tippmaletajat. Vaatamata maleintrigantide võitlusele minu vastu õnnestus mul midagi siiski korda saata. Lembit Ollile lõppes aga see võitlus traagililselt. Mõned aastad tagasi kohtusin ma noore Ottomar Ladvaga. Tekkis lootus, et meil on tulemas kolmas tippmaletaja. Arvasin, et suudaksin teda sellel teekonnal aidata. Mul oli kogemus Sandipan Chandaga. India suurmeistriga, kellega ma hakkasin tegelema küllaltki varakult. Ottomaril olid silmanähtavalt samasugused eeldused. Ladva on tänaseks 18 aastane ning pole veel suurmeister. Mis siis juhtus? Aastaid tagasi ei oleks selline võimalus mulle pähegi tulnud. Tänapäeval saadakse suurmeistriks tunduvalt varem. Kas pole olnud piisavalt raha või on viga kuskil mujal. Raha puudusel pole ma ametlikult Ottomariga juba ammu seotud. Sellel sügisel, aga tänu Eesti Male Toetusühingu initsiatiivile ja HMN toetusele õnnestus meil koostöö Ottomariga taastada. Eesmärgiks osalemine Berliinis välk ja kiirmale
Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidesse. Klass (sort) määratakse väliste tunnuste järgi (läbimõõt, okste arv, kõverused jne).
teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb vee rõhk puidusoonte ülemises osas, tekib imemisjõud ning vesi liigub mööda sooni katkematu vooluna üles. Fotosüntees ja hingamine
5. Milleks kasutab inimene taimede juuri? Toiduks,toitude maitsestamiseks,suhkrupeedi juurtest saadakse siirupit ja suhkrut,ravimite valmistamisel ja kariloomadele toiduks. 6. Juurte ülesanded. Taime kinnitamine mulda Vee ja selles lahustunud mineraalainete imemine mullast ning edasi juhtumine taime maapealsetesse osadesse. Võsu 1. Millest areneb võsu? Seemnes olevast idupungast,mille tipus asub kasvukuhik. 2. Seleta mõisted: ladva-,külg- ja uinupung. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus: Valitsus kiitis heaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, milles on kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile. "Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või ...
õpilase soovil usundilugu õpetama, ei saa see noor õigust kristlikule kasvatusele, vaid üksnes riiklikult kinnitatud religiooniõpetusele. Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama, kuid nad peavad õpetama-õppima kõiki religioone kirjeldavat üldist usundilugu või ainest loobuma. Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee'le, et kavandatav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei tekita sellist olukorda nagu Soomes, kus on 11 õppekava ning iga noor saab just selle usu õpetust, millest ta huvitub. «Kui nad tahavad luteri usku õppida, siis valigu pühapäevakool,» oli tema lahendus probleemile. «Kui on tegu konkreetse konfessiooniga, mida nad tahavad tundma õppida või millesse nad kuuluvad, siis üldhariduskool ei ole see koht.»
Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani-Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa, Lehti Saag, Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tsello Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar
"Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ning mees jäänd maa ning taeva vahele piigistusse. Küll ta üüdand ning teind äält, aga kedagid pole seda kuuland. Õnneks joudand külamees veel õigel ajal abi. Kas mees edespidi veel tuult pöörma läks, on teedmata. Üldsaaremaalikke jooni
Anna- ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed- Juku ja Kata” Andrese lapsepõlv Kui noor Andres imik oli, siis toitis teda Mari, kes pidi vaid ajutiselt Andrese ja Krõõda laste eest hoolt kandma kuniks Andres endale uue naise leiab. Noor Andrese käis karjas kuni 14. aastaseni. Andresel olid noorema venna Indrekuga palju tülisid. Sulane Matu oli talle oma tegude ja õpetustega eeskujuks. Tema järgi mindi proovima puu ladva otsast alla laskma. Matu õpetas poistele kuidas usse sipelgapessa viia. “Matu oli poistele näidanud, mis võib ussiga teha: ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. Seda armastas Andres Matule järele teha.” Tülid Indrekuga Andres ei mõistnud ega kannatanud Indrekut, sest ta ajas Andresele ebameeldivat juttu ja nende arvamused ei kattunud kunagi. Kui andres sõnadega ei suutnud Indrekule midagi selgeks teha, siis võttis ta abiks jõu
SATTUMA Nagu õlitatud välk- VÄGA KIIRESTI Vasikuga võidu jooksma- MÕTETULT TEGUTSEMA Nagu silgud pütis- VÄGA KITSAS Vihma käest rästa alla- LAHKUS Nagu puder ja kapsad- SEGAMINI Ajas puru silma- VALETAS Ei kaota kunagi pead- EI OLE KUNAGI SEGADUSES Ei tee kärbselegi liiga ON HEA INIMENE Süda sai täis- VALETAB Hoiab keelt hammaste taga- ON VAIT Paneb pea tööle- HAKKAB MÕTLEMA Hoiab pead käte vahel- ON ÕNNETU Ilus kui ladva õun- KENA VÄLIMUSEGA Magab nagu surnu- SÜGAVAS UNES Nagu viies rattas vankri all- ÜLELIIGNE Teeb tööd kui karu- TÖÖRÜGAJA Punane kukk ktusel- TULEKAHJU Hammust ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA Vahelt must kass jooksnud- TÜLIS OLEMA Istub kui nõelte otsas- PIINLIK OLUKOD Vesi ahjus- HÄDA KÄES Hambad varna panema- NÄLGIMA Ei püsi pudeliski- PÜSIMATU Sajab nagu oavarrast- PADUVIHM Lehmad kaotasid pead- LEHMAD SATTUSID SEGADUSSE
otspinnale 10. Kinnine mõlu on külgpinnal kinni kasvanud ja avaldub ainult otspinnale 11. Terve oks, mille ümbermõõdust üle poole on kinni kasvanud ümbritseva puiduga 12. Kuiv oks, mille ümbermõõdust üle poole on lahti ümbritsevast puidust 13. Mädaoks, mis on palgi pinnal suurel määral pehmemädanikust kahjustatud 14. Tulioks tugevalt ülespoole suunatud ja sageli koorega sissekasvanud oks, tavaliselt moodustunud topeltladva või murdunud ladva tüvesse sissekasvamisel 15. Põdrakahjustus, kuna kuuses leidub kõige rohkem mineraalaineid ja eriti selliseid aineid mida põder suudab omastada, sellest järeldubki miks põdrad sõõvad kuuskede koori 16. Ränipuit okaspuu puidu ehituse paikne muutumine tüve- ja oksapuidu aastarõngaste sügisosade järsu paksenemise ja kõvenemine Kirjalikud vastused palun saata hiljemalt 16.05.2014 [email protected] või [email protected] Tervitades harvesteri instruktorid!
Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid. Suurust väljendatakse suhtena saematerjali pikisuunas. 57. Mis on tulioks? Kui kasvaval puul tekib ladva murdumine siis moodustub tavaliselt ladvale lähim külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub. 58. Mis on vaigupesa? Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult okaspuudel, millel on vaigukäigud. Suurust mõõdetakse pikkusena millimeetrites saematerjali pikisuunas. 59. Mis on poomkant? Servatud saematerjali külgpindadele jäänud saagimata ümarpuidu osa. 60. Miks puitu immutatakse?
Teeb tööd kui karu. Tõsi kui tõrre vesi. Arg kui jänes. Must kui tuletukk. Kaval kui rebane. Käed mustad nagu sea jalad. Silmad punni kui õlesööjal. Äkiline nagu püssipauk. Rikas kui Riia kikas. Sajab nagu oavarrest. Täis kui kaan. Magus kui mesi. Vagane kui lammas. Soe tuba nagu pott. Sirge kui osi. Ilus kui ladva õun. Paljas kui pealuu. Ajab nagu uni peale. Terav kui okas. Tuba külm kui hundilaut. Üleliigne nagu viies ratas vankri all. Punane kukk katusel (tulekahju). Liiva Hannuse juurde minema (surema). Hammast ihuma (teise peale viha kandma). Musta lehma piima jooma (vett jooma). Tal on pikad näpud (varastab). Vahelt must kass läbi jooksnud (pahaseks
kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus). Saarel esinevad üraskid: Lepp: Lepapoi (Agelastica alni) mustad tõugud või sinised mardikad lehtedel. väike-saareürask (Hylesinus fraxini), suur-saareürask (Hylesinus crenatus). Teisi Hundpoi (Plagiosterna aenea) rohelised mardikad närivad lehte augud, tõugud üraskeid: kase-maltsaürask (Scolytus ratzeburgi) skeleteerivad
motiividel. Nii on siseminister Jüri Pihl kinnitanud, et üliluksuslikust elustiilist Simmi puhul rääkida ei saa. "Ei pea ostma maad, et olla rikas. Võib osta ka väiksemaid asju," ütles Pihl Õhtulehele septembri lõpu usutluses. "Me ei kommenteeri selliseid väi- teid," sõnas eile õhtul riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin. Ka Simmi kaitsja Owe Ladva keeldus seda praegu kinnitamast. Pilt 3. Riigireetur Tasustamisele viitab ka kohtu otsus jätta Heete Simmi vara aresti alla. 18 000 krooni kuus teenis Herman Simm viimati kaitseministeeriumis. Sellele lisandus politseipension. 50 000 krooni kuus teenis Simmide perekond ametlikult kokku. Eile jättis kohus Heete Simmi vara aresti alla. Herman Simm vara arestimist ei vaidlustanud. Kruuda tunnistas pattu
Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B) Külmalõhe TÜVEDE KASVUVEAD ja SISEMISED EHITUSVEAD võivad puidu muuta osaliselt kõlbmatuks, kuid võivad ka tõsta puidu väärtust. Näiteks raskendab salmilisus puidu töötlemist, kuid annab puidule ilusa tekstuuri. Kõverus kõveruse suurust mõõdetakse painde suuruse järgi ja arvutatakse protsentides tüve pikkusest. Tüüakus tüvi, mille alumine osa järsult jämeneb. Koonilisus tüvi, mille läbimõõt tunduvalt väheneb ladva suunas. Kaldsüülisus ehk keerdkasv kaldsüülisust mõõdetakse kiudude otsesuunast kõrvalekaldumise järgi senti-meetrites materjali pikkuse 1 meetri kohta. Kõveruse mõõtmine A kõveruse kõrgus, B kõveruse läbimõõt Puidu kõverus Salmilisus ehk kisulisus puidukiudude ebakorrapärane, üksteisest läbipõimuv ja laineline kasv. Looge aastarõnga kohalik kõverdumine. Puidu räni aastarängaste ekstsentriline kasv.
ärgates pidi uuesti Pihkvasse linna ehitamiseks materjali tooma minema. Olid ju kõik teised lauad sortsidega võitluses hävinenud. Peipsi ääres päästis aga utekese võsavillemi hammaste vahelt,viskas teiselekiviga pähe. Ka silla ehitus üle peipsi ei tulnud välja,sest maru lõhkus kohe Kalevipoja töö ära. Kalevipoeg aga eriti ei hoolinudki,oli ta ju ennegi otse peipsist üle astunud. Pihkvast laudadega tagasi tulles,kuulis Kalevipoeg harakat kuuse ladva otsas käristamas kuidas Kalevipoja sõbrad ootavad pikislimi oma kuningat koju,sortsisõna sõlmitusel,unerohu uimastusel magasid Kalevipoeg sa seitse nädalat. Kalevipoeg saamus kiiremini kuni jõudis koopasuuni kus teda kolm vennikest põrgusse juhatasid. Seal Kalevipoeg sai rikkust juurde,päästis kolm neidu ning kakles ka sarviku endaga. Piigad said Kalevipoja sõpradele naisteks,Alevipojale,Sulevipojale ja Olevipojale.
(E. Asi, 2011). 5 4. METOODIKA I astme metsaseires on vaatlusobjektideks: vaatluspuude võrade seisund, muld, taimkate ja samblikud puude tüvedel. Võra vaatlusel (Joonis 2) eristatakse numbrit, liiki, kõrgust (igal viiendal aastal), rinnasdiameetrit (igal viiendal aastal), sotsiaalset seisundit (Krafti klass), kogu võra okka/lehekadu, võra ülemise kolmandiku okka/lehekadu, ladva seisundit, värvuse muutust (kloroos, nekroos), surnud okste protsenti elusvõras, okka/lehekao tüüpi, okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011). Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011). 6
näha võin ühte imelist und. Mida lõpuni mõista ei suuda ja kui palju ma mõistan, ei tea. Tean, see midagi paremaks muudab, ja sellest on natuke hea. http://www.123rf.com/photo_751 7098_illustration-of-a-stave-on-white-background.html 8. Kes hiilib aias otsatus ''On tüütuks muutunud su lahkus!'' õun ütles, ladva otsast lahkus. Vaid hetke kestis otsatus, siis kostis tume potsatus. Latv kergelt kõikus karges tuules, ma seisan puu all, hambad huultes. Siis hambad õuna sisse lõin ja ladvaõuna ära sõin. Sõin südame ja seemned sõin, nüüd teile tunnistada võin - jäi söömata vaid potsatus, ta hiilib aias otsatus. http://locokiska.blogspot
assimileerib õhust süsihappegaasi ja pinnasest vett koos mineraalsooladega. Katalüsaatori rolli täitva klorofülli ja päikesevalguse juuresolekul toimub lehtedes või okastes keemiline protsess, mille produktideks on süsivesikud (tärklis) ja hapnik; o Lehtede ja okaste pinnalt toimub vastavalt välistemperatuurile vee aurustumine, millega puittaim reguleerib võra temperatuuri ning väldib lehtede-okaste ülekuumenemist; o Ladva ja okste tippudes on pooldumisvõimeliste rakkude kogumid – nn. kasvukuhikud, mis tagavad tüve ja võra iga-aastase juurdekasvu. 12. Mis on maltspuit? Lülipuit? Küpspuit? Väärlülipuit? Mille poolest need sarnanevad, mille poolest erinevad? Maltspuit – on puidu välimine, heledam osa, mis koosneb vedelikke juhtivatest elusatest rakkudest, ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust
esitamisel 1 maht 5-15 lehte esitada referaadina hiljemalt 7 nov. ümarmaterjalid ümarmaterjalid liigitakse otstarbe järgi: 1. ümarmaterjali saetööstuse jaoks 2. ümarmaterjalid vineeri ja tikutööstuse jaoks 3. ümarmaterjalid paberi ja keemiatööstuse jaoks 4. ümarmaterjalid mis lähevad kasutusele palkidena nagu n.vaiad siseelektri postid,laevamastid jne. 5. Ümarmaterjalid kaevaduse tugipostideks Okaspuidust ümarmaterjalid ladva otsast läbimõõdu järgi :peeneteks 60-130 mm keskmisteks 140-240 mm jämedateks alates 260 mm.piikus kõigub 0,5m tavapäraselt 6 meetrini .lehtpuidus ümarmaterjalid on peened läbimõõduga 80 130 mm.keskmiselt 140-240 mm jämedad üle 260 mm.ümarmaterjali hulka arvestatakse hulka tm.ja tükiviisiliselt.mahulisel määramisel võetakse keskmine läbimõõt ja pikkus ning arvutatakse nagu silindri ruumala.arvestamise kergendamiseks on koostatud tabelid kus ladva läbimõõdu järgi ja
Multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus. 9. Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas
Piisab kõige nõrgematest okste lõikamisest Lõigata peale viljade koristamist vähendab - bakterhaiguste kummivooluse teket Kui lõigatakse kevad- talvel võib puu hukkuda Luuviljalistel ei sobi tugev lõikamine näiteks noorenduslõikus Vead puude lõikamisel: Jäetakse liiga suured tüükad Kasutatakse kehvasid tööriistu ei kasutata pookevaha Marjapõõsaste lõikamine: lehtede pealt !! Võrade liigitus: Ristlõike alusel Okste asendi alusel Ladva esinemise alusel Suuremate okste paiknemise alusel Kaasaegseid võratüüpe Kanal-lehkvikune võra H.loose võra Pure poollapik võra Koonalpuu ehk spindel Kaldpalmett Nöörpuud ehk kordonid Kolmeoksaline häilvõra Viljapuude vanuseperioodid Viljakande eelne võra kujundamine Suurendav viljakandvus harvaendamine Täielik viljakandvus-harvendamine ja nõrk noorendamine Vähenev viljakandvus- tugev noorendamine Küsimused:35lk 1
Ameerikas (Thomas ja McAlpine 2010). See kui tihti, kui suurelt ja mis liiki tulega on tegu sõltub ilmastikust, kliimast, maastikust, metsa struktuurist ja koosseisust (Dale et al. 2001). Isegi veel 1970ndatel peeti tuld metsa vaenlaseks, kuid sellest ajast saadik on suhtumine hakanud muutuma ja tulekahjusid on hakatud liigitama kasulikeks ja kahjulikeks (Thomas ja McAlpine 2010). Metsatulekahjusid liigitatakse tavaliselt kolmeks: pinna-, ladva- ja maatuli. Pinnatuli põletab ära puhmarinde, sambliku ja alusmetsa. Mida kiiremalt liigub pinnatuli seda vähem ta metsa kahjustab. Kui tekib püsiv pinnatuli siis see võib ära põletada kogu orgaanilise materjali. Selliste pinnatulede tagajärjel hukkuvad kuused. Pinnatule keskmiseks liikumiskiiruseks on 1-3m/min ehk püsiv pinnatuli või 3-5 m/min ülepõlev ehk liikuv pinnatuli. Ladvatuli tekib kui pinnatule teele jäävad puud mille võra ulatub madalale
tervikuna.Okslikkus oleneb puuliigist, kasvukohast, pärilikest omadustest, inimese tegevusest. Vastavalt puu kasvamisele, saavad alumised oksad vähem valgust ja kuivavad. Okste kuivamine toimub nii võra alumises osas kui ka võra sisemuses. Oksad küdunevad peamiselt seente tegevuse tagajärjel. Seente tegevust mõjutab aga temperatuur ja niiskus. Olenevalt okstest tüvel, nende mõõtmetest, tüvepuitu sulgemise ja tüvepuiduga kokkukasvamise astmest võib puu tüve tüükast ladva suunas jagada 3 kvalitatiivseks tsooniks: I. Alumine oksavaba tüveosa, milles asuvad peened oksad (10-15 mm). Ristlõikes võib jagada selle kolmeks osaks: väline oksavaba, keskosa tüvepuiduga kokkukasvamata kuivanud okstega ja seesmine säsi ning tüvepuiduga kokkukasvanud okstega. Sellest tüveosast valmistatakse jämedamõõdulisi, kõrgkvaliteedilisi ja eriotstarbelisi metsamaterjale. II
11. Tupeerimine. Alustatakse tupeerimist otsaeest, liikudes ülepea taha alla välja. (v.a ülespandud soengud). 12. Tupeerimine peab toimuma samas suunas kuidas on keeratud rullid ja vastavalt 14 sellele millisele pingele on keeratud rullid. Vastavalt vajadusele tupeeritakse juuksed kas juukse algusest kuni ladvani välja või ainult juuksepõhi, ladva osa jäetakse tupeerimata. Mida tugevam ja kohevam peaks saama soeng, sead tugevam on tupeer ka juuksepõhjas. 13. Soengu kujundamist või modelleerimist alustatakse kaelajuustest. Kui kaela juuksed on paika pandud võib pihustada kergelt hästi kammitavat ja kerget aerosoollakki. 14. Edasi hakatakse kujundama kuklajuukseid, et anda kuklale vorm. Vahele võib pihustada kerget aerosoollakki. 15. Samamoodi kujundatakse ka kõrvapealsed ja meelekohad.
Elliptiline- noortel lehtpuudel Kerajas n paju, okaspuude sordid Poolkerajas n mänd, jalakas Sirmjas n piinia Võrakuju põhitüübid Rippoksaline e leinavorm Lipjas- mereäärsete, ühesuunaliste valitsevate tuulte mõjul kasvanud puud Ebakorrapärane- esineb vanemas eas lehtpuudel Maadjas n roomav kadakas Pungad Ebasoodsa aastaaja üle elamiseks (talv) Kasvu- e vegetatsiooniperiood Oksa või võrse tipus asuvaid pungi nimetame ladva- e tipp-pungaks, mille abil toimub võrsete pikkuskasv Tipp-pungast madalamal arenevad külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks Pungade kujud Munajad Ümarad Koonilised Ruljad Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval või eemalehoiduvalt Pungade eripärad ja funksioonid Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon
veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse. Maapealse osa järgi jagunevad kirsipuud tüvikirsipuudeks ja põõsaskirsipuudeks. Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga. Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel korral võib juhtida, et kirsiõied langevad maha ning selleks aastaks on kirsisaak rikutud. [10]
Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi kolmas puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsamaadest. Kirjeldus Kuusel on erinevalt männist sihvakas latv ja koonusekujuline tihti maani ulatuv võra. See, et puu on ka vanas eas terava tipuga, näitab, et ta kasvatab koguaeg kõrgust juurde. Kuusk pikeneb, kuni elab. Noores eas jääb ta kasvukiiruses männile ja kasele alla, keskeast alates läheb aga ette. Lõpuks sirutab ta ladva kõrgemale, kui mis tahes teine puu. Kuuse okkad asetsevad okstel palju tihedamalt kui männil, see osutab, et ta on varjulembeline puuliik. Lagedas paigas ei suuda ta iseseisvalt sirguma hakata. Ilma inimese abita saab noor kuusk tekkida vaid vana metsa varjus. Kuid seal kus kuusik juba kanda kinnitanud, pääseb ta lõpuks enamasti ka alaliseks valitsejaks. Eestis teadaolev kõrgeim puu on kuusk, mis asub Tartumaal Järvseljal. Selle
Banaan on levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas. Banaanide aastatoodang on suurim Brasiilias (umbes 6,5 mln tonni). Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi. Tema lehelabad on umbes 0,5 meetrit laiad ja kuni 4 meetrit pikad. Lehevarte alused tuped on üksteise sisse keerdunud, moodustades ebavarre, mis on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge. Ebavarre ladva südamikust lehevarte vahelt ilmub umbes 2 meetrit kõrge õisik, mis on allapoole kaardus. Õisiku ladva pool on isasõied, vahepeal on mõlemasoolised õied ja rootsu alusele lähemal paiknevad emasõied, millest kujunevad viljad. Banaan on üheiduleheline. Banaani sulgroodsed lehed narmastuvad kergesti tuules. Banaani kobaras, mis kaalub kuni 30 kg, on 100-300 vilja. Kobara roots on käsivarre jämedune. Vili on piklik kauna välimusega mari.
· multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; · püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; · putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. 9) Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega.
keskmiselt 21 päeva kasvuhoones temperatuuril 21 ºC öösel (8 tundi) ja 23 ºC päeval (16tundi). Turvas hoitakse parasniiske, et vältida tõusmete hukkumist liigniiskuse või kuivuse tõttu. Taimede kasvatamine Seemikuid pikeeritakse 2 cm pikkuselt istikukasti, -potti või kilerulli. Pikemate seemikute ümberistutamisel on oht kahjustada juuresüsteemi, alla 2 cm seemikute korral on neid aga raske käsitseda. Seemiktaime ladva ja juure kärpimine 1/3 võrra soodustab okste ja juurestiku harunemist (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivseks paljundamiseks on samuti mitmeid võimalusi. Näiteks paljundamine pistokstega, lookvõrsikutega haljaspistikutega, või nn mikropaljundusega. Tihti paljundavad mustikataimed ennast ise, kuid on kaks võimalikku paljundusviisi, et ka ise aidata kaasa
veidi kumer. See kumer külg jäib põhjaks, et põhja alt peaks otste poole palgist natuke vähem maha raiuma. Siis tulevad kanuu otsad veidi kõrgemad, mis annavad sõidukile kenama kuju. Kui toorikutel on põhjakülg määratud, pööratakse toorik ühele küljele ja kiilustatakse see väiksemate puunottidega niimoodi vastu maad, et see tahumise käigus ei pöörduks. Oluline on määrata toorikul 2/5 kogupikkusest, et sellelt kohalt alustada otste teritamist - tüve poole järsemalt, ladva poole laugemalt. Kahe viiendiku pikkuse kohalt jäeb põhja pikikumerus 0,5-1 meetri pikkuses tahumata. Nüüd hakatakse õhukesi laaste maha raiuma. Kumerus suureneb pidevalt ja otsa poole tuleb saagida toorikusse sügavad lõiked, et kirvega saaks suurte halgude kaupa liigset puitu maha lahata. Põhjakumerusi peab tahuma seni, kuni päris otsas jäeb vastasservani 8-10 cm. Ka kanuu küljed tuleb otste suunas kumeralt ära tahuda, aga siin jäeb tooriku teljel päris otsa paksuseks 6 cm
oleks koonusekujuline. Lõiked tehakse külgokste pealt. Väiksemad oksad ja võrsed jäetakse mahlakogujateks alles, et liiga jõudsat võrsete tekkimist vältida. Äsjaistutatuid puid, mille kasv on peatunud, saab uuesti kasvama ergutada, kui lühendada oksi kolmandiku võrra nende pikkusest. Oksad lõigatakse ära kõrvalokste või kasvupungade kohalt. Väiksemaid oksi ära ei lõigata. Ladvavõrset kärbitakse nii, et tekiks tasakaal ja proportsioon okste ja ladva vahel. Kui ladvavõrse on nõrgalt arenenud, võib selle teatud juhtudel asendada lähedal asuvast kõrvalpungast kasvava uue ladvavõrsega. Puid, mida kavatsetakse ümber istutada, lõigatakse aasta enne seda. Kõigepealt harvendatakse puuvõra põhjalikult, seejärel lühendatakseallesjäetud oksi nende pikkusest poole võrra. Latv lõigatakse lühemaks, võttes arvesse ülejäänudvõraokste pikkust.
võrdlust liivakellaga!). Kui võra eemaldatakse, tõttu; lahtimurdumisega kaasnevad koore- ja jäävad juured nälga ning hakkavad surema. Vä- tüverebendid, mis omakorda suurendavad henenud juurestik ei suuda puud varustada vee seenhaiguste riski. Rebendid võivad tekkida ka ning selles lahustunud mineraalainetega ning juba ladva lõikamise käigus. tagajärjeks on puu tervise järkjärguline halvene- • Tulbastatud puu ei ole esteetiline. Järsk üle- mine. Linnade tänavapildis on ladvatute puude minek jämedatelt tüvedelt peenikestele okstele kuivamine igapäevaseks nähtuseks. ei ole loomulik. Tihedad vesivõsupuhmad pais- • Tulbastamine põhjustab tüvemädanikke, tavad eriti hästi välja talvel
asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga. 7 Iga risoomiharu lõpeb ladva ehk terminaalpungaga, millest areneb õisikuvars õisikuga, mis pärast saagiaega sureb. Risoomi kasvu jätkavad üha uued külgharud. Seejuures risoom ülemisest osast kasvab, alumisest, vanemast osast aga alatasa kõduneb. Risoomil võivad uued harud areneda sama aasta pungadest, talvitunud pungadest või ka uinuvatest pungadest vanadel risoomidel. Juured võivad tungida 120 cm sügavusse, kuid nende põhimass 70 90% asub pindmises 20cm mullakihis. 3.2 Maasika maapealne osa
23 5. novembri Töörahva Elus on artikkel ,,Mida huligaanitsejatega ette võetakse?". Vastuses esitatud küsimusele loetleb Uno Kruusimaa ette paragrahve ning kinnitab, et huligaanitsejad võetakse vastutuse alla. Samuti kutsub ta kõiki, kel on teateid nii alaealiste kui täiskasvanute 21 Ain Saar, Aavo Savitch, Kaja Tullus, lk. 27. 22 Kirjavahetus Argo Männimetsaga 16.03.2010. 23 VK 3572:26 Heini Kasesalu. Huligaantisemine mõisteti hukka. ja Karin Ladva. Käisin ise, kutsumata. - Töörahva Elu, 1987, 24. oktoober. 9 huligaanitsemise kohta 21. oktoobril, üles sellest teatama siseasjade osakonnale või korrapidajale.24 On teada, et 1988. aasta 8. septembril kajastas Võrus toimunut ka Kanadas eesti leht (oletatavalt Meie Elu). Lehes avaldati pildid Vabadussõjas langenute auks püstitatud 25 ausamba avamisest kalmistul.
paiknevus ja külastatavus. Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades, kus palju inimesi käib metsas ja kus on ka suurem oht mujalt (maanteedelt, kulupõletamisest, kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu. Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab levida vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb
nädala vältel. Erandina annavad korduvõitsemise Rugosa, Portlandi ja Moyesi tüüpi vanad roosid • Väänroosid – liaanitaolised 2-4 m H roosipõõsad. Õied tavaliselt suurtes kobarates kas liht või täidisõitena. Eristatakse veel: ramblerroosid – ülirikkalikult õitsvad väikeste kobaras õitega. Õied ainult eelmise aasta võrsetel!! • Suureõielised väänroosid – õitsevad sama aasta võrsetel kahe lainena kuni septembri lõpuni. Õied peamiselt ladva osas • Tüviroosid – saadakse pika kibuvitsavõrse külge poogituna. Tuntakse ka leinavormi, kus võrsed on tüvelt rippuvad. Eelistatumad on keskmiselt täidetud sordid • Pinnakatte roosid – madalad, laiuva kasvuga väga õierikkad vastupidavad aedroosid. Meie tingimustes eriti dekoratiivsed ja suhteliselt ilmastikukindlad • Uued antiikroosid – õied enamasti tihedalt täidetud, romantiliste keerdudega rosettides, tihti intensiivse lõhnaga. Tuntakse Inglise
mööda (sümplastne transport) või rakust rakku vakuoolide kaudu osmoosi toimel (transtsellulaarne transport). Apoplastne transport on väiksema takistusega ja seega kiirem. Läbi esikoore (cortex) rakkude liigub vesi kesksilindrisse, mis koosneb protoplasma kaotanud torujaks süsteemiks moondunud surnud rakkudest. Gaasimullikesed ummistavad juhtsooned ja takistavad neis vee liikumist (nähtus, mida nimetatakse embooliaks). Taime ladva poole juhtsooned hargnevad ja muutuvad peenemaks, lähevad üle leheroodudeks, mis omakorda hargnevad. Moodustunud väga rohkete peente soonte süsteem tagab tugeva kapillaarse tõmbejõu, mis suudab tõsta vee rohkem kui saja meetri kõrgusele. Taimede mineraalne toitumine Mullalahus, millest taimed saavad põhilise osa elemente, on väga lahja lahus (peab täienema tahkest faasist vabanevate ainetega). Eriti olulised mullaosakesed, mis kujutavad endast
vasakpoolselt loetakse puu kõrgus olles 20 meetri või selle kordsetel kaugustel, parempoolselt olles 15 meetri või selle kordsetel kaugustel. 2.Geomeetrilise kõrgusmõõtja abil. Sarnaste kolmnurkade põhimõttel töötavad kõrgusmõõtjad Kolmnurkade külgede pikkuste suhe üksteisesse on võrdne Ka külgede vahelised nurgad on samad Sobib kaugus 45° vaatenurgaga · Mõõdetakse kaugus puust · Mõõdetakse ladva ja silma kõrguse vertikaalne vahe Juurekaela ja silma kõrguse vertikaalne vahe · Juurekaelast üleval pool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused liita · Juurekaelast allpool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused lahutada Kui maapind on kaldu, siis on vajalik määrata ka kaldenurk ning seda arvestada Kalde arvestamine on oluline alates 5 kraadist(L=kaugus*cos(nurk)) Laudkõrgusmõõtja on puidust, vineerist või plastikust valmistatud 12*15 (20) cm suurune risküliku
seemned, äärmised on Kühmuline õlinääre on keskmistel puitunut steriilsed. võrset katval soomusel. Keskmise kõrgusega kuni kõrged, jämedad ja sirge tüvega puud. Võra on püramiidjas, okste Käbid asuvad külgvõrsete Areaalis toimub Perekond ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas tipul, kerajad 0,6-1,2cm tolmlemine aprillist Chamaecyparis ebaküpress kiuliselt ketendav. Lehed asuvad lamedatel läbimõõduga; puitunud juunini, käbid valmivad võrsetel vastakuti, on soomusjad ja soomused,. samal sügisel. õlinäärmega.
Laiuv võra ulatub peaaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt 1/2...3/4 tüve kõrguselt, puude tiheda asetuse korral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad. - Erinevused ilmnevad ka tüve kujus: üksikult kasvava puu tüvi on ühesuguse vanuse ja mullastiku korral alati madalam, kuid tüve alumine osa on jämedam. Tüve läbimõõt alusest ladva poole väheneb vabalt kasvaval puul kiiresti: tüvi on selgelt koonusekujuline. Metsas kasvava puu läbimõõt väheneb aeglaselt: tüvi läheneb oma kujult rohkem silindrile, tüvi on nn. täistüveline. Tüve vormiarv (tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe) on metsas kasvaval puul suurem. - Erinevused kajastuvad samuti puude viljakandvuses: üksikult kasvav puu viljub varem ja annab
Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust.
siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil. Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse: · Jämedate okste murdumise või äralõikamise kohtadest, kus paljastub oksa keskosas olev lülipuit. See on paljude mädanikutekitajate poolt kergesti nakatatav ning samas ühenduses tüve lülipuiduga. Eriti kahjulik on täiskasvanud puul ladva mahalõikamine, mida mõned puid "hooldavad" saemehed endiselt praktiseerivad · Kauaks tüvele jäänud kuivanud okastüügastest, mis on suurepärased sissepääsukanalid tüve keskosasse. Südamemädaniku tagajärjeks on tavaliselt tüveõõnsuste tekkimine ning seda põhjustavad peamiselt saproobselt (saproobse toitumise esindaja on saprobiont surnud orgaanilises aines elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali
Korduvate rünnete korral puud nõrgenevad ning muutuvad vastuvõtlikuks teistele kahjurputukatele ja haigustele. Punaka männivaablase (Neodiprion sertifer) vastsed toituvad männi vanadest okastest, hariliku männivaablase (Diprion pini) röövikud aga ka noortest okastest. 2.14Muud kahjustajad Ohtlikuks peetakse ka ümarussi männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus). Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. 2.15Nimi Toborna pettäi Kütioru idanõlval
(Rak, põhjaosa), Viru-Jaagupi (VJg, põhjaosa), Iisaku (Iis, loodeosa). Keskmurde tuumala läänepoolseimad Virumaa (nt Rak VMr), lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd Ann Koe Pee) o tuad, lueb, sued; o teud, kautab, autu; o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’; o pailu ‘palju’, pailk; o jäneksed, juuksed- KIRDERANNIKU MURDERÜHM Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. Kirderanniku murded Keskmurre vältevaheldus puudub: vältevaheldus: seppä: R sebad, K seppad sepp: sepad palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon:
mõõta Lehtede pindala vertikaalne jaotus natuke rohkem andmeid. (noorel puul kõrgemal rohkem okkaid ja lehepindala ruumitihedussuurem) LAI m2/m2 - taimelehtede kogupindala jagatud maa-ala pindalaga, kus nad paiknevad. Dimensioonita suurus. Kõige paremini neelavad taimelehed sinises ja punases piirkonnas. Lehtede kaldenurkade ja orientatsiooni jaotus mis nurga all lehed paiknevad, nt okaspuul paiknevad nooremad okkad ladva pool. Lehe pinnanormaali kaldenurk ja lehe pinnanormaali asimuut. G=0.5 sfääriline orientatsioon, G=cos0 horisontaalsed lehed, G = 2/pii sin0 vertikaalsed lehed. Katvus ja läbipaistvus - Läbipaistvus kõrgusel z ja suunas 0, ekponentsiaalne funktsioon, lehepinnaindeks, koosinus kalde all teepikkus suureneb. Katteväärtus e katvus kui suur osa maapinnast on taimedega kaetud KV = 1 a(0,0) Metsas on analoogiline suurus LIITUS e võrade katvus
kirveta ei pääse sellest läbi. Metsa sees on aga aluspuistu vähese valguse tõttu hõre. Aluspuistu põõsad ja puud on kidurad, nende lehti katavad samblad ja vetikad. Armetud on ka põõsaste õied - sageli rohekad või valged. Troopilise vihmametsa puude iseärasuseks on sirged ja suhteliselt peened tüved. Küpses vanuses puude kroonid on palju väiksemad kui paraskliima vöötme puudel ning asetsevad üsna ladva ümbruses. Okste puudumine tüve alumises osas on seletatav vähese valgusega. Puude koor on õhuke, sileda pinnaga ja enamasti hele. Arvatakse, et koore hele värvus kaitseb koore all olevat kambiunü ülekuumenemise eest. Kuid mõnede puude koor on tumeda ja mõnikord koguni süsimusta värvusega. Paljudel puuliikidel on tüve osa laienenud ja sealt ulatuvad välja nn plankjuured (näiteks Ficus'e, Myristica, Carallia, Sterculia jt
2. Ümar metsamaterjal olenevalt väliskujust ja töötlemisest jaguneb ümarmetsaks ja saematerjaliks. Ümar metsamaterjali läbimõõt võetakse peenemast otsast. Päris peen palk algab juba läbimõõdust 8-10 cm. Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga). Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses). Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata. Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites). Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred. Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk.
annaabi.ee 
