Juhtimise kordamisküsimused 2010 (3)

KORDAMISKÜSIMUSED I
18. aprill 2010. a.
21:23
  1. Mida võib nimetada organisatsiooniks?
Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel.
 
2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses?
 

• Põhitegijad (töö teostajad)
  
• Eesliin (vähemalt üks juht)
  
• Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega)
  
• Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust)
  
• Abistav personal
  
• Ideoloogia (organisatsioonikultuur)
  

 
  3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke?

• tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine;
  
• finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase;
  
• juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil , tööjaotuse kindlaksmääramine;
  
• sotsiaalsed eesmärgid - õiglane töötasustamissüsteem; head töötingimused;
  

 
4. Mida nimetatakse juhtimiseks ?
Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine , selleks et rakendada organisatsiooni varad , saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused.
 
Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamine läbi nelja erineva juhtimisfunktsiooni, milleks on: planeerimine , organiseerimine , eestvedamine ja kontrollimine.
 
  5. Mis mõjutab juhtimist organisatsioonis?

• Organisatsiooni suurus
  
• Organisatsiooni arengufaas
  
• Kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline
  
• Riigi- või erasektoris
  
• Organisatsioonikultuur ja põhiväärtused
  
• Juhi isiksus ja kompetentsus
  

 
  6. Mis on juhtimise põhifunktsioonid (peamised juhtimistegevused)?
 
  7. Millised on kolm juhtimistasandit?

• Tippjuhtimine
  
• Erialanejuhtimine (kesktasandi juhtimine)
  
• Täideviiv juhtimine (esmatasandi-juhtimine)
  

 
  8. Nimeta Sinu arvates olulisemad juhi rollid.
Motiveerimine, toetamine , esindamine, läbirääkimine.
 
9. Nimeta Sinu arvates olulised juhi oskused.
Erialaseda teadmised, oskus öelda ei, esinemisoskus, analüüsivõime.
 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED II
18. aprill 2010. a.
21:48
 
1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja    juhtimisteooria all?
Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum.
2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria ?
Struktuur,inimesed ja tegevused.
3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja?
Frederick Winslow Taylor.
4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed?

• asendada sunnimeetodid teaduslikega,
  
• saavutada harmoonia grupitegevuses,
  
• saavutada koopereerimine individualismi asemel,
  
• töötada maksimumväljundi nimel
  

5. Millised olid bürokraatia koolkonna põhiideed?
1. Selge tööjaotus. Organisatsiooni kogu tegevus jagatakse elementaarseteks operatsioonideks ja formuleeritakse igale allüksusele konkreetsed ülesanded ja igale töötajale konkreetsed kohustused.
2. Selge hierarhia . Organisatsioon ehitatakse üles hierarhia põhimõttel.
3. Formaalsed reeglid ja protseduurid. Täpsed reeglid ja instruktsioonid määratlevad kõigi organisatsiooni liikmete vastutuse ja nende individuaalse tegevuse koordineerimise vormid.
4. Tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. Edutamine toimub staaži ja edukuse alusel.
6. Millised olid administratiivse koolkonna põhiideed?

• organisatsiooni ja juhtimise alusprintsiipide sõnastamine;
  
• administreerimine kui inimest otseselt puudutava tegevuse eraldamine omaette valdkonnaks;
  
• juhtimisprotsessi jagunemine erinevateks funktsioonideks ja nende kirjeldamine;
  
• juhtide õpetamine;
  
• katsed süstematiseeritult käsitleda organisatsiooni ja juhtimist.
  

7. Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused?
8. Milliseid klassikaliste koolkondade põhimõtteid järgitakse ka kaasaegsetes organisatsioonides?
9. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Kirjelda organisatsiooni kui avatud süsteemi.
Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Kuna avatud keskkonda ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab sõltub ta otseselt väliskeskkonna mõjutustest.
10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele?
Paindlik juht peab:

• valdama erinevaid juhtimismeetodeid
  
• teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid
  
• hindama organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda
  
• hinnagute alusel valima sobiva juhtimismeetodi
  

11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni?
Innovaatiline , on avatud uutele ideedele ja eeldab oma töötajatelt loovust. Leiab, et personali koolitused on võti firma kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eesmärgiks on rahuldada klientide soove maksimaalselt ning võimalikult väikeste kuludega.
12. Kuidas iseloomustaksid radikaalset ümberkorraldust?
On organisatsiooni kõikide aspektide põhjalik ümberkorraldamine. Hõlmab uute strateegiate väljatöötamist. Tähtis on ka ümberkorralduste vajalikkust töötajatele selgitada.
13. Milline juhtimissüsteem on TQM ja mis on selle eesmärgiks?
Täieliku kvaliteedijuhtimiseks on kliendi rahulolu suurendamine väikeste kuludega. See paneb sõltuvusse kliendi rahulolu ja ettevõtte toimeprotsessi kvaliteedi alalise katkematu parendamise , eestvedamisega tegeleb tippjuhtkond, oluline on organisatsiooni kõikide
juhtimistasandite toetus, lõppeesmärgiks on ettevõttes toimivate protsesside optimeerimine ja efektiivsuse suurendamine.
14. Millised põhimõtted on tulemusjuhtimise keskmes?
Organisatsiooni ja iga töötaja tulemused, mida saab mõõta ja, mis peavad vastama kokkulepitud kriteeriumitele ning millest sõltub otseselt töö eest saadav tasu.
15. Kirjelda tasakaalus tulemuskaaardi süsteemi.
Finantsaspekt
Kliendi aspekt VISIOON Protsesside aspekt
Arenguaspekt
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 3
28. aprill 2010. a.
19:10
 
1. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all?
Keskkond, milles organisatsioon tegutseb.
 
2. Kuidas jaguneb organisatsiooni keskkond?
Välis ja sisekeskonnaks.
 
3. Kuidas võib määratleda organisatsiooni väliskeskkonda?
Väljaspool organisatsiooni asuvate tegurite kogum, mis organisatsiooni mõjutab.
 
4. Millistest osadest koosneb organisatsiooni sisekeskkond ?
Organisatsiooni sisetegurid - inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine.
 
5. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegurid.
Paikkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused.

• rahvusvahelised (ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid, EL laienemine, keskkonnakaitse ),
  
• majanduslikud ( rahvamajanduse kogutoodang, krediidi saamise võimalused, keskmine töötasu,inflatsioon),
  
• sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus , eetika ),
  
• poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus ),
  
• tehnoloogilised ( tehnoloogia tase).
  

 
6. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all?
Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud, grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses.

• konkurendid (võisteldakse klientide pärast),
  
• kliendid ( nendest sõltub äriedu),
  
• tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed),
  
• regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust – keskkonnakaitse, töökaitse jmt),
  
• strateegilised liitlased (tehakse koostööd).
  

 
7. Mida kirjeldab organisatsiooni keskkonna keerukuse määr?
Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on?
 
8. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist?
 
9. Millised on keskkonna muutustega toimetuleku strateegiad?

• kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele
  

- info juhtimine
- strateegia vastavus
- organisatsiooni kavandamine ja paindlikkus
- sotsiaalne vastutus
- ühinemised, ülevõtmised, liidud

• mõjutada keskkonda nii, et see vastaks võimalikult paremini organisatsiooni vajadustele
  

- poliitiline tegevus ja lobby
- koostöö kaubandusliitudega, avalikkusega
- reklaam
 
10. Mida mõistetakse organisatsiooni kultuuri all?
Organisatsiooni kultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases tegevuses
 
11. Mis on eetika ?
Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetika väljendab uskumuste (veendumuste) süsteemi, mis toetab ja põhjendab moraalistandardit.
 
12. Mis on moraal ?
Moraal väljendab käitumisstandardit, mille järgi inimese üle otsustatakse. Näiteks, suheted teiste inimestega, kuidas inimese käitumine mõjub teistele.
 
13. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist?
Juhi isiksus
•Kasvatus
•Isiklikud käitumismallid,väärtushinnangu
• Religioon
 
14. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks ?
Organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks nimetatakse juhtkonna kohustust oma tegevuses silmas pidada nii ühiskonna kui ka
organisatsiooni huve.
 
15. Kirjelda organisatsiooni juhtkonna täielikku sotsiaalset vastutust.
 
Organisatsioon
•Organisatsiooni kultuur
•Juhtide käitumine
•Töötajate käitumine
 
Keskkond
•Seadusandlus
•Ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid
• Tegevusharu eetiline kliima
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 4
28. aprill 2010. a.
19:13
 
1. Millised on juhtmise osategevused ja kuidas nad jaotuvad?
Juhtimisfunktsioonid (horisontaalsed):

• Kavandamine ( Ergo )
  
• Organiseerimine (Karin)
  
• Eestvedamine (Ergo, Jörgen)
  
• Kontrollimine (Ergo)
  

Vertikaalsed tegevused

• Otsustamine (Ergo)
  
• Koordineerimine (Hannes)
  
• Suhtlemine (Jörgen
  

 
2. Kuidas erinevad strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine?

• Strateegiline planeerimine- teostab tippjuht. Pannakse kirja eesmärgid, sõnastatakse missioon
  
• Taktikaline planeerimine - teostab keskastme juht. Taktikalisi plaane tehakse strateegilise plaanide eri osade täitmiseks.
  
• Operatiivne planeerimine - teostab esmatasandi juht. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele .
  

 
3. Millistele kriteeriumitele peavad vastama eesmärgid?

• mõõdetavus
  
• arusaadavus
  
• motiveerivus
  
• reaalsus
  
• saavutatavus
  
• paindlikkus
  
• sobivus
  

 
4. Mis on polüemma?
Valik enam kui kolme variandi vahel.
 
5. Kirjelda kontrollimise protsessi.
Kontrollimine algab eesmärkide püstitamisest ja standardite väljatöötamisest. Järgneb tulemuste mõõtmine ja võrdlemine standardiga. Olenevalt kontrolli tulemusest senine tegevus kas jätkub, muudetakse standardit või tegevust.
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 5
28. aprill 2010. a.
19:13
 
1. Mis on strateegia?
Strateegia on kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.
 
2. Kirjelda McKinsey 7S mudelit
McKinsey 7 s-i mudel koosenb 7 elemendist, mis jagatakse kõvadeks ja pehmeteks. Kõvad elemendid on strateegia, süsteem ja struktuur ning pehmed elemendid on ühised väärtused, oskused, stiil ja personal. Et organisatsioon oleks efektiivne peab tema ülesehitus olema järgmine: kõige keskel peavad olema ühised väärtused, kuna see element mõjutab kõiki teisi, kui organisatsiooni väärtused muutuvad, muutuvad ka kõik teised elemendid.

• Strategy :plaan, mis võimaldab firmal konkurentsivõimeline olla ning annab talle teiste organisatsioonide ees konkurentsi eelise
  
• Structure: kuidas firma üles on ehitatud, kes kellele aru annab
  
• Systems: igapäevased tegevused ja protsetuurid, mida personal teeb, et töö tehtud saaks
  
• Shared Values : põhilised eesmärgid ja väärtused, mis puudutavad organisatsiooni kultuuri ja üldist tööeetikat
  
• Style: kohandatud juhtimisstiil
  
• Staff :personal
  
• Skills : organisatsiooni töötajate kompetentsid ja oskused
  

 
3. Mille poolest erinevad visioon ja eesmärgid?
Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, konseptsioon sellest, milliseks organisatsioon saada tahab. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi. Visoon määrab kindlaks organisatsiooni peamise arengusuuna. Ta erineb eesmärgist sellepoolest, et tal pole tähtaega ja täpselt defineeritud sisu.
 
4. Kes oli Igor Ansoff ja milline on tema panus juhtmisteadusesse?
Vene-Ameerika ettevõttejuht, teda tuntakse kui strateegilise juhtimise isa.
5. Nimeta vähemalt 3 strateegilise juhtimise koolkonda . Iseloomusta kõiki lühidalt.
Disaini koolkond - strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla organisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside
ning väliste võimaluste vahel.
Ettevõtluse koolkond - rõhutab üksiku liidri tähtsust, intuitsiooni, otsustusvõime, tarkuse ja kogemuse olulisust, keskne mõiste selles käsitluses on visioon.
Võimu koolkond - strateegia kujunemine on läbirääkimiste protsess, strateegiad kujunevad välja poliitiliste protsesside käigus.
 
6. Kirjelda Porteri konkurentsijõudude mudelit.
 
Potentsiaalsed turule tulijad
 
Asenduskaubad teistest
tootmisharudest
Firmade omavaheline
rivaalitsemine
Ostjad
 
Tarnijafirmad
 
Arvestada tuleb:

potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatavat ohtu

informeeritud ostjate võimu firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat.

tarnjafirmade positsioon hinnaläbirääkimistel; mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui sellele materjalile on palju nõudjaid.

teiste tootmisharude poolt väljaantavaid asendustooteid.

firmade omavahelist rivaalitsemist tootmisharude sees, kus püütakss üksteist reklaamiga üle trumbata.
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 6
28. aprill 2010. a.
19:16
 

Millised on peamised teoreetilised lähtekohad organisatsioonide ülesehituse seletamiseks? Millised domineerivad tänapäeval?

• keskkond - keskkonna muutlikus, keskkonna komplekssus, keskkonna vaenulikkus.
  
• tehnoloogia - tehnoloogia,mida organisatsioon kasutab, mõjutab olulises osas seda, milline on organisatsiooni struktuur.
  
• organisatsiooni suurus - mida suurem organisatsioon, seda enam on spetsialiseerumist ning sellest tulenevalt on suurem ka struktuuriline eristumine.
  
• otsustajate strateegilised valikud - stuktuuri mõjutavad juhtide otsused ja nende hinnang organisatsiooni positsioonile tema tegevuskeskkonnas. Organisatsiooni sooritus sõltub tema struktuurist.
  

 

Mida mõistetakse organisatsiooni disaini all?
Organisatsiooni disain koosneb kahest elemendist, milleks on - organisatsiooni struktuur ja protsessid organisatsioonis.
 

Mis on organisatsiooni struktuur ja mis seda iseloomustab?
tegeleb ettevõtte struktureerimisega organisatoorseteks üksusteks; Struktuur on rollide, suhete, vastutuse, võimu ja aruandekohustuse ning organisatsioonisiseste kommunikatsiooniteede süsteem;
TSENTRALISEERITUSE ASTE – kuivõrd võim ja otsustusõigus organisatsioonis on kontsentreeritud ühe inimese kätte;
FORMALISEERITUSE ASTE – mil määral on töö organisatsioonis formaliseeritud;
KOMPLEKSSUSE ASTE – milline on tööjaotus (spetsialiseerumise aste) organisatsioonis
 

Kirjelda tüüpilist mehhanistlikku ja orgaanilist organisatsiooni struktuuri.

Nimeta organisatsiooni struktuuri tüüpe ja iseloomusta neid.

• Funktsionaalne stuktuur
  
• Divisjonaalne struktuur
  
• Maatriksstruktuur
  
• Projektiorganisatsioon
  
• Võrkorganisatsioon
  
• Meeskonnaorganisatsioon
  

• Mis on protsess?
  

Protsess on kogum tegevusi ja vahendeid, mis üksteisega seotuna muudavad teatud sisendi tulemuseks. Vahenditeks võivad olla personal, majad, seadmed , tehnoloogiad , meetodid jne .

• Nimeta erinevaid protsessijuhtimise lähenemisi ning iseloomusta neid.
  

 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 7
28. aprill 2010. a.
19:19
 
Mis on äriühingute valitsemine, seleta kellele on seda kõige rohkem vaja, milleks on vaja seda valdkonda uurida?
Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism , mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Kõige rohkem on seda vaja omanikele, kuna ilma omaniketa ei eksisteeriks ka riik, kuna nemad on need kes riskivad, investeerivad , nende otsustest sõltub äriühing, erinevate huvigruppide ja ühiskonna käekäik. Seetõttu võimaldab omanike uurimine teha järeldusi, majanduse arengu üldiste tendentside kohta.
Nimetage äriühingute valitsemise põhilised süsteemid, tooge välja nende põhimõtted.
Anglo -ameerika - põhieesmärk omanike tulu maksimeerimine
kontinentiaal-euroopa, integreeritud äriühingute valitsemise süsteem.
Milles seisneb Integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee?
On KISSi ideele vastupidine teooria: äriühing tuleb hoida situatsiooniline, strateegiline, integreeritud ja kontrollitud, andes lisandväärtust nii aktsionäridele, töötajatele, klientidele kui ka ühiskonnale.
Milles seisneb agendi- ehk esindamisteooria (Jensen ja Meckling 1976) põhiidee?
Äriühingute valitsemise alusteooria, mis käsitleb äriühingu omaniku ja agendi ehk professionaalse juhi (juhatuse) vahelisi suhteid ning analüüsib, kuidas pooled täidavad lepingut. Ta osutab lepingu täitmisel tekkida võivatele probleemidele ja annab soovitusi , kuidas saavutada poolte rahulolu.
 
Agenditeooria põhineb eeldusel , et omanik ja juht käituvad lepingu täitmisel ratsionaalselt, s.t nad lähtuvad isiklikest huvidest ja eesmärkidest ning maksimeerivad sel moel omakasu. Seetõttu tekib alati agendiprobleem, mis võib viia konfliktini. Probleeme võib põhjustada omaniku ja juhi erinev arusaam selle kohta, milline peab olema ettevõtte strateegiline areng, millised eesmärgid on saavutatavad, milline risk on aktsepteeritav, kuidas mõõta juhi töötulemusi ja kuidas tema tööd tasustada. Võimalikud on ka lojaalsuse ja kuritegeliku käitumisega seotud probleemid. Juhi positsioon on nõrgem, sest omanik võib lepingu alati katkestada, seetõttu võib lepingu lõpetamise korral olla juhile ette nähtud piisavalt suur hüvitis.
 
Pasted from
 
 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 8
8. mai 2010. a.
10:47
 
1. Seleta oma sõnadega või too mõni näide, et selgitada eestvedamise mõistet. 
Eestvedamine on taoline tegevus, kus teatud rühmale inimestele on mingi kindel ülesanne antud ning üks või mitu nendest haaravad iniatsitiivi ning hakkavad rühma eesmärgi poole juhatama. Nt määravad kõikidele kindlad ülesanded ning motiveerib teisi.
2. Too vähemalt 5 erinevust juhi ja liidri ning eestvedamise ja juhtimise vahel. 
Eestvedamine on ainult üks juhtimise osa. Juhile on esmatähtsad tehnilised oskused ja teadmised, liidrile on esmatähtis suhtlemisoskus ning teise mõjutamisoskus. Juhtimist saab mingil määral õppida, liidriks tavaliselt sünnitakse. Juhi tegevusvaldkonda kuulub rohkem tehniline: strateegia, struktuur, süsteemid. Liidri tegevusvaldkonnad on inimestega seotud: isikkoosseis, stiil, oskused, ühised väärtused.
3. Nimeta tähtsamad eestvedamisteooriate alaliigid , too vähemalt üks näide igast liigist. 
Isikuomaduste teooria - liidri roll, erilise isiksuse teooria.
Käitumuslikud teooriad - eestvedamisstiilid.
Situatsiooni teooriad - Fiedleri sõltuvusteooria.
4. Nimeta vähemalt 5 Sinu jaoks olulisemat liidri omadust. Põhjenda. 
Liider peab olema eeskuju, tal peab hea suhtlemisoskus olema ja ta peaks oskama asju mitmest perspektiivist vaadata, ta peab olema suhete , tunnustuse ja kriitika jagaja.
5. Mis on Ohio -Michigani ja Blake -Mountoni maatriksi põhline idee?
6. Mis vahe on eestvedamisstiilil ja juhimisstiilil?
 
7. Millised on laissez - faire eestvedamisstiili tugevused ja millised selle nõrkused? 
Motiveerib töötajaid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt töötajate tegevusse, võimaldab töötajatel loovad olla. Tihti juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemus. See tagab madalaima töötajate tööga rahulolu taseme.
 
8. Mis on eestvedamisprotsess ja millest see koosneb?
Esmalt üritatakse võimalikult palju inimesi tegevusse kaasa haarata, seejärel selgitatakse välja, mis täpselt eesmärk on, lõpetuseks võetakse vastu selged otsused.
 
 
Blake-Mouton’i maatriks on 5 peamisest juhtimisstiilist koosnev maatriks. Teljed näitavad suhetele ja tegevusele orienteerituse tähtsust.
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 9
8. mai 2010. a.
10:50
 
1. Millised on organisatsioonikultuuri avaldumise vormid? Too näiteid
Organisatsiooni kultuur on peamised tõekspidamised, mis on organisatsioonil kujunenud suhetes väliskeskkonnaga ning sisemises koostegevuses ning sellest tulenevalt peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetuse -, mõtlemise- ja käitumisviise.
 
2. Millised on E.Scheini järgi organisatsioonikultuuri tasandid?

• Tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid
  
• Väärtushinnagud - kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe
  
• Peamised arusaamad - suhe keskkonda, inimesse , reaalsusesse, aktiivsusesse ja inimsuhetesse
  

 
3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid?
4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri.

• Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi ja hoiakuid
  
• Liikmetevaheline suhtlemine on lihtne
  
• Vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega
  
• Ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid
  

 
5. Iseloomusta positiivset organisatsioonikutuuri.

• liikmed toetavad juhtkonda,
  
• liikmed tunnevad , et nad mõjutavad organisatsiooni tegevuse tulemusi ja neist sõltub midagi,
  
• liikmed tunnevad, et tegevusest saadavad kasud jagatakse kõigi vahel ausalt,
  
• tõhusa töökorralduse nõuet peetakse mõistlikuks,
  
• organisatsiooni ametlikke suhteid peetakse mõistlikeks.
  

 
6. Mis on grupp?
Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid.
 
7. Millised on grupi arenguastmed ? Kirjelda nende sisu.
Forming – formeerumine.
Ülesandele orienteeritud tegevustes püütakse määratleda eesmärgid ja luua reeglid nende saavutamiseks. Suhetele suunatud tegevustes on peamine tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Meeskonna arengu seisukohalt on tähtis, et sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine.
Storming – tormamine
Tormamise astmel kujunevad domineerivaks võistluslik käitumine ja konfliktid. Ülesandele orienteeritud tegevustes arenevad lahkhelid eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise küsimustes. Suhetele suunatud tegevustes on tõenäoline vaenulikkuse avaldumine.
Norming – normaliseerumine
Normaliseerumise (reeglipärase käitumise astmele ) jõudes aktsepteeritakse ülesandele suunatud tegevustes arvamuste erinevusi. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Meeskonna liikmed jagavad vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded, meeskonna kokkukuuluvustunne. Normide mõju meeskonna tegevusele suureneb tunduvalt.
Performing – toimimine
Talitlemise astmel saab selgeks, kas ja kui hästi meeskond suudab oma ülesandeid täita. Meeskonna liikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Meeskondades, kus normid pole kujunenud vastavuses ülesannete täitmise vajadustega, tekib raskusi. Meeskonna kui terviku tulemuslikkust võivad negatiivselt mõjutada enesele orienteeritud rolle täitvad grupiliikmed ja ebaefektiivne juhtimine.

• Edasisiirdumine, küpsemine
  

Küpsuse etapil ilmnevad üles
andele orienteeritud tegevustes lõpetamise tunnused. Suhetele suunatud tegevustes ilmnevad eraldumise märgid. See arengutase ilmneb eriti siis, kui meeskonnalt oodatakse või nõutakse ülesande lõpetamist, seega ajutistes meeskondades.
 
8. Kuidas mõjutab grupi suurus protsesse grupis ?
Mida suurem on grupp, seda tundlikum on inimene eksimuste suhtes – häbistajaid palju.
Mida väiksem on grupp seda tundlikum on inimene erinevate lahkhelide suhtes – asjad lähevad isiklikuks.
 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 10
8. mai 2010. a.
10:51
 

Missugused tasemed on Maslow vajaduste hierarhias?

• füsioloogilised vajadused
  
• turvalisuse vajadus
  
• kuulumise vajadus
  
• tunnustuse vajadus
  
• eneseteostuse vajadus
  

Kõrgema tasemega vajadused ei teki enne, kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkele. Vajaduste rahuldamine on tsükliline.

Milles seisneb Herzbergi töö ja rahulolu teooria?
Herzberg küsitles inimesi, kes on oma tööga rahul ja kes mitte. Saades teada rahulolu ja rahulolematuse põhjused kujundas ta kahe faktori teooria. Ta jõudis järeldusesle, et kõiki põhjuseid saab jagada kahte rühma

• hügieenifaktorid - need mis mõjutavad tööga rahulolematust (palk, kindlustunne, töötingimused, kontrolli ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur ja juhtimise kvaliteet).
  
• motivatsioonifaktorid - need, mille olemasolu võivad tekitada rahulolu.(saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamist pakkuv töö, huvitav töö, tunnustus).
  

• Milles seisneb võrdsuse teooria?
  

See teooria on üles ehitatud saadud tasu ja tehtud jõupingutuse suhtele. Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Kui inimene võrdleb oma suhet teiste inimestega võib ta teha kolm järeldust:

• talle antav tasu ja jõupingutuse vahetkord on sama kui teistel töötajatel
  
• mõnel teisel töötajal on parem suhe kui temal sama tööd tehes
  
• mõne teise töötaja suhe on halvem kui temal.
  

Kui inimene tajub , et teise töötaja suhe on parem kui temal, on tal järgmised võimalused - püüda suurendada oma töötasu, väendada jõupingutust. Tavaliselt valitakse esimene variant, kuna see on lihtsam, kuid organisatsiooni vaatenurgast on esimene variant parem. Kui ta leiab, te mõne teise töötaja suhe on halev, et tee ta tavaliselt midagi.

• Tulemustasude kasutamise kaalutlused?
  

• Nimetage mõned Buckinghami juhtimisfaktorid ja selgitage, mida need mõõdavad.
  

 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 11
8. mai 2010. a.
10:52
 

Miks ettevõtted eksisteerivad tehingukulude teooriast lähtuvalt?

Millised on tehingukulude teooriast tulenevad piirangud vertikaalsele ja horisontaalsele integreerimisele?

Milline diversifitseerimine on kasumlik Montgomery (1994) andmetel? (Vajab väga lühikest vastust)
Koherentne (kasutades ettevõtte tasandi faktoreid, millest tuleneb pikaajaline konkurentsieelis).
 

Mis iseloomustab suhtespetsiifilisi investeeringuid? Kuidas mõjutavad suhtespetsiifilised investeeringud ettevõtete vertikaalset integratsiooni (osta sisse teenust vs teha ise).
 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 12
8. mai 2010. a.
10:54

Milline on seos organisatsiooni juhtimise ja strateegilise personalijuhtimise vahel?
Strateegiline personalijuhtimine on üks juhtimise funktsioone. See hõlmab töötajate juhtimisega seotud protsesse organisatsioonis ja seisneb nende koordineerimises ja mõjutamises püstitatud eesmärkide saavutamise nimel.

Millised tegurid mõjutavad strateegilist personalijuhtimist organisatsioonis?

• väliskeskkond
  
• organisatsiooni suurus,
  
• arengufaas,
  
• kas organisatsioon on kodumaine või rahvusvaheline,
  
• kas tegutsetakse avalikus- või erasektoris,
  
• juhtimispõhimõtted, organisatsioonikultuur ja väärtused,
  
• personalitöötajad ja nende ettevalmistus.
  

Olulised mõjurid kaasajal :

• õiguskeskkonna muutumine,
  
• uued tehnoloogiad,
  
• nõue tulemuslikkusele, kulutuste optimeerimisele,
  
• töötajate ootuste teisenemine:
  

- toetav keskkond
- vajaduste tunnustamine/paindlikkus
- kindel sissetulek
 
 

• Millised on personalijuhtimise eesmärgid?
  

Tagada töö suurim tulemuslikkus nii töötajat, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Tublilt töötava personali ligimeelitamine ja arendamine, hea tööjõu säilitamine.
Personali ligimeelitamine
• Personali planeerimine
• Töö analüüs
• Personali värbamine
• Personali valik
Personali efektiivsuse suurendamine
• Personali koolitus
• Personali arendamine
• Personali hindamine
Efektiivse tööjõu säilitamine
• Töötajate tasustamine
• Organisatsioonikultuur
• Töötajatevahelised suhted
 

• Millised on personalijuhtimise põhitegevused?
  

• Töö analüüs
  
• Personali hindamine
  
• Personali planeerimine
  
• Personali hüvitamine
  
• Personali värbamine
  
• Personali arendamine
  
• Personali valik
  

 

• Kirjelda töötaja ja organisatsiooni vahelist psühholoogilist lepingut
  

Töötaja paneb ettevõttesse oma panuse - jõupingutuse, võimed, lojaalsuse, kompetentsid ja aja. Tööanda vastab pakkudes töötajale töötasu, turvalisust, staatust ja karjäärivõimalusi.
 

• Mis on organisatsiooni personaliidee?
  

Personaliidee on arusaam sellest, missugused inimesed organisatsiooni sobivad ja missuguseid formaalseid ja informaalseid nõudeid neile esitatakse.
 

• Milliseid rolle täidab personalijuht ja millised on Sinu arvates kõige olulisemad?
  

suunatud ülesande täitmisele:
• ideede ja tegevuse algataja (initsiaator)
• informatsiooni ja arvamuste otsija
• informatsiooni andja
• probleemide selgitaja
• konsensuse mõõtja
suunatud sotsiaalse keskkonna loomisele ja
hoidmisele:
• harmoniseerija
• kompromisside looja
• toetaja
• ´´väravahoidja´´
• grupi normide väljendaja
Personalijuhi rollid edukates
organisatsioonides:
Seesmine konsultant : kuulaja , selgitaja, abistaja, nõustaja
Äripartner: analüüsija, planeerija, strateeg, otsustaja , probleemide ennetaja
Teenindaja:värbaja-valija, intervjueerija, organiseerija,info vahendaja (hea ja halva)
“Käehoidja”: õhkkonna looja, kontakti hoidja, pingemaandaja (emotsionaalne puhver )
 

• Milliseid oskuseid vajab personalijuht tulemuslikuks tööks ja millised on Sinu arvates kõige olulisemad?
  

Kontseptuaalsed oskused - personalipoliitika , personaliidee
Suhtlemisoskused - konsulteerimine, intervjueerimine,koolitus
Tehnilised oskused - andmebaasid , dokumentatsioon
(Aja planeerimine, analüüsivõime, oskus öelda ei, koostööoskus,ärivaldkonna tundmine )
 

• Millised on Sinu arvates personalijuhi olulisemad töövaldkonnad?
  

•Personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine
•Juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika elluviimisel
•Personaliteenistuse töö korraldamine
 

• Selgita mõistet – personalipoliitika.
  

Personalipoliitika on organisatsioonis heakskiidetud põhimõtete kogum, millest lähtumine on loomulik kõigile töötajatele.
Personalipoliitika eesmärgiks on sõnastada põhimõtted, millest lähtutakse juhtimistegevuses, organisatsiooni kujundamisel ja protseduuride väljatöötamisel kõikidel juhtimistasanditel.
 

• Milliseid personalijuhtimise valdkondi tuleks personalipoliitikas kajastada?
  

• Personali värbamine ja valik
• Töö tasustamine
• Töötajate karjääri planeerimine
• Personali koolitus
• Suhtlemine ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega
• Töötervishoid ja töökaitse
• Organisatsioonisiseseid töösuhteid
 

• Nimeta vähemalt viis tegurit, mis iseloomustavad tulemuslikku tööd soodustavat keskkonda organisatsioonis
  

• Teatakse eesmärke - kui me ei tea kuhu minna, ei ole ükski tee vale ega õige.
• Omatakse ülevaadet protsessidest, nende etappidest, loogilistest ja ajalistest seostest.
• Omatakse ettekujutust võimalikest kõrvalekalletest - väga hea juht ennetab probleemi teket.
• Omatakse võimu ja võimalusi protsesside mõjutamiseks soovitud suunas - sihikindel juht ei raiska oma energiat tõestamaks, miks ei saa tegutseda, vaid otsib vahendeid, mille abil saab edu saavutada.
• Suudetakse protsessi õigetel etappidel kokku viia ressursid ja nende rakendamiseks sobivad tingimused - iga asi omal ajal
• Iga töötaja teab, mille eest ta vastutab ja mille alusel teda hinnatakse.
• Ametikohustuste paindlikuks täitmiseks on töötajal vajalik otsustusvabadus ja õigused.
• Töötajatel on võimalik oma kompetentsust suurendada.
 

• Selgita mõistet – töökorraldus
  

Töökorraldus on tööjõu otstarbeka paigutamise ja töötootlikkuse suurendamise meetmete süsteem, mis hõlmab tööjaotuse, töökohtade korralduse, töötingimuste loomise, tööprotsessi optimeerimise ning töö normimise ja tasustamise.
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 13
8. mai 2010. a.
10:58

Selgitage palgakorralduse olemust ja sisu
PALK ON:
• oskusteabe turuväärtus
• juhtimisvahend
• personali panus organisatsiooni tulemustesse
• firma suurimaid kuluartikleid
• palgametoodika matemaatiline tuletis
• kompensatsioon tehtud töö eest
• töötaja heaolu allikas
• töövõtja ja tema perekonna sissetuleku allikas
• maksustamise objekt
• staatuse ja ühiskondliku positsiooni määraja
• turvalisuse komponent
 
Palgakorraldus sisaldab
• juhendeid,
• hinnangulehti,
• dokumente, mille alusel toimub palga määramine, arvestamine ja maksmine organisatsioonis.
 

Tooge välja olulisemad palgapoliitika põhimõtteid
Organisatsiooni palgapoliitika (ehk tasupoliitika) toetab organisatsiooni personalipoliitikat eesmärgiga kindlustada organisatsiooni
strateegiline areng. Organisatsiooni palgapoliitika (ehk tasupoliitika) toetab organisatsiooni personalipoliitikat eesmärgiga
kindlustada organisatsiooni strateegiline areng.
• Palgasüsteem toetab ettevõtte eesmärkide täitmist
• Palgasüsteem tagab ettevõtte konkurentsivõime tööjõuturul (palgaturu tasemel või 5 -10% kõrgem)
• Palk on seotud töötulemustega ( tulemuspalk )
• Palk on õiglane (sõltub töö sisust)
• Palgasüsteem on paindlik (uueneb)
• Palgasüsteem on ettevõtte majanduslikke võimalusi arvestav (põhineb majandusnäitajatel ja finantsvõimalustel)
 

Millised omadussõnad peaksid iseloomustama palgakorraldust edukates organisatsioonides?
Palgakorraldus peab olema
• Motiveeriv ja õiglane
• Selge ja lihtne
• Ühtne ja terviklik
• Töötajaid motiveeriv
• Õigetes suhetes tööturu hindades
• Mõõdetav ja objektiivne
• Palgakulusid optimeeriv
 

Nimetage tegurid, mis mõjutavad töötasu taset
1. Väliskeskkonna tegurid:
Tööjõuturuga seotud tegurid:

• tööjõu pakkumise ja nõudmise vahekord
  
• muudatused tööjõu struktuuris,
  
• majanduslik olukord ja töötute osakaal.
  
• Geograafilised erinevused palgas
  
• Seadusandlus
  
• Sotsiaalsed ootused
  

2. Organisatsioonisisesed tegurid:

• Tegevusharu suurus
  
• Kasumi suurus ja maksevõime
  
• Kapitali- või tööjõumahukus
  
• Olemasolev palgapoliitika
  
• Ametiühingute olemasolu
  

3. Tööga seotud tegurid:

• Oskused
  
• Vastutus
  
• Jõupingutus
  
• Töötingimused
  

4. Töötajaga seotud tegurid:

• Töötulemused
  
• Kogemused
  
• Tööstaaź
  
• Isiklikud eelistused
  

 

• Kirjeldage motiveeriva palga struktuuri
  

Motiveeriva palga struktuur:
PÕHIPALK
Ametipalk - saadakse ametikoha hindamise tulemusena
Individuaalne väärtuspalk - väljendab töötaja isiklikku panust, saadakse töötaja hindamisel.
LISAPALK
Tulemuspalk - hinnatakse püstitatud eesmärkide saavutamist.
Individuaalne tulemuspalk - makstakse juhi otsusel oluliste tööalaste tulemuste eest.
 

• Nimetage on personali hindamise olulisemad eesmärgid
  

• Efektiivne organisatsiooni juhtimine
  
• Töö efektiivsuse suurendamine
  
• Töötajate optimaalne rakendamine
  
• Ratsionaalse palgasüsteemi loomine
  
• Personali arendamise konkretiseerimine
  
• Töötajate motiveerimine
  
• Töösoorituse hindamine
  
• Tööoskuste hindamine
  
• Töötajate tugevate ja nõrkade külgede analüüs
  

 

• Nimetage olulisemad ametikohtade hindamise põhimõtted
  

Ameti-(töö-) kohtade hindamine on ametikohtade süstemaatiline võrdlemine nende tähtsuse järgi organisatsioonis ratsionaalse palgasüsteemi loomiseks.

• Hinnata tuleb ametikohta, mitte sellel töötavat inimest.
  
• Hindamise tulemused on suhtelised, kehtides antud organisatsiooni ja perioodi kohta. Erinevad organisatsioonid võivad sama tööd erinevalt väärtustada, mistõttu olemuselt sarnane töö on ühes organisatsioonis väärtuslikum kui teises.
  
• Hindamisega ei määrata palgamäärasid, vaid luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks..
  
• Hindamisel kasutatakse hindamiskomisjoni, et viia miinimumini hindajate väärtushinnangutest tulenevat subjektiivsust
  
• Hindamist viiakse läbi ametikohtade grupis, mitte üksikute ametikohtade kaupa;
  
• Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse töö analüüsi käigus ametijuhenditest. Töö analüüsimisel saadud informatsioon peaks sisaldama järgmist:
  

töö eesmärk, põhiülesanded, tegevuse hindamise kriteeriumid, töötaja kompetentsus, vastutuse määr, töökoha koht struktuuris,
töökeskkond.

• Millised on töötajate hindamise kriteeriumid?
  

• Töö hulk ja kvaliteet
  
• Töö tundmine
  
• Initsiatiiv ja loovus
  
• Koostöövõime
  

 

• Millised on juhtide hindamise kriteeriumid?
  

• Töö tundmine, orienteeritus saavutustele
  
• Vaimne võimekus, hoiakud
  
• Dominantsus ja enesekehtestamine
  
• Eestvedaja ja otsustaja
  
• Planeerija ja delegeerija
  
• Initsiatiiv ja loovus
  
• Suhtlemisoskus
  

 

• Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel?
  

Hindamisprotsessi ebaobjektiivsus
Hindamine toimub formaalselt ja ei tugine tööanalüüsile ja töötulemustele.
Hindamisprotsessi hirmuäratavus
Hindamisprotsess ei ole heatahtlik vaid arveteõiendamine.
Hindamisprotsessi salastatus
Hindamise eesmärgid ja hindajad hoitakse saladuses. Hindamistulemusi ei avalikustata
Hindamistulemuste ebapiisav rakendamine
Hindamise lõpul ei koostata arenguprogramme olukorra parandamiseks.
Äärmuslikkus
Hindaja on kas liiga leebe või range.
Eelarvamused
Hindaja väärtustab neid omadusi, mis tal endal olemas on.
 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 14
8. mai 2010. a.
11:00

Nimetage vähemalt viis suhtlemisprotsessi elementi.
Info allikas - koostab sõnumi.
Info vastuvõtja - mõtestab sõnumi lahti
Kodeerimine ja dekodeerimine - info tõlkimine keele või mõnda muusse märgisüsteemi.
Sõnum - idee või mõte, mida dekodeeritakse
Kanal - kanalite vahendusel edastatakse sõnumeid
Müra - keskkonnas esinevad nähtused, mis takistavad sõnumite liikumist mööda kanaleid.
Tagasiside - reageering sõnumile
Kompetentsid - neid mõjutavad keeleoskus , isiklik taust ja kultuur.

Millest sõltub suhtlemiskanali valik?
Sobiva kanali valik sõltub olukorrast:
• Suuline kommunikatsioon ning e-kirjad sobivad olukordadesse, kui sõnum on mõeldud konkreetsele inimesele, ei ole rutiinne ning on
kõrge prioriteediga.
• Formaalsemat kirjalikku kommunikatsiooni kasutatakse paljudele inimestele mõeldud sõnumi puhul, mis võivad olla ka rutiinsed ja
madalama prioriteediga.
 

Millest sõltub sõnumi dekodeerimise edukus?
Edukas dekodeerimine sõltub vastuvõtja:
• tahtest sõnum vastu võtta.
• teadmistest ja oskustest keele ning terminoloogia tõlgendamisel.
• Teadlikkusest info edastaja kavatsuste osas ning taustainfo mõistmisest.
 

Milles seisneb kontseptsioon viinamarjaväädid?
Viinamarjaväädid.
• Mitteformaalsed suhtlemiskanalid, mis põhinevad tutvusel või sõprusel.
• Edastatavad sõnumid ei ole reeglina ametlikud, pigem corporate buzz, kuulujutud, väljamõeldised.
• Kiire, suuline informatsioon, mis ei järgi organisatsiooni struktuuri.
• Selliselt liigub 70% organisatsioonilisest suhtlemisest, millest hinnanguliselt omakorda 70% on tõepärane.
• Seda kanalit ei saa elimineerida , küll aga kasutada teadlikult.
 

Milles seisnevad sotsiaalsete rollide mõjud suhtlemisele?
Ühiskonna või teatud grupi liikmete poolt heakskiidetud käitumisviis, mida oodatakse teatud positsioonil olevalt inimeselt.
Mõne rolli täitmine piirab inimese käitumisvabadust, kuid võimaldab kõrvaldada otstarbetu pinge. Juhi ja alluva suhet mõjutavad rollikonfliktid.
 

Mis on organisatsiooniliste konfliktide allikad?
Töö korraldamine
• Eesmärkide vastuolud
• Häired äriprotsessides
Inimeste juhtimine
• Preemiate ja hüvede jaotamine
• Inimeste valik
• Ebakompetentsus
• Rolliootustest kõrvale kaldumine
Muudatuste ja uuenduste juurutamine
• Seostub reeglina info piiratusega muudatuste mõjust inimesele.
 

Kirjeldage kahte läbirääkimissituatsiooni (tehingu sõlmimine ja koostöö arendamine)