Veereziim Läbiuhteline Tasakaalustatud Auramise ülekaaluga Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel
tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt.Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veekogude jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär. See on oluline, kuna suure veeringe tõttu jõuab vesi ka maismaale. 4. Millest oleneb auramise kiirus? Temperatuurist, õhu niiskusest, oleneb aluspinnast veeväli v maismaa, aluspinna omadustest. 5. Mille poolest erineb perifeerne äravooluala sise-äravoolualast? Perifeerne äravooluala- jõgede vesi jõuab maailmamerre, siseäravoolualad- jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, tekivad suudmeta veed. 6. Mis on suudmeta jõed? Miks ja kus need esinevad
sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast mida rohkem sajab, seda suurem on äravooluala jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse: - perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid
külmakindlad rohttaimed, sealhulgas paljud kõrrelised. Vähene niiskus määrab ära taimekoosluste iseloomu ja kasvuaja pikkuse. Rohtla kliimatingimused ei lase seal kasvada (suurematel) puudel. Väiksemaid põõsaid leidub vaid küngaste nõlvadel ja orgudes. Rohtlas kasvab ühel pinnaühikul suhteliselt vähe taimi, mitmeaastaste taimede puhmad ja puhmikud ei kata maapinda üleni. Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja auramise vähendamiseks. Selliste tingimustega on hästi kohastunud mitmesugused kõrrelised. Rohtlate kuivemates piirkondades leidub rohtlataimestikus palju asteldega liike. Siin ilmuvad juba välja ka poolkõrbetele iseloomulikud taimed. Paljudel neist on vee aurumist vähendavad kitsad kokkurulluvad lehed. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas
REFERAAT „VESI“ Martin Vooremäe 1. VESI Vesi on kõige muutlikum, kõige liikuvam loodusvara. Kord langeb ta vihma või lumena, siis tungib läbi pinnase, täiendades põhjaveevarusid, väljub allikaina, toites soid, järvi, jõgesid, aurab ning koguneb uuesti sajupilvedesse. Sademete ning auramise ja vee äravoolu vahekorrast olenevalt koguneb maapinnale rohkem või vähem vett, mis moodustab omavahel enam-vähem seotud, vastastikku reguleeritud eri tüüpi veekogude süsteemi, nn. hüdrograafilise võrgu. Järved on seisuveekogud, mis tekivad maapinna lohkudesse ja nõgudesse, kus sademete hulk ja ümbritsevailt aladelt valguv vesi on tasakaalus kadudega auramise, äravoolu ja pinnasesse imbumise näol. Kui ümbrusest valguvad veed ja
G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad auramise. · Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja
Sellega algab oraanilise aine lagundamine, mille mõjul hakkab murenemiskoorik järkjärgult paksemaks muutuma, järjest kõrgemad taimed saavad kasvama hakata. Inimtegevuse mõju muldadele : Niisutamine, kuivendamine mõlemad on liigses koguses kahjulikud. Võib kaasneda nt kõrbestumine. Erinevates piirkondades on erinevad mullad, sest : Olenevalt geoloogilisest asendist on erinevates piirkondades erinev sademete hulk, temperatuur ja auramise hulk. Satemete ja Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramise vahekord auramise. sademed. auramine on Loodusvöönd Paras- ja Kuivtroopiline kliima tasakaalus. palavvöötme metsad kõrbed poolkõrbed Parasvööde, rohtlad
niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. *Auramine. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon. Põhjavee moodustab osa vihma-, lume- ja liustikuveest, mis imbub maa sisse
Erosioon on mullaosakeste paigutumine maa kõrgematelt aladelt madalamatele. Näide: taimkatte hävitamine, mis kaitseb muldi suurte paduvihmade eesr, tagajärjena muutub intensiivseks vee-erosioon. Sademed ületavad auramise-läbiuhteline veereziim(sademetevesi jõuab kord aastas põhjaveeni nõrguda, viljakus langeb, paras- ja palavvöötmes). Tasakaalustatud veereziim(sademetevesi ei ulata põhjveeni, toitained jäävad mulda, viljakus ei muutu, rohtlad, metsastepid, savannid). Auramise ülekaaluga veereziim(mullavees lah.soolad liiguvad maapinna lähedale, vee aurustudes jäävad soolad mulda, kõrbetes, poolkõrbetes).
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
gleistuvad. Peamiseks sügavamatesse põhjuseks: sademete kihtidesse hallikassinise hulk on suurem kui ja tihenenud auramine mineraalhorisondina Mullas toimuvad protsessid · Sooldumine lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub suurema aurumise ja sademetehulgaga aladel. Põldude niisutamine kuiva kliimaga piirkondades toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Mullatekketingimused ja -protsessid · Tundra enamiku aastast · Okasmets jahe niiske valitseb madal temperatuur, kliima, sademed ületavad põhjustab maapinna auramise, läbi-uhteline läbikülmumise ja igikeltsa veereziim. Mullad liivakad tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi ja vett läbilaskvad.
õhust. Muutub ka temperatuuri kõikumiste ööpäevane amplituud ja suurte veehoidlate kohal tekivad briisid. Temp aasta-amplituud ei muutu. 16. Millised mõjud on urbanisatsioonil ja linnakliima melioratsioonil keskkonnale? 1.) otsesed soojaheitmed ja kiirgusreziimi muutumine; 2.)gaasiheitmed, tahked ja vedelad tahmaosakesed, mis tekivad peamiselt tööstuse töötamise tõttu, aga ka kommunikatsiooni asutuste transpordi jne arvel; 3.)soojusbilansi muutumine põhiliselt auramise vähenemise tõttu, seoses vette halvasti läbilaskva tegevpinna osakaalu suurenemisega (tänavate, majade katuste kõvad katted jne.) Kõik loetletud tegurid toimivad kompleksis, kuigi ei ole päris ühesugused erinevates kliima- ja ilmastikutingimustes.Soojusbilansi muutumine mõjub ka õhutemperatuurile ja -niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub
moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid · Valgalapiirkond, kust jõgi saab endale vee · Lähe, suue · Langus (lähtme ja suudme kõrguste vahe), lang (langus 1 m kohta) · Pikiprofiiljõe kuju lähtest suudmeni · Vooluhulkvee kogus, mis sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget · Veereziimjõe vooluhulga muutused Maailmameri Ookean Pindala km2 Keskm Suurim sügavus sügavus
Tsonaalsed mullatekke iseärasused: Läbiuhte veereziimiga- Sadmevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja jõuda põhjaveeni. See aga viib mullast ära toitaineid ja mulla viljakus langeb. Need mullad levivad paras- ja palavvöötmes. Tasakaalustatud veereziimiga- Sajuperioodil sademed põhjaveeni ei ulatu ja seega jäävad toitained mulda. Selline muld levib rohtlas, metsastepis ja savannis. Auramise ülekaaluga veereziimiga- Mullavees lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub aga soolad jäävad mulda. Levib selline muld kõrbetes ja poolkõrbetes. - On ka veel muldi mis ei allu horisontaalvööndilisusele ,sest nende teke on välisjõudude poolt häiritud. Need asuvad mäestikes ja veekogude ääres. Samuti esineb ka igas vööndis turvasmuldi. Lk 70 Maailma mullad Tundravöö mullad- Igikeltsa ja mulla protsesside tõttu on uue mulla teke väga aeglane. Veega küllastunud igikeltsa ja maapinna vahel toimub gleistumine
lagundamist A-B-C Rohtlad Parasv, soe, tasakaalus Kõdukiht, kamardumine viljakas kontinentaalne, huumuskiht, vahel liig kuiv sisseuhte, lätekivim O-A-B- C Kõrb-ja Troopiline, Auramise Sisseuhteh, sooldumine Ei ole viljakas poolkõrb parasv, vähe üleolek lähtekivim A-B- sademeid, soe, C pinnas soolane vihmamets Ekvatoriaalne, läbiuhteline Kõdukiht, Keemiline viljakas kuum, niiske sisseuhteh E-B murenemine ferralisatsioon
Inimtegevus: Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine. Pos: õigesti harimine, väetamine, mulla omaduste parandamine, niisutamine/kuivatamine. Neg: tallates, üle väetades, ehitustööd, karjäärid Muldade veereziim läbiuhtelise veereziimiga (sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad. Mullalahuse liikumine: sademe vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjav. Valdav mullaprotsess: leetumine e läbiuhtumine, muldade leostumine. Mõju viljakusele: viljakuse langus) auramise ülekaaliga veereziim (auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed. Sademete vesi aurab ülemises kihis ära. Muld muutub lähtekivimi niiskeks.
ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõltub: kaugus ookeanidest ja meredest, pinnamood (mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist – rohkesti sajab mägistel rannikualadel), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt) Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool Jõgede äravoolualad ehk valglad (valgala, jõgikond) - maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool lisajõgedest, läbivool järvest, paisu ehitamine, vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon
kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett
vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad liigniiskus Sademed Kuni ületavad Väljauhtehoriso Okasmetsad Läbiuhteline üks Leetumine Väheviljakad auramise, jahe, nt (ABCDEO) meeter niiske kliima Soe ja niiske Üle Huumushorisont Lehtmetsad kliima soodustab Tasakaalustatud Kamardumine Viljakad meetri (ABO) kõdunemist Sademete hulk
Korraldamata jäätmekäitlus tekitab muutuseid koosluses. Lageraie nõlvadel hävitab viljakuse ja tekib ummistus. Hoonete jms rajamine vähendab põllupinda. Maavarade kaevandamine allmaakaevandustes tekitab veereziimi muutuse ning kaevandamine karjäärides tekitab põllupinna vähenemise. Põldude niisutamine aga viljakuse vähenemise ja mullakoostise muutuse. Veereziimi mõju mulla kujunemisele: Läbiuhtelise veereziimiga mullad: sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine, muldade leostumine, mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed, poolkõrbed, soolad liiguvad maapinna suunas, muldade sooldumine, viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: sademed ja auramine on tasakaalus, savannid, rohtlad, preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus
Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 4.Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal ajal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Mägede juures sajab palju kuna mäed talistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5.Selgita maailmamere osa kliima kujunemises
ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale. 4. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas Tundras karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad gleimullad. Gleistumine ja turvastumine. Okasmetsas Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niise kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. Rohtlas kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. Kõrbes Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallamullad. Vihmametsas Palav ja niikse kliima. Paks mullakiht. Huumust vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad(punamullad). 5.teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest.
Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine; n: Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes; n: Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli ava...
Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon
Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta.
Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille
b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest päikesekiirgust vähe, soolane vesi külmub -2oC'ga b) merevee temperatuur kõrgem: Ekvaatori piirkonnas (27oC), sest päikesekiirgust palju 6. Millest sõltub maailmamere vee soolsus? 1. Auramisest 2. Sademete hulgast 3. Jõgede sissevoolust merre 4. Merejää/liustike sulamisest 7. Millises maailmamere piirkonnas on
Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. BHorisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise. Paras ja palavvöötme metsad. Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Muldade läbiuhtumine, muldade leostumine. Mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed. Kuiv troopiline kliima. Kõrbed, poolkõrbed. Soolad liiguvad maapinna suunas. Muldade sooldumine. Viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: Sademed ja auramine on tasakaalus. Savannid, rohtlad, preeriad.
2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 3) jõgede toitumine Sademetest, liustike sulamisest saadud veest , põhjaveest. Sõltub temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Muutusi kajastab veereziim * suur- ja madalvesi+ tulv. 4)kliima mõju äravoolule suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt kõrgema temperatuuriga kaasnev auramise suurenumine, sel ajal on toiteallikaks põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmine toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karmi kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel külmuvad keskmised jõed isegi põhjani ja esineb äravoolukatkestusi. 5) jõeoru tüübid- joonised vihikus <- sälkorg , sängorg, kuristikorg, kanionorg,lammorg ja moldorg
· Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on muld pikaajalise ja säästva toiduainete, loomasööda, kiudainete ning üha enam ka biomassi tootmise eelduseks. 12) Muldade hävimise peamised põhjused: a) Veeerosioon - 56% c) Keemiline degradeerumine - 12%
2. erinevus: Oksasmetsas sademed ületavad l0 40 auramise Jahe ja niiske kliima, kus sademed 50 m Pdhjendus:
) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi enam oma algsetesse suudmetesse jõuda, sest vesi kulub põldude niisutamiseks jne 4. Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Mägede juures sajab palju kuna mäed takistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5. Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. (hoovused) 6. Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades (töös kaart, on antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust
O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. 1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veereziim
Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Kõrbed ja poolkõrbed. Tundravööndi mullad Madal temp, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske. Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine. Tundra glei- või turvastunud gleimullad. AT CG Okasmetsade mullad Jahe kliima, läbiuhteline veereziim. Niiskus ja temp on vahelduv
Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja California hoovus piki USA läänerannikut. · 6. Oskad iseloomustada kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi, ning selgitada erinevuste põhjusi. Lähistroopikas on vesi soolasem suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamise tõttu. Merevee keskmine soolsus Vaikses soolsus ookeanis eri laiustel 37 35 33 ekvaator 31 29 27
Mulla tähtsus: · Mulla abil toodetakse toitu · Muld filtreerib sademete vett · Muld on elupaik paljudele organismidele · Muld on kasvukoht taimedele · Sümboolne tähendus Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Kivim peenestub eri suurustega osakesteks, Kivimi keemiline koostis muutub, osa kivimi koostis ei muutu. lahustuvaid aineid eraldub. Toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe Toimub intensiivselt palavas kliimas, sademeid, kuid kus temp. kõikumise ulatus hädavajalik on ka piisav kogus sademeid. ja sagedus on suur. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine m...
Õhuvaeses keskkonnas ei oksüdeeru raud täielikult ja jääb kahevalentseks. Fe(II)- ühendid reageerivad savimineraalidega ja tekitavad mulda sinakashalli värvusega gleimineraalid. Vaatamata sellele, et kõige ilmekamalt kujuneb gleihorisont välja savide puhul, ei määra gleistumist mitte mineraalhorisondi lõimis (liiv, savi), vaid pidev liigniiskus. 7. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Kui sademed ületavad auramise, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. See tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kaudu ning seega mullaviljakuse langust. (Esineb paras- ja palavvöötme niiskes kliimas) Tasakaalustatud veereziimi korral (kui sademed ja auramine on tasakaalus) ei ulatu mulda imbuv sademetevesi põhjaveeni
teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane ta Reaktiivid 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiin (ff) indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), etanool. Töövahendid Bürett, pipetid, 100 ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavad kolbid, kaaluk Töö käik Kahte 100-ml mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistatakse + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Reageerivad segu Kahte 100-ml mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistatakse + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletu
2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine
- hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud
huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus.
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? ...
Pedosfäär Kui mullad on inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastunud, kasvab ka põhjavee saastumise oht. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseeru...
Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head.
*reljeef.
*aeg e. mulla vanus. Mida vanem seda parem.
aktiivsed
*kliima mõjutab mullateket oluliselt.
*Organismid. Üks olilisimaid, taimede põhjusel.
*Inimtegevus. Kultuurmullad.
mullahorisondid:
Huumushorisont, Sisseuhtehorisont, lähtekivim, väljauhtehorisont, aluskivim, kõduhorisont,
turvas,
sademed>auramine läbiuhteeline veereziim
sademed
Ekspordib: päevalille õli, rapsi seemneid, juustu ja lehma piima, otra, kanaliha, puuvilju, ube, kreeka pähkleid ja nisu. Ekspordilt esikohal on päevalille õli 5) Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Taime väetised, millega väetatakse erinevaid vilju, kõik need kemikaalid imbuvad läbi mulla kusagile jõkke ja lõpuks merre. Ukrainas on hädavajalik, pidev niisutus, mis tähendab põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Paljud looduslikud elupaigad hävitatakse, et teha põllumaid teha.
päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, vihmametsas kirjelda, põhjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted:
ka raud hästi ja jääb kahevalentseks. Ilmekamailt kujuneb gleihorisont välja savide puhul. -AT-toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. -O-orgaanilised kõduhorisondid koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. -T-turvas e. vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. *Mullad levivad ekvaatorilt pooluste suunas vööndiliselt. Sademete ja auramise vahekorrast sõltub, kas murendmaterjal jääb maapinna lähedale oma tekkekohale või liigub laskuva vee mõjul mullas sügavamale. Kliimast ja veereziimist sõltuvalt jaotatakse mullad kolme gruppi: -Läbiuhteline veereziim sademed ületavad auramise e. sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, mis tähendab omakorda muldade läbiuhtumisest ja leostumisest tingitud lahustuvate toitainete kadu ning mullaviljakuse langust
METSANDUS · Looduslikud metsad säilinud peamiselt mägedes. · Alpide madalamatel nõlvadel tammed ja pöögid, kõrgemal kuusenulumets. · Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine. MERI · Asub Vahemere ääres. · Rannajoone pikkus 7600 km. · Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis. ELEKTRIENERGEETIKA · Ainus Euroopa riik, mis pärast Tsernobõli katastroofi oma tuumajaamad lammutas. · Nüüdsest impordib elektrit. · Eelmine aasta 53% energiast maagaasist, 17% kivisöest, 14% hüdroenergiast. · Tuuleenergia osakaal on suurem Sitsiilias. (25 tuuleparki ja 2% saare elektrist)
Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega kandub siia Põhja-Atlandi hoovuse kohalt eelnevalt soojenenud õhku, mis muudab kliima soojemaks, kui seda on muidu antud laiuskraadil. 6. Kõrgustikud tuulepealsetel nõlvadel rohkem sademeid, lumikate tekib varem ja on püsivam. 7