Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES
ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE
  • Organisatsiooni mõiste
    - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav);
    - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas ).
  • Ettevõtte mõiste
    Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan).
  • Organisatsiooni eesmärgid
    Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks
    Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud
    Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda.
  • Organisatsioonide jaotus
    - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid
    - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub
    - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha
    - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus
  • Organisatsiooni makro ja mikrokeskkond
    Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest:
    • rahvusvahelised

    Mikrokeskkonna moodustavad:
    • konkurendid

  • Missiooni olemus
    Missioon peab vastama järgmistele küsimustele: millises äris me oleme, milline on see äri tulevikus ja milline ta peaks olema
  • Visiooni olemus
    Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest, milliseks organisatsiooni tahetakse arendada. Visioon peegeldab firma strateegilisi kavatsusi.
  • Juhtimise mõiste
    - Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma
    ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu
    - Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine
    - Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil
    - Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-,
    raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel
  • Juhi funktsioonid
  • Planeerimine : - Seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
    Planeerida on vaja selleks, et:
    - Anda tegevusele eesmärgipärane suund ja vähendada segadust
    - Anda kontrolliks vajalik standard
    Plaanide liigid: - Pikaajalised e. strateegilised plaanid
    - Vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid
    - Lühiajalised e. operatiivsed plaanid
  • Eestvedamine : Kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
  • Organiseerimine : Planeerimise käigus fikseeritakse eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse nende eesmärkide saavutamise teed. Otsustatakse kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja tegevusi. Kui strateegias määratakse mida teha, siis organiseerimine määrab kuidas teha.
    Organiseerimine seisneb: - ülesannete grupeerimises
    - töökohtade kavandamises
    - otsustamisõiguse delegeerimises.
  • Kontrollimine: Standardite kehtestamine, tulemuste hindamine ning organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.
    Eristatakse: - Esialgne kontroll
    - Jooksev kontroll
    - Järelkontroll
  • Mehitamine ingl. k staffing (personali juhtimine kitsamas mõttes) kujutab endast:
    • personali kujundamist ja rakendamist
    • personali valikut
    • paigutamist
    • arendamist
    • hindamist
    • hüvitamist.

  • Juhi edukust määravad tegurid.
    • Eesmärgi selge tajumine
    • Püsivus
    • Enesetundmine
    • Pidev kirg õppida
    • Tööarmastus
    • Tulevikunägemuse jagamine
    • Tundlikus vajaduste suhtes
    • Emotsionaalne küpsus
    • Riskijulgus
    • Usk võitu , edasiminekusse

  • Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad
    Juhtimise klassikalised teooriad
  • Teaduslik juhtimine – F.Taylor
  • Administratiivne juhtimine – Henry Fayol
  • Bürokraatlik juhtimine – Max Weber
    Juhtimise neoklassikalised teooriad
  • Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo
  • Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow , Douglas McGregor
    Juhtimise kvantitatiivsed teooriad
  • Kvantitatiivne juhtimisteooria
  • Operatsioonide juhtimine
  • Infosüsteemidega juhtimine
    Kaasaegsed ja postmodernistlikud teooriad
  • Süsteemiteooriad – West Churchman
  • Eesmärgiline juhtimine – Douglas McGregor, Peter Drucker
  • Tasakaalustatud mõõtmismudel – Robert Kaplan, David Norton
  • Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine -
  • Postmodernistlik juhtimisteooria – Moran, Cooper , Burrell, Parker
  • Juhi rollid.
    • Suhtlemisega seotud rollid e isikutevahelised rollid:

    Juht kui: - esindaja (avalik esinemine)
    - juhendaja - eestvedaja ( motiveerimine )
    - sidepidaja
    (Suhtlemisvahendid: kehakeel , vokaalsus, sõnad)
    • Informatsiooniga seotud rollid e. teadvustavad rollid:

    Juht kui : - informatsiooni vastuvõtja
    - informatsiooni vahendaja
    - teavitaja
    • Otsustamisega seotud rollid e. otsustusrollid:

    Juht kui: - uuendaja
    - arusaamatuste lahendaja
    - ressursi jagaja (aja planeerimine)
  • Juhtimise SWOT mudel
    • S- strengths (tugevused)
    • W- weakness (nõrkused)
    • O- opportunities (võimalused)
    • T – threats (ohud)
    SWOT – maatriks saadakse S-W-O-T - tegurite kombineerimise teel. Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja nõrkustega seostada , et tekiks neli strateegilist alternatiivi.
  • Tagasisidet takistavad ja soodustavad tegurid
    Soodustavad tegurid
  • Faktide objektiivne kirjeldamine
  • Probleemide lahendamisele suunatud orientatsioon
  • Teistesse kui võrdsetesse suhtumine
  • Empaatia
    Takistavad tegurid
  • Hindav suhtumine
  • Nn kohtumõistmine
  • Teistesse üleolekuga suhtumine
  • Külm, ükskõikne, neutraalne
  • Juhtimistasandid
    Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid:
    Tippjuhid (ülesandeks firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ning kooskõlastamine )
    Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega)
    Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida)
  • Kitsas ja lai juhtimisulatus (eelised ja puudused)
    Kitsas juhtimisulatus
    Eelised: Tihe kontroll, igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist
    Jõukohane ka suhteliselt madala kvalifikatsiooniga juhtidele
    Puudused: Rohkem juhte, seega rohkem kulusid
    Suhtlemise ja koordineerimise probleemid
    Lai juhtimisulatus
    Eelised: Töötajate suurem iseseisvus , väiksemad juhtimiskulud, väiksemad juhtimise ja koordineerimise probleemid
    Puudused: Juht ei pruugi olla võimeline suunama paljusid inimesi korraga.
    Nõutav töötajate kvalifitseeritus, sest iseseisvustasand on kõrge
  • Läbirääkimiste õnnestumine
    Läbirääkimiste õnnestumiseks on kasulik kava koostamine mis aitab püsida teemas

    • Tingimuste muutmise võimalikud tagajärjed, mis on olulised ja mis vähem tähtsad.

    • Mil määral saab muudatusi lubada teine pool, mis on talle oluline ja mis mitte.

    • Tingimuste muutmise võimalikud tagajärjedteisele poolele.

  • Personali juhtimise olemus, personali juhtimise eesmärk, personalitöö valdkonnad.
    Personalijuhtimine on üks juhtimise funktsioonidest, mida aja jooksul on erinevalt nimetatud: mehitamiseks (staffing), personalijuhtimiseks (personnel management ) ja inimressursi juhtimiseks (human resource management)
    Personali all mõistetakse organisatsiooni kõiki töötajaid, sh. ka juhte ning personalijuhtimisega tegeleb enamik organisatsiooni juhte sõltumata nende ametinimetusest
    Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt
    Personalitöö valdkondadeks on:
  • Personali planeerimine
  • Töö analüüs
  • Töökohtade hindamine
  • Personali värbamine
  • Personali valik
  • Personali hindamine
  • Personali koolitus ja arendamine
  • Karjääri planeerimine
  • Töötasu ja palgapoliitika
  • Personalijuhi rollid.
    personalijuhtimine kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele , millest tulenevad ka järgmised personalijuhtimise eesmärgid:
    • Firma kasum
    • Organisatsiooni efektiivsus
    • Ühiskonna teenindamine
    • Sotsiaalne vastutus
    • Tugev organisatsiooni kultuur

  • Personalistrateegia- ja poliitika.
    Personalistrateegia on ettevõtte strateegia üks osa, mille eesmärgiks on inimressursi kujundamine, motiveerimine ja arendamine selliselt , et ta maksimaalselt toetaks ärikontseptsiooni realiseerimist
    Personalijuhtimise strateegiline eesmärk on kirjeldus sellest, missugune peab olema ettevõtte personal teatud ajahetkeks.
    Personalipoliitika on põhimõtete ja protseduuride kogum, mis peavad tagama personali juhtimise ühtsetel alustel kogu organisatsioonis
    Personalipoliitika toimimise eeldused:
    • Esitatud kirjalikul kujul
    • Avalikustatud kogu organisatsioonis
    • Põhjalik ja kooskõlas üldise poliitikaga
    • Kooskõlas organisitsiooni strateegia ja eesmärkidega
    • Üksikud poliitika osad omavahel kooskõlas
    • Välja töötatud diskussioonide ja konsultatsioonide tulemusena

  • Personali planeerimine.
    Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ning koostatakse personalihõive, rakendamise , arendamise karjäärijuhtimise jm. plaanid.
    Planeerimise etapid:
  • Keskkonna uurimine
  • Personali vajaduse prognoosimine
  • Personali plaanide koostamine
  • Personali planeerimise hindamine
  • Töö analüüs.
    Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja seal töötavatele isikutele esitatavad nõuded.
    Tööanalüüsi meetodid:

  • Ametikohtade hindamine.
    Ametikohtade hindamine on protsess, mis võimaldab kindlaks määrata ametikoha väärtuse ja põhipalga.
    Ametikohtade hindamise põhinäitajad on ametikoha keerukust ja olulisust iseloomustavad tegurid, sh oskusteave, pingutus, vastutus ja töötingimused.
    Töökohtade hindamise eesmärgiks on korrastada töötasustamist ja viia palgad vastavusse tööturul väljakujunenud keskmiste palkade ja tegelike töötulemustega. Seetõttu tuginetakse töökohtade hindamisel tööturu infole, sh. analoogsete töökohtade töötasudele antud piirkonnas.
    MITTEANALÜÜTILISED MEETODID:
    - AMETIKOHTADE JÄRJESTAMISEL PANNAKSE NEED OLILISUSE JA KEERUKUSE ALUSEL JÄRJEKORDA (NÄITAJATENA KASUTATAKSE TÖÖ LIHTSUST , EELDATAVAT HARIDUSTASET, TEADMISI jm)
    - AMETIKOHTADE KLASSIFITSEERIMISEL JAOTATAKSE AMETIKOHAD KLASSIDESSE (ARVESTATAKSE TÖÖ KEERUKUST, VASTUTUST JA PÄDEVUST (nt I klass: töö on lihtne, ei nõua erilist väljaõpet ega initsiatiivi; IV klass: töö on keerukas, loominguline , nõuab suuri kogemusi, vastutust jne)
    ANALÜÜTILISED MEETODID:
    AMETIKOHATDE FAKTORMEETOD – HINNATAKSE TÜÜPAMETIKOHTI ISELOOMUSTAVAID FAKTOREID EHK TEGUREID NAGU OSKUSTEAVE, PINGUTUS, VASTUTUS JA TÖÖTINGIMUSED
    Punktmaatriks meetod
  • Töökirjelduse ja ametikirjelduse peamised elemendid.
    Töökirjeldus ja ametinõuded on personali juhtimise ühed põhidokumendid, mis koostatakse tööanalüüsi käigus ning mis loovad aluse personali kujundamiseks, hindamiseks ja hüvitamiseks.
    Ametinõuded sisaldavad nõudmisi töötajatele edukaks töötamiseks konkreetsel ametikohal. Ametinõuetes esitatakse kandidaatidele konkreetsed nõuded, millega saab mõõta nende sobivust pakutavale ametikohale
    Töökirjeldus sisaldab konkreetse ametikoha ja töötingimuste kirjeldust ning sellel ametikohal töötavale isikule esitatavaid tööülesandeid, õigusi ja kohustusi ( andes vastuse küsimustele: mida, kus ja kuidas tehakse). Töökirjelduses fikseeritakse ka ametikohtade omavahelised seosed ja asendamistega seotud küsimused.
  • Personali värbamine ja valik.
    Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava kvalifikatsiooni ja omadustega töötajaid kandideerima pakutavale töökohale .
    Värbamise:
  • alguses esitatakse kandidaatidele kindlad nõuded, mis fikseeritakse spetsiaalsetes dokumentides , sh ametijuhendis.
  • järgnevalt määratakse kindlaks kandidaatide saamise allikad.
  • seejärel valitakse sobivaimad värbamisvahendid (nt meedia, personaliotsingufirma või oma töötajate soovitused).
    Personali valik on tööandja ja töövõtjate vaheline sihikindel protsess, mille käigus valitakse töökohale kandideerijate hulgast kõige sobivam , kasutades selleks nii organisatsioonisiseseid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid .
    Personali valiku meetodid:
    • Kandideerimisdokumentide esitamine
    • Eelintervjuu
    • Töölevõtu intervjuu
    • Test

  • Intervjuu läbiviimine .
    Intervjuu on personali valiku meetod, mille käigus tööandja poolt määratud isikud viivad kandidaadiga läbi tööalase vestluse, et välja selgitada kandidaadi sobivus pakutavale ametikohale
    • struktureeritud intervjuu (on oma olemuselt ankeedilaadne, mille küsimused on eelnevalt täpselt välja töötatud ja neid esitatakse enamasti kindlas järjekorras)
    • struktureerimata intervjuu (on oma sisult ja läbiviimiselt suhteliselt vaba. On sobilikum juhtide ja spetsialistide valikul )
    • poolstruktureeritud intervjuu (oma koht on nii konkreetsetel küsimustel kui vabavestlustel)

  • Intervjuu ettevalmistamine (kavandamine, keskkonna loomine)
  • Intervjuu läbiviimine (intervjuu suunamine, vestlemine )
  • Intervjuu lõpetamine (tööalane pakkumine, järelduste tegemine)
  • Personali koolitus.
    Personali koolitus on töötajate plaanipärase ettevalmistamise ja arendamise süsteem, mille käigus täiendatakse töötajate teadmisi ja praktilisi oskusi
    Koolitusvajaduse määramisel lähtutakse personali vajadusest ja töötajate pädevusele esitatavatest nõuetest.
    Personali koolituse meetoditena kasutatakse peamiselt:
    • Loengut
    • Diskussiooni
    • Situatsioonanalüüsi
    • Äri- ja rollimänge
    • Treeningut
    • Programmõpet jt

  • Personali hindamine
    Hindamine on töö hindamise protsess, mis koosneb töökohtade ja töötajate töö uurimisest ja hindamisest.
  • Juhtimise hindamine
  • Töökoha hindamine
  • Töötajate hindamine
  • Töösoorituse hindamine
  • Personali arendamine ja karjääri juhtimine.
    Personali arendamise alla kuulub organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine, nende teadmiste ja oskuste arendamine ja karjääri juhtimine.
    Personali arendamise eesmärkideks on:
    • Töötajate teadmiste ja oskuste tõstmine ja laiendamine
    • Arendamine ja motiveerimine
    • Töörahulolu ja eneseteostuse tagamine
    • Töötõhususe ja konkurentsivõime tõstmine
    • Töötajate karjääri planeerimine ja juhtimine
    • Personali kujundamine ja järelkasvu tagamine jne

    Personali arendamist võib klassifitseerida järgmiselt:
    • Ametialane väljaõpe (esmaväljaõpe, juhendamine, treening )
    • Tööalane arendamine (täiendõpe)
    • Ametiväline arendamine (väljaõpe väljaspool ametikohta uute tööülesannete täitmiseks)

    Karjäär on individuaalselt tajutud suhtumiste ja käitumiste järgnevus, mis tuleneb inimese tööalastest kogemustest ja tegevustest.
    Karjääri eesmärgiks on ühelt poolt inimese eluliste ja professionaalsete ja teiselt poolt organisatsiooni vajadustest tulenevate eesmärkide täitmine.
    Karjääri planeerimine on protsess, mille käigus fikseeritakse töökohad ning nendevahelised seosed ja peamised tööalase liikumise teed organisatsioonis. Karjääri planeerimine tagab ülevaate organisatsiooni personali vajadustest, informeerib organisatsiooni ja töötajaid võimalikest karjääriteedest ning seob indiviidide arendamisprogrammid organisatsiooni vajadustega.
    19. Hüvitamine e. kompenseerimine.
    Hüvitamine on tööhüvitamise ehk kompenseerimise protsess, mille käigus tööandja määrab kindlaks tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest.
    Hüvitamine jaguneb:

    Mitterahaline hüvitamine koosneb:
    • Sobivast ja meeldivast tööst (meeldiv töö, eneseteostuse võimalus jmt)
    • Töökeskkonnast (töötingimused, tööaeg , kaastöötajad ja juhtimine jmt)
    Rahaline hüvitamine koosneb:
    • Otsene hüvitamine (töö tasustamine = palk + ( lisatasu + preemia)
    • Kaudne hüvitamine (organisatsioonipoolne töötajate kindlustamine, sotsiaalabitoetus, puhkusetasu, soodustused)
  • Vasakule Paremale
    ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #1 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #2 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #3 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #4 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #5 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #6 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #7 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #8 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #9 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #10 ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kkkarl Õppematerjali autor
    Tegu on Ettevõtte juhtimise kordamisküsimustega eksamiks/arvestuseks.

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamiskusimuste-vastused-personalijuhtimine docx
    10
    pdf

    Kordamiskusimuste-vastuse d-personalijuhtimine docx

    edutada ● On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima 6) Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija 7) Ilmutab ise initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist 8) Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte 9) Suudab mõõta ja hinnata kulutuste efektiivsust 3. Personali poliitika ja strateegia Strateegia: Personalistrateegia on ettevõtte strateegia üks osa, mille eesmärgiks on inimressursi kujundamine, motiveerimine ja arendamine selliselt, et ta maksimaalselt toetaks ärikontseptsiooni realiseerimist Personalijuhtimise strateegiline eesmärk on kirjeldus sellest, missugune peab olema ettevõtte personal teatud ajahetkeks. Strateegilistes eesmärkides peab fikseerima: ● Personali hulga ● Kvalifikatsiooni ● Vajalikud oskused Poliitika: Personalipoliitika on põhimõtete ja protseduuride kogum, mis peavad

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Personalijuhtimine kordamine
    9
    doc

    Personalijuhtimine kordamine

    motivatsiooni kohta kasutades selleks personaliuuringuid. Sageli kasutatakse personaliuuringutes anonüümseid ankeetküsitlusi, mille raames uuritakse näiteks töötajate rahulolu organisatsioonikultuuri, väärtuste ja juhtide tegevusega. Lisaks etteantud küsimustele võiksid personaliuuringud võimaldada töötajatel anda organisatsiooni juhtkonnale infot ka ettepanekute ja soovituste ning muude kommentaaride kohta. 4. Juhtimise olemus ja funktsioonid Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste tegevuse abil Juhtimine on komplektne tegevus, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha- ja materiaalsed ressursid organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel

    Ametijuhend
    Personalijuhtimise kordamisküsimused
    5
    pdf

    Personalijuhtimise kordamisküsimused

    edutada On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima 6. Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija Ilmutab ise initsiatiivi, ei vaja juhtkonnapoolset tähelepanujuhtimist Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte Suudab mõõta ja hinnata kulutuste efektiivsust 3. Personali poliitika ja strateegia Personalipoliitika on põhimõtete ja protseduuride kogum, mis peavad tagama personali juhtimise ühtsetel alustel kogu organisatsioonis Personalipoliitika toimimise eeldused: Esitatud kirjalikul kujul Avalikustatud kogu organisatsioonis Põhjalik ja kooskõlas üldise poliitikaga Kooskõlas organisitsiooni strateegia ja eesmärkidega Üksikud poliitika osad omavahel kooskõlas

    Personali juhtimine ja arendamine
    Personalijuhtimise arvestus
    5
    pdf

    Personalijuhtimise arvestus

    o Talentide leidja ja juhtija: Selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad, keda on võimalik tulevikus edutada o On võimeline personalijuhtimise valdkondades teistele juhtidele treeninguid läbi viima o Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija o Suudab personalitöös tehtud kulutuste planeerimise ja kontrollimise osas konsulteerida ka teisi juhte o Suudab mõõta ja hinnata kulutuste efektiivsust o Personali poliitika ja strateegia 3. Personalitöö valdkonnad o Personali planeerimine o Töö analüüs o Töökohtade hindamine o Personali värbamine o Personali valik o Personali hindamine o Personali koolitus ja arendamine o Karjääri planeerimine o Töötasu ja palgapoliitika 4. Personali planeerimise olemus ja eesmärk Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Personalijuhtimine
    6
    doc

    Personalijuhtimine

    1)kontseptuaalsed teadmised ja oskused; 2)juhtimisoskus; 3)analüüsi- ja planeerimisoskused; 4)personalitöö funktsioonide tundmine; 5)probleemide lahendamise oskus; 6)organisatsiooniteooria teadmine; 7)ärialased teadmised; 8)arvuti kasutamise oskus; 9)finantsalased teadmised; 10)seadusandlike aktide tundmine (19); 11)karjääri astmed ja karjääri planeerimise süsteem. Personalijuhi võtmerollid: *juhtkonna huvide esindamine:1)firma tutvustamine; 2)äri ja turu tundmine; 3) raha juhtimine 4) keskkonna tundmine, hindamine; *muudatuste kujundamine: 1)organisatsiooni strateegiline suunitlus; 2)eesmärgistatud tegevus; 3)väärtuste süsteem; 4)innovaatika seaduspärasused; 5)kontseptuaalne mõtlemine; 6)suuline ja kirjalik väljendusoskus. *sisekonsultant: 1)orienteerumine firma eesmärkidele 2)meeskonnatöö; 3)suhted, koostöö *personalistrateegia ja äri planeerimine: 1)strateegia väljatöötamine; 2)arendab plaane, ideid;

    Majandus
    Personalijuhtimine-Alas-R
    19
    docx

    "Personalijuhtimine& quot; Alas, R.

    Lisandus organisatsioonisiseste muutuste juhtija roll. Rahvusvaheline strateegoöome personalijuhtimise uuring ­ Cranet. II osa ­ Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad Personalijuhtimine peab kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele: firma kasum, organisatsiooni efektiivsus, ühiskonna teenindamine, sotsiaalne vastutus, tugev organisatsioonikultuur. Klientidest hoolimise tase ­ töötajatest hoolimise tase ­ Parim kui mõlemad kõrged. Personalijuhtimise valdkonnad: personali planeerimine, töö analüüs, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali koolitus ja arendamine, töötasu ja palgapoliitika, töökohtade hindamine, organisatsiooni arendamine, töösuhted. 6. Personalijuhi võtmerollid Juhtkonna huve esindav äriinimene; muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele; organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele; firma strateegia ja äri

    Personali juhtimine ja arendamine
    Spordiorganisatsiooni personalijuhtimine
    13
    odt

    Spordiorganisatsiooni personalijuhtimine

    Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Margit Mathiesen SPORDIORGANISATSIOONI PERSONALIJUHTIMINE Referaat Juhendaja: Alar Rikberg Tartu 2010 Sisukord 1. Spordiorganisatsiooni põhistruktuur ja juhtimine........................................................................3 2. Sissejuhatus personalijuhtimisse..................................................................................................5 3. Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad...................................................................6 4. Effektiivselt töötava personali leidmine......................................................................................7 5. Töö analüüs...................

    Kehaline kasvatus ja sport
    Personalijuhtimisest ja selle põhimõisted
    4
    docx

    Personalijuhtimisest ja selle põhimõisted

    Organisatsiooni kultuuri mõju personalijuhtimisele. Organisatsioonikultuuri võib vaadelda kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. Annab organisatsiooni liikmetele ühise identiteedi, Toetab kollektiivset pühendumist, Toetab süsteemset stabiilsust, Aitab organisatsiooni liikmetel ümbritsevaga kohanduda, tajuda ümbrust. Organisatsioonikultuur ühtlustab töötajate käitumist, stabiliseerib ettevõtte talitust ning vähendab vajadust formaalse juhtimise ja formaalse kontrolli järele. 5. Sisemine ja väline ehk vaadeldav ja süvakultuur? Vaadeldav kultuur on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajad, kliendid, töötajad. See väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused,

    Juhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun