..........................................................4 2.4 Sümmeetria ja tasakaal...........................................................................................................5 2.5 Rütm........................................................................................................................................5 2.6 Kontrast...................................................................................................................................5 2.7 Domineerivus..........................................................................................................................5 2.8 Värvus.....................................................................................................................................6 2.9 Valgus.....................................................................................................................................6 2.10 Perspektiiv...............................................................
Vastupidine küsimus eelmisele. Ametlikud grupid on need grupid millele on juht ja/või grupp on ka registreeritud. Ettevõtted, organisatsioonid, koolid. Kehtivad reeglid Hierarhia- ametite rida alluvuse ja alamalt kõrgemale siirdumise korras Genotsiid- inimeste massiline hävitamine, rassilikel, rahvuslikel, usulistel põhjustel Liidrile vajalikud oskused ja omadused Kohanemisvõime, kohusetundlikus, domineerivus, energilisus, stressitaluvus Tarkus, taktitunne, kombekus, väljendusoskus, oskus näha lahendusi. Vahe ametliku grupi liidris ja mitteametliku Amtlikul grupil on ylemused kes panevad paika, selleand tähtsa inmese kes ametlikku gruppi juhib aga mitteametlikul grupil kujuneb juht ise, oskuste ja teadmiste põhjal. Sotsiaalne roll- käitumisviis mida oodatakse teatud staatusel olevalt inimeselt (isa, ema, president, tütar, õpetaja)
usika või instrumentaalmuusika. vorm, kus meloodiat ei katkesta solisti vokaalmuusika? virtuoosne uhkeldamine. kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid Klassikaline stiil. Mis oli valitsev: Ilmalik muusika- Kasvas huvi ilmaliku muusika Imaliku muusika domineerivus. vaimulik või vastu, mis arenes edukalt. ilmalik muusika? Muusika Alguses õukonnad, pärast kasutati inimeste See ajastu oli mõeldud tavainimesele. tarbijaskond lõbustamiseks/meelelahutuseks, tantsimiseks. Kõik oli lihtne ja selgesti mõistetav Salongimuusika muusika, mida kasutati lihtrahva lõbustamiseks.
Mõned inimesed on loomult juba liidrid, mõned aga mitte. Ühiskonnas on liidrite osakaal väga erinev. Arenenud riikides luuakse eeldused liidrivõimete arendamiseks ning sellega saavutatakse liidrite suurem osakaal. Oskuste ja teadmiste omandamine on lihtsam kui arendada liidrivõimeid. Sellest tulenevalt tuleb kasutusele võtta mitmesuguseid arendumetoodikaid. Arusaamatusi tekitab liidriks olemise ja domineerivuse vahekord. Mõned inimesed arvavad, et kui isikul on domineerivus kaasa sündinud, siis käib sama liidriks olemise kohta. Tänapäeval ei ole domineerivus liidrite omadus. On mitmeid domineerivaid inimesi, kes harva saavutavad liidripositsiooni. On tõsi, et loomade hulgas on domineerivus oluline, kuid seda mitte inimeste hulgas. Liidriks olemiseks on inimeste hulgas palju olulisemaid omadusi kui domineerivus. Liidri rolli täitmiseks: · usu, et inimesed on võimelised arenema · väärtusta meeskonna regulaarset kokkutoomist
Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine. Reaalses ruumis on alati olemas mingisugune taust, mis tuleb omakorda sobitada kokku olemasoleva vormiga, saavutamaks harmooniline kooskõla. Taustalise lisanduvad looduslikud nähtused, mis sageli mõjutavad otseselt terve ala kujundust. Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuur, valgus. Spetsiifilise vahendina lisanduvad perspektiiv ning vaated. Proportsionaalsus seostub vormi suuruse ja kujuga. Kompositsooni osad peavad teatud reeglipära jälgides olema omavahel seotud, saavutamaks terviklikku mõju. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Inimene seostab alateadlikult kõiki objekte talle tuntud suurusega. Tänu sellele võib olla kogu kavandatud üldpilt häiritud kui proportsionaalselt ebaloogilised vormid
abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia poolest oli see teos väga mitmekesine, st ei olnud liiga palju aeglaseid kohti, kuid samuti ei kiskunud liiga kiireks. Kõik oli paras ning mõnus kõrval kuulata. Teise palana, pärast väikest pausi, esitasid solistid Sergei Rahmaninovi ,,Sonaat klaverile ja tsellole g-moll op. 19". Teos algab klaveri ja tsello kooskõlaga, kuid üsna kohe hakkab klaveri ja tsello domineerivus võistlus, mille käigus jääb kord üks, kord teine taha plaanile. Alguse rahulikult tempole lisandub järsem, kiirem klaveri meloodia, millele vastab ka tsello. Mõlemad teosed olid valitud sellise vahelduva tempoga, mis sobisid hästi laupäeva õhtusse, säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde. Ma läksin seda kontserdit kuulama, sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud
võimule tõusta. Et küsida, kuidas õnnestus natsidel võimul püsida, tuleks arvesse võtta seda, kuidas nad üldse võimule tulid. Esimese maailmasõja käigus oli Saksamaa saanud suure löögi. Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast kujuneski Hitleri eesjuhtimisel natsipartei põhieesmärgiks taastada Saksamaa kunagine hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas inimestele pahameelt ja oskas seda oma partei jaoks ära kasutada. Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati
isiksuseomaduste teooriad. Osade inimeste jaoks on loomulik olla liider. Samas on erinevates riikides liidrite osakaal erinev. Arenenud riikides luuakse eeldused liidrivõimete väljaarendamiseks ja sellega saavutatakse liidrite kõrgem osakaal riigis. Liidrivõimete arendamine on tunduvalt keerulisem kui teadmiste või oskuste omandamine, seega tuleb siis kasutada erinevaid arengumetoodikaid. Segadust tekitab domineerivuse ja liidriksoleku vahekord. Arvatakse, et kui domineerivus on kaasa sündinud, siis ka liidriksolek on kaasasündinud. Domineerivus ei ole tänapäeval liidrite omadus. Domineerivus on oluline loomade hulgas aga inimesel on terve hulk olulisemaid omadusi, mille põhjal tehakse otsus järgnemise kohta. Tänapäeval eristatakse liidriteema juures mõistet "liidrikäitumine" see tähendab - käitumine nagu seda teeb liider. On selge, et liidriks ei saa õppida kursustel või koolis. Liidrivõimeid saab aga arendada käitudes nagu käitub liider
Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini. Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. Alamskaalad: asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, kaalutlemine. Juhile vajalikud isiksuseomadused kohanemisvõime saavutusteleorienteeritus enesekehtestavus domineerivus energilisus kindlameelsus suhtlemisoskus Juhile vajalikud isiksuseomadused loovus koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida, meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht ülikooliharidusega, harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama;
päikeseketas. Teine kuulus on Hathor. Teda kujutati lehmapea või lehmasarvadega. Hathor kaitses eriti naisi. Seega olid naised ka jumalannade seas kuulsad. Vanas-Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad pidid alluma abikaasale, isale või mingile meessugulasele. Samuti abielus domineeris mees. Tavaliselt abiellus 30-40-aastane mees puberteedieas tüdrukuga. Sageli ei olnud mees ja naine(tüdruk) teineteist enne abiellumist näinud. Samuti avaldus mehe domineerivus ka väljaspool abielu. Näiteks möödus mehe elu kodust väljas. Ta käis nõukogus, rahvakoosolekul, spordiväljakutel ja sümpoosionidel. Ja naine pidi püsima kodus. Ta korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi. See tähendab seda, et naiste positsioon oli Vana-Kreekas madalam kui Vanas-Egiptuses. Samuti oli Vana-Rooma perekond väga mehekeskne. Naistel puudusid poliitilised õigused. Nii nagu Vanas-Kreekas abiellusid ka Vanas-Roomas tüdrukud murdeea lõpus. Naiste
Näiteks. Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks 4.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika · tuttavlikkuse efekti loomine · "banketitehnika" · komplimentide/kiituse kasutamine Kasutatakse: Atraktiivsuse reeglipärasusi Partnerite sarnasuse printsiipi Assotsiatsioonide tekkimise printsiipi 4.3 Füüsiline atraktiivsus · Kehaline veetlus M: domineerivus, agressiivsus, resursside omamine WST< 0.75 F: viljakus, hoolitsuskäitumine - WHR=0,7 · Lapselikud omadused F: pea/keha suhe; suures silmad, väike nina, heledad juuksed, pehme nahk. · Emotsionaalsust väljendavad omadused F: naeratus, huuled · Hoolitsetust väljendavad omadused F:soeng, riietus · Hea tervislik seisund F&M: keha sümmeetrilisus, sile ja hele nahk, vitaalsus · Vanust väljendavad omadused
Näiteks. väike- vahepealne- suur KUJUKONTRAST kasutatakse erineva kujuga elemente Näiteks: piklik, ümmargune, kandiline LIIKUMISE KONTRAST kasutatakse erinevaid liikumisi Näiteks: horisontaal-vertikaal; diagonaal-verikaal Kontrastiga on seotud ka domineerivuse mõiste kompositsiooni mingi osa esile tulemine. Kompositsioonis kujuneb peamine, domineeriv osa kompositsiooni tuumaks. DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - domineerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga RÜTM ehk kordus. Rütmi kõige lihtsam näide on meetrine rida, kus üks ja sama element kordub võrdsete kauguste järel. Rütm esineb
järeldama, kas perekonnas eksisteerivat võimu võib iseloomustada domineerivana (ja kui, siis kelle poolt : mehe, naise, lapse, vanaema jne.); egalitaar-sünkreetilisena või sõltumatuna; juhtimatuna või kaootilisena? Perekonna võimukontiinumit võib kasutada teie analüüsi visuaalseks näitlikustamiseks. I__________I__________I___________I__________I kaootiline egalitaarne keskmine mõõdukas märgatav perekond (sünkraatiline domineerivus domineerivus domineerivus või sõltumatu) Perekonna võimukontiinum: kui leitakse domineerivuse olemasolu, kes siis domineerijaks on? 19. 7. Et määrata kindlaks üldine võimumudel, hõlbustab seda sageli laiahaardeliste, avatud küsimuste esitamine (nii laste kui vanemate küsitlemine), mille näited on järgnevad: - Kellele jääb tavaliselt viimane sõna või kes langetab otsuseid olulistes küsimustes? - Kes on tegelikult vastutav ja miks (võimu omamise alus)? - Kes juhib perekonda?
järeldama, kas perekonnas eksisteerivat võimu võib iseloomustada domineerivana (ja kui, siis kelle poolt : mehe, naise, lapse, vanaema jne.); egalitaar-sünkreetilisena või sõltumatuna; juhtimatuna või kaootilisena? Perekonna võimukontiinumit võib kasutada teie analüüsi visuaalseks näitlikustamiseks. I__________I__________I___________I__________I kaootiline egalitaarne keskmine mõõdukas märgatav perekond (sünkraatiline domineerivus domineerivus domineerivus või sõltumatu) Perekonna võimukontiinum: kui leitakse domineerivuse olemasolu, kes siis domineerijaks on? 19. 7. Et määrata kindlaks üldine võimumudel, hõlbustab seda sageli laiahaardeliste, avatud küsimuste esitamine (nii laste kui vanemate küsitlemine), mille näited on järgnevad: - Kellele jääb tavaliselt viimane sõna või kes langetab otsuseid olulistes küsimustes? - Kes on tegelikult vastutav ja miks (võimu omamise alus)? - Kes juhib perekonda?
Sotsiaalse ja füüsilise stimulatsiooni kuhjumine. Stress Inimeste kuhjumise liigid Tihelioleku loomkatsed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku loomkatsed (jätkub) Eneseregulatsioon (füsiloogiline) Võimusuhted ja domineerivus Optimaalne grupi suurus Sotsiaalne stress You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku uurimused inimeste puhul Vähem sotsiaalseid kontakte Diskussiooni vähene konsensus Madalam enesekindlus
jmt. 3.4. PIIRATUD PINNA KUJUNDAMINE Kompositsiooni tasakaal on visuaalsuse ja võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel. Iga kompositsiooni element(värv, vorm, pind) omab kaalu ja tasakaalu puhul on kompositsiooni vasak- ja parempoolsed vormiosad optiliselt võrdsed. Kompositsioon on tasakaalus siis kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta. DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga · Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju.
Näiteks: horisontaal-vertikaal;diagonaal-verikaal Kontrastiga on seotud ka domineerivuse mõiste kompositsiooni mingi osa esile tulemine. Kompositsioonis kujuneb peamine, domineeriv osa kompositsiooni tuumaks. http://www.allposters.com./ SUURUSE KONTRAST http://www.allposters.com./ VÄRVI KONTRAST http.//www.allposters.com./ LIIKUMISE KONTRAST Dominant DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga Rütm Rütm ehk kordus. Kreeka keeles rythmos tähistab korrapärast vaheldust, mõõdupärasust, taktikohasust.
positiivsele minapildile Interpersonaalse veetlus on suhetes läheduse ja usalduslikkuse aluseks Konkreetsete tehnikate näited: "meeldiva inimese mulje" loomise tehnika / tuttavlikkuse efekti loomine / "banketitehnika"/ komplimentide/kiituse kasutamine Kasutatakse: Atraktiivsuse reeglipärasusi/ Partnerite sarnasuse printsiipi/ Assotsiatsioonide tekkimise printsiipi Füüsiline atraktiivsus: Kehaline veetlus- M: domineerivus, agressiivsus, resursside omamine F: viljakus, hoolitsuskäitumine + lapselikud omadused (pea/keha suhe; suures silmad, väike nina, heledad juuksed, pehme nahk) Emotsionaalsust väljendavad omadused- F: naeratus, huuled Hoolitsetust väljendavad omadused- F:soeng, riietus Hea tervislik seisund- F&M: keha sümmeetrilisus, sile ja hele nahk Kaitse mõjustamise vastu: Eesmärk on vähendada sümpaatia mulje tekkimist ja sellest sõltuvust
aastatel Pineli ning Pritchardi töödest. Siin kohal on märkimisväärne, et termin "psühhopaatia" võeti kasutusele alles 19. sajandi lõpus Saksa psühhiaatri J. L. Kochi poolt. Koch rakendas psühhopaatiat, vastupidiselt tänapäevasele kasutusele, neuroosile, vaimsele alaarengule ja paljudele teistele isiksuse häiretele. Varajased kirjeldused psühhopaatiast on mitmesugused. Kirjeldustes esinesid teiste hulgas, näiteks: hoolimatu käitumine, karisma, enesekindlus, sotsiaalne domineerivus, tähelepanu otsimine, veenvus, brutaalsus, emotsionaalne külmus ning teiste pidev ärakasutamine. Need erinevad kirjeldused aitasid kaasa kaasaegse psühhopaatia definitsiooni vastuolude tekkimisele. Nüüdisaegsed arusaamad psühhopaatiast tulenevad Ameerika psühhiaatri Hervey Cleckley klassikalisest uurimusest "The Mask of Sanity". Cleckley'l oli laiaulatuslik kogemus psühhiaatriliste patsientidega töötamises, mis oli talle abiks häire paremal selgitamisel ning piiritlemisel
kontraste, mida loodudes ei eksisteeri, näiteks soo ja kõrb kõrvuti. Looduses on tähtis leida kontraste mis oleksid loomulikud, ent siiski vaataja jaoks huvitavad, nagu valguse ja varju langemine, reljeefi eripärad. Siiski pole kontrast kompositsiooni suhtes ilmtingimata vajalik, kuna harmooniat võib ka ilma teravate vastanditeta saavutada. Ent sellegipoolest on kontrastiga võimalik välja tuua erinevate elementide omapärad. Teatud objektide esiletulekut nimetatakse dominatsiooniks. Domineerivus võib olla nii mahuline kui ka kvalitatiivne. Mahulise puhul on teistest üle oma mahuga, kvalitatiivse korral aga oma omaduste poolest. Domineeriv objekt määrab üldjuhul ära kogu kujunduse stiili ning võtted. Värvus on üks tähtsamaid ning esimesena märgatav vormi omadus. Sellest tulenevalt on selle valik väga tähtis. Tähtis on arvestada ka erinevate värvide mõjuga, kuna psühholoogiliselt on erinevatel värvitoonidel erinev mõju
Na - Seotud 2-fosfoenoolpüruvaatide taastamisel C4 ja CAM taimedes. Asendab kaaliumi mõningatel funktsioonidel Mg - Vajalik paljudele ensüümidele, mis osalevad fosfaadi ülekandel. Klorofülli molekuli koostisosa Mn - Vajalikud hüdrogenaasi, dekarboksülaasi, kinaasi, oksidaasi, peroksidaasi tegevuses B - Seotud nukleiinhappe metabolismiga. Puudus varred võivad olla jäigad ja haprad. Mustad nekroosilaigud noortel lehtedel. Kasvukuhiku domineerivus häiritud taim hargneb. Si Tagab rakukesta mehhaanilise domadused, jäikuse ja elastsuse. Cl Vajalik fotosünteesi reaktsioonidel. 3. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastamine. N mullast nitraatidena. Nitraat redutseeritakse nitritiks. Siis juhitakse ta kloroplastidesse või plastiididesse kus redutseeritakse ta ammooniumiks. Ammoonium muudetakse aminohapeteks. Liblikõielisi varustavad N-ga mügarbakterid. S Sulfaadist
et põhjuseks on ajukahjustus keelega seotud piirkonnas, mis saadud varases eas. Sellepärast ei eristatudki arengulist düsleksiat omandatud düsleksiast. 1920. aastail pidas Samuel T. Orton düsleksia põhjuseks hilinenud funktsiooni arengut. See seostub vasakukäelisusega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, ajal mil õpitakse lugema ja kirjutama. Samuel T. Orton arvas, et probleemi on võimalik lahendada, kui saavutada vasaku aju poolekera domineerivus lugema õppimisel. Düsleksia mõistet kasutas esimesena Rudolf Berlin 1872ndal aastal Saksamaal. See kirjeldab ajukahjustuse tagajärjel tekkinud düsleksiat. Dr A. Kussmaul mainis mõni aasta hiljem sõna terminit „sõna pimedus“, et kirjeldada täiskavanuid, kes olid kaotanud lugemisoskuse. Tema ajal seostati düsleksiat vaimse arengu puuetega, kuid 19. saj lõpul on Briti arstid kirjeldanud üht 14 aasta vanust kirjaliku kõne häirega poissi, kes oli väga andekas. Peale seda
· ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; 12 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste
· kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; · organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; · motivatsioon; · konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; · koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. 12) Milline erinevus on juhil ja liidril? Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste
kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Inimene, kes oma tõelisi tundeid alla surub, tunneb vestluses pinget ja ebamugavust, on hajevil ja mures, tema vererõhk tõuseb vestluse käigus pidevalt. Häirivate tunnete allasurumisel on füsioloogiline tagajärg, emotsionaalset pingutust peegeldab kõrgenenud vererõhk.
väärkohtlemist mehe, eksmehe, poiss-sõbra, armukese või elukaaslase poolt. Tegelikkuses koduvägivald, abikaasa väärkohtlemine, peksasaanud naised, perevägivald ja kodused tülid on kõik väljendid, mille abil kirjeldatakse naise väärkohtlemist mehe poolt, kellega ta koos elab või on elanud. Koduvägivalda võib pidada elumustriks. See on muster, kus üks pereliige kasutab vägivalda ja emotsionaalset väärtarvitamist, et saavutada kontroll ning domineerivus teiste pereliikmete üle. Vägivald on üks meetod, mida mees kasutab, et naist oma täieliku kontrolli all hoida. Selle üle elamiseks kohandub naine mehe domineerivusega. Käegalöömine, kannatus, viha, füüsiline ja emotsionaalne valu, madal enesehinnang ja rikutud elud kaasnevad nende nn kohandumistega. Väärkohtlemine on ühe isiku viis kindlustada ja säilitada võim perekonnas või suhtes. Väärkohtlemisel on palju vorme ja need ei piirne ainult füüsilise vägivallaga
Sageli korratud isiksusetüübid: paindlik (resilient); ülekontrollija (overcontrolled); alakontrollija (undercontrolled). Ekstravertsuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon) Eysenck 9 Erinevad ettekujutused ekstravertsuse “tuumast” (seltsivus, impulsiivsus, positiivne emotsionaalsus, tegutsemisvalmidus, sotsiaalne tähelepanu) Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis, Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) ja Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine Ärevuse ja neurootilisuse mõõtmine ja psühhomeetrilised mudelid. Impulsiivsuse mõõtmine. Gray ja Eysencki ettekujutused ärevuse, impulsiivuse ja ekstravertsuse suhetest. Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi.
Sotsiaalsed reeglid: Sotsiaalsed tavad – sõltuvalt kontekstist tõekspidamised, kuidas on kombeks. Rikkumise tagajärjeks halvakspanu Moraalireeglid – üldistavad hinnangud: õige/vale Enese ohutust puudutavad reeglid – ohutus, tervis. Füüsilised tagajärjed ja üldine ohutus Suhted eakaaslastega Sotsiaalne aktsepteeritus grupis (populaarsus ja tõrjutus) Nähtavus (positsioon) Domineerivus Kaaslastepoolne tajumine Paarisuhetes: sõprus, kiusaja-ohver, vastastikune antipaatia Sõprus – kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Kaaslastepoolne aktsepteerimine ja lähedased, usaldusväärsed sõprussuhted on olulise tähtsusega lapse arengus. Vaenlased- ei meeldi teineteisele ja tajuvad üksteist ohuna ihaldatud eesmärkide saavutamisel Grupis: võim, tähelepanu, staatus Sotsiaalne eelistamine grupis:
kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Kaks naist olid vabatahtlikud Stanfordi ülikooli eksperimendis, mis uuris emotsioonide allasurumise sotsiaalseid tagajärgi. Ühele naisele öeldi, et ta peab oma tõelisi tundeid varjama. Arusaadavalt tundis emotsionaalselt avatud naine, et ta ei leia oma vestluskaaslasega kontakti
lehtedele hapra lillaka värvuse. Vanemad lehed surevad, taime küpseb viivitusega. Räni – osjalaadsed vajavad elutsükli läbi viimiseks räni. Räni puuduse korral on taimed tundlikumad elupaikade muutumisele ja seennakkustele. Boor – mängib olulist rolli raku pikenemisel, nukleiinhappe sünteesil, hormoonide reageerimisel, membraani talitlusel. Puudusest iseloomulikud on mustad nekroosilaigud noortel lehtedel ja tipupungadel. Varred võivad olla jäigad ja haprad. Kasvukuhiku domineerivus või olla kadunud, põhjustades taime tugeva harunemise. Kaalium – Puuduses tekib kloroos, mis esmalt areneb lehe tippu, servadele ja soonte vahele nekroosilaikudena. Võib liikuda noorematele lehtedele. Seega ilmneb puudus esmalt vanematel lehtedel. Lehed võivad olla kähardunud ja kortsus.Varred võivad olla peenikesed ja nõrgad. Kaltsium –vajalik, et taimemembraanid normaalselt funktsioneeriksid. Puuduses nekroosilaigud noortel
Kontroll Võimustamine 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid:
heki- ja piirdetaimedeks vormi- ja värvikompositsioonideks, seda tänu oma vormi- ja sordirohkusele Okaspuuliikide, nii nagu ka kõigi teiste puittaimede valikul tuleb silmas pidada kohta, kuhu puid kavatsetakse istutada. Liikide valik erineb kardinaalselt, tulenevalt sellest, kas kõne all on maa-koduaed, linnaaed, avalik asulahaljasala, arhitektuuriväärtusi täiendav esinduspark, puhkepark või metsapark. Taimede valiku kriteeriumideks on erinevatel haljasaladel nii taimede domineerivus, sobivus erinevate kompositsioonide loomiseks, vastupidavus kui hind. Pargi all mõistame EE-7 köites antud definitsiooni järgi aiakunstiliselt korrastatud ja kujundatud haljasala, mis koosneb maastikuelementidest, sh. veekogudest, murust, ilupuudest ja põõsastest, lilledest, rajatistest (paviljonid, purskkaevud jm) ning kunstiteostest. Park kuulub harilikult esindusliku hoone ansamblisse. Eesti rohkem kui 1200 pargist omab
(loovus) · Kas kas jääte vaidlustes pigem kaotajaks kui võitjaks? (alluv) · Kas eelistate töötada pigem inimeste masinate kui inimestega? (töötab inimestega) · Kas peate end pedantseks inimeseks? (pedant) Kasutaja vastused küsimustele on n-valentsel (näiteks kolme- või viieväärtuselisel) skaalal. Ühe küsimusega üritakse haarata mingit kindlat kitsast isiksuseomadust või isiksuseomaduste paari (loovus, alluvus-domineerivus). Kogudes kokku kõik küsimusd-vastused võib sisendkeelena mõista ka näiteks järgmist teksti: Mulle meeldib töötada pigem inimeste, kui masinatega ('pigem jah' töötan inimestega). Jään vaidlustes pigem võitjaks kui kaotajaks ('pigem jah' domineeriv). Mulle meeldib töötada nii omandatud teadmiste piires lahendatavate probleemidega kui uute, senitundmatute probleemidega ('ei oska öelda' loov). Väljundkeeleks on teatud parameetrite väärtused n-valentsel skaalal (näiteks
Kontroll Võimustamine 7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid:
Näiteks: horisontaal-vertikaal;diagonaal-verikaal Kontrastiga on seotud ka domineerivuse mõiste kompositsiooni mingi osa esile tulemine. Kompositsioonis kujuneb peamine, domineeriv osa kompositsiooni tuumaks. Dominant DOMINANT ehk kompositsiooni kõige silmapaistvam osa. Dominant ehk tuum ehk fookus. 27 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Domineerivus tähendab teatava värvi või vormi esiletulekut kas tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga Rütm Rütm ehk kordus.
Ekstravertsus (nt seltsivus, aktiivsus, impulsiivsus, intensiivsed positiivsed emotsioonid) Tahteline kontroll (nt keskendumisvõime, tähelepanu ümberlülitamine, ebasobiva käitumise allasurumine) Temperament ja 5FM · Vanemate temperamendihinnanguid õnnestub üsna hästi kirjeldada millegi viiefaktorilise mudeli taolisega Ekstravertsus (energilisus, ekspressiivsus, optimism, -häbelikkus) Heatahtlikkus (altruism, -domineerivus, -enesekesksus, järeleandlikkus, -ärrituvus) Meelekindlus (keskendumine, püsivus, korralikkus, saavutusvajadus) Stabiilsus (-ärevus, +enesekindlus) Kujutlusvõime (loovus, intellekt, uudishimu) Dunedini uuring (Moffitt ja Caspi) · u 1000 aastatel 1972-3 sündinud last · 3-aastaselt hinnati temperamenti: hästi kohanenud: hea enesekontroll, enesekindel, ei pelga uusi inimesi ja olukordi: 40% alakontrollitud: impulsiivne, rahutu, emotsionaalselt ebastabiilne: 10%
Jungi algne idee (ektraversioon vs introversioon). Tunnistas et inimestel üldiselt elemente mõlemast. Heymans leidis midagi sarnast Eysenck ning Gray- dimensioonide võrdlus Erinevad ettekujutused ekstravertsuse "tuumast" Eysenck- seltsivus+ impulsiivsus Watson- positiivne emotsionaalsus, Depue&Collins- tegutsemisvalmidus, Ashton- sotsiaalne tähelepanu Ekstravertsuse komponendid viiefaktorilises mudelis Cattelli (tsüklotüümia e heatahtlikkus, surgentsus e domineerivus, parmia e impulsiivsus) Tellegeni käsitluse (positiivne emotsionaalsus; tegutsemisvalmidus; heaolu ja sotsiaalne lähedus). Ekstravertsuse paiknemine interpersonaalsete omaduste ringmudelis ja Depue/Collinsi mudelis Ekstraversuse mõiste muutumine - Jungi ja eysencki järgi ekstravert ka natuke kergemeelne ja ebausaldusväärne. Puudub teistel - Tellegen& Hogan- ekstraverdid ambitsioonikad, töökad - Costa McRae- kehtestav domineeriv
Korralduslikud vead ei delegeerita ettevalmistust keskastme juhtidele, ei saa matkida teisi ettevõtteid Soov saavutada liigset täiuslikkust kohe protsess lükkub edasi ja takerdub TTK-l põhineva uue juhtimise rakendamisel on vaja: Eestvedajaid juhte Vastutav juht strateegilise juhtimissüsteemi vedamise eest. ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME Konkurentsisituatsiooni mõjutab: (M Porteri järgi) Tegevusharu struktuur (firmade fragmenteeritus - domineerivus) Nõudlus Väljumistõkked (lõpetamisraskused, äride sõltuvus, jm) Tegevusharu elutsükkel Sisenemistõkete seisund Turu atraktiivsus Ostjate määr ja suurus Ostukogused, sagedus Ostja vabadus, muud võimalused Ostja võimalus dikteerida Samade vajaduste rahuldamise võimalus muude vahenditega, toodetega Selliste toodete olemasolu, potentsiaalse tekke võimalus Tarnijate mõjukus, monopoolsus
vastust kuidas saada heaks juhiks. Sisuliselt oli tegemist pikkade loeteludega edukale juhile vajalikest pädevustest (teadmised, oskused, võimed) ja isiksuseomadustest. Püüti välja selgitada eestvedamiseks vajalike omadusi (vaimseid ja füüsilisi) ja oskusi. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. 21.sajandil ehk kaasaegsed juhtimisteooriad pigem ei eita nende teooriate poolt pakutud nimekirju (juhi pädevustest räägitakse ikka), kuid pigem on organisatsioonide muutunud keskkonnatingimuste tõttu lisatud uusi ja sobivamaid pädevusi. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, jne. 20 Selliseks nö
annaabi.ee 
