tänapäeval tuntakse Esimesteks stepptantsijateks võib pidada orjastatud aafriklasi, kes orjapidajate hämmastuseks suutsid trummide abil suurte vahemaade tagant üksteisega suhelda. Trummimäng keelustati, kuid rütmid kanti üle jalgadesse. Nii sündis eluliselt vajalik, teravmeelne, aga keerukas füüsiline väljendusvorm Stepptantsus on segunenud elemendid aafrika, iiri ja soti tantsudest Lõplikult kujunes see välja eelmise sajandi 20.aastateks Stepis peegeldus kogu Ameerika olemus. Elutempo, masinaajastu vaimustus, industriaalse arenguga seonduvad helid, nagu metroorongide rütm, trammide tilin, ehituskraanade krigin, mis leidsid kajastamist stepirütmidena. 25 mai on Ameerikas kuulutatud rahvusvaheliseks stepptantsupäevaks Seda harrastatakse Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ja Euroopas, sealhulgas ka Eestis Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazzstepist ja lõpetades iiri stepiga
Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed Geograafiline asend : Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias
Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest, lähtekivimitest, huumusest. Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade
Rohtlate levik Rohtlate levik: Euraasias-stepp; Ungaris-pusta Põhja-Ameerika preeria Lõuna-Ameerika pampa Lõuna-Aafrikas veld Pampad tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Stepid mõned teadlased kasutavad nimetusi stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud ja looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe.
Kassikakk (ladina k. bubo bubo) Kassikakk kuulub kaklaste perekonda, olles nende hulgas suurim. Oma nime on ta saanud talle iseloomulike "kõrvade" tõttu, mis meenutavad kassi omi. Samuti on talle iseloomulik valge kurgualune. Kassikaku pikkus võib ulatuda kuni 82 cm, tiibade siruulatus küündib aga lausa kuni 180 cm. Ühe tiiva pikkus on tavaliselt 4151 cm, tema kaal on tavaliselt 2,13,2 kg Elukoha suhtes kassikakk eriti valiv ei ole. Ta tunneb end hästi nii metsas, stepis, kui kõrbes, tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel. Üldiselt on kassikakk levinud terves Euraasias, erinedes oma levilas veidi suuruse ja värvuse poolest. Kassikakk eelistab pesitseda erinevates õõnsustes. Meie alal sigib ta märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kurnas on tavaliselt 23, harvem ka 4 või 5 muna. Haudeaeg on ligi 35 päeva. Koorudes on pojad hele...
Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning piisavalt sademeid. 6. Millest koosneb muld? ??Muld koosneb õhust, veest, toitainetest, lähtekivim, huumus?? 7. Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas?
Võinuks tappa lihtsalt äkkvihast ses juulilõõmas. Just Dostojevski ajavalik meeldibki mulle kõige rohkem. Juuli algus ja haruldaselt palav aeg: Raskolnikov uitab magusas rammestuses Peterburis sihitult ringi, vahel langeb ta rohule ja ärkab alles mitu tundi hiljem. Kõige parem on aga kujutleda Raskolnikovi hämaral suveööl tundide kaupa seismas sillal, mõtlemas ja vaagimas, kas hüpata või mitte. Aga ka teose lõpulehekülgede soe ja selge varahommik kuskil ääretus stepis ning Sonja ja Raskolnikov ühendamas käsi. Dostojevski sõrmed on lõpuks väsinud kirjutamast surmast ja koledustest ning korraga on taas õhus nõnda palju lootust. Romaani tumedate kaante vahel on peidus pooltuhat lehekülge sünkmusti mõtteid ja hulk õnnetuid saatusi. Siiski jõuab kannatlik lugeja lõpuks viimsete lehekülgedeni, kust paistab hele lootuskiir ning seljatab eelneva õnnetuse.
Omandati uusi kogemusi ka Kasahstani loodusega. Kasahstanis on mandriline parasvöötme kliima. Põhja-Kasahstanis on ilmad külmemad, Põhja-Kasahstanis asuv pealinn Astana on üks külmemaid maailmas. Kasahstanis on juhtunud suuri loodust mõjutavaid katastroofe nagu näiteks Araali mere kuivamine ja Semej lähedal tehtud Nõukogude Liidu Joonis 3 Kasahstani loodus suvel aegsed tuumakatsetused. Pere käis Kasahstanis matkamas Tian Shani mäestikus ja Kasahstani stepis. Kasahstani mindi isegi natuke vastumeelselt, kuid selgus, et Kasahstan on hoopis teistsugune, kui arvati Kui hakati Eestisse tagasi minema olid kõik Kasahstani eluga harjunud ja Kasahstanist lahkuda oli väga kahju. Mina soovitan seda reisikirja lugeda, sest Kasahstan on väga põnev maa, raamat on hästi kirjutatud, sisu on ka huvitav.
söödakultuure. 3 4. VEESTIK Jõed on rohtlates veevaesed, põhjavesi asub sügaval. Enamuse aastast on jõed kuivad, ent tulvavee tekkides on veetase kõrge. Kui puud üldse kunagi rohtlas kasvavad, siis teevad nad seda jõgede või järvede ääres. Suurimad jõed on Missouri, Irtõš ja Colorado. Järvi on rohtlates vähe ning need on väikesed Joonis 2 Jõgi stepis 5. LOOMASTIK Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on
Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma puudeta alasid. Euroopa osa parasvöötme keskosas on tammede, pöökide ja vahtrate segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis elavad valdavalt närilised, kuid sageli kohtab seal ka antiloope, rebaseid, sookurgi, kotkaid ja teisi linde. Kaukasuse mäestikus elavad kaljukitsed, kaukaasia hirved, mägikitsed, metssead, okassead, leopardid, hüäänid, saakalid, karud jt. Venemaa jõed on äärmiselt kalarikkad. Üle 80% Venemaa rahvastikust moodustavad slaavi päritolu venelased. Peale nende on palju teisi rahvaid. Viimased moodustavad umbes sadat keelt rääkiva 25-miljonilise elanikkonna.
1) Millistes piirkondades tekib uus maakoor? Millised protsessid seal toimuvad ? Uus maakoor tekib laamade lahknemispiirkonnas, ookeanite keskahelikes. Kui vahevööst pärit konvektsioonivool surub maakoore katki ja väänab selle servad üles. Maa sügavikust pääseb magma välja, kui magma tardub, siis ta surub laamad lahku, aga sellele kohale, kus see maakoore purunemine toimus tekkis nüüd mägi/mäestik. 2) Võrrelge mulla teket tundras ja stepis. Tundras: kliima polaar- ja lähistroopiline vööde (külm veereziim, liigniiskus). Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsessi vaid ülessulavas osas. Mulla teke on väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne, sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad teised mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur.
Tema sulestik on valdavalt must roheka ja vaskpunase metallihelgiga. Kere kõhupool on valge, aga jalad, nokk, kurgualune ning sulistumata kohad valjasribal ja silma ääres erepunased. Must-toonekurg kasutab tihti purilendu. Lennul paistavad välja iseloomulikud laiad tiivad, väljasirutatud kael ja pikad taha sirutatud punased jalad. Must-toonekure levila on laialdane. Tema pesitsusala hõlmab suurema osa Euraasia metsavöötmest, isegi 60. põhjalaiuskraadist põhja poole. Stepis ja kõrbes ta ei pesitse, kuid pesitsusalasse kuulub lai riba Hiina ja Kesk-Aasia piiril Põhja-Iraani ja Taga-Kaukaasia kaudu Põhja-Türgisse. Must-toonekurg on Eestis harv haudelind, kelle arvukust hinnatakse 75 paarile. Must-toonekure arvukus langeb: "Loomade elu" hindas tema arvukust 120–150 haudepaarile. Must-toonekurg eelistab loomset toitu. Põhiliselt sööb ta kalu pikkusega kuni 25 cm, konni ja veeputukaid, harva sisalikke ja veetaimi
Seega ei tohiks kunagi pakkuda siilidele piima ega leiba! Siilidele võiks anda hoopis muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi või koeratoitu. Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks välja ka anum puhta veega.Et talve üle elada peab, siili kehakaal olema umbes 600 grammi. Suve jooksul kogub ta paksu nahaaluse rasvakihi. Elupaik Elutseb Euraasia parasvöötme sega ja lehtmetsades ning stepis. Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu. Siil armastab vaheldusrikkaid elupaiku metsaservi, leht ja segametsi, puisniite, parke, aedu, kalmistuid ning talle meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. Paksu okasmetsa ta aga väldib. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides
1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär; 1952 1953 NLKP KK sekretär; 1952 1953 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1952 1982 NLKP KK liige 1953 1954 Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse ülema asetäitja; 1954 1955 Kasahstani KP KK II sekretär; 1955 1956 Kasahstani KP KK I sekretär; Kasahtanis oli Breznevi põhiülesandeks stepis uudismaade rajamine. Seda ta ka tegi, kuigi mõnevõrra nurispidiselt. Põllud hariti üles ja külvati täis, kuid absoluutselt ei hoolitud vajaliku infrastruktuuri loomisest. Uudismaale üle kogu NSV Liidu kokkukutsutud vabatahtlikud elasid telkides, polnud viljahoidlaid, puudusid ühendusteed jne. Sisuliselt tähendas see seda, et esimeste aastate viljasaagid läksid suuremas osas raisku. Siiski täitis
JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA Soovitav kirjandus: · Http://sunsite.ee/loomad/imetajad · Jahiraamat (2004) T.Randveer · Mati Kaal Hunt, Pruunkaru JAHIDOKUMENDID · Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostat...
poolsaarel. Inglismaale viidi ta sisse 19. sajandil Prantsusmaalt ja Itaaliast. Venemaale ulatub veekonna levila kiiluna, mille tipp on Volga keskjooksu idakaldal (5). Veekonn on levinud ka Lõuna-Eestis, aga tema levik vajab täpsustamist. Tavaliselt elab veekonn laialehiste ja segametsade vööndis. Ainult vähestes kohtades, näiteks Belovezjes, võib teda kohata veest kaugel, aga siis peab mets, kus ta elab, niiske olema. Stepis elab ta ainult lammimetsade veekogudes. Taigat ta ei armasta. Mägedes esineb ta kuni 1100 m kõrguseni (5). Veekonnad on tähtsad lendavate putukate hävitajad. Veekonna talveuni kestab keskmiselt 100 päeva ja on pikem kui pruunidel konnadel, aga lühem kui järvekonnal. Veekonn on küll soodsas seisundis, aga Eestis looduskaitse all (5). Venemaal elavad veel lisaks eespool jutuks olnud konnadele siberikonn (Rana amurensis),
Olles ühendusteeks Mesopotaamia, Egiptuse ja Väike-Aasia vahel, on Palestiinat ümbritsenud võimsad riigid alati selle maa-ala vastu huvi tundunud ja püüdnud seda läbivaid kaubateid oma kontrolli all hoida. Ainult Suurriikide võimu tasakaalu või nõrkuse puhul oli väikerahval selles geograafilises ruumis võimalik iseseisev poliitika ja riiklik elu. Teiseks tähtsaks faktoriks on Palestiinas valitsevad klimaatilised tingimused. Sajab põhiliselt talvel, mil ka stepis on rikkalik taimestik, kust loomakarjad toitu hangivad. Kuival ajal jäävad ainsaks kohaks, kust nomaadid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 eKr. VT KIRJUTAMISE SEOS AJALOOGA Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka. Tuntumatest rahvastest kuuluvad sinna veel araablased, assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased
Ratsu Seteri kõrvale oli kinnitatud kõrge bambusvarras Tingis-khaani kokkukeeratud valge lipuga. Telgi ümbruses asusid ihukaitseväelased, turgaundid, kes kandsid soomusrüüsid ja raudkiivreid: nad valvasid, et ükski elusolend ei läheneks suurkagaani telgile. Üksnes need, kellel olid erilised, tiigripea kujutisega kuldplaadikesed paitsaad võisid mööduda turgaudide vahipostide tunnimeestest, et läheneda kollase siidtelgiga kurgaanile. Pisut kaugemal stepis paiknesid laia musta rõngana tatari jurtad ja punakaspruunid telgid. See oli Tingis-khaani isiklik kurenn ehk jurtade ring rändlaagri pealiku jurtaga keskel. See oli peatuskohaks tuhandetele ihukaitseväelastele ratsanikele valgetel hobustel. Sellesse kaitse salka kuulusid vaid ainult kõige suursugustemate khaanide pojad; nendest valis kagaan välja kõige taibukamad ning ustavamad ja määras need salkade pealikuteks. Veelgi kaugemal
LOOMASTIK Põhja Hiinas on loomastik liigirikas. Hiina lääne ja põhjaosa kuulub holarktilise riikkonna Kesk ja Sise Aasia ning Mandzuuria Hiina regiooni, Lõunaosa Indo Malai riikkonna Indo Hiina regiooni. Kesk ja Sise Aasia regioonile on omased avamaistuloomad: kõrbes ja poolkõrbes elab palju närilisi (hüpiklasi, liivahiiri, suslikuid), sõralistest on kõrbele tüüpiline dzeiraan, stepis elab dzereen, kiskjaist on tavalisim korsak. Üliharuldaseks on jäänud przevalski hobune, arvatavasti leidub väheseid isendeid Dzungaarias. Tiibeti tüüpiline loom, kõrgmäestikuga hästi kohastunud jakk on küttimise tagajärjel peaaegu hävinud, kuid kodustatud jakke leidub kogu Tiibetis. Üsna haruldane on kiang ehk Tiibeti eeslik, antiloopidest leidub orongot, lindudest Tiibeti mägikana. Mandzuuria Hiina regioonile on
Soomes sai tango nii tantsu kui muusikastiilina ülimenukaks 1950. aastatel, muusika puhul on peaegu alati tegu minoorsete paladega. Kinnises tantsuvõttes on ülakeha tihedas kontaktis, põlved kergelt kõverdatud, sammud on pikad ja sujuvad, põhisammuks kiire samm-juurde. 2.2 Stepptantsu tutvustus Tänapäeval tuntakse väga palju erinevaid stepptantsu stiile alates jazz-stepist ja lõpetades iiri stepiga. Stepis peegeldus kogu Ameerika olemus. Elutempo, masinaajastu vaimustus, industriaalse arenguga seonduvad helid, nagu metroorongide rütm, trammide tilin, ehituskraanade krigin, mis leidsid kajastamist stepirütmidena. Seda harrastatakse Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ja Euroopas, sealhulgas ka Eestis 2.3 Hip hop tantsu tutvustus Hip hop tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele
sageli kuusega. Harilik Tamm Foto 8 Page 11 of 14 Tallinna Ehituskool Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv puu. Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis Kirjeldus Foto 9 Tamme lehed ja tõrud Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt
kellelt saadakse maitsvat liga, karusnahku ja villa. Selts Kiskjalised Kiskjad on iga elukoosluse vajalikud liikmed ja on teiste loomade arvukuse reguleerijateks. Esmajärjekorras ründavad nad arvukalt sigivaid liike või surmavad haigeid loomi. * Koerlased - Kõigil koerlastel on terav piklik koon. See on seotud haistmiselundite tugeva arenguga. Koerad leiavad toitu lõhna järgi, saagi jälgedele sattudes aga alustavad selle jälitamist. Hundid elavad tundras, metsastepis, samuti ka stepis ja poolkõrbes. Nad püüavad hirvi, põtru ja metssigu, ent toituvad ka väikestest loomadest jänestest kuni hiirelaadsete närilisteni. Jahile lähevad nad karjas, harva üksinda. Karjal on looma kergema tabada. Venitatud vali ulgumine annab märku kiskjate kohalolekust. Erineva hääletooniga teatavad teisi kiskjaid. Hundid on osavad ja tugevad kiskjad. Piirkondades kus tegeletakse karjakasvatusega on hundid kahjuks. Selts Kaslased
1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil ilmnesid tuberkuloosi sümptomid. Loomingus üha rohkem sotsiaalpsühholoogilisi, tõsise ja kurva põhitooniga teoseid. Koomilise ja traagilise põimumine. Mitmetähenduslikkus. Suurlinna inimese üksindus Tsehhov oli taas esimesi, kes selle teema vene kirjandusse tõi. Seda illustreerivad · Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890
voolude toimel. Kõrbestumine Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna kahjustamise omavahelised seosed avaldavad kõige traagilisemalt kõrbestumise. Toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Tuuleerosiooni poolt põhjustatud kõrbestumine võib toimuda kuival perioodil või põua ajal ka ülesharitud stepis, kus tormituule poolt kantakse ära viljakas huumushorisont ja seda inimese mõtlematu maaharimise tõttu. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks, siis võib seda käsitada kui mulla kõrbestumise alaliigina. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise
ning pidi Siberis algusaastatel väga vähesega hakkama saama, seda enam, et esimesed kuud ja aasta ei saanud ta ka Henno käest pakke ega raha. Maria oli heatahtlik ja tark perenaine, eelkõige tark, seda kinnitas talle mitmeid kordi Upravljäjus, kellega Maria hiljem väga hästi läbi hakkas saama. Oma tõlgi tööga aitas ta paljud eestlased hädast välja ning selgitas nende poolset seisukohta, kui mõni eesti asunik mõne halva teoga hakkama sai. Maria oli Siberi stepis väga hea töötaja, ning teda austati väga. Mitmeid kordi unistas ta omaenda talu rajamisest, kus töötajaid koheldakse paremini, kuid kus laikust ei ole. Mariale ei meeldind laikus ja 8 niisama logelemine, ta ei osanud ilma tööta elada, kuna oli juba väikesest saadik talutöid teinud. Maria kasvas üles Kallissaare talus, mis oli väga heal järjel. Tema ema ega isa ei
Võrreldes teiste esiisadega räägib Piibel Iisakist vähe. Sarnaselt Aabrahamile peab ka tema kaua asjatult ootama, enne kui ta naine Rebeka rasedaks jääb. Sünnivad kaksikud, Eesav ja Jaakob, kellest Eesav esmasündinuna peaks Iisaki pärijaks saama. ESIISADE LUGUDE AJALOOLINE DATEERITAVUS Esiisade pärimuste tuum on väga vana. Aabraham, Iisak ja Jaakob ei ole veel oma eluviisilt paikseks jäänud, vaid rändavad koos kitse- ja lambakarjadega stepis ja kultuurimaal. Iidsetest kommetest annab tunnistust tava, kus lasteta naine saadab oma mehe juurde orjatari, et see talle lapse sünnitaks. Nimed Iisrael, Iisak ja Jaakob on tüüpilised Mesopotaamia tekstidele 2. aastatuhande esimesest poolest. Kõik see sunnib esiisade pärimuste juuri paigutama 17.-15. sajandisse eKr. Esiisade lugudega võrreldes on suhteliselt nooremad ja terviklikumad Joosepi lood. Nende eesmärgiks on selgitada, kuidas iisraeli hõimud Egiptusesse sattusid. MOOSES
Kõrbetes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Nendel aladel on taimkate hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Mida tugevam on tuul, seda suuremad osakesed õhku lendavad. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine viljakale ja selle enda alla matmine. Tuuleerosiooni poolt põhjustatud kõrbestumine võib toimuda kuival perioodil või põua ajal ka ülesharitud stepis (või preerias), kus tormituulte poolt kantakse ära viljakas huumusehorisont. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks ning seda võib käsitleda kui kõrbestumise alaliigina. Kõrbestumise piirkonnas elab ligi 1/5 maailma elanikest, kes põudade ja kuivade muldade tõttu ei saa endale piisavalt toitu toota. Seetõttu niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Jõeveega niisutamine pole mõistlik, sest see on liiga soolane. Parem lahendus oleks
· Pampad- tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Idaossa jäävad humiidsed e. Niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampas Andideni jääb kuiv pampa- vähem asustatud ala, kus karjatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. · Stepid (vene k. Step) mõned teadlased kasutavad nimetus stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud, mis laiuvad Ungarist läbi Ukraina ja Lõuna-Venemaa Kasas´hstani ja Siberini kuni Altai mäestikuni. Teised stepialad on kaugemal idas- Mongoolias ja kagu- Hiinas. Euraasia stepivöö laius jään 300 ja 1000 km vahele, piirjoones onebaselged. Euraasia stepid on sarnased P.-Ameerika preeriate ja Argentiina pampadega.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: ...
· Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne
Olles ühenduseks Mesopotaamia,Egiptuse ja Väike-Aasia vahel,on Palestiinat ümbritsenud võimsad riigid alati selle maa-ala vastu huvi tundnud ja püüdnud seda läbivaid kaubateid oma kontrolli all hoida. Ainult suurriikide võimu tasakaalu või nõrkuse puhul oli väikerahval selles geograafilises ruumis võimalik iseseisev poliitika ja riiklik elu. Teiseks tähtsaks faktoriks on Palestiinas valitsevad klimaatilised faktorid. Sajab põhiliselt talvel, mil ka stepis on rikkalik taimestik, kust loomakarjad toitu hangivad. Kuival ajal jäävad ainsaks kohaks, kust nomaanid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 aastat e.Kr. Vana Testamendi kirjutamise seos ajalooga. Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka. Tuntumatest rahvastest kuuluvad sinna veel aarablased, assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõ...
1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil ilmnesid tuberkuloosi sümptomid. Loomingus üha rohkem sotsiaalpsühholoogilisi, tõsise ja kurva põhitooniga teoseid. Koomilise ja traagilise põimumine. Mitmetähenduslikkus. Suurlinna inimese üksindus Tsehhov oli taas esimesi, kes selle teema vene kirjandusse tõi. Seda illustreerivad · Novell "Kurbus". · Jutustus "Stepp". Stepp, mis lummab poisikest, väliselt väga ilus. Stepis kohtavad vaeseid (vaimult ja materiaalselt). Stepp kui Venemaa võrdkuju. 1880. aastate keskpaigus ei väljenda Tsehhov oma suhtumist enam nii selgelt arvab, et lugeja peab ise tegema oma järeldused. Tõstatab tõsiseid küsimusi ja probleeme. Püüab olla objektiivne kujutaja, ei mõista kohut. Unistab harmoonilisest inimesest, aga ei anna retsepte, teid selle jaoks igaüks leidku ise. 1890
reseeda, rihu-peenlook) süües õisi ja valmivaid seemneid. Talvitub nukk. Meie kliimas ei suuda see liik kahjuks talve üle elada. (Viidalepp, Remm 1996: 204) Eelmisel aastal leidis minu isa vaid ühe isendi 1. oktoobril lutsernil toitumas. 5 Reseedaliblikas lutsernil nektarit imemas 31.08.2013. 2.3. Ruuge- võiliblikas (Colias crocea) Võiliblikate perekonna liigid elavad enamasti stepis mõned liigid ka tundras ja mägedes. Eriti palju on neid Taga- Kaukaasia ja Kesk- Aasia faunas kus nad koonduvad mägisteppide ja subalpiinsete niitude kõrgusvööndisse ning levivad pikki mäeaehelikke üsna Aasia südamesse. Euroopas on leitud 13 liiki võiliblikaid. Eestisse rändavad nad harva ja võivad siin tekitada kohaliku populatsiooni suve teisel poolel juuli lõpust augusti keskpaigani. Eestis esinevad isendid
Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 32. Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne välispind 33. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused 34. Mullavee liigid Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises – taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas – jää. Kaug – Põhjas pinnas läbikülmunud koguaeg – igikelt. 4) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi mullas. Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib – seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid
taga, ent puudub Araabia ja Hindustani poolsaarel ning Indohiina lõunaosas. Aafrikas on ta samuti üldlevinud. Eestis on ta tavaline rändlind. Ei ole kaitsealune liik. 55 Kägu talvitub Aafrikas, Araabia poolsaare lõunaosas, Indias, Sri Lankal, Indohiinas ja Lõuna-Hiinas ning Sunda saartel. Aafrikas pesitsevad käod on paigalinnud või osalt hulgulinnud. Kägu on väga plastiline liik. Ta võib elada metsas, metsatundras, metsastepis, stepis, isegi kõrbe servas, lammimetsas, parkides, aedades, äärelinnas ja kuni 3 km kõrgusel mägedes. Kägu leiab toitu peamiselt puudelt ja põõsastelt, harvem õhust. Maapinnal otsib ta toitu haruharva, sest lühikeste jalgade tõttu on ta vilets kõndija. Kõige suurem tähtsus toidus on karvastel liblikaröövikutel[3]. Röövikud on tavaliselt taimekahjurid, aga enamik linde neid ei söö, sest röövikud on selleks liiga suured ja karvased. Röövikute hävitamisega toob kägu
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · rel...
Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. ·Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aaloe, kukehari)
Milline seos on murenemisel mullatekkega? 41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54
Erinevalt enamikust teistest vägiheinadest on sellel lehed rohelised. Juurmised lehed on suuremad, munajad, tumerohelised, alumine pind lühikarvane, lameda kodarikuna. Õied on suuremapoolsed ning nende värv varieerub valgest lilla ja punase eri toonideni ning asetsevad pikas kobaras. Õitseb maist augustini. Annab kergesti isekülvi. [1, 11] Looduslikult kasvab lilla vägihein Vahemeremaadest kuni Kesk- Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega
Juba pikka aega on Põhja- ja Lääne-Euroopas suureks probleemiks ulatuslikd väävliheited. Õhku sattunud väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid, mis maapeale jõudes rikuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad muldi happelisemaks. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete väljakanne. Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda põhjustavad kuiva kliimaga aladel (kõrbes, poolkõrbes, stepis ja savannis) nii looduslikud tegurid kui ka järjest tugevnev inimmõju. Mulda on vaja kaitsta. Mulla kaitse on keskkonna- ja looduskaitse osa, mille eesmärk on mulda kui loodusvara säilitada ja parandada. Mullakaitse on seotud vee-ja taimekaitsega. Mulla parim kaitse on selle õige kasutamine. ATMOSFÄÄR Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku,
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
b) mittekapillaarne boorsus jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades. 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind. Vesi mullas ja vee omadused Vesi on mullas väga erineva liikuvusega, sest hoitakse kinni erinevate jõududega. Eristatakse: 1) Keemiliselt seotud vesi mullas. Näiteks savimineraalide ja huumuse koostises, kipsi koostises taim seda vett kätte ei saa. 2) Veeaurud mullas. Suur tähtsus eriti stepis. Liigub jahedama suunas. Veeaur liigub mullas alt üles. 3) Tahke vesi mullas jää. Kaug Põhjas pinnas läbikülmunud koguaeg igikelt. 4) Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi mullas. Kui mulda hoida tingimustes, kus selle kohas olev õhu relatiivsus on alla 40%, siis muld atsorbeerib seob vett. Tekkinud vett hoitakse jõuga kinni. Selline vesi külmub -78oC juures. Sellel veel puudub elektrijuhtivus, sest selles vees ei lahustu elektrolüüdid
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi. Nagu kõik mäletsejad, on ka lammas sõraline. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60-125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks nisa, ta sünnitab korraga 1-3 talle ning tiinus kestab alla viie kuu. Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii tasandikel kui ka mägedes, stepis ja poolkõrbetes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma. Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest muflonitest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases Mesopotaamia kultuuris: sumerikeelseis tekstides tähendas planeetide ehk rändtähtede
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
jumalanna Harhori preestinnat Teebas, oli tätoveeritud paralleelsete punktiridadega. Mõned neist tätoveeringuist on õlavatel, kuid enamik paikneb kõhul kaare- ja ellipsikujuliste joontena naba all – seda mustrit on peetud sensuaalseks. Võimalik, et mõned kõige suurejoonelistmatest tätoveeritud muumiatest on pärit rauaaajastu Siberist, Pazõrõki kultuurist, kes kujutasid endast rühma rändatsnikke, jahimehi ja sõdalasi, kes elasid stepis kuuendast kuni teise sajandini enne meie ajaarvamist. Eriti üks mees, keda peeti pealikuks ning keda ümbritsevad luksulikud matmistarbed, oli viimistletult ja ohtralt tätoveeritud fantastiliste ja ka tõeliste loomadega, kelle 4 hulgas olid jäärad, hirved ja kalad. Mõned ringikujulised tätoveeringud piki mehe selga
** globaalne-riigisisene ● Angloameerika geostrateegia - Alfred Mahan ** Mere- ja maajõud. Need, kellel on väljapääs merele, on parem positsioon. - Halford Mackinder ** ruum ja aeg *** südamaa (u Eestist Jaapanini idas), sisemine poolkaar (Lääne-Euroopast Vaikse ookeanini), välimine poolkaar (kõik muu, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aafrikast suurem osa, Austraalia jne). *** Kolumbuse-eelne (tugeva maajõu aeg, hobune stepis, need kes hobusemajandust kontrollisid, kontrollisid ka rohkemat pmst), aegne (merejõud muutusid olulisemaks, dikteerisid maajõududele, kuidas käituda, kustutas välimise poolkaare joone, laieneti) ja järgne (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus - raudtee võtab merelt võimu üle ja sisemaa muutub jälle tugevamaks) ● Saksa koolkond - Friedrich Ratzel (andis geopoliitikale nime, peetakse selle teadusharu loojaks), Rudolf Kjellen, Karl Haushover - Orgaaniline riik
valmistati nooleotsi tulekivist. Pronksi kõrval valmistati veel ka kivist odaotsi. Samuti tuli ratastega vanker. Pronksi kasutuselevõtt arendas kõiki majandusharusid, eriti oli see tuntav põllumajanduses, kus töö kulu vähenes viiekordselt. Sel järgul leidis aset karjakasvatuse eraldumine põllumajandusest. Ühiskond muutus, tuli sotsiaalne ebavõrdsus. Viimast esines kahtlemata juba varem, ent nüüd joonistus see selgelt välja leiumaterjalis. Ida-Euroopa stepis ja Lõuna-Siberis kujunesid pronksiajal välja rändkarjakasvatajad, kes avaldasid ajaloole mõju kuni 13. sajandini. Euroopa pronksikultuuri kujunemisel oli tähtis osa Kreeta saarel. Seal alguse saanud kultuuri nimetatakse Kreeta ehk Minose kultuuriks (dateering u IIIII at eKr). Kultuur sai alguse 3000 või 2800 eKr ning lõppes u 1400 või 1200 eKr. U 2500 eKr oli kultuuril õitsenguperiood, mida iseloomustasid laiad kontaktid, mitmekesine keraamika,
põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. Muldade kipsimine Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord suurendas liblikõieliste saaki (väävlivaestel muldadel). Tegelikult suurendab kips mullas aktiivset happesust. Kipsi kasutamine tuleb kõne alla stepis soolakulistel muldadel, kus mulla neelavas kompleksis on palju naatriumi ioone. Toiteelemendid mullas Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Lämmastikuvarude kandjaks on mulla orgaaniline aine. Mineraalsel kujul (omastatav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Liikuva lämmastiku allikad • Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
