenud sots. probleemid puhta vee puudus Linnastumisega Õhusaaste, nakkushaigused, puhta vee kaasnevad keskkonna Prügimajandus, õhusaaste puudus probleemid Linna sisestruktuur, linnaosad: *kesklinn- ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad, *ülemineku piirkond- agul, segahoonestus, valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, *vana tööstus piirkond- 19.-20.saj. Tööstus või ladudepiirkond, mis ümberehitatud kaubandus või elamu piirkonnaks, *madala maksumusega elurajoonid, *kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, *uuskeskus, *uus tootmispiir-
Aine ehituse alused I Aatomid (atomos jagamatu kr.k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi.
linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis. Megalopolis ehk hiidlinn. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid;
vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid).
lähiümbrusesse eeslinnadesse. Ülelinnastumine- ehk globaliseerumine, kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku intregreerumise protsessist, mille tulemusel suurenebmaailma eri piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme keskusega sektormudel. 1) Kesklinn-ärila 2) Üleminekupiirkond agul 3) Vana tööstuspiirkond 4) Odavad elurajoonid 5) Kallid (eliidid) elurajoonid 6) Uuskeskus (edge city) 7) Uus tootmise piirkond 8) Uus (raske) tööstuspiirkond 9) Keskklassi elamurajoon 10) Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11) Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) 4. MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES Mõisted:
Massipartei polnud alati ise võimu juures. c) Laiahaardepartei Eesmärgiks on valimised võita. Püütakse saada võimalikult paljude hääletajate toetus, taotlemata nende astumist partei liikmeks. Lubadusi antakse kõigile sotsiaalsetele rühmadele. · Ideoloogilise platvormi järgi SURVEGRUPPIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Institutsioonilised grupid Hästi väljaarenenud sisestruktuur, mis pole loodud surve avaldamiseks, kuid mida saab selleks kasutada. Nt. kirik. b) Assotsiatsioonid ja ühingud On organiseeritud oma surve tugevdamiseks. Nt. Talupidajate Keskliit. 2 c) Ajutised, edendamis- ja vetogrupid Iseloomulik nõrk sisemine hierarhia. Tugineb peamiselt vabatahtlike tegevusele
Lõuna-Ameerikas Rio de Janeiro. Linnastumise probleemid: · Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalseks rahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik. · Linna ühiskonna vananemine ja laste vähesus · Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub industrialiseerumine. Linnade sisestruktuur: 1) Igal linnal on kesklinn, mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond 2) Segavöö piirkond kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks 3) Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile 4) Eeslinnad kus on tööstusettevõtted Suurima rahvaarvuga riigid Hiina,India, USA, Indoneesia
Oriented pressitakse kõrgel rõhul ja 6-24 mm konstruktsioonielemendid, katus, Strand temperatuuril kokku Tahvlimõõdud: sarikad, põranda alus, seinte Board ristkülikukujulised puitlaastud. 1500 x 1250 vooderdamine, ehitusavade Saadud materjali iseloomustab 2440 x 1220 sulgemine, betoonivormide raketised, ühtlane sisestruktuur ja piirded jne mõlema välispinna ühesugune kvaliteet. Tehnilistelt näitajatelt on OSB plaat võrreldav veekindla vineeriga, samas on seda kerge töödelda MDF Puidutolmust pressitud Paksus: MDF on mitmeks otstarbeks Medium keskmise tihedusega 6-30 mm kasutatav tugev ühtlase struktuuriga Density mööbliplaat
piirkonna piirialadel (tagamaal) kaugel keskusest. Linna tagamaa - suuremate linnade ümber on kujunenud piirkond, kus elab rohkem inimesi ja asustus on tihedam. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti Slumm - juhuslikult hangitud materjalist ehitatud hurtsikkülad, kus puuduvad mistahes sanitaarsed rajatised, juurdepääs puhtale veele ning elektrile. Linna sisestruktuur - Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast, linna funktsioonist ja keskuse kaugusest.
5. Hapniku tarvitamine on hilisem kui fotosüntees; on ,,tagurpidi fotosüntees". Geneetika Elu kui kodeeritud teabe süsteem vajab: 1) Teabe säilitamist 2) Keskkonna ammenduimise tõttu teabe täiendamist Elu on poolkonservatiivne süsteem (sh. avatud süsteem) Püsimine ja muutumine peavad olema tasakaalus. Mutatsioonide määr. Elu teave on kodeeritud geenidesse. Geenid on koondatud-organiseeritud kromosoomidesse. Kromosoomide sisestruktuur sisaldab peale otsese geeniteabe veel palju geene organiseerivat teavet allühikuid ja tõlgendusühikuid. Elu teabe paremaks hoidmiseks on see jaotatud kahte tasemesse ,,arhiiviteave" DNA ja ,,töökoopiad" RNA. Hulkraksetel loomadel eristub täiendav raku tasemel turvamise tase: idutee. Sugurakkude eellased eristuvad turvatuna organismi arengu algetappidel, ülejäänud keharakud on geneetilise teabe rakendamise ,,töökeskkond". Pärilikkuse seadused
koostoimimis protsess. Nende vahel kujuneb välja ühine infrastruktuur. *Megalopoliste e.hiidlinnade teke, lähestikku paiknevate suurte tõmbekeskuste omavaheline seostumine. *Globaliseerumis protsessiga kaasneb domineerivate linnade e.maailma linnade teke. Nendesse on koondunud rahvusvahelised pangad, börsid ja firmade peakorterid. *välja on kujunenud ja regionaalsed tõmbekeskused. (õp lk 57 diagramm) LINNADE SISESTRUKTUUR Erinevate funktsioonidega linna osad e.sektorid. 1) Kesklinn- Euroopa riikides on vana linn ja seda ümbritseb ärila e. City.Ameerika kesklinn on ajalooliselt noor ning siin vanemad ehitised ja uuemad ärila ehitised segunevad. 2) Segvöö-endine tööstuspiirkond ja töölisasulate e.agulite ala, mis on ümber kujundatud kontoriteks, korteriteks ja teenindupindadeks. 3) Elurajoonid e
Kas järgnev määratlus on sünteesist või analüüsist lähtuv? ,,Süntaks (kreeka sõnast syntaxis 'ühendus, liit, kokkupanek') lauseõpetus, keeleteaduse osa, mis uurib lausete struktuuri ning püüab formuleerida reegleid, mille alusel sõnad moodustavad fraase ning fraasid omakorda lauseid. Süntaks uurib lause üksuste (fraaside) sisemist struktuuri, nende üksuste omavahelisi suhteid ning seda, kuidas need fraaside sisestruktuur ning fraasidevahelised suhted määravad lause kui terviku tähenduse." (Vikipeedia) 1 Lause määratlused: - keelelise suhtluse põhiüksus - grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud keeleüksus, mis väljendab terviklikku mõtet - süntaktiline konstruktsioon, milles on finiitne verbivorm. ,,Lause on süntaksi põhiüksus
Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred segmendid, sagarikud, alveoolid) Häälekurrud jäävad kilpkõhre ja kahe pilkkõhre vahele. Õhu juhtimine ja hääle tekitamine Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud söögitoruga
29.Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad. Paremal kopsul on kolm sagarat ja vasakul kopsul ainult kaks, sest seal on südamejäljend. Kopsutipud ulatuvad rangluust kõrgemale. Kopsupõhimik paikneb liuakujulise vahelihase peal, mis on ühtlasi peamine hingamislihas. Kumbki kops on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. 30.Kopsu sisestruktuur Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks
88. Hingetoru Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu asend ja välisehitus Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Kujult meenutavad koonust, roidmine pind kuver ja vahelihasmine ning mediaalne nõgusad. 90. Kopsu sisestruktuur Kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, läbivad peabronh, arterid, veenid, närvid ja lümfisooned. Kops jaguneb sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda
35 Linnastumise mõju keskkonnale · Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud · Suuremas osas arengu- ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud. · Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese 36 Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast 37 LINNA SISESTRUKTUUR 1. Kesklinn - ärila 2. Üleminekupiirkond agul 3. Vana tööstuspiirkond 4. Odavad elurajoonid 5. Kallid (eliidi) elurajoonid 6. Uuskeskus (edge city) 7. Uus tootmise piirkond 8. Uus (raske)tööstuspiirkond 9. Keskklassi elamurajoon 10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3
iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest.Põhilisi allsüsteemi on viis(alt ülesse): 1. Semantika tähenduste uurimine;seotud teiste allsüsteemiga 2. Süntaks lauseehitus; koosneb sõnadest ja morfeemidest 3. Leksikon sõnavara;koosneb tüvedest ja teistest morfeemidest 4. Morfoloogia sõnade sisestruktuur;koosneb foneemidest 5. Fonoloogia häälikulise struktuuri uurimine. Ühes allsüsteemis võivad olla erinevaid üksusi LAUSE nõid lendas vana luuaga FRAAS nõid, lendas, vana luuaga SÕNA nõid, lendas, vana, luuaga MORFEEM nõid, lenda+s, vana,luua+ga FONEEM n,õ,i,d,l,e,n,d,a,s,v,a,n,a,l,u,u,a,g,a 18
kestis 14. sajandi teisest poolest kuni 15. sajandi alguseni. Linnus kuulub oma tüübilt konvendihoonete hulka, mis arenes välja kastellikujulisest linnusest ning oli domineerivaks ehitustüübiks Eesti ja Läti aladel 14. sajandil. Konvendihoone tüüpi linnused esinesid aladel, mis kuulusid saksa ordule või olid selle otsese mõju all(Preisis ja Liivimaal). Konvendihoone tekkimisel etendas olulist tühtsust Saksa ordu sisestruktuur. Kuressaare linnuse püstitamine on otseselt seotud eestlaste suure ülestõusuga aastail 1343-1345. Kuni ülestõusuni püstitatud ainuke linnus Saaremaal Pöide tornlinnus asus ordule kuulunud Saaremaa idaosas. Piiskopile kuulunud maa-alal täitsid kaitseülesannet arvukad kindlus-kirikud Valjalas, Kaarmas, Kihelkonnas, Karjas ja Pühas. Ülestõus tõestas vanemate kaitseehitiste kõlbmatust nii oli Pöide linnuse meeskond sunnitud
b. Suguküpsed isendid c. Teatud juhtudel ka vananenud isendid, nt. Taime kooslus =puistu, kus domineerivad eakad isendid 4. Evolutsioneerumine populatsioon ongi kõige väiksem elementaarüksus, milles toimuvad evolutsiooniprotsessid 5. Pidevus bioloogiliselt järjepidev, see tähendab püsib väga paljude põlvkondade vältel, ükski populatsioon ei eksisteeri igavesti ja populatsiooni eksistents lõpeb väljasuremisega 6. Sisestruktuur populatsiooni sees saame eristada veel väiksemaid isendite rühmitisi, nt. Kloonid(organismi vegetatiivsel püaljunemisel kujunenud järglane), deem(isendipaari järglaskond) 7. Sotsiaalne hierarhia isendite positsioneering lähtuvalt nende bioloogilise rolli tähtsusest(karjalise eluviisiga loomadel, nt- hundid; samasoolistel ühiselulistel lindudel nokahoobi järjestus) POPULATSIOONIDEVAHELISED SUHTED A B
Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on: Kesklinn ehk ärila Üleminekupiirkond e Agul elamud, kontorid, kauplused, teenindusettevõtted Vana tööstuspiirkond elamu või kaubanduspiirkond Odavad elurajoonid Eliidi elurajoonid Uuskeskus e. Edge City Uus tootmise piirkond jne Väljaspool linnapiiri on eeslinn ja uuslinn.
Semioosi dimensioonid: süntaktika Nimi: elemendid on välistatud. mida see tähendab?, pragmaatika e kuidas funktsioneerib? Üldnimed- telekas, kapp, koer, pegasus(igasugust tiibadega hobust saab b) semioloogia: märk ja märgisüsteem Süntaktikal on morfoloogia (sisestruktuur), süntaks (märkidevah nimetada pegasuseks) Märk on süsteemi osa ja teda saab iseloomustada läbi süsteemi struktuuri. ei ole üheselt mõistetavad. Pärisnimi(on unikaalne)-Toomas, Rita, Margaret Mitchell Mida tihedamini on mingi element seotud teistega, seda suurem on ta 8. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt se
poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91
toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12) Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur, milles on peabronh, arter, veen, lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91
Osal maast võiks kasvada midagi, millest saaks kiiresti majapidamisele käibekapitali, näiteks: teravili, kartul, lina. Maa nutikas kasutus Kui maad on liiast ja seda ei ole kapitaalsetl võimalik hooldada, siis on võimalus anda maa rendile. Agraarpoliitika Põllumajanduspoliitika Agraarmajanduse sisestruktuur Maa kui kinnisvara Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad. Kinnisasi – Maapinna piiritletud osa - maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud nagu näiteks, ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnisomad ulatub maapinnale
kilomeetrini tunnis. 9. Mis on laava? Laava on maapinnale voolanud magma, mis on kaotanud enamiku gaasilistest ühenditest (H2O, CO2, H2S). 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Too näiteid. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Nt. teemant, jää Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Nt. lubjakivi, graniit. 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid?
• tavateadmine denotaadi kohta (intensioon) • kasutaja (kõneleja või kuulaja) • kasutussituatsioon • kasutatav keelesüsteem Kitsas ja lai tähenduskirjeldus • tähenduskirjelduse kitsad mudelid püüavad hõlmata vaid denotaadi olulisimaid, eristuvamaid omadusi • laiade mudelite puhul pööratakse tähelepanu ka entsüklopeedilisele teadmisele, arvesse võetakse ka konnotatsioonid ja stilistilised karakteristikud Lekseemi sisestruktuur Leksikoniüksuse sisestruktuur hõlmab järgmisi komponente: • foneetiline kuju (fonoloogilised tunnused) • grammatilised tunnusjooned • semantiline vorm (formaalne, kompositsionaalne kirjeldus) • argumentstruktuur (temaatilised rollid lauses) Tähenduse kirjeldamise mudelid Teine võimalik tähenduskirjelduse mudelite liigitus lähtub domineerivast teadmiste liigist. Nii võib rääkida tähenduste kognitiivsele või sotsiaalsele aspektile keskendunud mudelitest. Tähendusseletused sõnaraamatutes
Rahvastikutihedus Lesothos on 72in/km², mis ei ole kuigi tihe asustuse näitaja. Kuna keskmiselt 85% moodustab põllumajanduse haru kogu Lesotho tööjõust, siis on tõenäoline, et sealsed põlluharimise tingimused ja võimalused on paremad ning see on tekitanud küllaltki suure rahvastiku tiheduse sealsetele aladele................................................................................................................. 8 2.2Linnastumise kulg ja sisestruktuur Lesothos..................................................8 Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi läheb linnadesse elama. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 54)....................................................................................................................... 8 Lesotho rahvastikust 27,3% (2016. aasta seisuga), elab linnades
Linnarahvastik kasvab eelkõige arengumaades ja seda kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Toimub kiire industrialiseerumine. Suur osa aafrika, Aasia ja LadinaAmeerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab agulites ehk slummides (getostumine). Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1) kesklinn ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2) üleminekupiirkond agul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid;
LINNADE MAJANDUSLIK RESTRUKTUREERUMINE 1. majandusstruktuuri muutumine: erinevate majandussektorite dünaamika ja osatähtsus individuaalsetes linnades ja tüpoloogiate lõikes; 2. Funktsionaalse positsiooni ja "kandjate" muutumine individuaalsetes linnades ja tüpoloogiate lõikes. 20 21 22 6. Linnade sisestruktuuri mudelid. 23 24 25 7. Linnade sisestruktuur Eestis enne 1990ndaid aastaid. Neid kujundanud tegurid. 1.(varase) industrialiseerumise tulemus: tööstusettevõtted- ja alad, mille ümber olid tekkinud töölisasulad; Perifeerne Fordism 2.Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8
Lamellide vahelistes tühimikes on luuüdi. Tühimikud annavad luule kerguse ja elastsuse. - käsnaine luulamellide paiknemise põhimõte Käsnolluse luulamellid on korrapärase paigutusega. Nende suund ja asetus langeb kokku lihase talitluse ja keha raskuse tõttu luudes tekkiva pinge suunaga. Kõrvuti asetsevate luude käsnaine lamellide suunad ühtivad ja moodustavad ühtsed luukaared (luu põrgakesed). Need annavad suure vastupidavuse. Jalas luupõrkade sisestruktuur ühtib (kui luu sisestruktuur õige on). Põrkade vahel asetseb punane luuüdi. Kollane luuüdi asub toruluude sisemuses. - liikumise mõju luu arengule 1) liikumine kiirendab verevarustuse tööd ja sellega paraneb ka ainevahetus luu sees 2) kerged põrutused (jooks, hüpped) toruluudele arendab luid mõjudes osteonide tekkele, suurendab luu tihedust 3) süstemaatilise staatilise treeningu korral luu plinkaine pakseneb oluliselt, luuõõs väheneb hüpokineesia – luud õhukesed;
f) rannajoone pikkus 3794 km B. Vasta põhjalikult: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Vanadelt maaharimisviisidelt uutele üleminek, Nõukogude võim jne 2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Liustikutekkelised setted Näiteks Eesti peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim on moreen, mis Lõuna-Eestis on enamasti punakaspruuni värvusega. Liustikujõetekkelised Muldade lähtekivimiks. Jääjärvetekkelised Viirsavid. Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks
Eeslinnastumine inimesed hakkasid elukohana eelistama enam väiksemaid asuladi Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis
Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid ehk sombud, kus
jõuga. MUUTUSTE KIIRENDAMINE mida suurem baas, seda suuremad muutused KULTUURILINE LÕTK tendents, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega TEHNOLOOGIA DIFUSIOONI MUDEL 1.tulemus uuenduste adaptsioon keskkonda, 2 keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, 3 eri valdkondades arenevad uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur, 4 algen institutsioon võib muutuda ülearuseks, uued konkureerivad omavahel 10. Muutuste omaksvõtmine (agendid) ja muutuste tüübid Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused. Mõned staatused on mõjukumad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Igas ühiskonnas on oma suunaloojad ja väravavahid, kes mõjutavad muutuste suunda. Kuigi meedia mängib kaasaegses ühiskonnas suurt rolli
annaabi.ee 
