Arvestus: 26. oktoober Kell 11-12 M-218 Arutlus: kolm lahtist küsimust. Juhtimisalused 1. tund- Juhtimisteoorias 4 võtmesõna organisatsioonide juhtimise mudelist: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. See võimaldab saavutada eesmärgid kiiresti ja võimalikult väheste resurssidega. Keskkonnast tulenevad sisendid: inimresurssid, finantsresusrssid, füüsilised vahendid, info. Juhtimise mõiste Juhtimine- eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, (teiste inimeste) tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhiline kohustus: strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks Komponendid: Keskkond, koostöö, ressursid, eesmärgid, tasakaal (optimaalsus: ressurss vs eesmärk) OLUKORRAST lähtuv Võtmesõna: paindlikus Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) Tööd hästi teha on palju viise Iga olukord on unikaalne Üks õige suund + keskkond Kindlate reeglite asemel välis- ja sis...
Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase D3 – kõrge oskusetase ja m...
...
...
...
...
Millised Henry Gantti põhimõtted on sarnased kaasaegse juhtimise põhimõtetega? 8. Võrrelge Fayol'i juhtimise elemente tänapäeval kasutatavate juhtimisfunktsioonidega. Mida ühist neis leiate? 9. Mis iseloomustas Max Weber'i bürokraatlikku organisatsiooni? 10. Miks seostub bürokraatia tänapäeval ebaefektiivsusega ning mõttetu paberimajandusega? 11. Miks on vale lähtuda juhtimisel ainult teadusliku juhtimise põhimõtetest? 12. Mida positiivset tõid juhtimisteooria arengusse klassikalised juhtimisteooriad? Neoklassikalised juhtimisteooriad Neoklassikaliste ehk uusklassikaliste juhtimisteooriate tekkimine on loogiliseks jätkuks klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e.
ri ouoynsrs Z ep8ueru4 "uooel t L 'prs"uugmns sntusue qspue)FJ spos sn{ s?{ueoulv el uo pnur^el rrrcua pm{ 6sBtulreeuln8o{ pnusfllls"s npe le1euur1pplsseIeNBrurrA uo op8rrcJrrd '"pepueJe e[.e.,r eEeed euro "uooel pesnpueqeliles^q{oJo esr s?pm>1olrpolearua qqed Ietuesu o11es'rsnpueqel6Br?AelooUlnllr" ru1edre epEuerr4'el1e 11lo4uol eprlqntprroDluJef pruraslqord pasnueodseruessepue "uooel 'sletueslqq etmu4tlnl epueu elnruu '6nss1e1druo{ epruee$Rs epleurggd 1e6ns1oe$eunur spspuoqg^ q"ppurlg snlilsu)I ees 'e1ood osnlIs.u.{ ruFlsnpeol ef esleeuorspr esnu4qnf epnuee$RsurFl qelpggd srur ?groosolgsrurqrlnf awirgdnEJ" uo ep8uaru4 1v$ee "Irooel '9461 epe8nl qlg^ $Ielswrruns elyut (sym4saoc lo tkoatlt-JoD rrooel epEuenrd pnplA1o.l e[19,rqood 1grploC 'W ru...
X ja Y teooria SISUKORD TEOORIA X JA Y AUTOR..................................................................................................3 TEOORIA X: AUTORITAARNE JUHTIMINE..................................................................4 TEOORIA Y: OSALUSJUHTIMINE...................................................................................7 VEEL X JA Y TEOORIAST.................................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA ...
· tuua välja Fayoli seisukoht administratiivsest koolkonnast; · selgitada erinevust projektijuhtimise ja üldjuhtimise vahel; · anda ülevaade juhtimisteoreetik Henri Fayoli eluloost; · kirjeldada juhtimise viit printsiipi ja juhi 7. olulist omadust; · selgitada Fayoli 14. juhtimisprintsiibi olemust; · võrrelda Fayolit juhtimisteoreetik Tayloriga. Töö kirjutamisel tuginesid autorid erinevatele eestikeelsetele ja võõrkeelsetele juhtimisteooria artiklitele, raamatutele ja internetiallikatele. Töö on jagatud kolmeks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis kirjeldatakse administratiivse koolkonna olemust ja põhimõtteid, antakse ülevaade Fayoli teooriast administratiivse koolkonna kohta ning selgitatakse erinevusi üldjuhtimise ja projektijuhtimise vahel. Teises peatükis antakse lühiülevaade Fayoli 4
teooria. Vaatamata pealt näha küllaltki suurele faktide hulgale, jääb ikka küsimuseks, milline teooria on siiski kõige produktiivsem, kohanemisvõimelisem ja tulemuslikum? 1. JUHTIMISTEOORIAD JA NENDE SÜSTEMATISEERIMINE 1.1. Süstematiseerimine Juhtimisteooriate süstematiseerimisest annab parema ülevaate Maaja Vadi (2004: 78-79). Teooria kahesugune määratlus (laiemas ja kitsamas mõttes) toob esile küsimuse, kas on olemas üks üldine juhtimisteooria või paljud juhtimisteooriad. Tuntuimad teadlased on kasutanud mõlemat varianti. Mereste kasutab mõisteid juhtimisteooria ja juhtimise teooriapadrik (Mereste, 2003). Üksvärav nii juhtimisteooriat kui juhtimisteooriaid, kuigi aineloendis esineb vaid esimene eraldi liikidena (Üksvärav, 2003). Kõigis juhtimisõpikutes käsitletakse juhtimisteaduse arengut arvukate koolkondade ja juhtimisteooriate kaudu. Keerukust lisab aga järgmine juhtimisteooria definitsioon:
Z-teooria W.G. Ouch (1943-...) Ragnar Rääsk Mait Adoma Juhtimisteooria · Ükski juhtimistiil ei ole parim · Üritatud jaapani juhtimistiili ameerikas rakendada Jaapan USA Turukonkurents Kasumi maksimeerimine Personali juhtimine Fondide juhtimine Töötajakeskne lähenemine Tööjõukulu minimeerimine Personali ettevalmistamine Personali ettevalmistamine firmas koolis Funktsioon Eestvedamisstiil
töötajatel soov asju teha omast soovist, mitte sunnist. Sarnasusi on ka abtributsiooniteooriaga. Kõigi vastajate arvamus läks vastuollu „Juhi isikujoonte teooriaga“, mille kohaselt on osad inimesed juba sündinud selliste omadustega, mis on juhile sobilikud ehk nii nimetatud sündinud juht. Vastajad olid veendunud, et juhiks saadakse kogemuste ja aja jooksul. Inimeste arvamused ühilduvad põhiliselt sellise teooriaga nagu situatiivne juhtimisteooria. Näiteks toodi välja et juht ei tohiks üleoleva suhtumisega, peaks olema hea suhtlemisoskusega, abivalmis ja väärtustama töötajate panust ettevõtte arengusse. 4. Milline on Sinu arvates hea juht, kuidas (milliste mõjutegurite kaudu) on see arusaam kujunenud? Minu arvates on juht isik, kes oskab oma töötajaid motiveerida, austab neid ning väärtustab nende panust ettevõtte arengusse. Juht ei tohiks olla vaid käskude jagaja vaid ta
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri
KAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD 1.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Kaasaegsete juhtimisteooriate valik ja esitamine on keeruline, sest objektiivse hinnangu saame teooriatele anda alles aastakümnete möödudes. Samas on seda vaja teha, sest ilma selleta jääks juhtimisteooria vanamoodsaks ning selle mõistmine oleks ühekülgne. Paljude
Automaatjuhtimisega on tegemist siis kui süsteem talitab pikemat aega ilma induktiivsuse avaldada valemiga inimese sekkumiseta. Automaatjuhtimise süsteem koosneb paljudest Termopaartajurid?- Termopaartajurid ehk termopaarid on samuti elementidest (Elektron võimendi, elmootor, hüdrosilindes jne) Struktuur skeemil elektromotoorjõu generaatorid. Nende temperatuuridiapasoon on väga lai - kujutame neid ristkülikuna(mustkast) Küberneetika on juhtimisteooria ning absoluutse nulli vahetust lähedusest kuni metallide sulamistemperatuurideni. süsteemide teootia .Jaguneb omakorda 3-eks(Automaatide teooria. Temperatuuridel kuni 700 °C kasutatakse peale termopaaride ka teisi, nt. Juhtimisteooria .Informatsiooniteooria) need jagunevad omakorda takistustermotajureid. Vahemikus 700...1600 °C kasutatakse praktiliselt ainult (Informaatika
Tehnoloogiaajastul vajatakse üha vähem töötajaid, kuid need vähesed peavad olema eriti tublid. Kõige suurema osa personali kuludest moodustavad personalile tehtavad koolitused. Väga oluline on koostöö oskuse arendamine, sest uuel ajastul ei takista meeskondi enam ajavahe või erinev geograafiline asukoht. Samas ei tunnetata enam partneri emotsioone, mistõttu kahaneb võidan-võidan lahenduste leidmine. Info vahetamine on muutunud olulisemaks, kui kunagi varem. JUHTIMISTEOORIA ARENG Organisatsiooni ja juhtimisteooria kujutab endas organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit. Teooria sisuks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsiooni juhtimine täidaks oma eesmärki. Seni ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Vastavalt sellele, missugust tähelepanu on pööratud ühele või teisele
Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1. Kvantitatiivne juhtimisteooria 2. Operatsioonide juhtimine 3. Infosüsteemidega juhtimine Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad 1. Süsteemiteooriad – West Churchman 2. Eesmärgiline juhtimine – Douglas McGregor, Peter Drucker 3. Tasakaalustatud mõõtmismudel – Robert Kaplan, David Norton 4. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine - 5. Postmodernistlik juhtimisteooria – Moran, Cooper, Burrell, Parker 12. Juhi rollid. Suhtlemisega seotud rollid e isikutevahelised rollid:
siseinfosüsteemi kasutamise oskus. Ametijuhend 8 4.6 Võõrkeele nimetus ja oskuse tase Inglise keel C1 Vene keel B2 A1 Läbimurre A2 Esmane keeleoskus B1 Suhtluslävi B2 Edasijõudnute tase C1 Vaba suhtluspädevus C2 Haritud emakeelekõneleja tase 4.7 Täiendavad oskused ja teadmised 1. Juhtimine (juhtimisteooria, organisatsioonikäitumine, projekti- ja kvaliteedijuhtimine) 2. Majanduse põhimõisted, turundus, ettevõtlus, majandusarvestus ja raamatupidamisalused, teadmised mikro- ja makroökonoomikast 3. Tööseadusandlus 4. Psühholoogia alased teadmised (isiksuse-, suhtlemis- ja sotsiaalpsühholoogia) 5. Uuringumeetodid ja uuringute teostamine 6. Kirjeldava statistika põhimeetodid ja statistilise informatsiooni kasutamine 7. Asjaajamise kord ja dokumendihaldus
Ebaedu põhjused: Orienteerumine oma töötasule, Orienteerumine võimu sumbolitele, Kõrgendatud tähelepanu oma isikule, Isoleeritus teistest inimestest, Oma arvamuste ja tunnete varjamine. Edu põhjused: Oskus teha läbikaalutud otsuseid, Valmisolek uuendusteks, Oskus suhelda, säilitada vajalikke kontakte, Kõrgendatud tähelepanu alluksuste ja kogu organisatsiooni töö efektiivsusele, Pidev juurdeõppimine, enesetäiendamine, Paindlikkus Juhtimisteooria- selgitab juhtimise tähtsust ja olemust puudutavaid seaduspärasusi. Puuab selgitada välja asjaolusid ja tegureid, mis on juhtimisel olulised ja millest juht peab lähtuma. See on ennekõike praktilise tegutsemise teooria. Teadusliku juhtimise printsiibid- -uldkehtivus ( ei sõltu juhtimistegevuse liigist ega valdkonnast), -objektiivsus (ei sõltu uksikute juhtide soovist) -kohustuslikkus (neid kasutamata on edukas juhtimine võimatu) Kavandamine e
üldisi seaduspärasusi nii tehnilistes, looduslikes kui sotsiaalsetes süsteemides. Praktilises teoloogias nimetatakse küberneetikaks õpetust kiriku valitsemisest ja juhtimisest. (Vikipeedia, 2014) Küberneetika väljakujunemine algas alles pärast Teist maailmasõda. Küberneetika sünniga seostatakse 1948. aastat, mil ilmus Norbert Wieneri raamat ,,Küberneetika ehk juhtimine ja side loomas ning masinas''. Selles töös näitas silmapaistev ameerika matemaatik esimesena täpselt üldise juhtimisteooria loomise teed ja pani aluse erinevate süsteemide juhtimise ning side probleemide uurimismeetodite ühtsusele. Vahetu tõuke juhtimisprobleemide intensiivseks uurimiseks andsid konkreetsed praktilised ülesanded, nagu arvutite loomine ja kasutamine, kasuliku signaali eraldamine temaga kaasnevast mürast, mõningad neurofüsioloogia ülesanded jne. Mitmed eelnevalt uuritud teaduslikud suunad on nüüdseks moodustanud küberneetika põhituuma ning olnud arengul tõukavaks jõuks
Referaat Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus Teadmusjuhtimine tuli kõne alla umbes 20 aastat tagasi. Seniajani pole selle juhtimisteooria aktuaalsus ja uuenduslikkkus kadunud. Üldises plaanis on teadmusjuhtimine juhtimisstiil, mida peaks tänapäevases inforikkas maailmas rakendama, et turul edukas olla. Teadmusjuhtimine on abiks kaasaegses kiiresti muutuvas keskkonnas selliste probleemide lahendamisel, nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus. (Toiger 2006) Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega
Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest,
Üks internetifirma saavutas 80% info eemaldamise abil lehekülje kasutamise tõusu 3000% ja kulude järsu vähenemise. Harvardi Ülikooli professor Michael Porter leidis, et ostjate võimukus suureneb seoses e- äriga veelgi. Seega on endiselt tähtis olla kliendile suunatud. Firmad pööravad rohkem tähelepanu klientide eelistustele kui toodete ja protsesside juhtimisele, üha laiemalt levib ühe inimese tegev olemine korraga mitmes valdkonnas. Juhtimisteooria areng Organisatsiooni- ja juhtimisteooria kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. Teooria sisuks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine täidaksid oma eesmärgi. Senini ei ole kellelgi õnnestunud luua terviklikku ja igakülgselt põhjendatud organisatsiooni- ja juhtimisteooriat. Vastavalt sellele, missugust tähelepanu on ühele või
· Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd, kuulamine · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii juht kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. Organisatsiooni ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlemisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Klassikaline teooria (19 saj) · Frederick Taylor funktsionaalne organisatsioon, tööjaotus ja erialane juhtimine, allüksuse tasand. · Henri Fayol ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. · Max Weber suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus Uusklassikaline teooria
Kui edukalt on suutnud töödata eelnevas töö kohas. Põhjuseid miks vahetas töökohta. Tuleks prognoosida tulevast töö alast edukust ning valitakse välja sobiv kanditaat. Personali valiku protsess : ametikoha kirjeldamine, värbamisallika otsustamine, valiku protsess, finaalkohtumine, otsustamine, töölepingu sõlmimine, sidepidamine töölevõetavaga. 5 Kokkuvõte Juhtimine koosneb väga paljudest asjaoludest ning kuidas neid delegeerida. Juhtimisteooria funktsioonid koosnevad kavandamisest, planeerimisest ja strateegilisest juhtimisest, personalijuhtimine, delegeerimine, motiveerimine, otsustamine ja konreollimine. Väga tähtis on kõiki neid funktsioone juhtimises kasutada. Juht peab olema ja käituma nii nagu juhile kohane. Juhtimine on inimste tegevus ja käitumine oma eesmärgi suunas. Juhtimine on see kui juht mõjutab oma alluvaid käituma eesmärgi suunas. Tänapäeval on igasinim tegevuses valdkond seotud juhtimisega.
koosolekute korraldamine, org-i põhitegevusega seonduva erialateadmiste valdamine 2) suhtlemis oskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonna tööd 3) konspektuaalsed oskused võime luua üldkäsitlust org-st ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see et ta on samaaegselt ülemus ja alluv.Juhile annavad aru talle kuuluvad töörühmad, ta ise tasand kõrgemale. Org-i ja juhtimisteooria-sisuks on seisukohadja järeldused selle kohta mis on määrav ja millest tuleb lähtuda et org ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi.Õppiorg. org-liste uuenduste läbiviimine eeldab org-i liikmetelt uute oskuste omandamist hoiakute ja käitumisviiside muutmist.Toimub õppimise käigus.Üksteisele järgnevad muutused keskonnas on tingitud stabiliseerumise-toob kaasa töötajate eluaegse õppe. Kavad ja plaanid ül on aidata org-il saavutada eesmärke
Probleemid lahendatakse ,,jaga ja valitse" printsiibil Projekti täitmise kulg ja riskid on piisavalt prognoositavad ja seega hallatavad põhjaliku eelneva plaanimisega 4. KOKKUVÕTE Konkreetses referaadis on vaadeldud ainult väike kogus olemasolevatest juhtimisteooriatest ja mudelitest, kuid juba nende põhjal saab öelda, et toimivaid organisatsioone ei oleks ilma nendeta. Siiski tuleb tõdeda, et kui klassikaline juhtimisteooria näeb ette ülesande matemaatiliselt korrektset defineerimist, siis teooria rakendamisel praktikas tavaliselt ilmneb, et maailm on kaugelt liiga keeruline, et seda matemaatiliselt täpselt kirjeldada, ajalisi muutusi on raske, kui mitte võimatu, ette ennustada ja pealekauba on meie teadmised ümbritsevast reaalsusest üsna puudulikud. Referaadi koostamisel n.ö 50:50 varianti me ei kasutanud, otsisime mõlemad võrdselt
Oktoober 2015 Administratiivse juhtimise koolkond. Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Administratiivne koolkond hakkas uurima 20. sajandi algul organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust
SISUKORD Juhi mõju alluvate tööga rahulolule SISSEJUHATUS Rahulolu uuringute läbi viimine ettevõtetes on muutunud järjest populaarsemaks. Rohkem on hakatud väärtustama inimressurssi ning tihtipeale peetakse tööjõudu ettevõtte väärtuslikuimaks varaks. Et töötajad oleksid oma tegevuses tootlikud ja aktiivsed, tuleks tagada nende rahulolu. Töö jagatakse kahte osasse. Esimeses osas on eesmärgiks anda ülevaade juhtimisteooria ajaloost, tööga rahulolu teooriast ning varasemalt läbi viidud uuringutest, mis näitavad juhtimise eri aspektide seotust tööga rahuloluga. Juhtimisteooria ajaloost on plaanis lähemalt kirjeldada teadusliku juhtimise koolkonda, inimsuhete koolkonda, administratiivse juhtimise koolkonda ning bürokraatlikku koolkonda. Teises osas seab tööautor eesmärgiks kirjeldada empiirilise uurimuse tulemusid ning analüüsi
tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedamine) o Esmastasandi juhid juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. (eestvedamine) Valdkonniti: finants-,turundus-, personali-, operatsiooni-, haldus- ja muud juhid Juhtide rollid o Suhtlusroll esindada organisatsiooni, alluvate motiveerimine, sidepidaja o Inforoll vastuvõtja, jagaja, kõneleja o Otsustusroll uuendaja, strateegiliste otsuste tegemine, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija Juhtimisteooria areng: o Teadusliku juhtimise koolkond Friederic Taylor, rusikareeglid, mida peaks täitma, et edukalt toime tulla. ( Leida teaduslikult parim meetod, inimese oskused on tööle vastavad, treening ja koostöö, innustamine ja osalemine, juhtkonna ja töölise roll) o Bürokraatia koolkond Max Weber, organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk (selge tööjaotus, hierarhia, reeglid ja protseduurid, reeglite sõltumatus
04.2013. a.): http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1531/Konspekt.pdf Wikipedia. (Aprill 2013. a.). ISO 9000.: (29.04.2013. a.) Perens, A. Teenuste marketing. Tallinn: Külim, 1998, 168 lk. Grönroos, C. Service management and marketing : a customer relationship management approach. Chichester [etc.] : Wiley, c2000. TIP Konsultatsioonid OÜ Terviklik kvaliteedijuhtimine: (29.04.2013. a.): http://www.tip.ee/konsultatsioonid/kvaliteedi-juhtimine Kurvits, M. Juhtimisteooria ajalugu: kaasaegsed juhtimisteooriad http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2328/kaasaegsed_juhtimisteooriad. zip/william_edwards_deming.html 8 LISAD Lisa 1 Demingi juhtimise 14 punkti: 1. Luua püsiv eesmärk kvaliteedi parandamiseks. 2. Uue mõtteviisi omaksvõtmine ja kohanemine. Ei saa enam kauem leppida nii paljude viivituste , vigade ja puudulike tööoskustega nagu senini on vastuvõetavaks peetud.
ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud aja perioodil. 1.5 Mis on põhilised organisatsiooniteooriad? Põhilised organisatsiooniteooriad on klassikaline (teadusliku, bürokraatliku ja administratiivse juhtimise koolkonnad), uusklassikaline (x ja y teooria, z teooria, org filosoofia) ja moodne (süsteemiteooria, küberneetika, olukorraline käsitlus). 1.6 Mis on põhilised juhtimisteooriad? Teaduslik juhtimisteooria (Frederick Taylor, kuidas tööd paremini korraladada), administratiivne juhtimisteooria(Henry Fayol, tegeleb efektiivse org loomisega), bürokraatlik teooria (Max Weber, hierarhia), käitumuslik teooria (töötaja teab ise , kuidas tööd kõige paremini teha), x ja y teooria, z teooria, olukorraline teooria (juhtimine sõltuvalt situatsioonist). Juhtimisteooriad jagunevad ka: inimkeskne, tulemuskeskne, protsessikeskne, väärtuskeskne,
Need aitavad kaasa organisatsiooni kui enda loomisele, sest organisatsioon põhineb suuresti inimestel ja nendevahelistel suhetel. Organisatsioonikäitumise tähtsamateks märksõnadeks ongi koostöö, ühine eesmärk, ühtekuuluvustunne. Ning, et kõik eelnimetatud saaksid edukalt toimida, on meil vaja tunda teooriad, millega saavutada organisatsiooni eesmärk maksimaalse rahuloluga nii kollektiivi, kui organisatsiooni eduka toimimise jaoks. 20.sajandi üheks suurimaks juhtimisteooria liidriks peetav Peter F. Drucker (1990: 182- 193) leiab, et töötajaid tuleb juhtida nii, nagu oleks tegemist vabatahtlikega. Töötajatele peab ette andma kindla sihi ning defineerima organisatsiooni "seisu", selgitama, missugused on organisatsiooni normid ja väärtused, tegutsemisviisid ja soovitud tulemused. Inimestele on vaja anda võimalus ennast ise motiveerida, kõik nende töös eesmärk, keskkond, suhted töökohal, otsustusvabadus ja palju muud peab olema
Selline vaade on vananenud kuna infosüsteemid aitavad langetada paremaid ja kvaliteetsemaid otsuseid. Näiteks annavad probleemi kohta informatsiooni ning aitavad genereerida võimalikke lahendusi. Infosüsteemid on ettevõtte juhtidele oluliseks abiks, nimelt lihtsustavad juhtide tööd. Samuti võimaldab ka paremat kommunikatsiooni nii erinevate ettevõte vahel kui ka asutuse siseselt. 2. Käitumusliku juhtimisteooria kohaselt on infosüsteemid vajalikud ettevõtte efektiivsuse suurendamiseks. See teooria on parem, kuna antud teooria järgijad mõistavad, et infosüsteemid ei ole pelgalt mehhaaniliste toimingute lihtsustamiseks loodud, vaid omavad suurt tähtsust ettevõtte edukuses. 3.Võimalusi teadmusjuhtimise kasutamiseks on palju, näiteks korraldada nõupidamisi, teha ettevõttele raamatukogu, erinevate tehnoloogiate nagu teadmiste
17. Tippjuhtimine 18. Erialanejuhtimine (kesktasandi juhtimine) 19. Täideviiv juhtimine (esmatasandi-juhtimine) 8. Nimeta Sinu arvates olulisemad juhi rollid. Motiveerimine, toetamine, esindamine, läbirääkimine. 9. Nimeta Sinu arvates olulised juhi oskused. Erialaseda teadmised, oskus öelda ei, esinemisoskus, analüüsivõime. KORDAMISKÜSIMUSED II 18. aprill 2010. a. 21:48 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria? Struktuur,inimesed ja tegevused. 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor. 4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. asendada sunnimeetodid teaduslikega, 2
sidepidaja suhtlemine info väljaspoole tavapäratute probleemide org.juhtidega, vajalike organisatsiooni lahendamine org.väliste inimestega Juhtide kompetentsid: suhtlemis kavandamis, administreerimis meeskonnatöö strateegiliste tegevuste globaalse tunnetuse enesejuhtimise Juhtimisteooria ajalugu Teadusliku juhtimise koolkond (F. Taylor): o Rajajateks tööstusorganisatsioonide juhid o Keskenduti tootlikkuse tõstmisele, mitte töötajate heaolule o Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid nn rusikareeglid Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod töö tegemiseks Töötaja oskused ja võimed peavad konkreetsele tööle vastama
omadus, s.o kordasaatmine on inimese isikliku suutlikkuse tagajärg. Võimu olemus, st Võim, vormid, allikad 5 subjekti-objekti vahekord ei muutu, küll aga omandab parterluse ja koostöö vormi ja sisu. Tööriistaks on juhi võime mõjutada kellegi kauda või millegi abil kedagi võ midagi, panna midagi toimuma ja saavutada soovitud tulemus. (Üksvärav 2004: 177) Võimu küsimusi käsitletakse peale juhtimisteooria üksikasjalikult ka sotisoloogias, politoloogias, filosoofias ja psühholoogias. Nagu teada, pöörasid võimu küsimustele suurt tähelepanu juba Vana-Kreeka filosoofid, teiste hulgas Platon ja Aristotele, XVII sajandil aga filosoofid T.Hobbes, J.Locke, XVIII sajandil I.Kant. Huvitavaid mõtteid võimu käsitlemisest ja oma käes hoidmisest avaldas kuulus itallane N.Machiavelli oma raamatus "Riigivalitseja". Võimuteooriate väljatöötamisse andsid olulise panuse sotsioloogid V.Pareto, M
isiklikul arvamusel oluline roll, seetõttu on info subjektiivsem, rõhk on olulisusel ja paindlikkusel. Sageli vajab juhtkond infot väga kiiresti, seetõttu kannatab selle täpsus. 13 8. Teiste distsipliinide kasutamine finantsarvestuses kasutatakse teiste distsipliinide meetodeid harva. Juhtimisarvestus põhinebki erinevate distsipliinide meetodite kasutamisel, eelkõige statistika, organisatsiooni-, juhtimisteooria jt meetoditel. Juhtimisarvestuses kasutatakse oma teadmisi ärimaailmast tootmaks vajalikku infot otsuste tegemiseks. Finantsarvestus kasutab üldiselt aktsepteeritud arvestusprintsiipe ning tegeleb harvem otsuste tegemisega (v.a need, mis on vajalikud aruannete koostamiseks) (Majandusarvestuse loengukonspekt ...). 14 KOKKUVÕTE Seoses ärikeskkonna ja ärimudelite muutumisega on tekinud ettevõtte juhtide
valdamine jm; suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms; kontseptuaalsed oskused - sisaldavad võimet luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. 1.3. Organisatsiooni ja juhtimisteooria Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlemisse kuuluvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria sisuks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis 6 on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. Universaalne -terviklik ning igakülgselt põhjendatud-
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks
Koostavate protseduurireeglite seostatud loetelu koostamine (organisatsiooni tegevus tervikuna, organisatsiooni funktsioon, üksikud protseduurid (keerikus, tähtsus, probleemsus) 2. Olukorda kirjeldavate protseduurireeglite koostamine (asjaosaliste intervjueerimine, dokumentide uurimine, mujal koostatud analoogid) 3. Koostatud protseduurireeglite täiustamine (organisatsiooni töötajate arvamused ja ettepanekud, konsultandi kogemused, teadmised ja oskused, organisatsiooni juhtimisteooria, kõigi protseduurireeglite läbiarutamine tippjuhtide osavõtus, parim praktika , benchmarking) 4. Protseduurireeglite lõplik vormistamine (juhatuse kinnitus, iga töötaja allkiri informeerituse kohta) Protseduurireeglite juurutamine 1. Muudatuste elluviimine- protseduurireegel juhendmaterjalina, kohustuslikkus) 2. Edasine täiustamine ja muutmine- muudatuste juhtimine, lõppematu töö,
Muutuste juhtimine Põhiväärtused on: loovus, koostöötahe, ausus Teine võimalus: - erialased teadmised, - ärivaldkonna tundmine - analüüsivõime - koostööoskus - suhtlemisoskus - kuulamisoskus - esinemisoskus - sõbralikkus - aja planeerimine - oskus öelda "ei" - oskus oma teadmisi rakendada - rollide eristamise oskus (oskus objektiivseks jääda) LOENG II 1. Mida mõistetakse organisatsiooni- ja juhtimisteooria all? Organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning toimimisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria vahele kindlat piiri tõmmata ei ole võimalik. 2. Millisele kolmele põhiküsimusele keskendub organisatsiooniteooria? · struktuur (siseehitus) · inimesed · tegevused 3. Kes oli teadusliku juhtimise koolkonna rajaja? Frederick Winslow Taylor 4. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed?
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist.
varem kavandatule või kindlaksmääratule. See on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jmt. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 7. Juhtimisprotsess (management process)- on kogu tegevuse planeerimine, täitmine ja kontrollimise protsess. 8. Teaduslik juhtimine (scientific management)- juhtimisteooria, mis analüüsib tööprotsesse. Selle peamine eesmärk on parandada majanduslikku tõhusust, eriti tööjõu tootlikust. 9. Administratiivne juhtimine (administrative management)- juhtimine, mis keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele. 10. Juhtimisprintsiibid (principles of management)- kujutab endast organisatsiooni, juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. 11. Bürokraatia (bureacrasy)- nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit,
selge tööjaotus ja hierarhia ning kinnitatud protseduurid –ametikoha põhisus, distsipliini järgimine Milles seisneb teie hinnangul selle mudeli „idealism“ ehk mis võivad olla raskused reaalses elus rakendamisel? Teooria oli loodud selleks, et konflikte ära hoida aga konfliktide ärahoidmine on peaaegu võimatu ja pole ka soovitatav. Võidakse jääda loorberidele puhkama ja ei toimu organisatsioonis arengut. 20) Mis olid bürokraatliku ja administratiivse juhtimisteooria ühised jooned? hierarhia, selge töö jaotus, formaalsed reeglid Missuguse dimensiooni tõi adminisratiivne koolkond juurde?väärtustas töötajaid, soodustas nende initsiatiivi, nõudis juhtidelt töötajate suhtes õiglast kohtlemist, rõhutas töötajate rahulolu ja meeskonnatöö olulisust 21) Mis oli Douglas McGregor´i X ja Y-teooria väljaarendamise mõte? Mille poolest oli tema käsitlus humanistlik?
10. Teadmistega eputamine 11. 12. 13. 14.TEEMA3: Juhtimine kui teadus, Klassikalised, Neoklassikalised, Kaasaegsed juhtimisteooriad 15. 16. Juhtimine kui teadus Juhtimisteadus analüüsib ja üldistab juhtimise praktilist kogemust ja töötab selle põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks. Juhtimine on juhtimise printsiipide, meetodite, vahendite ja vormide ühtsus. 17. 18. Juhtimisteooria Selgitab juhtimise olemust ja tähtsust puudutavaid seaduspärasusi Püüab selgeks teha asjaolusid ja tegureid, mis on juhtimisel olulised ja millest juht peab lähtuma Organisatsiooni ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit. 19. 20. Teadusliku juhtimise printsiibid 21. Kolm nõuet: · Üldkehtivus (ei sõltu juhtimistegevuse liigist ega valdkonnast) · Objektiivsus (ei sõltu üksikute juhtide soovist)
paremat kohta maa peal), religioosseis jt. 4. Kuidas kavatses W. Sombart ületada majandusraskused? 1) Põhjalikumalt uurida ja paremini mõista turu struktuuri. Selleks soovitab ta luua majandusilma spetsiaalse büroo, millel tuleks uurida ja ette näha konujuktuurilisi kõikumisi ning aidata pehmendada nende kahjulikke tagajärgi. 2) Ratsionaliseerida raharinglust ning sisse seada tsentraalpankade mõistlik arvestuspoliitika 3) Ratsionaliseerida ettevõtete organisatsiooni (juhtimisteooria alged) 4) Suurendada riigi reguleerivat osa aktsiaseltsides, firmades tugevdada riigikapitalismi. 5. A. Hobsoni imperialismiteooria olemus. (,,Tööstuse füsioloogia", ,,Moodsa kapitalismi areng", ,,Imperialism", milles arvustab Euroopa riikide egoistlikku ekspansionismi.) Imperialism on tema järgi suurettevõtjate katse laiendada kanaleid oma rikkuse ülejääkide äravoolamiseks, kapitali ja kaupade väljavedamiseks, sest puudub võimalus kasutada metropolides. Seega on imperialism
ratsionaalne reeglistamine (protsessiorganisatsioon). Ametliku (formaalse) organisatsiooni kõrval eksisteerib alati ka mitteametlik (mitteformaalne). Teooria tasemed Teooria kui loogiline, üldistatud süsteem objekti kohta Kitsam mõiste on õpetus Ühtset organisatsiooniteooriat ei eksisteeri Organisatsiooniteoreetiliste käsitlusviiside paljusus Teooriad Organisatsiooniteooriad on seotud juhtimisteooriatega Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlemisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum (Üksvärav, 2008) Eellugu A. Smith (1723-17909 – Idee tööjaotusest ja selle positiivsest mõjust efektiivsusele K. Marx (1818-1883) – võõrandumise mõiste sissetoomine – töö produkt võõrandub tegijast, demokraatia nõue E. Durkheim (1858-1917) – formaalse ja mitteformaalse organisatsiooni
väljatöötamises ning arendamises. Juht on keegi, kes on grupitöö situatsioonis ametlikult määratud (s.t. mingist dokumendist tulenevate õigustega) grupi juhi rolli. Dokumendiks on tavaliselt tööleping ja sellele lisanduvad personalitöö dokumendid (ametijuhend näiteks), mis sätestavad isiku õigused, kohustused ja vastutuse tulenevalt ametikohast. Juhil on alati alluv(ad) vähemalt 1. Seega ei ole juhid juhtimisteooria mõistes need isikud, kelle alluvuses ei tööta keegi isegi siis, kui sellise isiku ametinimetuses sisaldub sõna juht (sageli esinevad 5 alluvateta ametinimetused Eesti ettevõtluses: müügijuht, projektijuht, regioonijuht). Müügijuht on juht vaid siis, kui tal on alluvad müügimehed, -naised, vastasel juhul on ta spetsialistitüüpi töötaja. Projektijuht on juht juhtimisteooria mõistes vaid siis kui ta
annaabi.ee 
