Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude Püsikoe rakud (1) ei ole; (2) tekitavad sama koe rakke; (3) erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe; (4) tuum väike; (5) vakuool suur Haavakude e. kallus sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest Initsiaalrakud tüvirakk, ei kasv a kunagi Juurekübar kasvavad Kambium külgmine algkude, mis võimaldab neil teiskasvu. Paikneb taimedel juurtes ja vartes. PÕHIKUDE
surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude
Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis · Lihtkoed ühtetüüpi rakud · Liitkoed erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus: · Algkoed e meristeemid jaotus asukoha järgi taimes: apikaalne, lateraalne, interkalaarne ja marginaalne · Püsikoed kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude, imikude, erituskude Meristeemide liigitus tekke ajajärgi: · Esimeristeemid viljastatud munarakk, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid · Püsimeristeemid kambium, sporogeenne algkude, meristemoidid, peritsükkel · Teismeristeemid korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus Apikaalne meristeem: · Dermatogeen kattekoed · Peribleem esikoor · Pleroom steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga) Kattekude:
jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu. Haava- ehk kalluse meristeem tekib taime vigastatud koha ümber ja võimaldab haavade kinnikasvamist. Tekkeaja alusel: Esmased - tekivad seemnes Sekundaarsed - teatud arenguetapil (korgikambium) Püsikoed on taime algkoest diferentseerunud koed. kattekude juhtkude tugikude põhikude (imikude, erituskude) Haavakude e. kallus on sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi kudede elusatest rakkudest. ·Kasvukuhik: varre ja juure tipus paiknev kooniline moodustis, milles asuvad apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured.
harud, tekivad endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad (ainete imamine); 1-4cm, Jagunemisvööde külgjuurtega, Juurekübar. Ehitus: Epibleem e. risoterm juurte katte-/imikude; erinevused epidermist: imeb, ei ole ôhulôhesid, ei ole kutiikulaid. Esikoor- Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Kesksilinder- Püsimeristeemi ja
endogeenselt steeli välimisest rakukihist e. peritsüklist. Juurevööndid: Kasvukuhik seal paiknevad poolduvad initsiaalrakud; pealt katab juure kübar, Pikenemis- e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad (ainete imamine); 1-4cm, Jagunemisvööde külgjuurtega, Juurekübar. Ehitus: Epibleem e. risoterm juurte katte-/imikude; erinevused epidermist: imeb, ei ole ôhulôhesid, ei ole kutiikulaid. Esikoor- Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Kesksilinder- Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse
Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED · Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude], kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) · Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. · Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades).
Prosenhüümne: taimerakk, millel on väga piklik kuju (esinevad juhtkoes). Parenhüümne: taimerakk, mis on nii pikkuselt kui laiuselt samasuguste mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude], kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades).
Moodustab mitmesuguste vahel on rohkesti õhuga täidetud taimeelundite põhimassi. rakuvaheruume Põhikude koosneb Säilituskude (siia kogunevad Vartes, juurtes ja õhukeseseinalistest elusatest tärklis jt suhkrud, rasvained, nende muudendites, rakkudest, rakkude vahel on valgud) seemnetes ja viljades rakuvaheruumid. Imikude Juure imavas Parenhüümsetes rakkudes vöötmes (juure toimuvad mitmesugused piirkond, millel protsessid: fotosüntees, asuvad vet imavad varuainete säilitamine, ainete juurekarvad), imamine jms. idulehtedes (algselt
annaabi.ee 
