Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega
Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)?
LEHT On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine. Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad
Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet. Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti soomusjad lehed, mis on loodud tolmeldajaid õite juurde meelitama. Harilik härghein, liiliad jne.. 19. Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20. Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korv õisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar. 21. Kellel esinevad koguluuviljad?
Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. ·Apomiktne paljunemine nmittesugulise paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. ·Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism.
käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku
Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku
Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29. Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt
Juhtkimbu puitelemendid harilikult murduvad. Kaitsekihi korgistunud rakud kaitsevad taime haigustekitajate sissetungi eest ning takistavad veekadu haavast. Lehest jääb järele lehearm ja juhtsoonte armid. Kserofüüt (männi okas) Kserofüütse ehitusega on ka kõrreliste lehed Meie kliimavöötme muud taimed on mesofüütsed. Veetaimed hüdrofüütsed. Lehemuudendid- leheastlad, köitraod, okkad, püünislehed. Kaitseks ja putukate püügiks. 29.Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne, suguline. Vegetatiivne paljunemine toimub lehe, juure vm tükikeste abil, pungumine, pooldumine, risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel(Hammasjuur, lauk). Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt
ebavõrdsetesse osadesse. Selle tulemusena tekib üks suur rakk ja üks väike rakk pung. Pungas on niisamasugune täielik geenide komplekt nagu suures rakuski ja ta saab kasvada normaalse suurusega rakuks. Pooldumine- iseloomulik ainuraksetele organismidele. Vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused, evolutsioneeruvad aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
