Mustikad. Foto: Avalik kasutamisõigus Liigitus viljatüübi järgi Kuivviljad jagunevad: avaviljadeks, sulgviljadeks ja laguviljadeks Avaviljade hulka kuuluvad: Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao moodustumise teel (mööda kauna õmblust ja keskroodu). Seemned kinnituvad kauna poolmete servadele. , autor: Tundmatu autor, litsents: Hernes. Foto: vabakasutamine Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe. Kupar on tekkinud kahest või rohkemast emaka viljalehest. Seemned pääsevad viljast välja tekkivate avade või lõhede kaudu (vilja pakatamise teel). Unimaguna. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kupar#/media/Fail:Opium_pod_cut_to_demonstrate_fluid_extra ction1.jpg Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesalineavavili. Seemned kinnituvad kõdra keskkohal pikivaheseinale
RUKKILILL Liigitus viljatüübi põhjal VILJAKESTA KONSTISTENTS kuiv lihakas SEEMNETE ARV üks palju AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili · Avavili, paljuseemneline KUPRATAOLISED VILJAD · Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI,
Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb `kaanega'. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: ·Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud
Emaskäbi koosneb teljest ja sellele kinnituvatest kattesoomustest, millede kaenaldes seemnesoomuste peal moodustuvad seemned. Emaskäbid tekivad pikkvõrse tippu. 174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis 159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud
Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb ‘kaanega’. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein
Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas. Kupar avaneb `kaanega'. Esineb mailaselistel, magunalistel ja nelgiliste sugukonna liikidel. Karp: · Sulgviljad Pähklike: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein ei ole seemnega kokku kasvanud. On arenenud ühest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt pärnal. Pähkel: õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, viljasein
pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks
· Partenokarpia on taime võime moodustada vilju ilma viljastumata.tekivad seemneteta viljad. Tekkimise alusel · Paljasvili- luuviljad · Rüüsvili · Koguvili Ehituse alusel Õunvili- seemned koondunud vilja keskel olevasse seemnekambrisse Luuvili- on üheseemneline vili, mille seemet katab tugev luu. Mari- viljalihas on hajali palju seemneid, mari võib olla kas paljasvili või rüüsvili. Tsitrusvili-on näärmelise väliskestaga Pähekel-on üheseemneline kuivvili, viljakest puitub täjelikult Vilja tunnused · Vilja kuju: vilja põhikuju- kooniline, munajas, laiad viljad, piklikud viljad. Täiendavaks: tunnuseks on kandid, õmblused, vaod, karikas, vilja tipp ja alus. · Vilja värvus: põhivärvus, kattevärvus, pinnatäppid. · Vilja siseehitus- ristlõige, pikilõige , viljaliha · Vilja söömisomadused: vilja lõhn ja vilja maitse- põhimaitse, kõrvalmaitse. täiendavad omadused: vilja väliskest viljaliha,
Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud Generatiivne paljundamine Pajundamine seemnetega
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli
Valgus- päikesepaistelistel Haljastusväärtus- Ei ole eriti kasutatud Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad, teravaservalised Õied- kobarates või kimpudes, Viljad- marjataoline, üheseemneline Kõik taimeosad väga mürgised HÕBEPUU Elaeagnus Mullastik- talub igasuguseid muldasid Niiskus- talub põuda Valgus- päikesepaisteline Haljastusväärtus- ei kasutata eriti Puu võra- Lehed- heitlehised, lühirootsulised, kaetud karvadega Õied- neljatised, kahesugulised Viljad- luuviljataoline kuivvili KORGIPUU Phelodendron 9 Mullastik- parasniiseke, värske ja viljakas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- ilusa sügisvärviga pargipuu Puu võra- Lehed- paaritusulgjad, liitlehed Õied- väikesed, kollakasrohelised, kännastes, pööristes Viljad- tume kerajas, luuvili 5 üheseemnelise kiviga HUMALAPUU Ptelea Mullastik- vähenõudlik Niiskus- põuakindel Valgus- Haljastusväärtus- ilusa sügisvärviga Puu võra-
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Vasikaliha on õrn ja pehme, hõrgu maitsega. Lambalihal on eriline ja kergesti äratuntav maitse. Õige saslõki tooraine. Küülikuliha ja metsjänese liha on üsna sarnane, kuid palju tumedam, väherasvane. Peene ja pehme maitsega. Ulukiliha on madala rasva sisaldusega, veidi sitke, kuid huvitavaid maitsebukette pakkuv. Eriliselt selgelt äratuntav maitse ja lõhn. Tootjad Rakvere Lihakombinaat, Atria Eesti Saaremaa Lihatööstus PÄHKLID Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud. viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Seetõttu annavad pähklid palju energiat. Kiudaine hoiab organismi naatriumitaseme minimaalsena, säilitab neerude hea funktsioneerimise ja parandab üldist vereringet. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1). Tiamiin on tuntud kui optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus
* Liike 2200, keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt väänduvad põõsad ja puud * Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena. Mõned söögiks, kasvatatakse aedades. * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid. * Perek maavits vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklazaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas kuivvili. 27. SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 30, väikesed rohttaimed, kasvavad vees, samblas või märjal turbal, tihti juuretud või nõrga juurega. Kaks olulisemat perekonda: perek vesihernes ja perek võipätakas. Eestis 3 vesiherne liiki: harilik vesihernes. Eestis esineb kahte liiki võipätakaid: harilik võipätakas ja alpi võipätakas.
Kores mulla jämedad osad. 71 Kroonineel koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. serviseks. Krooniputk kroonlehtede alumine kokkukasvanud osa. Kroonleht õiekatte seesmise ringi leht (värvuselt mitmesugune). Kupar kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe- või mitmepesaline kuivvili, mis avaneb hammaste või kaanekese moodustumise teel või pakatades. (joonis III, 11). Kupjas kupu kujuline õis nt. mustikal. Kõdu orgaaniliste, peamiselt taimede jäänuste biokeemilise ja mikrobioloogilise muundumise saadus nt. lehekõdu, kõduturvas. Metsakõdu on varisest moodustunud pindmine orgaaniline kiht. Metsakõdu horisont sisaldab lagunenud taimejäänuseid, taimejuuri, vetikaid, seeni, baktereid, seemneid, selgrootuid ja nende elutegevuse
kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust. - Laguviljad - mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. (põldrõigas) Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest toituvad mitmed loomad, kes sellega aitavad kaasa seemnete levikule. Osa vilju kandub edasi vee ja tuulega. Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning
kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust. - Laguviljad - mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. (põldrõigas) Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest toituvad mitmed loomad, kes sellega aitavad kaasa seemnete levikule. Osa vilju kandub edasi vee ja tuulega. Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse