docstxt/1313475834129285.txt
mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülespoole teistesse taimeorganitesse. Niineosa on laskuv vool, st. mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse. 12. Kambium koosneb algkoerakkudest. 13. Kambiumirakkude jagunemise tulemusena varred jämenevad. 14. Uinupung osa külgpungadest, mis arenevad edasi alles siis, kui osa võsust on hävinud. 15. Ronijuured aitavad hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal Tõmbejuured tõmbavad taime talvituva osa sügavamale mulda, kaitseb külma eest Säilitusjuured koguvad säilitus- ehk varuaineid Õhujuured imevad epifüüdidega õhust veeauru
Juuremuudendite e. Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid. Tõmbejuured lühenevad vananedes ja tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda. Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Tõmbejuured on krookustel, liiliatel, nurmenukkidel, jänesekapsal. Pika ja nõrga varrega taimedel on ronijuured(luuderohi)Ronijuurte ül on hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühma nim koeks. Taimekoed jaotatakse 2 suurde gruppi.(Alg-ja püsikoed)Püsikoed jaotatakse vastavalt ehitusele ja ül nelja rühma(põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude)Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks) Algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks.
- varuainete arvel kasvab järgmisel aastal taime maapealne osa. Sellel arenevad õied ja valmivad viljad. Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesek apsal). -Vananedes lühenevad. -Tõmbavad talvitudes talvituva osa(sibula, risoomi) sügavamale mulda *kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad
peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG)
peajuur. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis võivad omakorda haruneda. Paljudel mitmeaastastel taimedel leidub ka lisajuuri. Lisajuured sarnanevad oma ülesannetelt ja ehituselt teiste juurtega, kuid erinevad tekkekoha poolest need kasvavad vartest või lehtedest. Täida tabel juuremuudendite kohta! juuremuudend iseloomustus näited säilitusjuured varuainete säilitamiseks, lihakas peajuur kaal, peet porgand, daalia ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG)
• Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures
narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt, kurekellukas, suures osas ka porgand, kaalikas, võilill), veesäilitusjuured (asparaagus, rohtliilia). Haustorid parasiitttaimedel (muundunud juured, mis tungivad peremeestaime kudedesse ja imavad sealt aineid). Õhujuured (Monstera), ronijuured, karkjuured (kõik õhukeskkonnas). Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel nt luuderohul. Juuremuudendid. Paljudel taimedel esinevad JUUREMUUDENDID: säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. Säilitusjuured on varuainete säilitamiseks. Need on arenenud peajuurest või kahe- ja mitmeaastaste taimede külgjuurtest (näiteks kanakoolmel). Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Nad tõmbavad taime talvituva osa (risoomi või sibula) sügavamale mulda.
(3) mõnede orgaaniliste ainete süntees; (4) säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend. Steel kesksilinder juures Juure muudendid: Säilitusjuured porgand, suhkrupeet, söögipeet, kaalikas, redis, käpalised Tõmbejuured sibul-, mugul ja risoomtaimedel Õhujuured - epifüütidel Assimileerivad juured - orhideedel Tugijuured troopika hapnikuvaeste soiste alade taimedel Ronijuured Juuremügarad esinevad kõigil oalaadsetel ja veel 140 liigil, moodustavad mügarbakterid Mükoriisa seeneniidistiku ja juurkoe tihe ühendus, neid moodustavad kübarseened Parasiittaim juuri ja klorofülli pole, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (parasiittaime osa, mis tungib peremehe sisse toidu saamiseks) abil (võrmid ja soomukad) Poolparasiit juured ja klorofüll on, aga lisa hangib teistelt taimedelt VARS Vars + lehed = VÕSU Juurest saab vars juurekaelas
idujuurest. Narmasjuurestik saab alguse iduvarrest. Juure põhiülesanded: 1. vee ja mineraalainete võtmine mullast. 2. taime kinnitamine mulda. Juure lisaülesanded ja vastava ehitusega juured: 1. toiduvarude säilitamine säilitusjuured (porgand, suhkrupeet) 2. taimede püstihoidmine tugijuured (mais) 3. pungade kaitsmine külma eest tõmbejuured (krookus, gladiool) 4. õhu ja vee vastuvõtmine õhust õhujuured (monstera) 5. varre ja lehtede viimine valgusele lähemale ronijuured (luuderohi) 6. taimede paljunemine juuremugulad, juuretükid (daalia, ohakas) juure abil kinnitub taim mulda. Juure abil saab taim mullast vett ja toitaineid. Juured kujundavad mulda. Juur võib säilitada varuaineid. Juuremugulate ja juurevõsude abil taim paljuneb. Inimene kasutab juurt toiduks, ravimiteks, tööstuse tooraineks, maitseaineks. Taimede juurte abil kinnistatakse liivaluited, takistatakse mulla ära uhumist. Toiduks: porgand, naeris, kaalikas, redis
assimilatsiooniorganiks on juur . *Hingamisjuured- paljudel taimedel mis kasvavad hapnikuvaeses keskkonnas nt troopilistes soistes metsades, esinevad erilised hingamisjuured. Need juured kasvavad taime maaalusest osast- horisontaalselt asetsevast juurest või risoomist- vertikaalselt ülespoole, olles seega negatiivselt geotroopsed. Hingamisjuur on pealt kaetud korgiga, milles asuvad väikesed lõved. Seespool on kobe rakuvaheruumidega parenhüüm. *Ronijuured-liaanide, luuderohu jms vartel arenevad lühikesed varakult korgistuvad lisajuured.tekivad taimevarre toepoolsel küljel ning talitlevad haardeorganina. Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele, seinale vms ) *Tugijuured- tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks. Kujult ja suuruselt on need mitmesugused. -Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast.
Fifth level Hiina sidrunväändik SCHISANDRA chinensis 10 m Click to edit Master text styles Väänduv Second level Mari söödav Third level Fourth level Fifth level Roniv hortensia HYDRANGEA anomala Click to edit Master text styles Second level 12m Third level Ronijuured Fourth level Fifth level Kesksuvel õitseb Niiske, viljakas muld Harilik luuderohi HEDERA helix Ronijuured Click to edit Master text styles Õied septembris Second level Mariad maist juunini Third level Fourth level Fifth level Kolhise luuderohi HEDERA colchica Click to edit Master text styles
3.Taimeorganid ( 47) Kasvu- ehk vegetatiivsed organid ja paljunemis-ehk generatiivsed organid. Kasvuorganid on juur, vars ja leht. Need tagavad taime olemasolu, kasvamise ja arenemise. Paljunemisorganid on õis ja sellest arenev vili. Need organid on vajalikud paljunemiseks. 4.Muundunud juured. Juurte kasutamine (50-51) Säilitusjuured- kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ülesanne on koguda varuaineid. Tõmbejuured- mitmeaastastel rohttaimedel. Ronijuured-esinevad pika ja nõrga varrega taimedel- Õhujuured- iseloomulikud troopikametsade taimedele, kes kasvavad teiste taimede peal, kuid pole nende parasiidid. Neid kasutatakse toiduks, siirupi ja suhkru tegemiseks, meditsiiniks ja ka loomadele söödaks. 5.Võsu muudendid (54) Risoom-meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga. Mugul-on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa.
Lisaks neile on troopiliste alade taimedele väga olulised mitmesugused tugijuured mangroovisoodes ja ronijuured. Parasvöötmealade liikidel on laialdaselt levinud tõmbejuured (kontraktiiljuured, radices contractiles), mis aitavad maa-alusel osal teatavas
· Pikenemisvööde- rakkude kasv · Diferentseerumisvööde- püsikudede kujunemine · Külgjuurte vööde- peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured, õhujuured, assimileerivad juured- kloroplastidega rakud, hingamisjuured, ronijuured, tugijuured, kurgjuured, plankjuured. Juure primaarne ehitus: noored Imavvööde! paljasseemne ning õistaimedest noored kaheidulehelised taimed. Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. Üheidulehelised õistaimed- juure steeli osasse ei teki kambiumi rakke.
võsu, mis täidab varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: epifüütsed orhideed Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad
ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub ,esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood. Liaanidel on võitluses valguse pärast eriti otstarbekas taktika: teiste taimede tüvesid kasutades, ronivad nad üles tänu peenikeste varte kiirele kasvule, kulutamata reserve tugikudede ja teiskasvu moodustamisele. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, ronijuured, väänlad, väänduvad võsutipud. Et kiireks kasvuks vajavad liaanid valgust, siis ronivad nad üles häiludes või raiestike serval. Seetõttu on nad sekundaarsetes metsades eriti arvukad. Jõudnud võrasse, jätkab liaan kasvu naaberpuudele, nii et mõne toeks olnud tüve väljalangemine ei tingi veel pikaealise liaani hävimist. Liaani pikad varred saavad vett edasi kanda üksnes hea niiskusreziimi korral.
varuainete säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured · Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis*
säilitamise, taime uuendamise ja vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm
Vananedes lühenevad ja tõmbavad taime talvituva osa külma eest sügavamale maapinda. Säilitusjuured- (nt peet, porgand, kaalikas) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad viljad. Ronijuured- (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida vart ja lehti maapinnast Õhujuured- (orhidee) iseloomulikud kõrgemal. Tänu neile saavad nad troopikametsade epifüütidele (taimed, ronida kõrgemale, kus on rohkem mis elavad teistel taimedel, kuid pole
koor, tihti roheline, korbata. Aastarõngaid ei esine, puude vanuse ei ületa tõenäoliselt 250 aastat. o Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on plankjuured või õhujuured. Puud toestavad end ka liaanidega. o Sagedane on tüveõiesus ja tüveviljasus. · Liaanid ronivad mööda puutüve üles valguse poole. Kasvavad kiiresti pööramata tähelepanu tugikoele ja teiskasvule. Ronimisel on abiks okslikkus, astlad, väänlad, ronijuured. Kui liaan jõuab tippu, jätkab ta ronimist naaberpuule, et kui esialgne puu peaks murduma, siis see ei tähendaks, et liaan ka kindlapeale hävib. · Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teiste taimede tüvel, okstel ja isegi lehtedel. Nad on heades valgustingimustes, aga probleeme on veevarustusega. Nad kasutavad peamiselt vihmavett ning sõltuvad suuresti vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks
annaabi.ee 
