"sulgviljad" - 24 õppematerjali

Viljade tüübid

VILJADE TÜÜBID  LIHAKVILJAD Lihakad viljad on mahlased,toitainerikkad ja suure veesisaldusega ÕUNVILI MARI LUUVILI ÕUN TOMAT PLOOM  KUIVVILJAD AVAVILJAD JA SULGVILJAD KUIVVILJAD ON VÄHESE VEESISALDUSEGA AVAVILJAD KUKKUR KAUN KÕDER KUPAR

vilja Vilja teke Vilimoodustub emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist. Seemnealgmetest kujunevad seemned ja emakast saab viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon) Sulgviljad- seemned jäävad vilja sisse ega vabane sealt enne, kui vili laguneb.(pähkel, tõru, teris)

Õis ja vili

· õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja. Kui kevadel on olnud vihmased ja jahedad ilmad, ei saa tolmnemine toimuda, sest putukad on sel ajal oma pesades ning tolmuterad märjas ei levi.

Õis: mitoos, meioos, paljunemine

Hiilum e. seemnenaba - seemne jala kinnituskoht mikropüül - ava, kust siseneb tolmutoru hiilumi teises otsas ava, kust väljub embrüo viljakest + idujuur seemnekest Käbid Jugapuu "viljad" Männi seemned  VILJAD Lihakad Kuivad mari avaviljad sulgviljad laguviljad kukkurvili seemnis jaguvili luuvili kaunvili teris lülivili õunvili kõder, pähkel kõdrake tõru kupar Lihtvili tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud vaarikas

Eesti taimkate

lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 5. (3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad.  1. (2) Mis on risoom? Kellel esinevad? ka juurikas) on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Risoomist lähtuvad lisajuured. Risoomil leidub pungasid, millest kasvavad risoomi harud ja maapealsed võsud ehk rametid. Risoom on sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud lähtuvad nii ots- kui külgpungadest), ning monopodiaalne (ehk monopoodium), kui ta pikeneb otsapungadest (seejuures võsud lähtuvad külgpungadest).

Bioloogia õistaimede paljunemine

Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ­ ploomipuu *Risoomidega ­ maikelluke *Sibulatega ­ tulp *Võsunditega ­ maasikas *Mugulatega ­ kartul *Lehtedega ­ aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis ­ õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis ­ õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline ­ isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....

VILI

Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik)) Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb: *rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. *partenokarpia -- seemneteta vilja...

EESTI TAIMESTIK

Partenokarpia ­ vili moodustub ilma viljastamiseta 37. Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38. Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad ­ avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39. Kuivviljad

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad ­ avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi (õun) Mari: sama mis õunvili(mustsõstar, puansõstar, mustikas, tomat) Luuvili: vilja sisekest on puitunud (virsik, ploom, vaarikas) Pomerantsvili: on lihakvili (apelsin, sidrun) 39.Kuivviljad

TAIMESTIK

munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20. Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korv õisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar. 21. Kellel esinevad koguluuviljad? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 22. Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest  ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad. 23. Miks tekivad aastarõngad? Aastarõnga koht puitub ära ja peale tekib uus kiht, aastarõngaste järgi saab teada taime vanuse. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus

Botaanika

koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont ­ takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad Ava- (avanevad valmides) ja sulgviljad (lihakad viljad, need ei avane valmides, seal ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad (­ ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher) Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks. Apo- ja tsönokarpsed viljad Paljas- (tekib ülemisest sigimikust nt. tomat, apelsin ­ nendel on tupplehed) ja rüüsviljad (alumisest sigimikust, teistest õie osadest, kuid harva õisiku osadest( nt. Õun)

bioloogia vili

2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalistel. Ploomipuu Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_ploomipuu Rüüsvili on vili, mille tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikule ka teised õieosad, kõige sagedamine õiepõhi. Esineb alumise sigimikuga liikidel, näiteks sõstardel.

Põllumajandustaimed TK

• Ühe emaka – tsönokarpne emakkond • Tsönokarpne - sünkarpne, parakarpne ja lüsikarpne 8) Vili, vilja tekkimine, viljade tüübid. Vili tekib õies olevast sigimikust. Kui ainult sigimikust – paljasviljad. Koos teiste õieosadega – rüüsviljad. Sigimiku seinast moodustub viljakest(a)d. Tüübid: • Lihtviljad – moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel. Jaguneb: Avaviljad (seemned pudenevad) ja sulgviljad (seeme variseb koos viljakestaga). NT: Kukkur, Kaun, Kõder, Kupar,Karp. • Koguviljad – moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili. NT: Pähkel, Pähklike, Tõru, Seemnis, Teris. 9) Endosperm, perisperm, nutsell Endosperm võib olla seemne toitekoeks (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel). Perisperm võib olla seemne toitekoeks (tekib nutsellist). Nutsell ehk tuumik. Osaleb seemnekesta moodustumisel

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Ilma seemneteta vili, näiteks banaan. ·Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. ·Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. ·Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari.Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. ·Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) ·Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ­ ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp. Viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, tüse

Taimemorfoloogia alused

VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena. Pantenokarpne vili ­ ilma seemneteta vili Paljasvili ­ ainult sigimikust koosneb Rüüsvili ­ sigimik ja teised õieosad Perikarp ­ sigimiku seinast moodustub kolmekihiline viljakest Võivad jaguneda kaheks: Lihakad ­ mari, luuvili, õunvili Kuivad o Avaviljad ­ kukkurvili, kaunvili, kõder, kupar o Sulgviljad ­ seemnis, teris, pähkel, tõru o Laguviljad ­ jaguvili, lülivili Lihtvili ­ tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest Koguvili ­ mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud (vaarikas) Vilikond ­ mitmest õiest (mais, ananass) Liitvilikond ­ eri õitest moodustunud Perigoon ehk lihtne õiekate ­ üks ring õiekattelehti Kaheli õiekate ­ esinevad tupp- ja kroonlehed

Taimed - konspekt

osadest, tavaliselt õie põhjast. Viljade kasutamine: a) toiduaineteks b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1)autohooria ­ viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria ­ vee abil. 3)anemohooria ­ tuule abil. 4)zoohooria ­ loomade või putukate abil. Viljade põhi- tüübid: 1)lihakviljad ­ a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d)pomerants- vili e)luuvili. 2)avanevad kaunviljad ­ a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun- vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad ­ a)pähkel, pähklike, tõru b)teris c)tiibvili. Seeme. Seeme on taimeosa, millest kasvab välja uus organism. Seeme koosneb idust (lootest), mida ümbritseb toitekude. Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja ­pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust.

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas. · Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass. · Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. · Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili) · Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral ­ ülemisest sigimikust moodustub nt karuli `mari', alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Koguvili: tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas.  Vilikond: tekib mitmest õiest. Nt maisi tõrvik, ananass.  Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku. Nt viigimari. Lihtvili: tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest.  Viljade tüübid Lihakad: mari, luuvili, õunvili Kuivad: avaviljad (kukkurvili, kaunvili, kõder, kõdrake, kupar); sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru); laguviljad (jaguvili, lülivili)  Lihakad viljad Õunvili: kujuneb alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks. Vilja moodustamisest võtab osa ka õiepõhi. Mari: lihakas vili, mis sisaldab arvukalt seemneid. Võib areneda erineva asetusega õie sigimike korral – ülemisest sigimikust moodustub nt karuli ‘mari’, alumisest sigimikust nt mustika mari. Luuvili: lihakvilja tüüp

Põllumajandus taimede kordamine eksamiks

eksokarp seeme endokarp endokarp · Paljasviljad- tekib ainult sigimikust · Rüüsviljad- tekivad koos teiste õieosadega Viljade tüübid: · Lihtviljad ­ moodustuvad ühe emakaga õies, seega tsönokarpse emakkonnaga taimedel Avaviljad ­ seemned pudenevad (kukkur, kaun, kõder, kupar, karp) Sulgviljad ­ seeme variseb koos viljakestaga (pähkel, pähklike, tõru, seeminis) · Koguviljad ­ moodustuvad apokarpse emakkonnaga taimedel. Koguvilja igast emakast areneb osavili, mida me nim. lihtviljade tüüpide järgi! Seeme: eriline taime elujärk. Seemnekest tekib seemnealgme integumentidest ja võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa

Leht, vili, õis ja seeme

jätketega rakkudest moodustunud aerenhüüm. Endokarp koosneb epiteelist ja mõnest tihedast põhikoekihist. Sigimikupesade vahel asetsevad kelmed kujutavad endast endo- ja mesokarbi jätkeid. Valminud vilja "koor" koosneb ekso- ja mesokarbist. Endokarbis paiknevad mahlaga täitunud kotikesed. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad ning sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp, mis võivad avaneda kas septitsiidselt, lõhe tekib piki viljalehtede kokkukasvamise piiri; lokulitsiidselt, viljalehed lõhenevad selgmiselt; rõngasjalt, ava läbib ristisuunaliselt kõiki viljalehti või poorjalt, kui vilja avanemisel tekib erisugune lokaalne ava.

Eesti taimestik

õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale

ELUSLOODUS

lihtsamateks ühenditeks) õhku (idanevad seemned hingavad) ja soojust. Vilja sees valmivad seemned. Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju- ja kuivvilju. 20  Lihakviljad Kuivviljad Valminult lihakad ja mahlased sisaldavad väga vähe vett Marjad, õunviljad ja luuviljad AVAVILJAD SULGVILJAD avanevad ja ei avane, sest neis on seemned varisevad ainult üks seeme (kaun, kupar, kõder, (pähkel, seemnis, teris, pähklike) Seemnete ja viljade levimisviisid: Levimisviis Viljad Levimist soodustavad tegurid

Botaanika eksami konspekt 2017

(kirss). - kuivviljad – Vilja veesisaldus valmimisel kahaneb. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust. - Laguviljad - mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. (põldrõigas) Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest toituvad

Botaanika Eksam

Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Nimetus tuleneb sellest, kas küpsenud vili variseb tervikuna või mitte. - Avaviljad on kaun (harilik hernes), kõder (harilik hiirekõrv), kõdrake (kuukress), kupar (ogaõun) ja kukkur (käoking). Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. (Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks). - Sulgviljad. Pähkel (sarapuu), pähklike (harilik pärn) tõru (tamm), teris (rukis) ja seemnis (päevalill). Pähklikese erinevus tõelisest pähklist on see, et pähklike on arenenud ühest (pähkel mitmest) viljalehest moodustunud sigimikust. - Laguviljad - mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. (põldrõigas) Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid.