...................................7 3.1.4.Kaer....................................................................................................................................7 3.2. Kartul........................................................................................................................................8 3.3. Rukkilill...............................................................................................................................8 3.4. Kesalill .....................................................................................................................................................9 4.LOOMAD PÕLDUDEL.................................................................................................................10 4.1.Imetajad...................................................................................................................................10 4.1.1.Põld-uruhiir .................................
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis
Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised
Tuulekaer kõrrelised üheaastane Põllud seemnetega põld Luht-kastevars kõrrelised mitmeaastane Karjamaa seemnetega rohumaa Põldosi osjalised mitmeaastane Niidud, põllud seemnetega rohumaa Põldkannike kannikalised Ühe kuni kahe Põllud, söödid, seemnetega põld aastane karjamaad Kesalill korvõielised Ühe kuni kahe Põllul, aias seemnetega põld aastane Vesihein nelgilised Ühe või Põllud, aiad, Seemnetega, põld kaheaastane teeservad varretükkidega Põld-lõosilm Karelehelised Ühe või Põllud, aiad, seemnetega rohumaa kaheaastane teeservad
instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must
· Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm · Taim on erilise lõhnata, õisik keskelt lame, seest täis.(võib sassi minna teekummeliga ja karikakraga) · Õitseb juunist-oktoobrini · Kasvab prahipaikadel, kesal, põldudel umbrohuna Harilik soolikarohi Tanacetum vulgare · Perekond soolikarohi · 30-110 cm, mürgine · Taim hõõrumisel iseloomuliku aromaatse lõhnaga · Õitseb juuli-september · Kasvab klibustel
cm kõrguseks kasvav aromaatne ja magusalõhnaline rohttaim. Tema vars on ümar, peenike, püstine ja harunev, lehed kaheli- või kolmelisulglõhised. Õied on koondunud korvõisikutesse, mida ümbritsevad valged keelõied. Õitseb juunist augustini. Aedadest kunagi plehku pistnuna leidub teda nüüd kasvamas nii põllu- ja teeservades kui elamute ümbruses, kus ta kohati omab umbrohustaatust. Et teekummelit mitte segi ajada teiste sarnaste korvõielistega (kesalill, härjasilm), siis teekummeli õisik on poolitamisel seest õõnes ning lõhnab tugevalt ja aromaatselt. (Bioedu, taimed 2015) KASVATAMINE Tema kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses. Seemet ei kaeta mullaga, kuna kummel vajab idanemiseks rohkesti valgust. Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga.
kapsarohi, maksumus umbrohtude põldrõigas, on 82,5 kr tärkamisjärgseks põldsinep, tõrjeks teraviljadel põld- litterhein, põld-lõosilm, kare kõrvik, kummel, kesalill (www.farmplant.ee) 10 6.2 Kartul Tehtavad Tõrjutavad Preparaadid Kg või liitri Tõrje Märkusi tööd objektid ja kulunor- hind ja aeg mid kg või hektari liitrit ha-le maksumus Haiguste Lehemädanik Dithane NT 120 kr/kg Õiepungade Kontaktne
harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90
Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’
Umbrohu Orashein ja Glyfos 8/ l 2 nädalat peale Tõrjutav tõrje teised 3 l/ha 24/ha koristust umbrohi peab pikaajalised olema roheline. umbrohud Lintur 70/kg Enne pritsimist 70WG 10,5/ha 4 lehe faasist kuni ei tohi põldu Kesalill, 150 g/ha võrsumise lõpuni harida. kõrvikud, kummel, linnukapsas, linnurohi, põld-litterhein, virn Haiguste Helelaiksus Prosaro 43,20/l Enne haiguse Pritsida tuleks tõrje lehtedel, 250 EC lööbimist, varahommikul helelaiksus 32,40- kõrsumise või õhtul, kui
Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis rukki äestamine kevadel nii oluline ei ole. Äestatavatel kultuuridel peaks külvisenormi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Taliviljade tärkamisjärgne äestamine (idud peaksid 12 cm allpool mullakihti olema) on õigustatud, kui esineb tugev umbrohtumine talvituvate (kesalill, hiirekõrv, litterhein, vesihein) ja mitmeaastaste umbrohtudega. Kindlasti peaks talivilja tärkamisjärgselt äestama siis, kui eelviljaks on olnud taliraps või -rüps, sest siis on võimalik hävitada tärganud raps. Kevadeks on rapsi juured nii tugevad, et äestamine enam tulemust ei anna. Suviumbrohtude (v. hanemalts, kõrvikud, nälgheinad põld-rõigas jne.) rohkus sügisel talivilja orastes ei ole tavaliselt probleemiks, küll aga osutab kevadise umbrohutõrje teostamise vajadusele
Turbasamma- eelistatud vanades majades pragude kinni toppimisel. Raudosi peenike liivapaber Seebilil/vahulill - pesemisvahendina sisse toodud. Toimeaineks on saponiinid. Eelistati siidi pesemiseks. Tõrjetaimed Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu. Pealepritse: Kõrvenõges panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks. Soolikarohi/püreeter püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised mitte kasutada. Koirohi, Raudrohi ,Kesalill, Puju, Küüslauk, Toomingas, Lõhnana: Maarjahein riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti. Sookail kirbu- ja koitõrje. Ravimtaimed Suurtakjas on ravimtaim.Villtakjast ei loeta ravimtaimek, sest sel aja kui teadus saksamaal arenes seda seal erti ei kasvanud. Tegelikud sarnased ja lähedased iigid omavad sarnased tunnuseid. Liskas on harudasi liike,mille kohta ei saanud infot edasi anda, sest neid oli nii vähe. Lisaks puuduvad
· Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) · Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied · Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) · Sugukond uniohakalised · Äiatar · Sugukond naistepunalised · Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) · Sugukond pajulillelised · Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) · Sugukond huulheinalised
Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied Alamsugukond keelõielised: õisikud ainult keelõied (äärmised pikad) Sugukond uniohakalised Äiatar Sugukond naistepunalised Perek naistepuna (liht-naistepuna, kandiline) Sugukond pajulillelised Ahtalehine põdrakanep, perek pajulill (mets-pajulill) Sugukond huulheinalised
kasutatakse peaasjalikult keemilisi puhiseid (Maxim Star, Raxil, Bariton jt). Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e. herbitsiidide valik sõltub põllul kasvatatavast kultuurist ning põllul leiduvatest umbrohuliikidest. Laia toimespektriga herbitsiidid ei mõju tihti raskestitõrjutavatele umbrohtudele (puju, paiseleht, kesalill jt). Tihti tuleb kahte vahel isegi enamat preparaati koos kasutada (,,kokteil"). Koos herbitsiididega võib taimi pritsida kasvuregulaatoritega ja putukamürkidega. Kasvuregulaator muudab taime kõrre tugevamaks ja väldib taimede lamandumise. Nisu preparaat Cycocel (CCC) lühendab kõrre 1 ja 2 kõrresõlme vahelist osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut. Kahjurputukatest tõrjutakse viljakukke, rootsi kärbest, lehetäisid, ripslasi jt
Lahtise leegiga paarist sek kuumusest piisab, mis tungib paari mm sügavusele mulda, et hävitada umbrohu paari päeva pärast. Mikrofloorale ja faunale ei mõju see hästi, kuna leek võib selle hävitada. 88. Leegitamise mõju sõltuvalt umbrohuliigist ja umbrohu ning kultuurtaime kasvufaasist. Idulehtede faas – põldsinep, põld-kannike, verev iminõges Idulehed kuni 2 idulehte – teekummel, kahar kirburohi Idulehed kuni 4 pärislehte – kesalill Rohkem kui 4 pärislehte – vesihein, raudnõges, roomav madar Noor taim on leegitamise suhtes tundlikum. Oluline on ka kasvukuhiku paiknemine, kui see on sügavamal, siis leegitamine ei mõju ning taim võib uuesti tärgata. Pigem mõjub leegitamine üheaastastele taimedele. Kõrrelised on kõige vastupidavamad leegitamiseke. Kultuurtaime võib leegitada tärkamise eel ja järel. 89. Multši kasutamine umbrohutõrjel, „materjalide“ valik ja nende omadused (taimed,
Kummeli imetegudel ei tule lõppu veel niipea. Olgu vaid öeldud, et ühekordseks teeks võiks võtta teelusikatäis kuivatatud õisi poole klaasi keeva vee kohta. Enne joomist peaks tee seisma umbes viis minutit. Kummelist on saanud koostisosa ka lugematutele ravitoimega salvidele, kreemidele, shampoonidele ja palsamitele. Segamini võib teekummel minna sagedamini lõhnava kummeli ja kesalillega. Lõhnav kummel on ilma valgete keelõiteta ja tavaliselt väiksem ning pole nii õrn. Kesalill on aga vastupidi suurem ning ka suuremate õisikutega. Kuid kesalille õisiku keskosa pole kuhjakujuline ning seest õõnes, nagu on see teekummelil. Kesalillel pole ka iseloomulikku kummelilõhna, ta on pigem lõhnatu. Väga vana ravimtaim. Taim leiab ravimtaimena ka kultiveerimist. Peamiselt kasutatakse tema õisikuid. Sisaldab rohkesti eeterlikku õli ja vitamiini C, on tugeva põletikuvastase toimega.
Teised eeltoodud paarid on mõlemas järgnevuses teineteist mittetaluvad. Vastastikku stimuleerivad: sibul söögipeet; kartul mais; kartul aeduba; kartul põlduba. Ei sobi koos kasvatamiseks: sibul salat; hernes päevalill; porgand till Ebameeldiv naabrus: linatuder lina; orashein raps, teraviljakultuurid; tatar orashein, ahtalehine kõrvik, üheaastane nõianõges; kaer põld-harakalatv, malts, kukeleib; peet äiakas; nisu kesalill, valge karikakar Tagetes hävitab harilikku orasheina, harilikku kassitappu ja põldosja, mõjub tõrjuvalt ka nematoodidele. Mõjub soodsalt roosidele ja õunapuudele. Raiheinad tõrjuvad orasheina. NB! Näiteks õunapuuseemed ei hakka emataime all kasvama kuna seemenele mõjuvad pärssivalt puu laguproduktid; seetõttu ei ole soodne ka noort õunapuuistikut istutada vana puu kohale. Mitu välja planeerida külvikorda? 50 lehma vajavad 100 tonni heina. Saak 5 t/ha
annaabi.ee 
