MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade - turundus - kliendiväärtuse loomine (miks?) turunuds - reklaamitegevus (kuidas?) turundus tähendab mõista kliendi vajadusi, soove ja ootusi paremini, kui ta ise Ettevõtte turundusmeetmestik: Tarbija poolne vaade: ...
TUGEVUSED Väikeste ettevõtete organisatsioonilisteks eelisteks suurte ees on: suhtlemise (informeerimise, kommunikatsiooni, koordineerimise ja kontrollimise) lihtsus; kiirem otsustamine; töötajate suurem sidusus ja pühendumus ning parem vastuvõtlikkus uuendustele. MIS TAGAB ETTEVÕTTELE ÄRIEDU? TURUNDUSE OLEMUS Milleks on vaja turundust ja kellele on vaja turundusjuhti? TURUNDUSE MÕISTE Turundus on ... juhtimisfilosoofia, mille kaudu firma saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja juhtimisfunktsioon (protsess), kus sobitatakse firma ressursid ja tarbijate vajadused tarbijate vajaduste ja soovide kindlaksmääramine, prognoosimine ja loomine ning ettevõtte kõikide ressursside organiseerimine nende rahuldamiseks maksimaalse kasumlikkusega; tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler)
ri ouoynsrs Z ep8ueru4 "uooel t L 'prs"uugmns sntusue qspue)FJ spos sn{ s?{ueoulv el uo pnur^el rrrcua pm{ 6sBtulreeuln8o{ pnusfllls"s npe le1euur1pplsseIeNBrurrA uo op8rrcJrrd '"pepueJe e[.e.,r eEeed euro "uooel pesnpueqeliles^q{oJo esr s?pm>1olrpolearua qqed Ietuesu o11es'rsnpueqel6Br?AelooUlnllr" ru1edre epEuerr4'el1e 11lo4uol eprlqntprroDluJef pruraslqord pasnueodseruessepue "uooel 'sletueslqq etmu4tlnl epueu elnruu '6nss1e1druo{ epruee$Rs epleurggd 1e6ns1oe$eunur spspuoqg^ q"ppurlg snlilsu)I ees 'e1ood osnlIs.u.{ ruFlsnpeol ef esleeuorspr esnu4qnf epnuee$RsurFl qelpggd srur ?groosolgsrurqrlnf awirgdnEJ" uo ep8uaru4 1v$ee "Irooel '9461 epe8nl qlg^ $Ielswrruns elyut (sym4saoc lo tkoatlt-JoD rrooel epEuenrd pnplA1o.l e[19,rqood 1grploC 'W ru...
mõjutamisprotsessi. Saavutusorientatsioon. Oluline on teha asju paremini ja efektiivsemalt, võtta ette uuendusliku iseloomuga töid ning püstitada kogu ettevõttele ambitsioonikaid eesmärke. Ta tegutseb plaanipäraselt ja järjekindlalt oma eesmärkide poole liikumisel. Initsiatiiv. Ta on initsiatiivikas ning proaktiivne, ennetades probleeme ning tegutsedes kaugema tulevikueesmärgi nimel. Ta märkab avanevaid võimalusi ning kasutab neid parima tulemuse saavutamiseks. Juhtimisfilosoofia. See on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste tegutsemist. Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei saa olla keegi, kellel pole oma ettekujutust tulevikuarengutest, või kes ei räägi oma tõekspidamistest, visioonist ja strateegiatest teistele. 4 Kindlameelne empaatia. Liider peab olema iga inimese suhtes tähelepanelik. Tihti
Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid, modelleerimine, juhtimistimulatsioonid) Keskendub probleemid välja selgitamisele ja nende põhjal mudelite koostamisele Eesmärgiks välja selgitada mudelite kõige optimaalseim ülesehitus ja seejärel juhtida mudelis kõige optimaalsemate muutujate baasil. Lähtekohaks olid 1940-45 logistika ja kvaliteedikontrolli küsimused sõdades. Suunad 1950-1970 aastatel: Juhtimisfilosoofia: Peter F.Drucker Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid, modelleerimine, juhtimisstimulatsioonid) Tootmise logistika juhtimine Total Quality Managment protsessikesksed lähenemised Esimesed küberneetilised lahendused, alge juhtimissüsteemidele Kombineeritud koolkonnad (olukorraline): Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmeid erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks
· vastuolude silumine · tulemustele kannustamine · naljatamine · nõustamise demonstratsioon · kompromissivalmidus (Kidron, 2000, 7) Lühike soovitus juhtidele, kes soovivad tõsiseid konflikte ennetada ja konfliktide tekkimisest isegi kasu saada, on arendada enda liidrivõimeid. Järgnevalt mõned olulisemad kompetentsid, mida on vaja teadlikult arendada. Esiteks peab igal liidril olema oma juhtimisfilosoofia. See on kogumik tõekspidamisi, millest lähtuvalt selgitatakse enda ja hinnatakse teiste tegutsemist. Juhtimisfilosoofia alus on inimeste, koostöö ja ühiskondlike protsesside mõistmine. Liider ei saa olla keegi, kellel pole oma ettekujutust tulevikuarengutest, või kes ei räägi oma tõekspidamistest, visioonist ja strateegiatest teistele. Teine oluline asi on kollektiivi tajumine. Edukad liidrid pööravad palju tähelepanu sellele, milline on ettevõtte psühhokliima. Oskus
................. 4 3.3Teekond turundajaks...................................................................................... 5 3.4Tee suuremasse mängu.................................................................................. 6 3.5Peakorteris..................................................................................................... 7 4Muudatused.......................................................................................................... 7 5Jack Welch’i juhtimisfilosoofia............................................................................... 9 5.1Ausus.............................................................................................................. 9 5.2Ettevõtte roll ühiskonnas................................................................................ 9 5.3Kõigepealt inimesed ja siis strateegia..........................................................10 5.4Vabaneda bürokraatiast...............................................
Estonian Business School Juhtimise õppetool TULEMUSJUHTIMINE Marek Falgot ja Sander Rootslane BEB-2 Õppejõud: Tõnu Kaarelson Tallinn 2013 Sisukord 2 1.Tulemusjuhtimise olemus Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib
JIT/Lean JIT/säästliku lähenemise eesmärk on korraldada tegevused nii, et see oleks võimalikult lähedal ideaalsele tootmisele. Ideaalne tootmine on, kui tooted tarnitakse ja lõpptoode toodetakse täpselt õigeks ajaks, kui toimub nende müük. Lõpptoote jaoks vajalikud komponendid pannakse detailidest kokku just õigel ajal ja hangitud materjalid töödeldakse detailideks just õigel ajal. JIT on - Tootmisstrateegia, milles ei raisata materjali, tehakse asju õigeaegselt. - Juhtimisfilosoofia - väärtust mitte lisavate tegevuste minimeerimine, kõrge kvaliteediga tooted. - Põhimõte- õiged asjad, õigel ajal, õiges kohas. LEAN ehk säästlik tootmine – eesmärk on kasutada kõike vähem kui masstootmises (tööjõud, materjal, seadmed, investeeringud) jättes tootmise samaks. Säästliku mõtlemise 5 põhiprintsiipi: 1.) Määratle väärtus tarbija seisukohalt! 2.) Tuvasta väärtusvoog 3.) Loo väärtusvoog 4.) Tõmbamine- kliendi poolt 5
töötajad kättesaadavus Seire teostajate ja Hea graafiku koostajate adekvaatne sobiv koolituskava koolituseelarve Hea koolitus hankepoliitika vahendid Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE ON JUHTIMISFILOSOOFIA, MIS LOOB TARBIJAST TULENEVA JUHTIMISE ÕPPIMISE VÕI ORGANISATSIOONI, MIS PÜHENDUB TARBIJATE TERVIKLIKULE RAHULDAMISELE KOOS PIDEVA ARENGUGA ORGANISATSIOONI NING SELLE PROTSESSIDE TULEMUSLIKKUSE JA EFEKTIIVSUSE POOLE TAOLINE FILOSOOFIA ALGAB KONTSEPTSIOONIST, ET KVALITEET ON ESMAJÄRGULISE TÄHTSUSEGA MITTE AINULT KLIENTIDE, VAID KA TARNIJATE JAOKS, MITTE AINULT JUHTKONNA, VAID KA TÖÖTAJATE JAOKS NENDE ENDI ARENEMISE PÄRAST
12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus MÕISTED 1. Selgita mis on 4P? TOODE(product), HIND(price), JAOTUS(place), PROMOTSIOON(promotion) 2. Selgita mis on 7P? 4P mudelile on lisatud inimesed (personnel), protsess (process) ja tõendus (physical evidence) 3. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Juhtimisfilosoofia , mis aitab firmal leida õigeid kliente, õppida tundma klientide vajadusi ja leida õigeid vahendeid klientideni jõudmiseks. 4. Kirjelda tarbija ostuprotsessi. Eelarve planeerimine Toote valimine Kaupluse valimine Brändi ja stiili valimine Makseviisi valimine o Probleemi tunnetamine o Info otsimine ja alternatiivide hindamine o Otsustamine ja ostmine
Kolmas peatükk toob mõned Piirangute teooria rakendamise näited Eestist ning räägib veidi täpsemalt rakendamise protsessist erinevates ettevõtetes. Käesolev referaat on ülevaatlik ning selle eesmärgiks on selgitada Piirangute teooria kontspetisooni põhilisi väärtuseid, käsitlusi ning rakendust. 4 1. PIIRANGUTE TEOORIA KONTSEPTSIOON Piirangute teooria (TOC) on üldine juhtimisfilosoofia, mida tutvustas esmakordselt dr. Eliyahu M. Goldratt oma 1984 aastal avaldatud raamatus pealkirjaga "Eesmärk" (The Goal). Raamatu juhtmõte on aidata ettevõtetel pikemas perspektiivis eesmärke saavutada. Piirangute teooria baseerub loogilisel mõtlemisel, põhjus-tagajärg seostel. Läbi selliste mõtlemisprotsesside (Thinking Processes) on võimalik meid ümbritsevast maailmast paremini aru saada ja juhtida ettevõtet kui terviklikku süsteemi. (Piirangute teooria olemus...)
üks osadest. (Miljan 1998:9-10) Turunduse üldmõisteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted (seal hulgas teenused ja kõik müüdav, ostetav); kulu, hind, väärtus, rahulolu; vahetus tehingud, suhtlus, infovõrk; turud; turustus, turundajad (Vihalem 2003:12). Käesoleval ajal vaadeldakse turundust põhiliselt kahest aspektist (Miljan 1998:10): · filosoofiana, kontseptsioonina; · juhtimise funksioonina. Turunduskontseptsioon on juhtimisfilosoofia, mis mõjutab kõiki organisatsiooni tegevusi. Selle mõtteviisi kohaselt püüab ettevõte paika pandud tegevuste kogumi kaudu rahuldada klientide vajadusi, mille abil samal ajal saavutab firma oma eesmärgid. Turunduse missioon ongi saavutada tarbija rahulolu. Samas teisest aspektis käsitletakse turundust tegevusena, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu. (Miljan 1998:10)
Nad võivad üksteisele sarnaneda erinevate tegurite poolest: sortiment, kasutatavad turustuskanalid, pakutavad lisateenused ja tehniline tugi jne 33. Turunduse mõiste, juhtimisfilosoofiad, 4P ja 4C turundusmeetmestikud. Turundus (marketing)on tegevuste kompleks, mis hõlmab turuuuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi ja neid rahuldada. Juhtimisfilosoofia 1) tootmiskontseptsioon lähtub sellest et tarbija tahab odavamat toodet. Toota efektiivselt ja hinda alandada. 2) tootekontseptsioon tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet, toote täiustamine. 3) müügikontseptsioon tarbija ostab toodet vaid siis kui neid toetavate meetmetega ergutatakse. 4) turunduskontseptsioon sihtturu vajaduste määratlemine ning nende rahuldamine paremini kui konkurendid seda teeks. 5) sotsiaalne turundus ühiskonnakeskne
4. mõõdetavad- ainult defineeritava ja mõõdetava eesmärgi suunas liikumist on võimalik kontrollida: kas ja millises tempos lähenetakse sihile. 5. liigendatavad- liigendatavus võimaldab püstitada vahe-eesmärke, parandada ressursikasutust ja korrigeerida senist tegevust, seal hulgas muuta tegutsemisviisi, ehk strateegiat. (Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) 6.5.Turundusplaan ,,Turundus on juhtimisfilosoofia, mis on suunatud tarbijate vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu." (Peramets Terje 2011). ,,Turunduse üks põhitõdesid väljendub selles, et kasumlikum on omada vähe rahulolevaid kliente kitsal turul kui kui palju rahulolematuid laialdasel turul."(Eva Vahtramäe ja Piret Põld 2009) Turundusplaan paneb paika streteegia, millega saavutatakse konkurentsieelis. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi andmeid
Täppisajastamine ehk Just in Time (JIT) –süsteemid laiendavad kanbani põhimõtet, ühendades ostmise, tootmise ja logistika. JIT terminit võib määratleda kui : Tootmisstrateegia mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise abil. 14 Juhtimisfilosoofia mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste kaotamise poole kõikides äriprotsessides, eesmärgiga toota kõrge kvaliteediga tooteid (null defekt) kõrge tootlikkuse ja minimaalsete varudega, arendades seejuures pikaajalisi koostöösuhteid tarneahela liikmetega Põhimõtet toimetada õiged materhalid õigel ajal õigesse kohta JIT tuumaks on põhimõte et raiskamine tuleb elimineerida. JIT puudused :
Otsustatakse ise värbamisprotsessi üle nt edutatakse eelkõige oma töötajaid. Teine võimalus alati kuulutatakse välja avalik konkurss. Personalipoliitika omakorda tuleneb organisatsiooni juhtimise filosoofiast. Kuidas juhtkond töötajate kohtlemist näeb? Kas väärtustame värsket verd või pigem pikaajalisi töösuhteid? Kas kasutame hierarhilisemat või 'lamedamat' struktuuri? Juhtimisfilosoofia, personalipoliitika elluviimiseks on vaja personalitööd. Personalitööd teevad alati (mingil määral) vahetud juhid nt värbamise kuulutuse koostajad, kompetentsi hindamised. Kogu see komplekt tugineb juhtimisfilosoofiast tulenevale organisatsiooni visioonilistele eesmärkidele. Oletame, et tahame jõuda arengus rahvusvahelisele turule. Me peame oma nissi rohkem 'tuunima'
takistusi ja arutleda selle üle, kuidas neist ületada. Viimane viies peatükk on meie endi näidetel põhinev. Me kõik neli oleme juhtimisega vähemal või rohkemal määral kokku puutunud ja kuna referaadi erinevates peatükkides oleks meie endi näidete toomine segadust tekitanud, siis otsustame luua viienda peatüki. Kuna me oleme kõik stiililiselt erinevad, siis viienda peatüki alapeatükid ei pruugi olla kirjutatud ühtses stiilis. 1 TULEMUSJUHTIMISE OLEMUS Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib
Suunatus tulemuste saavutamise mõjule. AS keskendub konkreetse programmi tulemuse hindamisele. Miks on tulemuste mõõtmine hea? Aitab selgusele jõuda mis on org jaoks tähtis, aitab org parandada tulemusi, klienditeenindust, annab töötajatele volitusi, tugevdab vastutust maksumaksja raha kulutamise eest. 2. Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Tulemusjuhtimise plussid: Tulemusjuhtimine aitab edastada kõigile organisatsiooniga seotud huvigruppidele organisatsiooni eesmärke ja sellega seotud olulist infot. Tulemusjuhtimine aitab leida erinevates organisatsiooni protsessides kokkuhoidmise võimalusi (samal ressursi tasemel, rohkem teenuseid, vähemaga rohkem jne).
PERSONALIPOLIITIKA JA PERSONALITÖÖ Personalipliitika formuleerimine ja personalitöö praktilne elluviimine tugineb juhtimisfilosoofial. Juhtimispoliitikast tulenevad juhtimispõhimõtted - juhtimisstrateegiad peaks sisaldama juhi üldiseid juhtimisega seotud ülesandeid, ülesannete, pädevuse ja vastutuse kindlaksmääramise põhimõtteid ning ka juhtimisülesandeid personali valdkonnas. Visioon, missioon ja strateegilised eesmärgid. JUHTIMISFILOSOOFIA -> PERSONALIPLIITIKA -> PERSONALITÖÖ Personalistrateegia on ettevõtte strateegia üks osa, mille eesmärgiks on inimressursi kujundamine, motiveerimine ja arendamine selliselt, et ta maksimaalselt toetaks ärikontseptsiooni realiseerimist. 3 Personalijuhtimise strateegiline eesmärk on kirjeldus sellest, missugune peab olema ettevõtte personal teatud ajahetkeks.
Tootmistaktil põhinev kontroll seab eesmärgiks tagada, et tootmismaht vastaks kliendi nõudlusele. Heijunka- ehk ühtlane tootmine - Tehnika raiskamise vähendamiseks ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks Toyota tootmissüsteemis. Eesmärgiks on läbi detailse kavandamise ning operatsioonide kontrolli vähendada töökoormuse kõikumist kõigis töökeskustes, et vähendada viivituse riski. Pidev voog- kiiremat ja väiksem Kaizen- (pidev täiustumine) - juhtimisfilosoofia, mis rõhutab töötajate osalust ning milles iga protsess on pideva vaatluse all, et leida võimalusi parendusteks Just-in-time tootmise mõju tarnijale- JIT süsteemi kasutamise seisukohtast on äärmiselt suur tähtsus suhtel tarnijate ja tarneahela järgneva lüliga. Ostja tahab olla kindel, et tarnija tarnib järjekindlalt kvaliteetseid tooteid. Samuti soovib ostja, et tarnija oleks võimeline suurendama või vähendama tarnitavate toodete kogust sõltuvalt ostja klientide nõudlusest.
Mis on autoriteet? Inimene, kellel on mõjuvõimu, võim - mõjuvõim. Võimus sisaldub võimalus sundida teine tegema midagi vastu enese tahtmist. Mõjujõuga saab teised kaasa tõmmata vabatahtlikult. Hoiaku poolt loodud mõjuvõim (kinnistub ka väliste omaduste alusel). Asjatundlikkus, teadmiste, oskuste ja individuaalsete omadustest tulenev mõjuvõim. Karisma – armuand, isiksuslik mõju- või tõmbejõud. Juhtimisteooriad - suundus mis juhib juhi käitumist. Juhtimisfilosoofia – Mis on minu juhtimisfilosoofia - see on õppimise, õpetamise, enda arutluste tulemusena sündinud juhtimisstiili sügav nägemus ja selle omaksvõtt. Juhtimisstiilid ja juhtimisviisid Koostada juhtimisolukordades SWOT analüüs: tugevused (strengths), nõrkused (weaknesses), võimalused (opportunities), ohud (threats). Puhastustööde juhi rollid töökeskkonnas Info edastamise rollid Inimsuhete rollid Otsustaja rollid
· Ümberkorralduste hädavajalikkuse selgitamine töötajatele · Ümberkorraldusprotsessi käivitamine vahetu juhtimine · Vahetu juhtimise ja altpoolt tuleva initsiatiivi hoidmine optimaalses tasakaalus 13. Milline juhtimissüsteem on TQM ja mis on selle eesmärgiks? Täielik kvaliteedijuhtimine inimkeskne juhtimissüsteem, mille eesmärgiks on pidev kliendi rahulolu suurendamine järjest väiksemate kuludega. Kogu organisatsiooni hõlmav juhtimisfilosoofia: · paneb sõltuvusse kliendi rahulolu ja ettevõtte toimeprotsessi kvaliteedi alalise katkematu parendamise, · eestvedamisega tegeleb tippjuhtkond, oluline on organisatsiooni kõikide juhtimistasandite toetus, · lõppeesmärgiks on ettevõttes toimivate protsesside optimeerimine ja efektiivsuse suurendamine. 14. Millised põhimõtted on tulemusjuhtimise keskmes? · Tähelepanu keskmes on organisatsiooni ja iga töötaja tulemus
Aine "Turunduse juhtimine" (MJJV.02.083) kordamisküsimused 1. Turunduse olemus ja areng. Tänapäevase turunduse eesmärk. Turunduse definitsioone on palju: · on juhtimisfilosoofia, kus ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamisega. · on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil.
tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks. Reklaam on turunduse tähtsamaid vahendeid. Reklaami eesmärk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest, teenustest või ideedest ning ühtlasi muuta inimeste suhtumist, teadlikkust ja/või tarbimisharjumusi. 4.Laiendatud toode - sisaldab tootega pakutavat lisateenust (nt garantii, hooldus, paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus) 5.Turundus - ,,Turundus on juhtimisfilosoofia firma saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks. Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbijate vajadused" (J.R. Evans, B. Berman); ,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu" (P. Kotler). 6. Esmane(primaarne) informatsioon - konkreetselt mingil eesmärgil hangitud informatsioon, mida kogutakse küsitluse, vaatluse või eksperimendi läbi. Need võivad olla
aruandlus ja vastavaus. 1. Kontrolli keskkond; 2. Riskide hindamine; 3. Kontrolli tegevused; 4. Info ja kommunikatsioon; 5. Seire. 1. Kontrolli keskkond See on kompoent, mis paneb aluse ettevõtte tõhusa sisekontrolli toimumisele. Kontrollikeskkonna koosseisu kuuluvad väga erinevad komponendid. 1. Üldised väärtushinnangud; 2. Eetika valdkonda kuuluvad tegurid: ausus, töötajate kompententsus, juhtkonna juhtimisstiil ja juhtimisfilosoofia, kohustused, õigused ja vastutus, personalipoliitika jmt. Mõiste seisukohalt on mahukam sisekontroll. Teisalt aga kui vaadata ettevõtte seisukohalt, siis on sisekontrolli süsteem kitsam valdkond, mis identifitseerib riskikohad. Kontrolli keskkond on suurema mastaabiga. Kontrollikeskkond kujundab seega üldise hoiaku organisatsioonid, kuna väljendab juhtkonna üldist suhtumist, teadmisi ja tegutsemist sisekontrolli alal ning selle tähtsustamist organisatsioonis. 2
kliendi nõudlusele. Heijunka ehk ühtlane tootmine - Tehnika raiskamise vähendamiseks ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks Toyota tootmissüsteemis. Eesmärgiks on läbi detailse kavandamise ning operatsioonide kontrolli vähendada töökoormuse kõikumist kõigis töökeskustes, et vähendada viivituse riski. PIDEV VOOG- kiiremat ja väiksemaid varusid võimaldav sujuv töövoog, protsessidevaheliste tööde stagnatsiooni elemineerimine. Kaizen (pidev täiustumine) - juhtimisfilosoofia, mis rõhutab töötajate osalust ning milles iga protsess on pideva vaatluse all, et leida võimalusi parendusteks, eelkõige (tulenevalt Toyota tootmissüsteemi printsiipidest) raiskamise vähendamiseks Tarneahelate keerukamaks muutumine võib viia olukorrani, kus majandusku tõhususe kasv ei suuda enam sammu pidada tarneahelate keerukamaks muutmisest põhjustatud täiendavate kuludega.
- haridus - patendid - organisatsioon - kliendibaas - e/v sisesed suhted - oskused - autoriõigused - ärikultuur - kliendi lojaalsus - e/v välised suhted - teadmised - kaubamärgid - infosüsteemid - turustuskanalid - koostöö - tervis - litsentsid - juhtimisfilosoofia - koostöövõrgud - usaldus - võime ja oskus - firma nimi - lepingud - tavad rakenduda - motivatsioon - disain - lepingud - brand’id - kultuur - normid IK väärtus kahaneb ja kasvab kõigi komponentide koosmõjul. Samal ajal võib iga
eelduseks ettevõttest huvitatud kliendibaasi suurenemisele. Suhtlemisoskus - sõbralikkus eesmärgiga viia inimesed suunda mida soovitakse. Arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed lähtuvad ideest, et miski oluline ei saa tehtud üksinda ja tegelevad võimalusel alati suhete võrgustiku loomisega erinevatel ühiskonna tasanditel. Neil on arenenud võime leida ühiseid jooni ja soodustada tagasiside saamist partnerilt. 22. Tulemusjuhtimine Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Selle põhisisu moodustab kõigi ressursside suunamise tulemuste seisukohast kõige tähtsamatesse tegutsemisvaldkondadesse, mis kõigi töötajate poolt omaksvõetuna teeb võimalikuks kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamise nii kogu ettevõtte kui ka indiviidi seisukohalt võetuna. Tulemusjuhtimise peaidee seisneb juhtide tähelepanu koondamises firma tegevuse lõpptulemustele, millised on
Euroopas Time-Cost-Quality Leadership (TCQL). - 27 - Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) TQM algab kontseptsioonist, et kvaliteet on esmajärgulise tähtsusega mitte ainult klientide vaid ka tarnijate jaoks, mitte ainult juhtkonna, vaid ka töötajate jaoks nende endi arenemise pärast. Inimestele keskenduv kvaliteedijuhtimine ei välista standardiseerimist, aga paneb rohkem rõhku kvaliteedile suunatud lähenemisele. TQM on juhtimisfilosoofia, mis loob tarbijast tuleneva juhtimise õppimise või organisatsiooni, mis pühendub tarbijate terviklikule rahuldamisele koos pideva arenguga organisatsiooni ning selle protsesside tulemuslikkuse ja efektiivsuse poole. Inimestele keskenduva kvaliteedijuhtimise tingimused: Tippjuhtkonna täielik pühendumine Võrdsed võimalused ja töö õige väärtustamine Juhtide, inseneride ja tööliste koostöö. Ettevõtte terviklik kvaliteediprogramm (CWQ)
Suhtlemisoskus - sõbralikkus eesmärgiga viia inimesed suunda mida soovitakse. Arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed lähtuvad ideest, et miski oluline ei saa tehtud üksinda ja tegelevad võimalusel alati suhete võrgustiku loomisega erinevatel ühiskonna tasanditel. Neil on arenenud võime leida ühiseid jooni ja soodustada tagasiside saamist partneril 22. Tulemusjuhtimine Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Selle põhisisu moodustab kõigi ressursside suunamise tulemuste seisukohast kõige tähtsamatesse tegutsemisvaldkondadesse, mis kõigi töötajate poolt omaksvõetuna teeb võimalikuks kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamise nii kogu ettevõtte kui ka indiviidi seisukohalt võetuna. 16
- oskused - autoriõigused - ärikultuur - kliendi lojaalsus - e/v välised suhted - teadmised - kaubamärgid - infosüsteemid - turustuskanalid - koostöö - tervis - litsentsid - juhtimisfilosoofia - koostöövõrgud - usaldus - võime ja oskus - firma nimi - lepingud - tavad rakenduda - motivatsioon - disain - lepingud - brand'id - kultuur
samad probleemid ja põhjused. Seega peaks olema võimalik õppida teiste riikide kogemustest, kuidas täiustada ehitusprotsesse, isegi kui esineb kultuurilisi erinevusi. 2.4 Kokkuvõte Uurimustööst ilmneb, et üks peamine põhjus erinevate probleemide tekkimisele on tingitud ebaadekvaatsest ehitusejuhtimise teooriast. Aegade jooksul on ehitusprojektid muutunud komplektsemaks ja nõudlikumaks, paraku pole muutunud juhtimisfilosoofia ja tehnikad. Seega puudulik arusaamine ehituse metafüüsilistest alustest on viinud valede arusaamadeni, kuidas juhtida ja üles ehitada ehitusprojektide protsesse tänapäeval. Sellest tulenevalt on põhjustatud ka teised probleemid ja põhjused nendele probleemidele. Uurimustööst selgus, et Eesti ehitustööstus ei ole erand. PEATÜKK 3. TIMMITUD EHITUS LC on püüe adopteerida Toyota filosoofiat ja teisi teoreetilisi aluseid parema ja terviklikuma ehitusjuhtimise teooria loomiseks
Esita küsimusi vastavalt oma positsioonile. · Suhtu liidrisse realistlikult ära kritiseeri liidrit teiste ees. Ära nõustu alati. Ära peida midagi. Loe lisaks: 36 Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk.3.4, lk.130-139: järgija stiilid, rollid ja järgimisstrateegiad. 1.7 Tulemusjuhtimine Tulemusjuhtimine on tulemuste saavutamist taotlev juhtimisfilosoofia st. juhte ja kogu personali suunav mõtlemisviis ja tegutsemismoodul. Selle põhisisu moodustab kõigi ressursside suunamise tulemuste seisukohast kõige tähtsamatesse tegutsemisvaldkondadesse, mis kõigi töötajate poolt omaksvõetuna teeb võimalikuks kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamise nii kogu ettevõtte kui ka indiviidi seisukohalt võetuna. Tulemuseesmärgiks on organisatsiooni st. tulemusüksuse uuenemine, millega kaasneb:
Joonis 4.20. Inimese käitumine erinevate vajaduste rahuldamisel Vajadust tunnetaval inimesel tekib pinge, millest ta tahab vabaneda ja see sunnib teda tegutsema (tegutsemise all mõistetakse siin võimaluste otsimist pinge vähendamiseks). Kui võimalikud tegutsemise variandid on läbi kaalutud, koostab ta konkreetse tegevuskava, mille järgi ta püüab oma probleeme lahendada ja selle käigus vajadusi rahuldada. 4.5.4.5. Mc Gregori X- ja Y-teooria (vt ka p. 2.3.2) Juhid, kelle juhtimisfilosoofia aluseks on X-teooria, läh-tuvad sellest, et inimene on: - loomu poolest laisk ja püüab vältida töötamist; - teda võib tööle sundida karistamise ähvardusel; - inimesed väldivad vastutust; - kollektiivi eesmärgid neid ei huvita; - neid ei või usaldada ja peab põhjalikult kontrol-lima; - ainult raha paneb ta tõsiselt tööle. Y-teooria lähtub: - vaimne ja füüsiline töö on inimesele loomupärane;
annaabi.ee 
