Taimede kasutamine Koostasid: Carmen Maaring ja Gerli Albert Lõhnav kummel Ravimtaim Ei aita allergiliste haiguste puhul. Kasutatakse välispindselt Harilik võilill Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisand Imikas Ravimtaim Tehakse salatit Imetakse mahla mis on mesimagus Harilik luuderohi Ravimtaim aitab luu haiguste vastu Toataim kuid kasvatatakse ka väljas Mürgine taim LÕPP!
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
sanguineum) mõru vahulill (Polygala vahulill (Polygala) vahulillelised (Polygalaceae) amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula)
valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega ühe- või mitmeaastaste rohttaimede sugukond. Karelehelisi on u. 100 perekonda, üle 2000 liigi. Nad kasvavad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Kareleheliste noorena tigujalt keerdus omapärane õisik on arenenud võnkõisikust. Õied on tavaliselt sinised, viietised, vili koosneb 4 osapähklist. Eestis kasvab 12 perekonda, 23 liiki. Tavalisemad Eestis kasvavad taimed on lõosilm ja kopsurohi, umbrohud on nt. imikas, karukeel, rass, rusujuur jne. Mõni liik sisaldab punast värvainet alkanniini. * peaaegu kõikidel liikidel on vahelduvalt paiknevad karedakarvaliselt (liht)lehed * õied on neljatised või viietised * õiekrooni neelus enamasti mühksoomused * üldjuhul keerisõisik * vili moodustub kaheks viljalehest Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: määratlemata SUGUKOND: paksulehelised (Crassulaceae)
esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) · Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. · Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! · Sugukond karelehised · Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) · Sugukond kanarbikulised Igihaljad, kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seenesümbiontidega Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi · Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas, jõhvikas, sinikas, sookail, hanevits, küüvits, harilik kukemari, ümaralehine uibuleht
esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi, mädarõigas, tõlkjas (rakvere raibe), merikapsas, liiv- merisinep, raps, kapsas, redis, kaalikas, rõigas. Lauasinepit saadakse sarpeta kapsasrohu seemntest! Sugukond karelehised Rass, imikas, karukeel, harilik kopsurohi, ussikeel, perek lõosilm (mets- ja põldlõosilm) Sugukond kanarbikulised Igihaljad, kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seenesümbiontidega Õis viietine, viljaks mari või kupar Eelistavad happelist pinnast Palju marjataimi Harilik kanarbik, soo-eerika, leesikas, pohl, mustikas, jõhvikas, sinikas, sookail, hanevits, küüvits, harilik kukemari, ümaralehine uibuleht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
