Estonian Business School Juhtimise õppetool TULEMUSJUHTIMINE Marek Falgot ja Sander Rootslane BEB-2 Õppejõud: Tõnu Kaarelson Tallinn 2013 Sisukord 2 1.Tulemusjuhtimise olemus Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse
TULEMUSJUHTIMINE KUI VÕIMALUS PERSONALI ARENDAMISEKS Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat teemal Tulemusjuhtimine kui võimalus personali arendamiseks on valminud grupitööna aines inimressursi juhtimine. Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna
• Teede ehitus • Lumetõrje • Probleemid: ◦ Kõik organisatsioonid ei pruugi finantsvõimalusi kasutada kõige optimaalsemalt ning võivad tekkida otstarbetud kulud ◦ Teenuste kvaliteet ei ole ühtne, sest puudub riiklik kvaliteedikontroll ning iga organisatsioon vastutab teenuse kvaliteedi eest ise ◦ Võib tekkida korruptsioon ◦ Tahetakse ainult kasumit teenida → kvaliteedi langus teenuses Teema 4: Tulemusjuhtimine 1. Seletage mõisteid: väljundi (output) hindamine, tulemuse hindamine (outcome), tõhususe (efficiency) ja effektiivsus (effectivness). Mida peab arvestama väljundi ja tulemuse hindamisel? • Väljundi hindamine (output)- tegevuse käegakatsutav (lihtsasti mõõdetav, praktiline), otsene ja soovitud tulemus: toode, teenus, infrastruktuur, kapital vms, mis tuleneb sekkumise tegevusest. Näiteks koolitusel osalejate arv, kui tegevuseks on koolituste läbiviimine, või
riigivõimu otsuseid=avalik haldus. Ametnikud vahetuvad harvemini kui poliitikud>nii on tagatud avliku halduse/valitsuse järjepidevus. püsiv amenikkond annab tunnistust proffesionaalsusest. ametnkikkkonda isel. Selle arvukus>Pr,Ta,Ro,So: 1/3 avaliku sektori tööötajatest moodustavad ametnikud > Eesti u 20 00024 000 ametnikku. Avaliku halduse reform vähendada bürokraatia ebaefektiivsust= bürokraatia patoloogia. Tänapäeval seonduvad amentikkonnaga mõisted: tulemuspalk,tulemusjuhtimine,kvaliteet,omavastutus. Ametniku ja poliitiku erinevused: Ametnik: On alalhoidlik, mõistusepärane, tugineb reeglitele ja profesionaalsusele. Poliitik: toetab vailjaid ja huvigrupe, on emotsionaalne. ametnikkonda stabiliseerib ja on vahekohtunikuks hierarhia, tööjaotus ja eeskirjad. (Vahepealne osa vihikus) Lätis on läbi viidud haldusreform (2008.a. lõpp) > 79? Halduspiirkonda = hoitakse kokku
Efektiivsus, mõjusus- millises ulatuses saavutati püstitatud eesmärgid. Suunatus tulemuste saavutamise mõjule. AS keskendub konkreetse programmi tulemuse hindamisele. Miks on tulemuste mõõtmine hea? Aitab selgusele jõuda mis on org jaoks tähtis, aitab org parandada tulemusi, klienditeenindust, annab töötajatele volitusi, tugevdab vastutust maksumaksja raha kulutamise eest. 2. Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Tulemusjuhtimise plussid: Tulemusjuhtimine aitab edastada kõigile organisatsiooniga seotud huvigruppidele organisatsiooni eesmärke ja sellega seotud olulist infot. Tulemusjuhtimine aitab leida erinevates organisatsiooni protsessides kokkuhoidmise võimalusi (samal ressursi tasemel, rohkem teenuseid, vähemaga rohkem jne).
põhijooneks on püsivus. Püsivad töökogemus tõstab ametnike professionaalsust. Bürokraatia võimu tugevdab ka selle arvukus. Viimastel aastakümnetel on ette võetud mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiad. Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele, rõhutades sellised erasektori jooni nagu tulemuspalk, tulemusjuhtimine, kvaliteet, omavastutus. Näiteks Thatcheri poliitikas: konkurentsi loomine riiklikku haridus ja tervishoiusüsteemi, ametite lahutamine ministeeriumidest, riigihangete korraldamine jms. Ka Eestis on selle reformiideoloogia mõju märgata. Teine reformide suund on iseloomul Blairi valitsusele UK's: keskne idee on tuua avalik haldus kodanikule lähemale ja hõlbustada asjaajamist riigiasutusega, milles antakse mitmeid ülesandeid üle kohalikule omavalitsusele; eriigi arendamine.
o Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine o NPM- tulemuspõhine juhtimine. Ärisektori põhimõtted võeti üle. o Strateegiline planeerimine Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks o Personali juhtimine Töö analüüs Personali arendamine o Tulemusjuhtimine ja auditeerimine. Väliskeskkonnaga arvestamine Võrgustikjuhtimine Suhtekorraldus Avalik valitsemine (public governance)-otsuste elluviimine kaasamise teel o Reaktsioon NPM-ile ehk eesmärkidele ja mõõdikutele o Kaasamine on oluline o Võtab laiema, ühiskondliku mõõtme o Tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel koos toimivad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit
2- read olev töötaja on võrdne veerus oleva töötajaga 3- reas olev töötaja on parem kui veerus olev teataja - Käitumise hindamine. Graafiline hindamisskaala. Määratakse hinnatavad faktorid ja palutakse nende alusel töötajaid teatud skaalal hinnata Kriitiliste juhtumite kasutamine (hilinemised, puudumised, tööülesannete täitmajätmised) - Tulemustele põhinev hindamine. Tulemusjuhtimine. Perioodi alguses töötaja ja tema vahetu juht määratlevad eesmärgid, mida töötaja peaks saavutama kokkulepitud tähtajaks Hindamine arvuliste näitajate abil. Praagi hulk, klientidelt saadud kaebuste hulk, läbimüük, toodetud tonnide arv jms. 7. Loetle hindamisjuhendi peamised komponendid ja kirjelda neist ühte põhjalikumalt Keda ja millises järjekorras hinnatakse? - Kõikide ametikohtade töötajaid
heakskiitu, mitteusaldusväärne. Personali hindamise meetodid: · tagasivaatemeetodid; · tulevikku suunatud meetodid; ( Hindamisintervjuude puhul keskendutakse töötaja käitumisele ja töötulemustele, mitte isiksuseomadustele ning see peaks kaasa aitama juhi käitumisele tulevikus. Juhtimine eesmärkide kaudu aga eeldab eesmärkide püstitamist ja neist juhindumist sellest kasvas välja tasakaalustatud tulemuskaart ja tulemusjuhtimine.) · võrdlevad meetodid;(essee, paarisvõrdluse meetod) · kirjalikud meetodid. ( Järjestamine kujutab endast hinnatavatest töötajatest ühise pingerea koostamist. Personalijuhi koostatud ülevaade eeldab personalitöötaja aktiivset osalemist hindamises küsitleb kõiki juhte alluvate töö kohta jne. Ühtlasi peab tal olema hea ülevaade tehtava töö sisust.
Tulemusi arvestatakse edasiste tegevuste kavandamisel - edutamine, palgatõus, koolitamine Töötajate hindamise 3 meetodit: · Töötajate järjestamine Otsene järjestamine Võrdlemine paarides Pealesunnitud võrdlus · Käitumise hindamine Graafiline hindamisskaala Kriitiliste juhtumite kasutamine · Tulemustel põhinev hindamine Tulemusjuhtimine Hindamine arvuliste näitajate abil Hindamise eesmärk: · Hinnangu andmine tööga hakkama saamise kohta · Otsuste tegemine töö tasustamise osas tulemuste alusel viiakse läbi regulaarselt · Koolituse ja arenguvajaduste hindamine · Edutamisotsused 4 · Koondamine, üleviimine teisele tööle · Tööjõu ja karjääri planeerimine 13
3. Muutused: 1. 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 2. 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 3. 00-ndatel äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ja koos organisatsiooni liikmetega. 4. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. 5. Muutused (juhtimis)arvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. Juhtimisarvestus ja monitooring … … on läbi kommunikatsiooni toimuv sotsiaalselt konstrueeritud, situatsiooniline, (dünaamiline) protsess eesmärgiga tekitada organisatsiooni liikmete poolt sarnaselt mõistetud organisatsioonilist tegelikkust ja koordineerida ning mõjutada nende tegevusi nii, et need viiksid kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs. • muutuvkulud (variable cost) on kulud, mis
organisatsiooni üksuste vahel Milleks struktuur? Eesmärkide saavutamise vahend, täpsustab organisatsiooni eesmärke ja tegevusvaldkondi * Alluvussuhete ja tööjaotuse kindlaksmääramiseks * Infokanalite määratleja * Infoallikas nii organisatsiooni siseselt kui väliselt * Määrab ära iga töötaja positsiooni, võimalikud karjääriarengud, ametikoha olulisuse, koostööpartnerid, koha otsustusprotsessis * On teiste juhtimisinstrumentide aluseks (palgasüsteem, delegeerimine, tulemusjuhtimine) * EESMÄRGID↔STRUKTUUR↔KULTUUR Madal spetsialiseeritus – rätsep (teeb algusest lõpuni kõik ise) Kõrge spetsialiseeritus – ülesanded on jaotatud ära töötajate vahel. Nt masstootmine: üks inimene lõikab kangast, teine õmbleb varruka, kolmas õmbleb krae, neljas triigib jne. Madal organisatsioon – vähe otsustustasemeid Kõrge organisatsioon – palju otsustustasemeid Formaliseeritus – näitab, mil määral eri tegevusi organisatsiooni sees standardiseeritakse
osaliselt kasutatud. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhtide eetilise käitumise kujundavad tegurid on juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon), firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) ja keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 33. Selgitage Tulemusjuhtimise põhimõtet. Tulemusjuhtimine tähendab, et kokku on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt. Tulemusjuhtimise peaidee seisneb juhtide tähelepanu koondamises firma tegevuse lõpptulemustele, millised on nii ärifirma kui ka juhtide tegevuse hindamise peamisteks kriteeriumiteks.
*Avalik juhtimine ( Public management) - Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks; Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine. Põhimõtted: 1)STRATEEGILINE PLANEERIMINE- Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine; Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. 2) PERSONALI JUHTIMINE- Töö analüüs; Personali arendamine. 3) TULEMUSJUHTIMINE JA AUDITEERIMINE VÄLISKESKKONNAGA ARVESTAMINE – Võrgustikjuhtimine; suhtekorraldus. 2.Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited *Avalik teenus - Avalik teenus on teenus, mille kättesaadavus kõigile on tagatud riigi poolt või avaliku halduse asutuse poolt (sh riigiasutused, omavalitsused või nende tellimusel avalikkusele osundatav teenus). Avaliku teenuse osutamise kohustuse võib
32. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide. Demingi ring(PDCA(Plan-Do-Check-Act)) kirjeldab kontseptsiooni, mis toetab süstemaatilist lähenemisviisi protsesside pideval parendamisel. Lühidalt koosneb protsess neljast loogilisest sammust: planeerimine(P), teostamine(D), kontrollimine ehk uurimine(C) ja realiseerimine(A). P - plan - planeeri D - do - teosta C - check – kontrolli/uuri A - act - korrigeeri 33. Selgitage Tulemusjuhtimise põhimõtet. Tulemusjuhtimine tähendab, et kokku on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt. Tulemusjuhtimise peaidee seisneb juhtide tähelepanu koondamises firma tegevuse lõpptulemustele, millised on nii ärifirma kui ka juhtide tegevuse hindamise peamisteks kriteeriumiteks. Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma (strateegiliste) eesmärkide saavutamise tähenduses, st: • kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke?
Strateegiate rakendamine 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsiooni strateegia 2. Äritaseme strateegia 3. Konkurentsi strateegia 29. Mis on SWOT analüüsi olemus ja eesmärk? SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. 30. Milline on Juhtimine eesmärgi kaudu põhimõte? Tulemusjuhtimine tähendab, et on kokkulepitud selgelt ja mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt. 31. Mida selgitab M.Porteri Viie konkurentsijõu mudel? Analüüsimeetod, mille abil saab määrata ettevõtte tegevusvaldkonna konkurentsiolukorda. 32. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide Pideva parendamise tsükkel: planeeri, teosta, kontrolli, korrigeeri. Aitab muuta protsesse sujuvamaks ja paremaks.
Lähtub ettevõtte strateegiast ja eesmärkidest: mida on vaja ära teha, missuguseid inimesi selleks vaja on, kuidas neid inimesi motiveerida panustama. Süsteem on diferentseeriv –diferentseeritakse nii ametikohad kui inimeste sooritus ja tasu. Kuna talente on vähe, siis tuleb paljuski olemasolevatega hakkama saada. Seetõttu peab eriti hästi teadma, kellega on tegemist! 20.Mille poolest erineb talendijuhtimine tulemusjuhtimisest? Tulemusjuhtimine Talendijuhtimine keskendub läbi töötajate firma eesmärkide õiged inimesed töötavad õigetel ametikohtadel, saavutamisele esmalt strateegia, siis inimesed organisatsiooni arengueesmärkide seostamine kõik teavad eesmärke iga juhi ja spetsialisti eesmärkidega pidevad vestlused alluvatega töö arendamisel rõhk muudel meetoditel kui
taktistamaks probleemide ja nende põhjustajate uut ilmnemist 33. Selgitage Tulemusjuhtimise põhimõtet. Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma eesmärkide saavuamise tähenduses st: Kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke Kuidas nende saavutamist mõõta, hinnata Kuidas motiveerida töötajaid kõigis nende protsesstides osalema, eesmärke saavutama jne Tulemusjuhtimine tähendab, et kokku on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt Tulemuste pidev mõõtmine on vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui palju neilt oodatakse
Edukuse mõõdupuuks on töötulemused, mille kindlaksmääramisel tuginetakse protsessidele, toodetele või mingile konkreetsele tegevusele. Eesmärgiline juhtimine on oluliseks juhtimisteooriaks, mis sai alguse möödunud sajandi keskel ning selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit. Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sh tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel. 3 Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd (Türk, 2003, 50). Vaadeldav teooria keskendub peamiselt lõpptulemustele. Meetodi rakendamine eeldab aga püstitatud
Teiste töötajate sekkumine toimub ainult kindlate reeglite järgi ning kõik potentsiaalsed otsustamissituatsioonid on ette nähtud. Juhtimine ülesannete delegeerimise abil (management by delegation)- piiritletud otsustamisvaldkondades delegeeritakse otsustamine töötajatele. Eesmärgijuhtimine (management by objectives)- iga töötaja peab saavutama teatud püstitatud eesmärgi. Töötaja otsustab kuidas seda teha. Kontrollitakse püstitatud eesmärgi täitmist. Tulemusjuhtimine (management by results) juht annab ülesanded ja kontrollib pidevalt nende kulgu. Juhtimisfunktsioonid Juhtimine on komplekstegevus, mis koosneb osategevustest mida võib nimetada ka juhtimisfunktsioonideks. Juhtimisfunktsioonideks on: 1. otsustamine; 2. kavandamine ehk planeerimine; 3. organiseerimine; 4. motiveerimine; 5. personalijuhtimine; 6. õiguste ja kohustuste delegeerimine; 7. koordineerimine; 8. suhtlemine; 9. kontrollimine.
See aga on eelduseks ettevõttest huvitatud kliendibaasi suurenemisele. Suhtlemisoskus - sõbralikkus eesmärgiga viia inimesed suunda mida soovitakse. Arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed lähtuvad ideest, et miski oluline ei saa tehtud üksinda ja tegelevad võimalusel alati suhete võrgustiku loomisega erinevatel ühiskonna tasanditel. Neil on arenenud võime leida ühiseid jooni ja soodustada tagasiside saamist partnerilt. 22. Tulemusjuhtimine Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Selle põhisisu moodustab kõigi ressursside suunamise tulemuste seisukohast kõige tähtsamatesse tegutsemisvaldkondadesse, mis kõigi töötajate poolt omaksvõetuna teeb võimalikuks kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamise nii kogu ettevõtte kui ka indiviidi seisukohalt võetuna. Tulemusjuhtimise
90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 2000 äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ning koos organisatsiooni liikmetega. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. Muutused juhtimisarvestuses peegeldavad ka laiemat ideoloogilist muutust. Info jagamine, arutelud, koostöö, tulemusjuhtimine. KULU Kulud on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kulud on eesmärgi saavutamiseks ära kasutatud või loovutatud ressursside maksumus. kulu = kasutatud ressurssi kogus * ühiku hind Kulude juhtimine (cost management) Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik:
nõustada, mis viib grupi tulemuslikumale koostööle. See aga on eelduseks ettevõttest huvitatud kliendibaasi suurenemisele. Suhtlemisoskus - sõbralikkus eesmärgiga viia inimesed suunda mida soovitakse. Arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed lähtuvad ideest, et miski oluline ei saa tehtud üksinda ja tegelevad võimalusel alati suhete võrgustiku loomisega erinevatel ühiskonna tasanditel. Neil on arenenud võime leida ühiseid jooni ja soodustada tagasiside saamist partneril 22. Tulemusjuhtimine Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Selle põhisisu moodustab kõigi ressursside suunamise tulemuste seisukohast kõige tähtsamatesse tegutsemisvaldkondadesse, mis kõigi töötajate poolt omaksvõetuna teeb võimalikuks kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamise nii kogu ettevõtte kui ka indiviidi seisukohalt võetuna. 16
Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust
k. T.Q.M) lähenemine ärijuhtimisele, mis seob strateegilise planeerimise ning rõhuasetuse väärtustel kui organisatsiooni eesmärkide hädavajalikud koostisosad ja seega ettevõtte edu olemuslikud eeldused. Tulemusanalüüs majandusanalüüsi vorm, mille eesmärgiks on hinnata rakendatud poliitikate ja kavandatud tegevuste mõju. See võib hõlmata kulude - tulude hindamist üksikindiviidile või ühiskonnale laiemalt või siis kitsamalt, hinnates üksnes materiaalset väljundit . Tulemusjuhtimine ametialase tulemuslikkuse hindamine lähtudes eelnevalt läbiräägitud eesmärkidest ja etteantud kriteeriumidest. Tõhusus tegevussüsteemide ja -protsesside produktiivsuse mõõtmise kriteerium Uskumus on isiklik tõesusele pretendeeriv otsus, mida uskuja peab olema valmis kaitsma - tuues esile veenvaid põhjusi või tõendeid. Kuigi suhtumised omandatakse üldiselt teistelt, moodustuvad uskumused suhtumiste alagrupi, mida me isiklikult tõeseks peame
Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust
178. · Potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht 179. · Informeeritud ostjate võim firma üle (eriti juhul kui kogu toodangu ostab 1-2 ostjat) 180. · Tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimised 181. · Asenduskaubad teistest tootmisharudest 182. · Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 183. 41. Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade tulemuslikkuse tõstmise. Tulemusjuhtimine on formaalne, informatsioonipõhine tegevus, mida juhid kasutavad, et säilitada või muuta organisatsiooni tegevust. Sellised süsteemid keskenduvad nii finants- kui mittefinantsinformatsioonile, mis mõjutab otsustusprotsessi ja juhtimist. 184. 185. 186. 187.
Organisatsiooni vaatepunktidest käsitlemine: - kui ratsionaalse süsteemi - kui sümbolite ja kultuuri - kui inimeste koostegevuse süsteem - kui poliitiline süsteem (võimu allikaid ja kasutamine, konfliktide lahemdamine) - Missioon . ettevõtte rajamise otstarve kõige üldisemas mõttes. - Eesmärkide juhtimine - protsess, milles eri tasandite juhid ühinevad ühiste eesmärkide nimel, määratledes igaühe vastutuse valdkonnad ja juhilt oodatava tegevuse tulemuste seisukohalt. - Tulemusjuhtimine - eesmärgilise juhtimise edasiarendatu ja moderniseeritu variant. - Efektiivsus - süsteemi eesmärgi saavutamise aste või ka teatava töö lõpetatuse aste; võime saavutadaorganisatsiooni eesmärke ja täita selleks vajalikke ülesandeid. - Säästlikkus - ettenähtud ressursside ja tegelikult tarvitatute suhe. - Organisatsiooni keskkond - kõigi väljaspool organisatsiooni asuvate ja organisatsiooni või selle üksikuid osi mõjutavate elementide ühendus.
.......................................................................... 19 Käskimine ehk autokraatne juhtimine, ...................................................................................................27 1.5 Karisma ja emotsionaalne intelligentsus ...........................................................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44
2) Toob esile arendamist vajavad valdkonnad. 3) Sotsiaalsed tegevused, mis algatatud et lahendada ressursi konflikte võivad kujuneda uute koostöövormide aluseks. Väärtuskonflikt . 1)Toob välja osapoolte erinevad arvamused. Erinevate arvamuste esiloomine võib aidata liikuda uues suunas. 2)Võimaldab esile tuua ka organisatsioonis vähemuses olevaid ideid. 3)Loob läbirääkimiste ja kokkulepete raamid. 43. Tulemusjuhtimise printsiibid ja võimalikud ohud. Tulemusjuhtimine on protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks inimeste ja töögruppide tulemuslikkuse tõstmise teel. Tulemusjuhtimise etapid. Eesmärkide seadmine. Mõõdikute väljatöötamine ja kasutamine. Tulemuslikkuse hindamine. Motivatsioonisüsteemide rakendamine. Tegevuste ja standardite korrigeerimine. Tulemusjuhtimise põhimõtted. Arendatakse ja koolitatakse töötajaid. Tuginetakse koostööle. Peab olema läbipaistev ja õiglane.
1) Iseseisva tegevuse/vastutuse valdkond 2) Vastava taseme juhtidega kooskõlastatud tegevuse valdkond. Organisatsiooni põhivaldkondadena eristatakse põhitegevust ja seda toetavaid valdkondi. Kontrolling toetub järgmistele süsteemidele: 1) Finantsinfo süsteem: finanstarvestus ja aruandlus, kuluarvestus, sisemine aruandlus ja selle analüüs. 2) Ettevõtte sisene organisatsiooniline struktuur: ettevõtte sisesed vastutuskeskused. 3) Juhtimissüsteem: tulemusjuhtimine. Audit seda mõistet kasutatakse valdavalt välisauditi tähenduses. Praegu kehtiva seaduse kohaselt on välisauditi mõiste asendunud vandeauditi mõistega. Revisjon, revisjonikomisjon, revident revisjon on minevikus tehtule hinnangu andmine. Vandeaudiitor saab olla ainult vastava kutsetunnistuse saanud isik, revident võib olla igaüks praktiliselt. Riigikontroll Eestis tähistab see konkreetset riigi institutsiooni, mille peamine funktsioon on
Kohvikus kasutatakse kõige rohkem tulevikku suunatud meetodit. Tulevikku suunatud meetoditest on enam kasutusel hindamisintervjuud ja juhtimine eesmärkide kaudu. Hindamisintervjuude puhul keskendutakse töötaja käitumisele ja töötulemustele, mitte isiksuseomadustele ning see peaks kaasa aitama juhi käitumisele tulevikus. Juhtimine eesmärkide kaudu aga eeldab eesmärkide püstitamist ja neist juhindumist sellest kasvas välja tasakaalustatud tulemuskaart ja tulemusjuhtimine Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine. Personali arendamise eesmärgid: · töötajate pädevuse (teadmiste, oskuste, kogemuste ja võimete) tõstmine ja universaalsuse suurendamine. · töötajate töörahulolu suurendamine ja motiveerimine. · töötajate arendamise, eneseteostuse ja karjäärivõimaluste avardamine.
juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Emotsionaalne intelligentsus- võime aru saada ja toime tulla enda ja teiste emotsioonidega.D.Golemann eristas emotsionaalses andekuses 5 osa: enesetadlikkus, eneseregulatsioon,motivatsioon, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalsed oskused.Neist esimesed 3 on seotud iseenda juhtimisega ja ja ülejäänud 2 suhete juhtimiseks. 8.Mõisted: eesmärk-juhtimine, tulemusjuhtimine, kvaliteedijuhtimine.Juhtimissüsteemid: töö- ja infokorralduse (kommunikatsiooni) süsteem, mõõtmis-hindamissüsteem ja motivatsioonisüsteem. Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust).eesmärk juhtimine-eesmärk on selge ja saavutatav.Efektiivne eesmärk on organisatsioonile spetsiifiline.Kriteeriumi indikaatorid on kõige olulisemad eesmärkide seadmisel.Tulemusjuhtimine- ei eksisteeri ilma
Konkurentsiedu hoidmise strateegia: ükskõik missuguse strateegia poolt saavutatud edu peab olema püsiv, st vastupidav konkurentide tegevusele (patendid, copyright). 40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) Mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus viis jõudu: 1) Uute sisenejate oht ja sisenemisbarjäärid. 2) Olemasolev konkurents. 3) Ostjate võim. 4) Tarnijate võim. V5) Asendajate oht. 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; · Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; · Tuginetakse konsensusele ja koostööle; · Individuaalsete teadmiste ja kogemuste põhjal arenetakse õppiva
järgmised (Weber, Schäffer, 2008, sulgudes keskmine % ajakasutusest): - Sisemine ja väline aruandlus 24,2% - Operatiivne planeerimine ja monitooring 18,8% - Kuluarvestus 15,2% - Muud juhtimiskonsultatsiooni valdkonnad 11,8% - Teatud projektid 11,3% - Strateegiline planeerimine ja monitooring 7,5% - Kapitali eelarvestamine 5,8% - Muud 5,4% 4.2. Tulemusjuhtimise kontseptuaalsed alused Tulemusjuhtimine (TUJU) TUJU ON HÄID TULEMUSI TAOTLEV JUHTIMISKONTSEPTSIOON, mis viiakse organisatsioonis ellu PERSONALI POOLT JA KAUDU ja mille olemuseks on selline lähenemine juhtimisele, et organisatsiooni RESSURSID SUUNATAKSE TULEMUSTE SEISUKOHAST OLULISTESSE TEGUTSEMISVALDKONDA- DESSE JA -SUUNDADESSE. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 57 Tulemusjuhtimist võib vaadelda: - tulemusliku MÕTTEVIISI ja TEGUTSEMISPRINTSIIBINA (juhtimis- ja organi-
( seda mõjutavad kõik 4 eelmist) 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma (strateegiliste) eesmärkide saavutamise tähenduses, st: • kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke? • kuidas nende saavutamist mõõta, hinnata? • kuidas motiveerida töötajaid kõigis nendes protsessides osalema, eesmärke saavutama (kui ka ületama)? jne. Tulemusjuhtimine tähendab, et kokku on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt. Tulemuste pidev mõõtmine on vajalik tagamaks, et töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, kui palju neilt oodatakse. 42. Tulemusjuhtimise põhiseisukohad Juhtimisstiil peab olema avatud, aus, kahesuunalist kommunikatsiooni julgustav; • Julgustatakse töötajate individuaalset tulemuslikkust; • Tuginetakse konsensusele ja koostööle;
ära rp.kohuslase vara ja finantsolu- kord raha, varaliste nõuete, varude, mat. ja immat. põhivara seisude näol. Passivapoolel kajast. va- ra katteallikaid kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Vara ja nende katteallikad peavad ole- ma võrdsed. Koost. tekkepõhiselt. 11. Lisad 29 21. Tulemusjuhtimise kontseptsioon. Kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused ning nende majandustulemuste arvestus ja analüüs. Tulemusjuhtimine (TUJU) - häid tulemusi taotlev juhtimiskontsepts., mis viiakse ellu pers. poolt ja kaudu ning mille olemuseks on lähenem. juhtim. nii, et org. ressursid suunat. tulemuste seisuko- halt olulistesse tegutsemisvaldkondadesse ja -suundadesse. Tulemusjuhtimist võib vaadelda: · Tulemusliku mõtteviisi ja tegutsemisprintsiibina (juhtimis- ja org.kult. aspekt): · Protsessina (plan., realis. ja kontroll). · Tööjaotusena (org. aspekt): kes mida selles protsessis teeb, kellele esitab jne.
Suurbritannias on avalikke teenistujaid umbkaudu 0,5 miljonit, Eestis aga 20 000. Vaatamata poliitikute traditsioonilisele lubadusele kärpida ametnike armeed, pole see üheski riigis õnnestunud. Viimastel aastakümnetel on võetud ette mitmeid avaliku halduse reforme, eesmärgiga vähendada bürokraatia ebaefektiivsust ja muid loomuomaseid puudusi ehk bürokraatia patoloogiaid. Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele, rõhutades selliseid erasektori jooni nagu tulemuspalk, tulemusjuhtimine, kvaliteet, omavastutus. See haldusjuhtimise uus suund oli väga populaarne Margaret Thatcheri poliitikas; selle praktiliseks väljundiks oli konkurentsi toomine riiklikku haridus- ning tervishoiusüsteemi, ametite lahutamine ministeeriumidest ja neile administratiivse iseseisvuse andmine, riigihangete korraldamine jmt. Ka Eestis võib selle reformiideoloogia mõju märgata. Teine reformide suund on iseloomulik Skandinaaviale ning Tony Blairi leiboristide valitsusele Suurbritannias
planeerimine kasvukriitilised järelkasvutegevused - äristrateegia ametikohad värbamine - väliskeskkond 2. Personali Ettevõtte jaoks sisemised - kahanemine Sisemine järelkasv vajalik tööjõud ressursid - kasv tulemusjuhtimine talendijuhtimine värbamine Välise järelkasvu arendamine on oluline, kui organisatsioon peab.... a) kasvama organisatsiooni laienemise tõttu uutesse piirkondadesse b) muutuma, sest uued tehnoloogiad vajavad teistsuguste kompetentsidega personali c) noorenema, kuna paljud töötajad on jõudnud pensioniikka
Kommunikatsioon Ärieetika Läbirääkimised Multikultuurse Jne. meeskonna juhtimine Tulemusjuhtimine Roll on tervik kõikidest mingi kindla positsiooniga seotud tegevustest ja käitumisootustest. Projektijuhi töö eeldab mitme eri rolli täitmist. Projektijuht on: kliendi ja/või tellimuse andja huvide kaitsja. Projektijuht kogub vajalikku informatsiooni, on aktiivne kontaktihoidja, annab kliendi soovid edasi oma meeskonnale, edastab kliendi ootusi, peab läbirääkimisi. spetsialistide ja ekspertide omavahelise suhtlemise vahendaja. Projektijuht on
mingile konkreetsele tegevusele. 2.4.4.1.2. Eesmärgiline juhtimine Eesmärgiline juhtimine on oluliseks juhtimisteooriaks, mis sai alguse XX sajandi keskel ning selle autoriteks loetakse eelkõige Douglas McGregorit ja Peter Druckerit.78 Eesmärgiline juhtimine hakkas levima 1950-ndatel aastatel, mil Drucker rakendas esmakordselt nimetatud meetodit General Electric's.79 Eesmärgilise juhtimise baasil kujunesid hiljem välja tema mitmed edasiarendused, sealhulgas tulemusjuhtimine ja tasakaalustatud mõõtmismudel. Nimetatud teooriate kompleksne käsitlemine võimaldab saada ka vastuse küsimusele: kuidas ühildada omavahel kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid juhtimismeetodeid ja mudeleid? Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd
annaabi.ee 
