ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..................................................................................
·prognoosimist; ·erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui); ·eelarvestamist. Finantsplaanimine kuulub tippjuhtkonna tegevusalasse ja toetub ettevõtte strateegilistele plaanidele. Eelarve ehk finantsplaan on organisatsiooni plaan eelnevaks perioodiks rahas väljendatuna. Eelarve kirjeldab nii tegevustulemusi kui ka vajalike ressursside soetamist ja kasutamist juhtkonna poolt planeeritud toimingute läbiviimiseks. Eelarvestamise perioodid võivad olla: · lühiajalised eelarved lähemaks 12 kuuks, kuu täpsusega; ·keskpikad eelarved 2-3 aastaks; ·pikaajalised eelarved 4-5 aastaks. Mida lühem on eelarveperiood, seda detailsem eelarve tavaliselt on. Eelarvestamise teeb keeruliseks erinevate sisendite ehk muutujate arv, mis on prognoosimisel vajalik. Eelarved võivad olla: ·fikseeritud ehk jäigad; ·paindlikud. Fikseeritud eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tootmis- ja müügimahust lähtuvalt
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliit...
· Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel kasutajatel oleks sellele infole juurdepääs. · Eelarve kui motiveerimisvahend. Eelarve motiveeriv efekt väheneb, kui: a) ülesannete ebamäärasuse aste on kõrge b) juhid ja töötajad ei usu eelarve täitmisse c) eelarve täitmine seotakse jäigalt karistustega. · Eelarved ja töötajate areng. Koolitus. · Juhtkonna tööüleannete delegeerimine. Eelarved aitavad juhtkonnal delegeerida tööülesandeid koos konkreetsete näitajatega töötulemuste hindamiseks. · Kokkuvõttes on eelarvetel oluline roll igas ettevõttes, kuna on tihedalt seotud iga tasandi juhtimistegevusega. 18. Eelarvesüsteemi mõiste ning eelarvestamise põhilised etapid juhtimisprotsessis: prognoos, visioon, missioon.
Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. Eelarve Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril ning eelarve peab vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Valla- või linnavalitsus koostab eelarve projekti omavalitsusüksuse arengukava
täiendavalt kirjendada, koguda ja analüüsida. KULUDE JUHTIMINE ETTEVÕTTES.kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse kui 1)strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamist(kasutatakse modelleerimist-eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive), 2)eelarvete koostamist(püstitatakse eesmärgid,koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve, sellest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja üldhalduskulude eelarved.eraldi osadena koostatakse investeeringute eelarved ja finantstulude/kulude eelarved.sellisel moel mitu korda läbitöötatud erinevad eelarved moodustavad kokku ettevõtte KOONDEELARVE,mis koosneb erinevatest osadest nagu prognoositav kasumiaruannde,lõppbilanss,rahavoogude eelarve jne.), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS
Koostatud eelarve määrab ära kohustused, vastutuse, õiguse ja võimu. Eelarve alusel tagatud kindlad tööülesanded ning eesmärgid peavad motiveerima juhte tegutsema nende täitmise nimel. Heade tulemuste saavutamisel peab juba eelnevalt 6 olema määratletud juhtide premeerimine. Võimalike motivaatoritena tulevad kõne alla rahaline preemia, edutamine jms. (4) · Eelarved määratlevad ettevõtte siseselt ressursside jaotuse. · Eelarve täitmise kaudu kontrollida tegevust ettevõttes. Eelarve täitmise pidev kontrollimine annab juhile ülevaate ettevõttes toimuvast. Nii saadakse jälgida, kas eelarve täitmine vastab planeeritule ning üldisemas mastaabis ettevõtte eesmärkidele. (4) 7 EELARVETE KOOSTIS
3. protsesside lihtsustamise; 4. ettevõtte paindlikkuse ja muutustega kohanemise võime suurendamise PLANEERIMINE HÕLMAB: prognoosimist erinevate arenguvariantide läbitöötamist (mis siis, kui?) eelarvestamist FIRMASISESE PLANEERIMISE MEETODID traditsiooniline planeerimine e. eelmise perioodi tasemest lähtuv nullbaasist lähtuv Eelarvestamise ajalised perioodid lühiajalised plaanid e eelarved (lähimaks 12 kuuks kuu täpsusega) keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega) pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5. aasta aasta täpsusega) PLAANIVARIANDID 1. Agressiivne kasv 2. Normaalne kasv 3. Kulusidkärpiv kasv 4. Tegevuste osaline kokkutõmbamine PIDEV EELARVESTAMINE on protsess, mille käigus teatud eelarveperioodi (kuu, kvartal, aasta) lõppedes pikendatakse eelarvet vastava perioodi võrra
PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5
Ülevaate kirjutamisel võivad Teile abiks olla järgmised küsimused: 1. Millised olid suuremad sissetulekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarveid koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad sissetulekud? 2. Millised olid suuremad väljaminekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarvet koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad väljaminekud? 3. Kas jaanuarikuu eelarve täitmine oli täpsem kui detsembris? 4. Kas koostatud eelarved olid täielikud või tegelikult esines sissetulekuid ja väljaminekuid, mida ei olnud eelarvesse lülitatud? 5. Kas sisetulekute ja väljaminekute liigitamisel esines raskusi? Kas kursusel antud majapidamiseelarve vorm oli Teile sobiv kasutada või teeksite sinna muudatusi, täiendusi? 6. Kuidas pidasite sissetulekute ja väljaminekute arvestust: tarkvara, tabelarvutus, paber- pliiats? 7
Kulusid on 34% ning tulusid 28%, kulusid on rohkem kui tulusid. Riigil läheb rohkem raha kulude peale, ning ise saab tulude pealt vähem tagasi. Kulud kajastatakse Eesti riigieelarves reeglina ministeeriumide lõike, kuid kirjeldamine tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Selleks, et teada kuhu kõik kulud lähevad, ning et aasta lõpuks näeks eelarves ära, mille peale kõige rohkem kulusid läheb, ning kas on võimalik kuidagi lisatulusid saada. Kohalike omavalitsuste eelarved. Mäetaguse = Tulud :5 431.38€ // Kulud : 4 767.06€ Rae = Kulud: 26 534.41€ // Tulud : 19 266.66€ Karula = Kulud: 1 140.50€ // Tulud: 1 177.01€ Eestis kehtivad maksud Otsesed maksud Kaudsed maksud Tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Tollimaks Maamaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Koha omav liku
ostuarved, kassa, laoarvestus, põhivara Ühendatud kontsern, pank, kulukohad ja arvestus, aruanded, kliendihaldus, täitur, projektid, põhivara hinnapakkumised, Automaatsed reisid, laenuleping arvestus, laoarvestus, kliendibaas, kanded, Eelarved, Laiendatud Aktivas: seadistamine ja Analüütilised Kasutajate süsteem lisavõimalused kontod, (paroolid ja Mitmeaastane kasutajaõigused), andmebaas kliendi, hankija ja artikli grupid, tulu- kulu isekujundatud aruanded
Eelarve mõiste · Eelarve on kavandatavate tegevuste ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses, tulude ja kulude arvestuses. · Eelarve on aruanne, mis määrab teatava ajaperioodil planeeritavad tulud, kulud, varad, kohustused ja rahavood. · Eelarve on detailne plaan, mis sätestab organisatsioonipoolse ressursside omandamise ja kasutamise kindlal ajaperioodil tulevikus. Eelarve koostamise eesmärgid · Eelarved ja strateegia. · Abi planeerimisprotsessis · Ressursside jaotamise ja kasutuse optimeerimine · Eelarve kui analüüsivahend · Eelarve kui kommunikatsioonivahend · Eelarved controllingu süsteemides · Eelarve kui motivatsioonivahend (sh. Töötajate areng ja delegeerimine) 3 Eelarvestamise protsess · Visiooni ja missiooni formuleerimine
toodedega Ei oska ette näha maailmaturgudel Tegevusplaani koostamine toimuvaid ootamatuid pöördeid, mis võivad Töötajate motiveerimine mõjutada ootamatult eelarvet Hästi koostatud ja järgitud eelarve negatiivselt/positiivselt annab ettevõttele konkurentide seas Sageli on eelarved liiga optimistlikud, eelise. võiksid olla realistlikumad Eelarvestamise võimalused on Tehniliste võimaluste vähesus eelarve piiramatud täitmiseks Võimalused: Ohud: Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg Üleplaneeritus ja liiga jäik tulemuste
tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Kuna erinevatele ministeeriumitele on ettenähtud erinev osa riigieelarvest. Näiteks kui keskkonnamistreeiumi kulud on 138 miljonit eurot, kuid sotsiaalmisteeriumil lausa 3831 miljonit eurot tekib küsimus, mille alla see raha täpselt kulub. Tegevusalade kirjeldamise järgi on lihtsam teha selgeks kuhu täpselt riigieelarvest raha kulub. Kohalike omavalitsuste eelarved Igal Eesti kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning selle kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Eesti kohalike omavalitsuste eelarvete süsteemi aluseks on eelarve tasakaalustatuse printsiip. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kohalikud eelarved koosnevad
aktivateks ja lühiajalisi kohustusi jooksvateks passivateks. Andres Laar 2008 2007 EBITDA EARNINGS BEFOR INTREST, TAX, DEPRECIATION & AMORTISATION TULU ENNE INTRESSE, MAKSE, KULUMIT & LAENUDE TAGASIMAKSEID Andres Laar 2008 2007 EELARVED Eelarve on tuleviku kavandamine, eesmärgi püstitamine Eelarve koostamine on pikaajaline ja pidevalt korduv protsess Eelarve on meeskonnatöö tulemus Vastutusalad peavad olema selged Eeskirjad, standardid, normid peavad olema mõistetavad Eelarvel võib olla stimuleeriv efekt (boonused) Arvestage, et võib tekkida eelarvekriis Mida siis teha? Kas midagi on reservis? Alustage osast peale, minge uuele ringile, kui see võimalus antakse.
§ 16. Emakeele Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek. Selle kutsub kokku juhatus vastavalt vajadusele kas omal algatusel või vähemalt ühe kümnendiku liikmete nõudmisel. Üldkoosoleku päevakord teatatakse seltsi liikmetele vähemalt kaks nädalat ette. § 17. Põhikirja kohaselt välja kuulutatud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üks kümnendik seltsi liikmetest. § 18. Üldkoosolek: a) kinnitab seltsi töökavad, eelarved ja aruanded; b) otsustab liikmeks oleku küsimused, määrab liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kooskõlas põhikirja § 11ga; c) valib seltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni ning ainetoimkondade vanemad; d) annab juhtnöörid seltsi vara võõrandamise puhuks; e) otsustab seltsi põhikirja muutmise ja tegevuse lõpetamise kooskõlas põhikirja paragrahvidega 19 punktid f ja g, 29 ja 30;
Kokkuvõte Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.
2.3) Tarnijad lk 2 2.4) Personal lk 2 3) Turg lk 3 3.1) Kliendid lk 4 3.2) Konkurendid lk 4 4) Hinna määramine lk 5 5) Turustamine lk 5 6) Müügimeetod lk 5 7) Müügimaht poolaasta lõikes lk 6 8) Kauba sisseost lk 6 9) Eelarved lk 7 Algbilanss lk 7 10) Rahavoogude prognoos lk 8 ÄRIIDEE KOKKOVÕTE Äriideeks on teha elektroonika hulgi- ja jaemüügiga tegelev firma. Selle loomiseks moodustatakse osaühing, millel on kaks omanikku: -----------------------------------. Mõlemal omanikul on olemas töökogemus selles valdkonnas. Nad on töötanud elektroonikafirmas müügimeestena, PR-konsultantidena ja varustajatena.
arvamust haigekassa ja ravikindlustusega seonduvate õigusaktide ja välislepingute eelnõude kohta ning anda nõu ravikindlustusega seonduvates küsimustes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919 .Eesti Panga ülesanded: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; 2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; 3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; 4) maksesüsteemide ning
NB – Iga kuues euro tuleb EL-lt ! Valitsuse kulutused Tegevuskulud ca 90% ja investeeringud ~10% eelarvest Valitsussektori osakaal SKT-st ~35% (EL - ~50%) Toetused ja teised tulusiirded > 2/3 Riigikaitse – 5% (2% SKT-st) Avaliku sektori palgad (~15%) Laenuintressid ~1% (laenukoormus >7% SKT-st) 75% eelarvest on seadustega ette määratud Eelarve defitsiit ja riigvõlg Enamuse riikide eelarved pigem defitsiidis kui ülejäägis Eesti eelarve seaduse järgi raamatupidamuslikult tasakaalus Tulude hulka ka välislaenud, millega kaetakse jooksvaid kulutusi, kulude hulka laenude tagasi maksed Majanduslikus mõistes eelarve tasakaalus ei ole, kuna maksutulud ei kata kulutusi Eelarvedefitsiidi kriitika Tuleb maksta intressi, mis sööb jooksva perioodi tulusid
neil lihtsalt ei ole võimalik sellist ostu sooritada. Juhul, kui koolil endal pole võimalik igale oma õpilasele osta vahendit e-õpikute lugemiseks, siis on vähetõenäoline, et nende kasutamine tuleks päevakorda. Paari lähima aasta jooksul koolisüsteemis nii suurt muudatust ei tehta, et koolid läheks täielikult üle e-õpikutele. Praegusel juhul puudub sellisteks muudatuseks otstarve ning kindlasti kooli- ja lapsevanemate eelarved ei võimalda seda. Seega vastus küsimusele, kas e- õpikud kergendavad kooli- või rahakotti, oleks, et kergendavad nii koolikotti kui ka rahakotti. Lähenemine, et kõik õppetöö saaks tehtud elektrooniliste õpikutega, on siiski niivõrd uudne, et selliste raamatute kasutuselevõtt koolides nõuaks suurt investeeringut nõuete kohastesse seadmetesse ning õpilaste ja õpetajate koolitamist seadmete ja e-õpikute kasutamisel.
Lillian Moller Gilbreth · Psühholoog. Esimene tööstuspsühholoogia alal; · Filosoofia doktor; · Esimene naine juhtimisvaldkonnas. Andis olulise panuse inimressursside juhtimise arendamisse. Juhtimise spetsialist; · Juhtimise professor Purdue Ülikoolis; · Lillian Gilbrethi tunti kui juhtimise esileedit. Koduelu juhtimine nagu är i Abielupaar Gilbrethidel oli 12 last. Oma koduelu juhtisid nad ka nagu äri. Lastel olid oma tööd, eelarved ja kontrollsüsteem. Gilbrethide töö lihtsustamise p õhimõtted · Abielupaar Frank ja Lilian Gilbreth töötasid töö lihtsustamise kallal. Nad uurisid aja kasutust ja liigutuste tehnikat , et parandada töökohtade efektiivsust. · Nad tõid eraldi välja kõik üldised liigutused, mida antud ülesande sooritamiseks oli vaja. Nimetasid need therbligsiteks (anagramm perekonnanimest Gilbreth). KASUTATUD KIRJANDUS · http://en.wikipedia
EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM EL majanduspoliitika aluseks ja eesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine. Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks · 1993 loodi siseturg kaupade vaba liikumine. Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: ...
III KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED 1 Millistele (ehitus) hangetele kohaldatakse Eestis võistupakkumist Riiklikele ja munitsipaalehitistele Kui finantseeritakse täielikult või osaliselt o Riigieelarvest või riiklikest fondidest o Riigiettevõtete ja riiklike AS poolt o KOV eelarvest või fondidest o Munitsipaalettevõtete poolt 2 Riigihanke kohaldamise piirmäärad o Asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot o 3 Marketingi definitsioon. Mida tähendab marketingi plaani elluviimine? Marketing on juhtimisfunktsioon, mis korraldab ja juhib äritegevust eesmärgiga muundada kliendi maksuvõimelisus nõudluseks, saades sealjuures kasumit ja täites firma muud eesmärgid. Vajadusest ja tarbijast lähtuv määratlus: Marketing on tegevuste kogum, millega selgitatakse, millised on vajadused, teavitatakse tarbijat nende teenuste ja toodete olemasolust ja toimetatakse need tarbijale. Pl...
· Õiged otsused tuleb ka realiseerida · Mistahes strateegia läbilöögivõime oleneb selle rakendamise kvaliteedist · Strateegia väljatöötamine ja elluviimine on omavahel seotud etapid Strateegia elluviimine Tuleb langetada otsused : - taotletava konkurentsieelise kohta -geograafilise tegevusulatuse kohta · Seejärel: -ümber kujundada organisatsioon -värvata vajalikke spetsialiste -koolitada personali -luua motivatsioonisüsteem -koostada eelarved -teha vajalikud investeeringud Strateegia puhul veel oluline Strateegia peab: -vastama ettevõttele tugevatele külgedele -olema orienteeritud tasuvusele -strateegia alusel peab olema väljatöötatud tasakaalustatud meetmed arenguks Edutoovad strateegiad on alati arusaadavad ja lihtsad. Arusaadav ja lihtne strateegia: -tõstab firma mainet -näitab juhtimise ühtsust -näitab eesmärkide selgust
näitajaid, koostajateks on tavaliselt keskastme juhid. Taktikalised plaaninäitajad sisaldavad otsuseid kuidas kasutada olemasolevaid vahendeid või kui palju vajatakse uut tööjõudu jmt, lähtudes kavandatavast tootmismahust. Kavandamisel tuginetakse peaasjalikult varasematele kogemustele. Taktikalise kavandamise käigus otsustatakse ka, milliseid tooteid valmistada, kui palju uuendada senist sortimenti, milline on hinnastrateegia, koostatakse vajalikud eelarved, otsustatakse 40 lepingute sõlmimine tarnijate ning ostjatega ning kõik vajalikud finantseerimisallikate küsimused. Taktikalise kavandamise hõlmab ka strateegiliste plaanide alusel koostatavad rahalisi plaane ehk eelarved. Viimaseid vajatakse nii ettevõtte kohta tervikuna kui ka igale tootmisüksusele. Taktikaliste eesmärkide teostumiseks vajalik eelarvete süsteem sisaldab: · müügieelarveid (müüdavad kogused, hinnad ja käive).
Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat Justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse
Kas müüa piima toitlustusse või piimatooteid valmistavale ettevõttele? Kuidas korraldada piima ärataatmist, kas vedu on sobiva hinnaga? Milliseks kujuneb turul nõudlus ja hinnad ? Igale piimatootjale antakse luba teatud hulga piima tootmiseks 7. Eelarve koostamine, tulu ja tasuvuse arvutamise üldpõhimõtted. Mida suurem majapidamine, seda olulisem on pidada raamatupidamisarvestust, tootmist ja müüki planeerida ning eelarved koostada enne, kui tootmiseks raha kulutada. Arvutustega saab enne raha väljaandmist selgitada, millised võiksid olla majapidamise arendamise võimalused ja millised neist on suurema tasuvusega. Eelarve koostamist tuleb alata tootmise prg., millest selgub müüdava toodangu hulk ja tulud(ka tootmiskulud). Tuludest kulude lahutamisel saame teada mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, peale seda jääb alles puhastulu.
c) stabiliseerimisfunktsioon – eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. St.et riik tegutseb eesmärgiga saavutada kiire majanduskasv, madal inflatsioon ja kõrge tööhõive. 6. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse tegevus, mis puudutab kaupade ja teenuste riigile ostmist ja muude kulude tegemist ühiskondlike fondide (riigieelarve, kohalikud eelarved, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus jt.) kaudu; maksude ja muude riiklike koormiste suurust ja tüüpi ning nende mõju majanduse arengule. 7. Riigirahandus Riigirahandus keskendub riigi fiskaalpoliitika teostamisele. Fiskaalpoliitikat nimetatakse teisiti veel riigikassa poliitikaks (lad. fiscus – riigikassa). 8. Poliitika ja administreerimine • Üldiselt määratletakse poliitikat kui tegevust läbi üldhuvi.
Müük krediiti (raha laekub järgneval kuul) 80% Brutokasumi osakaal 35% Ostetud kaupade eest tasumine 50% antud kuul Dividendid Aprill Mai Koostada:müügi, sisseostu, üldkulude, rahavoo, kasumi ja bilansi eelarved ning kontrollingu tabel Kontrolling Nimi Õpperühm Kodutöö 2.2 Juuni Juuli 900 500 Juuni 0 50% järgneval kuul Juuni 60 Kontrolling Eelarve Harjutus 1. Müügieelarve Aprill Mai Juuni Kvartal
urnid iga nelja sissekäigu peal annavad ehitisele teatud gratsiöösi pidulikkuse. Sees on ainult üks ruum, suur saal, mille lagi tugeneb kaheksale dooria sambale. Sammaste postamente kaunistavad vanikud jällegi armastatuim klassitsismi motiiv. Kuna aga üliõpilaste arv iga aastaga tublisti kasvas, jäi hoone varsti väga kitsaks. Juba a. 1820 kerkis päevakorrale ehitise laiendamise küsimus ja sama aasta mai kuul valmistas Krause vastavad skitsid ja kulude eelarved. Rotundi külge pidid 10 ehitatama kaks tiiba; kuna aga maaala oli kitsas, polnud võimalik ehitada neid ühel liinil. Esialgse kava järele oleksid nad ehitatud rotundi külge, moodustades täisnurga. Pärast muudeti aga projekt nii, et tiivad liituvad segmentidena rotundi külge. Ehitis ise teostati alles aa. 1825-182722. Mõlemad tiivad on kahekordsed, kordi eraldab
Eesti eelarvepoliitika tegeleb kuue erineva valdkonnaga, kujundab, viib ellu ja nõustab valitsust, valitsuse makromajanduspoliitikat, Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetuste- ja välisabialast poliitikat, kaitseb riigi finantshuvisid, arendab erinevate valitsussektori institutsioonide finantsraamistikku ning osaleb ELi eelarve koostamisel. Eestis kasutatakse konservatiivset fiskaalpoliitikat, mis tähendab et valitsussektorite eelarved hoitakse tasakaalus. Siis selline viis tagab selle, et valitsussektorite võlakoormus püsiks madalal. Madal võlakoormus tagab selle, et valitsussektorite eelarvepositsioon on võimaluse korral 4 ülejäägis. Valitsussektorite piisavalt madal võlakoormus tagab selle, et Eesti riigi rahandus oleks ka pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Ma arvan, et see annab inimestele mingisuguse
Korrektse strateegia olemasolu seisneb andmete pidevas täpsustamises: varasemal etapil koostatud eelarvetes on alati mingi kogus riski ja kui edaspidi info täpsustub, saab see ka paranduste aluseks. Kuid oluline on, et kõik vajalikud otsused peavad kas täpsustama maksumust või lahendusskeemi, või isegi võimaldama loobuda eelmisest skeemist, kõrvaldades põhjendamatud kulud. Siit lähtuvalt ei pea eelarved olema koostatud täpsemalt kui on vaja vastavale projekteerimisetapile. Kuigi lähteülesande ja vastuvõetava lahenduse kujundamine on esitatud erinevate ning teineteisele järgnevate etappidena, on nendes ka midagi ühist: projekteerimisel tehtavad uuringud võivad sisaldada lähteülesande erinevate variantide võrdlusi. Selline töö on vajalik ja avaldub ilmselt paranenud lahenduses. Isegi kui selline tegevus toob maksumusplaanijale palju kasutut tööd, on tema töö sel etapil
Maksumuskontroll tähendab: ·projekti tööde käigu pidevat jälgimist projekti elutsükli kõigis faasides eesmärgiga õigeaegselt välja selgitada need muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada projekti maksumust ·muudatuste kajastamist töömahtude loendites, eelarvetes ja finantsplaanides, aga samuti muudes projektijuhtimise dokumentides ·aktsepteeritud muudatuste teatavakstegemine projektis osalejatele Lähteandmeteks maksumuskontrollile on: ·töömahtude loendid, eelarved, kalenderplaanid, finantsplaanid ·tööde täitmise aruanded (protsenteerimisaktid) ja sissekanded ehitusplatsi päevikus ·nõuded muudatuste tegemiseks projektis Eelarvestamisel, kalender- ja finantsplaanimisel kasutatav arvutitarkvara peab sisaldama ka võimalusi seniste plaanide aktualiseerimiseks ja prognoositavate muudatuste sisseviimiseks. 40. Maksumuskontrolli tervik-süsteem ning selle olulisus projekteerijale
ESA investeerib viie aasta jooksul 130 miljonit eurot kosmosetehnika, in situ võrgustike ja teenindavate valdkondade arengusse. Kuigi pikaajalises perspektiivis peaks teenuseid rahastama kasutajad, vajavad olulised infrastruktuurid ja teenuse osutamise võimalikuks tegevad tehnoloogiad otsest investeeringut, et katselisi teenuseid saaks evitada. Praegusel ajal eeldab GMESi toimimisfaasi viimine mitmesuguseid avalike asutuste partnerlussuhteid pakkumise poolel, mida toetavad teadusuuringute eelarved. Neile jääb ka edaspidi kandev roll, kuid tulevikus, kui teenused muutuvad avaliku võimu poliitika kujundamise või rakendamise loomulikuks osaks, peavad teenuseid toetama asjakohased institutsioonilised kasutajad. Mõnedes valdkondades võib GMES huvi pakkuda ka erasektori klientidele koos kohase kasutustasuga. Seega võivad teatava aja möödudes võimalikuks osutuda ka avaliku ja erasektori partnerlussuhted. See on võimalik üksnes
Erika Laansalu Filmitootja ja tõlk Erika Laansalu on sündinud 6. juunil 1952 Valgas. 1970. aastal lõpetas Erika Tallinna Reaalkooli, 1972 Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi asjaajamise ja juhtimistöö organiseerimise erialal. Ta on ennast täiendanud filmitootmise ja TV juhtimise kursustel Moskvas (1984), Soomes (1991, 1993), Baltic Media Center'is Bornholmis (1996). Erika Töötas Eesti Televisiooni direktori sekretärina aastatel 1972-1973. Stuudio "Eesti Telefilm" rezissööri abi ja assistendina aastatel 1973-1975. 1983-1985 oli Laansalau filmistuudios "Tallinnfilm" filmidirektori asetäitja ja filmidirektor. 1991. aastal oli Erika asutatud stuudio "EXITfilm" asutajaliikmetest ja aastani 1993 tegevjuht. Seejärel töötas telekanali Kanal2 haldusdirektorina. Hetkel töötab Erika Laansalu Taska Filmi all ja filmide vahepeal tõlgina ning subtiitrite toimetajana. Erika Laansalu jaoks ei olnud filmini jõudmine juhuslik. Ta teadis juba üpris lap...
majandust või sõjategevust puudutavad. Põhirolli tabelis mängivad lühiuudised, mis on oma selge sõnastusega arusaadavad kõigile lugejatele. Pikematest artiklitest tõstakski esile personaalsusele ja inimlikkusele rõhuvad lood. 15 6.2. Luges osaliselt Luges Artikli pealkiri osaliselt 1 LK 2 Omavalitsuste eelarved ja kohustused 1 2 LK 3 Kaose tekitanud veised jäid tabamatuks 1 3 LK5 Omavalitsuste rahakotid kõiguvad noateral 1 4 LK 9 Muudatud ei kärpinud SMS-laenu intresse 1 5 LK 11 Gripipaanika tapab ja diskrimineerib 1 6 LK 12 Arvamus: Lasteaiakohast ja põhiseadusest 1 7 LK 13 Arvamus: Põhjakonn keeras külge 1
Täidesaatva võimu Asjaajamisteks on riigikantsler, mida juhib riigisekretär.Valitsus ül-viia ellu sise/välispoliitikat,suunata valitsusasutuste tegevust,juhtida riiki seaduste/riigieelarve/koalitsiooni alusel. Maakond-riiklik ja vald kohalik.Eestis on 15 maakonda.194 linna.Maakond ja need on haldusüksused.Maavanem-maakonna juht. Maavalitsus-riigi täitevvõimu asutus.Vald/linn-iseseisvad omavalitsused.Juhib volikogu(4a kestab).Volikogu:esindab kodaniku huve,kinnitab valla/linna eelarved,kontroll valla/linna tegevust.Maavalitsus:käsutada riigivara,korraldada riiklikku haldust,planeerida regiooni arengut.Rahvas valib,Volikogu, valib ,vallavanema/linnapea, valib Valla/Linnavalitsuse ja volikogu kinnitab. Omavalitsus korraldab sotsiaalabi,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus-inimeste vahelised asjad.(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja)
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest............................................................................................................................. 5 Teema arendus............................................................................................................................ 6 TEGEVUSED JA KAVA................................................
29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on ...
Seega on lootust, et kunagi väike Eesti toimib merendussektoris nagu suur riik. Oluline on , et Rootsi kulutab ja arendab rohkem säästvale poliitikale ja looduse säilitamisele. See on väja toodud eraldi tuleviku arengus. Eesti ei saa endale hetkel seda lubada , kuigi samuti pöörab sellele tähelepanu. Põhjuseks võiks olla see fakt, et Rootsi ja Eesti eelarved on erinevad ja mõni ei saa lubada veel endale resursside pärast. Küsimusele “kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu“ võib vastata kindlalt, et Eesti on suurepärane näide, kuidas väike riik suudab hõivata nii palju aspekte ja olla edukas mingis valdkonnas. Tundub, et merendussektor Eestis on väga tähtis osa riigi elus
otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; valvab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. Ministeeriumi kantsler: juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. õigus ministri poolt kinnitatud eelarve alusel käsutada ministeeriumi eelarvelisi
prognoositava järeltõuke. Osa Euroopa riike on elanud üle oma võimete tuleviku arvelt. Suurendatud on riiklikke laenukoormusi ja nüüd ei osata enam kriisiolukorraga kohanduda. Mõnel EL liikmel on riigivõlaintress pea 12%. Üks selline riik on Kreeka, kus kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Kui riike, kes peale Kreeka ja Iirimaa abipakette vajavad peaks lisanduma, siis on lood väga kehvad. Kõige suurem oht hetkel ähvardab meid Itaalias toimuva näol. Tekkinud olukorras, kus eelarved on miinuses ja võlg kasvab oleks lahendus rakendada liikmesriikides ühtseid põhimõtteid, mida on aga hetkel raske ellu viia. Kas liikmesriikidel ei olegi muud võimalust, kui EL abipakettidele ja uutele laenudele loota. Samas ei ole saadud abi ja laenud olukorda lahendanud, vaid andnud aega paremate lahenduste leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed.
ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide abi ja toetuste ning muu välisabi sihipärase peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid; 6) nimetab kasutamise;15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektori; 7) nimetab täitmist;151) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste
· jne c. Eelarvestamise protsessis toimub tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist. Eelarvestamise eesmärgid: - Tegevuste planeerimine · Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel - Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel · Tegevuse kontrollimine · Juhtide tegevuse hindamine Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist: - riigieelarve - kohalikud eelarved - ettevõtte eelarve · Koondeelarve · Vastutuskeskuse eelarve · Toote / teenuse eelarve · Projektieelarve d. Koondeelarve kui mudel Mudeli sisendid - tulud, kulud, varad, finantseerimine, maksetingimused, opereerimine Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid, tasuvusnäitajad Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine)
plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik- õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.
mugavus kahe suunaline kommunikatsioon 1. massturg (ühesuunaline) 2. segmenteeritudturg (kahesuunaline) 3. nisiturg 4. mikroturg (ühele konkreetsele kliendile valmistatakse üksainus toode) Turunduse 3 staadiumi: ettevõtjate turundus (kõrgeim staadium) turundus kui doktriin (universaalne vorm) - osakond, palju inimesi, suured eelarved väikeettevõtjate turundus - ettevõtja teeb ise kõike, et turul läbi lüüa, tehes selleks suuri jõupingutusi Turunduse funktsioonid: põhineb vabal vahetusel vahetus on turundustegevuse alus vaba vahetuse tingimused 1. strateegiline turundus - analüüsile orienteeritud protsess etapid: tarbijavajaduste analüüs turu segmenteerimine turundusvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga)
pinnaga, korruste arvuga. 5) Ligilähedaste mahtude meetod mõõdet vaid kõige tähtsamate, kallimate tööde mahud ja rakendatakse vastavaid hindu nt katuse konstruktsioon m2-tes; karkass tervikuna, viimistlus jne 6) Maksumusmudelid keerulisemad matem. meetodil, algoritme, mis võivad haarata mitmesugused tegureid. Mõnikord käsit. omaette veel hinnakataloogide kasutamist, vahest ka hinnaindeksite meetodite klassifitseerimine. Üldine lääne riikide jaotus. 1. Detailiseeritud eelarved 2. Parameetriline eelarvestamine 3. Ajalooline eelarvestamine 4. Fiktseeritud eelarvete kasut. meetod 5. Spetsiaal- või erieelarvete meetod 6. Kombineeritud Lk 15. teine pool Detailiseeritud meetod on mikroeelarvestamise tase. Detail eelarved kost. tööelementide struktuuri kõige täpsemal tasemel, põhinevad tööjõu ja materjalide ühikmaksumustel. Need saadakse, kas enda kogemuste alusel või käsiraamatutest. See eeldab iga väiksemagi ehitise
Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest. Sellepärast on väga tähtis, et veel enne seda, kui tellija seob ennast liiga suurte kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
