1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. Rahulolu- ja mo...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon............................................................................
Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad Motivatsioon tähendab ladina keeles edasiliikumist. Motivatsiooni võib seega nimetada liikumapanevaks jõuks, mis tekib erinevate sisemiste ja väliste jõudude ehk mõjutajate tulemusena ning on aluseks inimese erinevatele tegevustele. Inimese vajadus on sisemised jõud, eesmärk aga välised jõud. Sisemine vajadus paneb inimese eesmärkide saavutamise suunas tegutsema. Tänapäevased motivatsiooniteooriad toetuvad rohkem või vähem inimeste vajaduste määramisele ja rahuldamise tee selgitamisele ning väärtustavad kõrgelt inimestevahelist suhtlemist ja koostööd. Motivatsiooniteooriad arenesid hoogsalt 20. sajandi keskel. Kolm tuntumat teooriat, mis tol perioodil formuleeriti, on McGregori X- ja Y-teooria, Maslow vajaduste hierarhia ning Herzbergi kahe faktori teooria. Nendes teooriates sisalduvad tuntumad seletused töötaja motivatsiooni mõistmiseks, mida rakendatakse 21. sajandilgi
Gülnara Rikken ja Anna-liisa Vainu MOTIVATSIOON Referaat Juhendaja: Kristiina Uuriko Haapsalu 2009 Motivatsioon Sisukord sissejuhatus.........................................................................................................3 17 väidet motivatsiooni kohta mida peavad sisaldama kõik põhjendatud motivatsiooniteooriad....................................................................................................4 holistlik lähenemine..................................................................................4 motivatsiooniliste seisundite paradigma..................................................................4 abinõud ja eesmärgid................................................................................................4
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mis on motivatsiion, erinevad motivatsiooniteooriad Referaat Autor: Riini Kose 10b Juhendaja:Marika Kaasik Tartu 2014 Mis on motivatsioon? V.Murutar on öelnud: Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. (Kütt 2005)
Need kaheksa reeglit aitavad kujundada loova maailmavaate. Eneseteostuse idee tõestus pole tugev, kuid üldmõiste on igapäevases tähenduses veenev (1: 97). 13 KOKKUVÕTE Teame, et motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Eesmärki mõistame kui enesteostust. Seda protsessi, motivatsioonist eneseteostuseni, osakavad seletada motivatsiooniteooriad. Uurisin kolme erineva teooria kohta, mis kõik kinnitavad üht: selleks, et jõuda sihini, tuleb rahuldada kõik esmased vajadused. On tõsi, et kui inimene jõuab eneseteostuseni, peab ta tegema vahet, mida peab ja mida ta tahab teha. Huvitav on tõsiasi, et kui üks esmastest vajadustest rahuldamata jääb, satub inimene eelmisesse faasi ning peab uuesti pingutama hakkama. Järeldusena võin tõdeda, et inimene, kes pole piisavalt motiveeritud, pärale ei jõua.
võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7.Enesetõhusus teooria-käsitleb probleemi, kuidas on seotud inimeste arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. 8
Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidiseid tundeid. Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms. 2.Kaitstusvajadus.-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3.Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. 4.Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5
8. Teostaja – viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine) 25) Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? Väline motivatsioon – väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega. 26) Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita
postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c. Kontrolli liigid d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16
tegutsemisvajadus.) sotsiaalsed ja psühholoogilised vajadused Esteetilised, eetilised, iluvajadused, Materiaalsed vajadused, vaimsed vajadused, suhtlemisvajadus. Homöstaatilise seisundi regulatsioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada. Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Motivatsiooniteooriad otsivad seletusi sellele, mis põhjustab inimese käitumise ja mis varustab käitumise energiat. Motivatsiooniteooriateks on: 1. Instinktide teooria (McDougall) Selle teooria kohaselt sünnivad nii loomad kui inimesed käitumisprogrammidega ja kui mingi bioloogiline vajadus on rahuldamata, siis käivitub see käitimusprogramm. See teooria lükati ümber selgitustega, et nii loomariigis ja eriti inimeste puhul paneb käituma ka eelnev kogemus ja õppimisvõime. 2. Tunge taandav teooria
tagasiside ja julgustamine. 7. Atributsiooniteooria On seotud tajuga, hinnates seda, kuidas me tajume enda ja teiste käitumist ehk teiste sõnadega, otsime enda ja kaastöötajate käitumise põhjuseid ja atribuute. Seesmine kui see sõltub inimesest endast, välise puhul seletatakse tulemusi väliste faktorite kaudu, toetud nt organisatsioonis toimuvale. Kõrge saavutusvajadusega inimesel on enam internaalseid atributsioone, ta usub, et suudab saavutada edu iseenda võimete kaudu. 8. Motivatsiooniteooriad Vajadustega seotud motivatsiooniteooriad on orienteeritud inimeste sotsiaalpsühholoogilistele mõjuritele ja käitumisele. Protsessidel põhinevad teooriad vaatlevad inimesi ja nende reageeringuid mitmesugustes olukordades. 9. Kahe faktori teooria (Herzberg) Hügieenifaktorid, mis mõjutavad tööga rahulolematust: palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet.
väärtustatakse muud, nt sõprust või vabadust - sissetuleku suurenemine viib tähelepanu elu muudele, vähem kontrollitavatele asjadele nagu nt enesearendamine. NB! Tasu ei võrdu rahaga. Tasu on igasugune positiivne ja negatiivne kinnitus, mida me saame tehtud töö eest. Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motivatsioonifaktorite toimemehhanisme selgitavad motivatsiooniteooriad, mis jagunevad üldjoontes: _ rahuloluteooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtuvalt. Näevad inimeste vajaduste rahuldamist seoses ümbritseva keskkonnaga. _ protsessiteooriad lähtekohaks arusaam, et inimesed analüüsivad situatsiooni ja otsustavad kas ja kuidas sellele reageerida. Põhirõhk on inimese erinevatel tunnetusprotsessidel. Rahuloluteooriad Vajadus on seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis
· Minakontseptsioon ja raha Raha kui motivaator? Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad. Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti. Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud. Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline. Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) · Virgutatuse teooria Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 123 MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (2) · Vastandprotsessi teooria · Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. · positiivne kogemus · neutraalne tasand · negatiivne kogemus
Teised motivaatorid: ahnus, rivaalitsemine, altruism jne Eneseusalduse üle ehitamine/jällegi väga edukas läbi arenguvestluste/ 1. Külvamine-Loo visioon ja tuleta seda meelde regulaarselt. 2. Kastmine- eneseusaldust kosutavaks allikaks on positiivne tagasiside mitte aga pingutusastme tulemus. Oluline on saavutusi endale teadvustada! 3. Rohimine Tulemuste vaatlemine: tuleta meelde visiooni tegele tagasilöökidega arenda õppimise oskust Motivatsiooniteooriad: Pavlov ja Skinner: kiitus motiveerib E.Tolman- inimesi motiveerivad ootused selle suhtes, mis juhtub siis, kui me mingeid konkreetseid asju teeme. F.Taylor D.McGregori: inimene juhib ja kontrollib ennast ise, kui teda siduda org. Eesmärkidega, inimene otsib vastutust, enamik inimesi omab potentsi uuendusteks. Hawthrone: grupi ergutus ja kui inimest paneb keegi teine tähtsana tundma aitavad efektiivsemalt töötada A. Maslow vajaduste teooria S
2011) Raha kui motivaator? Raha teema on motivatsioonis on väga vana Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS? Kohanemine Võrdlus Alternatiivid Muretsemine Raha mõju motiveerijana on lühiajaline Üldine motivatsioonimudel (üks paljudest) MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED (1) VIRGUTATUSE TEOORIA (Yerkes-Dodson) Jõudlus ja toimetulek on kõige parem virgutatuse keskmisel tasemel. 1 2 3 Soorituse ja virgutatuse seos ülesande keerukusesega MOTIVATSIOONITEOORIAD FÜSIOLOOGILIDSED LÄHENEMISED (2) VASTANDPROTSESSI TEOORIA (R.C.Solomon) Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONI TEOORIAD PERSONALIUURINGUTES Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Töörahulolu ja motivatsiooniteooriad........................................................................... 4 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria................................................................ 4 1.2. Frederick Irving Herzbergi kahe faktori teooria.....................................................6 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria.......................................................... 9 2. Personaliuuringud ja nende seos töörahulolu ja motivatsiooniteooriatega.............
................................5 2.2.2 Juhtimise võrkmudel..................................................................................... 6 2.3 Situatsiooniteooriad..............................................................................................7 2.3.1 Fiedleri mudel................................................................................................7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria........................................8 2.4 Motivatsiooniteooriad ......................................................................................... 8 2.4.1 Maslow vajaduste hierarhia...........................................................................8 2.4.2 McClellandi teooria.....................................................................................10 2.4.3 Herzbergi motivatsiooniteooria...................................................................11 KOKKUVÕTE.........................................................
kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist- huvitab eelkõige küsimus, millsed on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab
Juhtidel on võimalik õppida, kohaneda ja kompenseerida. Olukorraline teooria toob eestvedaja- alluva vahekorrale lisaks sisse veel olukorra ning asetab selle keskpunkti. Olukord on muutumatu, teised aga muutuvad suurused. 34.Võimu allikad French, Bell, Zawacki Tasul põhinev võim Karistusel põhinev võim Positsioonil põhinev võim Karismaatilisusel põhinev võim ekspertvõim 35.Motivatsiooniteooriad · maslow vajaduste hierarhia füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, kuulumise vajadus, tunnustuse vajadus, eneseteostuse vajadus · McCellandi teooria, mis on juhi motivatsiooni aluseks Saavutusvajadus, võimuvajadus, kuuluvusvajadus, asjatundlikkus · Herzbergi töö ja rahulolu teooria Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet
17. Iseloomustage juhtimist ja eestvedamist. Tooge näide. Eestvedaja on töötajate motiveerija, eesmärkide seadja ja aitab eesmärgid elluviia. Eestvedaja võib olla ka üks töötajatest. Keskendub rohkem tulevikule Juht on ettevõtte ja töötajate kontrollija ja kordineerija. Tema otsustab käekäigu üle. Keskendub hetkeolukorrale. 18. Iseloomustage Hersey-Blanchardi situatiivse eestvedamise mudelit. Millist stiili eelistate? Eelistan selgitavat stiili. 19. Motivatsiooniteooriad: millised on teoreetikute arvates kõrgema ja millised madalama taseme vajadused? Kas madalama astme vajadused peavad olema rahuldatud, et jõuda kõrgema astme vajadusteni? 1) Kõrgema taseme vajadused- tunnustamine, eneseaktualiseerimine, motivatsioon, saavutus-, võimuvajadus. 2) Madalama taseme vajadused- kuulumine, hügieen, turvalisus, füsioloogilised vajadused Kindlasti peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud, sest need on kõigele aluseks. 20
eneseteostusvajadus, mida on umbes 10%. See väljendub tahtes areneda ja kasutada oma võimeid. Praktilises tegevuses mõjutab see inimesi väga erinevalt. Seetõttu teostavad inimesed ennast mitut moodi. Näiteks rahuldavad inimesed oma eneseteostusvajadusi kunstis, spordis või mõnel muul ametialal. Joonis Inimvajaduste püramiid ja selle teooriad 3. VARASED MOTIVATSIOONITEOORIAD Esimeseks teooriaks on Hedonistlikud teooriad. See sai alguse 18. ja 19. sajandi filosoofidest: John Locke (1632 1704), Jeremy Bentham (1748 1832) ja John Stuart Mill (1806 1873). See mudel on kohandatud olmepsühholoogilisele ning hedonistlikule seisukohale, mille järgi inimesed (ja loomad) püüdlevad naudingu poole ja eemale valust. Teooria kohaselt tekitab meeldiv stiimul hedonistliku reaktsiooni. Stiimuli lõppemisel
sotsiaalsete klasside liikmetega. Mis võivad olla ostusituatsioonilisteks mõjuriteks? Ümbritsev füüsiline keskkond ehk atmosfäär Ümbritsev sotsiaalne keskkond Aeg Ostu kontekst Tarbija psühholoogiline seisund Mis on motiiv? Motiiv on ajend, liikumapanev põhjus. Kui tegutsema ajendab mitu motiivi, on üks neist juhtmotiiv. Motiive jagatakse teadvustatud ja teadvustamata motiivideks. Emotsionaalsed motiivid ja ratsionaalsed motiivid Missugused on levinumad motivatsiooniteooriad ja millest nad lähtuvad? Maslow teooria: väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud. Vajadused: füsioloogilised, kaitstuse ja turvalisuse, sotsiaalsed, tunnustus, eneseteostuse ja enesearendamise vajadused. Aldeferi ERG teooria, kus erinevad vajadused on jaotatud baasvajadusteks, kuuluvusvajadusteks ja enesearendamise vajadusteks.
11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa a. Mõisted: liider, järgija b. Eestvedamise raamistik c. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis 15. Kontroll kui juhtimisfunktsioon a. Mõisted ja definitsioonid b. Kontrolli eesmärk ja tulem c. Kontrolli liigid d. Kontrolli tsentraliseeritud vrs detsentraliseeritus e. Efektiivne kontrollisüsteem f. Konfliktide lahendamine 16. Võim ja mõjuvõim organisatsioonis a. Mõisted: võim, mõjuvõim, mõju, mõjutamine b
o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas Motivatsiooniteooriad o Maslow vajaduste hierarhia füsioloogiline, turvalisus, kuulumine, tunnustus, eneseteostus o McClellandi teooria 4 vajadust saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni. Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi/olukordi, olla tähelepanuobjektiks. Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada
Ostusituatsioonilisteks mõjuriteks võivad olla näiteks: toote tähtsus, toote vajadus, toote kulukus, info puudumine toote kohta, tootega kaasnevad riskid (vale otsus) ja toote potensiaalne tulu. Mis on motiiv? Motiiv on sellise tugevusega stiimul, mis paneb inimese tegutsema. Motiiv on teo sooritamise tegelik põhjus. Motiivid erinevad teineteisest vajaduselt, ilmnemisvormidelt ning selle tegevuse iseloomult (näiteks: töö ja puhkus). Missugused on levinumad motivatsiooniteooriad ja millest nad lähtuvad? Freudi motivatsiooniteooria - lähtub alateadvusest. Inimesed ei mõtle kauba vajalikkusele. Ostetakse eelneva kogemuse põhjal. Näiteks: iPhone ostmine - inimesed on nõus ostma suure raha eest uue iPhone mudeli mõtlemata sellele, kas tal ka tegelikult midagi sellist vaja läheb. Ostetakse ka siis kui vanem mudel on veel väga töökorras. Freudi motivatsiooni teooria saab võtta ideaalselt kokku ütlusega `'Pime paneb kardina ette, et valgus tuppa ei paistaks
Hakatakse hüppama üle oma varju. Sellisel puhul ei saa me rääkida motivatsioonist kui tahtest oma tööd hästi teha, vaid hoopis sellisest motivatsioonist, mis toob rahulolu tema isiklikele vajadustele. Olen isiklikult selliste inimestega kokku puutunud, ja olen kindel, et puutun tulevikus veel. Nii väga tahaks neid maapeale kutsuda, kuid kuidas seda teha nii, et nad sellest aru ka saaksid. Vaevalt, et mina oleksin see isik, kes suudaks nendele inimestele motivatsiooniteooriad selgeks teha (A. Maslow, konspekt). Ma võin neile sellest rääkida ju küll, aga no tõsiselt, kui paljud nüüd sellest kinni võtavad ja oma suhtumist muudavad? Neile jääb vist küll primaarseks ikkagi oma jõu- ja võimuvajaduse saavutamine (D. McClelland, konspekt). Isiklikult pean sellist asendamisest tulevat võimutsemist ja ülbust tülgastavaks ja üldprotsessidele negatiivselt mõjuva faktorina, kuna minule ei loo selline suhtumine mingisuguseid põhjust ennast motiveerida.
Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib kergesti tekkida frustratsioon (rünnak, agressioon) SOORITUS = MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND Motivatsiooni tõukejõududest üks oluline on inimesega seotud ja so. võim. Inimese võimutasandid: Informatsioonivõim- seotud informatsiooni omamise ja levimisega; Staatusega seotud võim- asend struktuuris; Tunnustusega seotud võim; Prestiižiga seotud võim- seotud ametiga. MOTIVATSIOONITEOORIAD Läbi aegade on viidud läbi väga mitmesuguseid uuringuid organisatsioonide tegevuse , inimeste kui organisatsiooni ühe osa kohta jne. Uuringud on teostatud kuulsate teadlaste ja ärimeeste poolt. Tutvusime eelnevalt MC. Gregory X – Y teooriaga, kus olid toodud välja inimkäitumise negatiivne käitumine X teoorias ja Y teoorias positiivne käitumine. Läbi selle saime teada, et juhtide suhtumine oma töötajatesse peaks muutuma Y teooria suunas.
Keskastme juhtide ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. Esmastasandi juhtide ülesandeks on tegelda üksikasjalike toimingute elluviimise juhendamise ja kontrollimisega. Seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. 7. Motivatsiooniteooria ja juhtimine. Kuidas on need omavahel seotud? MOTIVATSIOONITEOORIAD Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Väline motivatsioon on seotud "käegakatsutava" tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega.
praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine) 25. Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? Väline motivatsioon väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega. 26. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow' vajaduste hierarhia vajaduste rahuldamine kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita.), võimuvajadus (vajadus mõjutada inimesi ja olukordi). Madalama
eesmärk hüvitamine tarve motiiv pingutus tarbe rahuldamine frustratsioon kaitsemehhanismid eesmärk->hüvitamine->tarbe rahuldamine->tekib uus vajadus, seot. esialgse tarbega. 2.frustratsioon(pingeseisund, meeleolu langus, enese alahindamine)-> kaitsemehhanismid. Motivatsiooniteooriad Motivatsiooni lähtealused võivad olla psühholoogilist või juhtimislikku laadi, nad võivad baseeruda traditsioonilistel või inimsuhete mudelil. *Hedoism- in. püüdleb oma olemuselt rahulduse poole ja hoidub ebameeldivustest ja valust. *Võimendi teooria- in-d on oma käitumises oluliselt mõjutatud varasematest käitumuslikest kogemustest ja tagasisigest. *Kognitiivsed ja ootuste teooriad käsitlevad indiviidi kui ratsionaalselt ja teadlikult käituvat subjekti.
Eesmärgiks on luua motiveeriv õhkkond, kus inimesed leiaksid sisemist motivatsiooni ning kui töötaja naudib ettevõttes töötamist, siis pingutab ja arendab end maksimaalselt, et jääda sinna pikaks ajaks. Ettevõtte juht valib ise kuidas mõjutada igat töölist täitma tähtsaimat ülesannet jääda ellu ja konkureerida teiste sarnaste ettevõtetega. Antud referaadis on autori eesmärgiks arutleda teemadel motiveerimise olemus, erinevad motivatsiooniteooriad, tuginedes erinevatele teoreetilistele allikatele. Kuna teema on väga mahukas ja huvitav ning kirjutada oleks sellest palju, siis on eesmärgiks kirjeldada vaid kõige levinumaid teooriad ja siduda sinna vahele ka tänapäevaseid mõtteavaldusi Eesti juhtivatelt koolitajatelt ja psühholoogidelt. 1. MOTIVATSIOON 1.1. Motivatsiooni mõiste Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust
4. Arenenud meeskonnad – toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 16. Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? 1. Väline motivatsioon - käega katsutav, nt palk, töökeskkond, turvalisus, töötingimused, töökeskkond. 2. Sisemine motivatsioon – seostub psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega, nt võimalustega rakendada oma võimeid, olla tunnustatud 17. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? 1. Maslow’ vajaduste hierarhia – vajaduste rahuldamine – kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda. Kõrgema taseme vajadused: tunnustusvajadus, eneseaktualiseerimise vajadus. Madalamad vajadused: füsioloogilised, turvalisus ja kuulumine. 2. McClellandi teooria – kõrgemad vajadused: saavutusvajadus (vajadus püstitada eesmärke ja neid täita
Motivatsiooni olemus, sisemised ja välised motivaatorid o Sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline mot Sisemine mot Käegakatsutav tasu: palk, Psühh vajadused: võimalus turvalisus, töökeskkond ja rakendada oma võimeid, olla töötingimused tunnustatud. Peamised motivatsiooniteooriad (Maslow, Herzberg, McClelland, võrdsuse teooria) A.MASLOW F.HERZBERG MCCLELLAND Vajaduste hierarhia 2 faktori teooria Tüpoloogia Töö ja rahulolu teooria Vajadused: Madalama astme Saavutusvajadus 1.Eneseteostuse- vajadused -füsioloogilised huvitav töö ja turvalisuse vajadused Võimuvajadus 2
.........................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD......................................................................................16 FÜSIOLOOGILISED LÄHENEMISED....................................................................16 VIRGUTATUSE TEOORIA (Yerkes-Dodson)...............................................16 VASTANDPROTSESSI TEOORIA (R.C.Solomon)........................................17 VAJADUSTEL PÕHINEVAD mOTIVATSIOONITEOORIAD....................................17 Vajaduste hierarhia (A.Maslow)...............
sooritus, rühmadevahelist erinevust ei täheldatud. Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss, kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse termomeetril“ märgiti keskmiselt kõrgem skoor. Lõplik järeldus oli see et kasutades õpetamises VÄHEM informatsiooni, esitades lihtsaid analoogiaid keeruliste detailsete seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras. 9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses? Enesemääratlemise teooria-põhitählepanu all on küsimus, mil määral on inimeste käitumine nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei
juhtimine ja bürokraatika koolkond käitumine koolkond koolkond organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel
määratleda erineva konkreetsusega ja erinevaks otstarbeks erinevalt. Ühest kvaliteedimääratlust ei eksisteeri. Kommunikatsioon ehk suhtlus on Demokraatlik, kahesuunaline, tasakaalustatud kommunikatsioon Mõjutamise asemel kaasamine, osalemine Omatöötaja väärtustamine organisatsioonis Vastastikune usaldus juhtkonna ja töötaja vahel Vastastikune usaldus alluvate ja ülemuste vahel Omatöötajate muutumine headeks saadikuteks ja esindajateks väljaspool organisatsiooni .MOTIVATSIOONITEOORIAD Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Väline motivatsioon on seotud "käegakatsutava" tasuga: palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on enam seotud psühholoogilise tasuga: võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud. Inimese motivatsioon ja rahulolu ning töine tegevus on küllalt tugevalt määratud vajaduste ja ootuste rühmade poolt nende rahuldatuse tasemega `. 9
motiveerib ja kas nad tunnevad end oma töökohal motiveerituna. Lisaks kirjandusallikatele jagasin laiali ankeetküsitlused kolmes ettevõttes. Antud uurimistöö eesmärgiks on leida vastuseid küsimustele: ( see ei ole eesmärk), need on pigem ülesanded · Mis motivatsioon üldse on? 4 · Kuidas tuntud teadlased seda näevad (motivatsiooniteooriad)? · Kuidas juhiti ettevõtet vanasti ja kuidas juhitakse (peaks juhtima) praegu? · Millised on sisemised ja välimised motivaatorid? (nende eripära) · Mis töötajaid eelkõige motiveerib? · Kas töötajad tunnevad end motiveerituna? (Kas puuduvad jäljed vanadest juhtimisvõtetest?) · Mida tehakse valesti? Selle põhjal püstitan hüpoteesi- kuigi materiaalsete hüvede kõrval on muutunud üha
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6
Juhtimine on ala, mida praktikas õpitakse katseeksituse meetodil. Teoorias on lihtne selgeks õppida erinevad motivatsioonitegurid, mis indiviidi mõjutavad ning üritada nende järgi reaalselt tegutseda. Kuid praktikas on olukord teine. See on tingitud järjekordselt sellest samast faktist, mille juurde me üha jälle ja jälle tagasi pöördume inimesed on erinevad. Ei saa kõiki ühe puuga võtta. Kõiksugused püramiidid, mudelid ja muud motivatsiooniteooriad lähtuvad väga üldistatult individuaalselt tasandilt. Need ei arvesta igapäeva olukordi, isiksuste eripärasi ning muid fakte, mis omistavad meile erinevad isiksused, elud. Ei ole usutav, et eksisteerib inimene, kelle isiksus ning eluolud vastavad täpselt mõnele motivatsiooniteooria mudelile. Igal inimesel on mingi kõrvalekalle. Ning just nendega peabki hea juht arvestama.
töötaja ja töösoorituse vahelisele deosele. töösooritus ei sõltu mitte ainult pingutustest, vaid ka töötaja võimetest ja isikuseomadustest ja tema rollitajust. Sisemised tasud on raskesti hoomatavad, nende alla kuuluvad näiteks saavutus- ja edutunne, tunnustamine ja kõrgenenud vastutustunne. Välised tasud on paremini mõistetavad, nende all mõeldakse palks ja töötingimusi. sisemised tasud on olulisemad motivaatorid kui palgatõus ja ametikõrgendus. 18. Vajaduste motivatsiooniteooriad Vajadused ja eneseteostus - vajadused on liigitatud vastavalt nende olulisusele. Füsioloogilised vajadused(söök, jook, õhk), turvalisusevajadus, teiste tunnustus, enesehinnang, eneseteostus - Maslow vajaduste hierarhia. Erinevate inimeste puhul võib vajaduste järjekord olla erinev, sest inimesed väärtustavad erinevaid vajadusi. Alderfer kohandas Maslow püramiidi töötajatele vastavaks - eksistents(põhivajhadused),
vajadused + arengumotiivid. Näit. toidu, vedeliku.. järgi on bioloogilised vajadused, need on põimunud sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega. Saavutamis ja suhtlusvajadus on seotud arenguvajadustega. Teooriad: 28. Instinktide teooria vanim motivatsiooniteooria, inimesel on kaasasündinud instinktid(on pakutud erinevaid arve palju neid on). Freud arvas, et inimese paneb tegutsema seksuaalne agressiivsuse tung. 29. Tunge taandavad motivatsiooniteooriad kui mingibioloogiline asi on puudu on millegi järgi tung(ärritusseisund), mille mõjul hakkab inimene tegutsema. Homöostaas inimese sisemine keemiline ja psüühiline tasakaal. 30. Ajendite teooria ajend on käitumise põhjus. Näit. sööd prae ning kuigi kõht pole tühi sööd ikka magustoidu ära, sest see näeb hea välja. 31. Sisemise aktiivsuse või aktivisatsiooni teooria sellega tegelesid kaks meest: Y(või J?
Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma
Teaduslik juhtimine (scientific management). 2.Administratiivne koolkond (administrative principles). 3.Bürokraatlik koolkond (bureaucratic organization). Klassikalised teooriad tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 12 Neoklassikalised juhtimisteooriad + (sh. Inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad.) Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 1. Inimsuhete koolkond (human relations).: 1 Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: a Aidata leida töökohale sobilikke töölisi.
usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim Liidri soovitatavad käitumismallid – juhtimisstiilid: toetav juhtimine, suunav ... Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid 2) Karistuse võim- hirm 3) Positsiooni võim- turva 4) Karisma võim- võlu 5) Ekspertvõim- teadmised French, Bell, Zawacki, 2000 + Info ja kontrolli võim Motivatsiooniteooriad MOTIVATSIOON SIIN: inimese valmisolek teha suuri jõupingutusi teatud organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks. —� Et indiviidi vajadused oleksid ühilduvad ning kooskõlas organisatsiooniliste eesmärkidega. �� Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus �� Sisemine motivatsioon: psühholoogiline rahulolu Maslow vajaduste hierarhia Maslow lahtiseletatult 1 . Füsioloogilised vajadused - toidu, vee, ulualuse, suguelu ja muu kehalise rahulduse järele.
Üks neist on väga ärevil, teine rahulik.. eksami sooritab paremini rahulikuks jäänu. Tulemus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugusel juhul talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani. Samas võib olla ka nii, et algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Maslow püramiid: 1) Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms 2) Kaitstusvajadus- inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda
· uudishimu · seks- omab palju ühisjooni bioloogiliste ajejõududega, kuid on neist selgelt eristatav. Seksuaalvajaduse rahuldamine ei ole pelgalt homoöstaatiline ja kuigi seks on eluliselt vajalik liigi säilitamise seisukohalt, pole ta organismi jaoks elu ja surma küsimus 3. Sotsiaalsed ajejõud- Nende ühisjooneks omandatus ja õpitus. Väga paljud inimese enda loodud asjad omandavad inimese jaoks külgetõmbava jõu. MOTIVATSIOONITEOORIAD. 1. Instinktidel põhinev lähenemine. Käitumismallid on organismi "sisseõmmeldud" ja nad vallanduvad spetsiifilise vallandava jõu mõjul. 2. Isiksusest lähtuvad teooriad. 2.1. FREUD-i psühhoanaluutiline motivatsioonimudel lähtub instinktiivsetest tungidest ( seksuaal- voi surmatung), mis otsivad pingelahendust otseses voi kaudses vormis. Motivatsioon on oma olemuseslt konfliktne: alalteadlikud tungid juhinduvad naudinguprintsiibist
-mõjutamise üldiseid võimalusi ja mõjutamise vahendeid -motiveerimise efektiivsete süsteemide loomise printsiipe Vajadused ja nende rahuldamine Vajadus inimorganismis teatud toimingute, muutuste jne. teostamise vajalikkuse kajastamise vorm. Teadvustatud või teadvustamata vajadused Huvi inimeste soovitud käitumise suunitlus oma vajaduste rahuldamisel Motiiv käitumise põhjused, see millest oma toimingutes teadlikult juhindutakse. Motivatsiooniteooriad · Väline ja sisemine motivatsioon · Maslow vajaduste hierarhia · D. McGregori X ja Y teooria · Herzbergi töö ja rahulolu teooria · McClellandi teooria · · Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualiseerimine · Tunnustus · Kuulumine · Turvalisus · Füsioloogilised vajadused · · McGregori X ja Y teooria · X teooria traditsiooniline lähenemine indiviidi ja tema töössesuhtumise hindamisel.
nendega visooni isiklikust tyulevikust 3. Aita tesitel tegutseda ole meeskonna mängija, toeta teiste jõupingutusi ja talenti. Kuidas ma saan teisi aidata. 4. Loo mudel ole neile rollimudeliks, näita neile, kuidas nad võikisid ja peaksid käituma. Juht ei ole alati käepärast ja siis oleks hea kui töötajad teavad, kuidas käituda 5. Tähista saavutusi too töösse emotsioone, haara kaasa nii töötajate mõistus kui ka süda Motivatsiooniteooriad Motivatsioon siin: inimese valmisolek teha suuri jõupingutis teatud organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks · Et indiviidi vajadused oleskid ühilduvad ning kooskõlas organisatsioniliste eesmärkidega. Mida rohkem ühisosa, seda tõenäolisemalt asjad sujuvad. · Väline motivatsioon: palk, tunnustus, staatus · Sisemine motivatsion: psühholoogiline rahulolu Maslow vajaduste hierarhia
annaabi.ee 
