Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tulikas" - 60 õppematerjali

tulikas

Kasutaja: tulikas

Faile: 0
thumbnail
2
doc

Populatsioon

karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lamminiidud, rannaniidud, looniidud 2) teised e sekundaarsed (kujunenud inimtegevuse tulemusena)niitudel elab rohkesti putukaid, ärilisi, putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid). Toitu leiavad ka linnud, metskitsed, põdrad ja rebased. Niitude liigid- roomav tulikas , paiseleht, hanijalg, aas kurereha, raudrohi, tähtheinadARUNIIDUD- mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab:...

Bioloogia
86 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põld kui elukooslus

Nimelt reageerivad umbrohud tundlikult majandamisviisile. Eriti reageerivad nad niiskuse puudumisele või üleküllusele, toitainete vaesusele või rohkusele, pH väärtusele, huumusesisaldusele, mulla tihenemisele (E. Lauringson 2004). Mulladiagnoosi ei saa umbrohtude järgi alati eksimatult panna, sest teatud umbrohu esinemine võib olla tingitud mitmest põhjusest. Nii näiteks viitab roomav tulikas liigniiskusele, mida põhjustab kas ülevesi tihenenud mullas, suur sademete hulk, halb vee ärajuhtimine rasketel muldadel või siis väike huumuse sisaldus. Roomav tulikas võib osutada ka kõrgele põhjavee seisule. Et tegelikku põhjust teada sada, peab maakasutaja labida mulda lööma. Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim mulla seisundit. Kogu taimekooslus peab tüüpiline olema. Õigeid otsuseid võimaldab teha taimekoosluse analüüs...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

Abinõud mullatihenemise vältimiseks: 1) mulla kobestamine - sügavkobesti - spetsiaalne ader 2) tugevajuureliste kultuuride kasvatamine - liblikõielised ­ lutsern, mesikas, ida-kitsehernes; panna nad paariks aastaks kasvama - ristõielised ­ raps, rüps 7 Indikaatortaimed: 1) niiske tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas , kanakoole 2) tihenenud raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel 3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha...

Põllumajanduse alused
279 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Ebaühtlaseks söödud rohustu sobib hästi rannikulindudele, kes vajavad lagedat rohumaad, kuid pesitsevad kõrgemas taimestikus. Optimaalne karjatamiskoormus puiskarjamaadel on 0,3-1 lü/ha, loopealsetel 0,2-1 lü/ha, rannaniitudel 0,4-1,3 lü/ha. Loomühik on üks veis või hobune, kaks mullikat või sälgu, kolm vasikat või varssa, viis lammast. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht- kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1.Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks, kuna varem heinaga äraviidud toitained jäävad ringlusse, paks kulukiht vähendab auramist mullapinnalt. 2.Laiemalt levivad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha: sulg-aruluste, sinihelmikas, jäneskastik, angervaks. Niisketel...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...

Taimekasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Metsatüübid

Alusmets on liigirikas järgmiste liikide poolest: paakspuu, pihlakas, toomingas, mustsõstar, näsiniin jne. The species caracteristic of the ground vegetation are: meadowsweet, cabbage thistle, water avens, marsh hawk´s-beard, purple small reed, creeping buttercup, sedges. Alustaimestikule iseloomulikud liigid on: angervaks, seaohakas, ojamõõl, sookoertubakas, sookastik, roomav tulikas , tarnad. The mosses are represented by Climacium dendoides, Mnium sp,. Rhodobryum roseum. Samblatest on esindatud tüviksammal, tähtsammal ja roossammal. 10 In the texture of soil sandy clay dominates. Mullalõimises domineerib liivsavi. It is but rarely covered with a layer of sand. See on harva kaetud liivakihiga. If, however, the latter is thicker than 30 centimetres, it will have such a strong...

Inglise keel
92 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

*vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas , kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking) Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel (valge pusurohi, käokann,...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

* Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp, varsakabi, umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut ravimina mõne nahahaiguse vastu), harilik kurekell (kasut dekoratiivtaimena). * Rohttaimed, harva liaanid. * Tervete või mitmeti lõhestunud lehtedega. Abilehed puuduvad. Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline. Õiekate lihtne või kaheli, sisemised kattelehed võivad nektaariumiteks...

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kiviktaimla ja turbaaia võrdlus

Lewisia sp leviisia (mitmed liigid ja sordid) K Phlox subulata nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike) Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula Pulsatilla sp karukell (mitmed liigid ja sordid) Ramonda myconi pürenee ramonda VK Ranunculus sp tulikas (mitmed liigid ja sordid) Saxifraga sp kivirik (mitmed liigid ja sordid) Sedum sp kukehari (mitmed liigid ja sordid) Sempervivum sp mägisibul (mitmed liigid ja sordid) L Silene acaulis varretu põisrohi Silene schafta Schafti põisrohi Thymus sp liivatee (mitmed liigid ja sordid) L...

Haljastus
49 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Helga nõu pea suu

Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on tulikas vend Kalle ja olen armunud 19-aastasesse Ralfi. Mul on ka merisiga Oskar. Kain Vallbergi kooli 8B klassis. 2. Olen Ville Vaster, 15-aastane. Kain Vallbergi kooli 8B klassis. Ma vihkan uhte inimest, kes mulle koolis tihti naeratab. Tahtsin saada misjonariks ja hiljem arstiks. 3. Meie klassis on 23 opilast. Uhel hommikul oli Sven-Allanile kapiuksele kirjutatud SA PEAD SUREMA ja rist selle all. Sven-Allan hilines sellel paeval kooli ja ei osanud arvatagi, kes seda oli voinud teha...

Eesti keel
251 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas , sinihelmikas, jäneskastik, lubikas, tarnad ( tupptarn, harilik tarn, sõrmtarn, hirsstarn, raudtarn) Soometsad: · Puurinne-sookask · Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal Mets mõjutab keskkonda: 1. Mets tasandab temperatuurikõikumisi- metsa ja lageda temperatuuride vahe võib...

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kuivendus

Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...

Kuivendus
109 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liitium

Nii on võimalik elektrolüüsi läbi viia madalamal temperatuuril. LiCl sulamistemperatuur on 614°C, 55% LiCl ja 45% Kvl segu sulab aga 450°C juures. Nimetus liitium tuleneb kreekakeelsest sõnast lithos , mis tähendab kivi ning osutab Li kuulumisele paljude mineraalide koostisesse lisaelemendina. Li esineb ka mõnedes prantsuse mineraalvetes (Vichy) ja taimedes (tubakas, suhkrupeet, humal, tulikas , kroonohaks, tee). Sigaretituhas on u 0,5% Li. 2 Kasutatud kirjandus 1. "Elementide Keemia" Hergi Karik, Kalle Truus 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium 3. http://web.zone.ee/chemistry/Li.htm 9 Mida andis referaadi koostamine mulle? Mulle andis selle referaadi koostamine võimaluse, uurida ainet nimetusega Liitium....

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Ladinakeesete umbrohtude õppimiseks

Hepatica ­ sinilill Heracleum ­ karuputk Hypericium ­ naistepuna Iris ­ võhumõõk Lamium ­ iminõges Lathyrus ­ seahernes Leontodon ­ seanupp Leucanthemnum ­ härjasilm Lycopodium ­ kold Lycopsis ­ karukeel Lysimachia ­ metsvits Matricaria ­ kummel Myosotis ­ lõosilm Nymphaea ­ vesiroos Orehis ­ käpp Oxalis ­ jänesekapsas Paris ­ ussilakk Plantago ­ teeleht Primula ­ nurmenukk Ranunculus ­ tulikas Rumex ­ oblikas Scilla ­ siniliilia Stellaria ­ tähthein Tanacetum ­ soolikarohi Taraxacum ­ võilill Tritolium ­ ristik Tussilago ­ paiseleht Tupha ­ hundinui Urtica ­ nõges Vicia ­ hiirehernes Viola - kannike...

Botaanika
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Jaanipäev

"Uppelipuppelimukk!" ütles Lasse. See polnud õieti põrmugi naljakas, aga kuidas me Britta ja Annaga selle üle naersime. Toppisin endale taskuräti suhu, aga see ei aidanud, sest naer pääses ikkagi piuksuga välja. Ehkki, kui me üheksandast aiast üle olime saanud, jätsime naermise ja olime ainult vihased poiste peale, et nad meil kõik ära rikkusid. Ma panin ikkagi oma üheksa lille padja alla. Need olid: üks tulikas , üks nõiahammas, üks madar, üks sinikellukas, üks karikakar, üks kivirik, üks kuldkann ja veel kaks lille, mille nime ma ei teadnud. Kuid ma ei näinud üldse mingit und. Olen täitsa kindel, et see tuli ainult sellest, et need rumalad poisid meid naerma ajasid. Aga Ollega abiellun ma niikuinii! /8/ 11 Kasutatud kirjandus 1. http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php 2. http://haldjas...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Botaanika eksam

Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid ­ õhukese me...

Botaanika
138 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun