valitseb kuiv ja lavendel, rosmariin, pool aastat märg viinamarjad, tsitruselise periood Niisked Lähis- Niisked mandrite Koola- või Kakaduu, emu, Mahagon, ginko, lähistroopilised troopiline äärealad punamullad känguru, koaala, magnoolia, kameeli metsad kliimavööde kuskus, nokkloom, rododendron, Mussoonmetsad dingo, kiivi, sipelgasiil eukalüpt, bambus, hikkoripuu Kõrb Peamiselt Mandrite Mullad kas Fennek, skorpion, Hiidkaktus, aaloe,
viinamarjad, tsitruselised Niisked Lähis- troopiline Niisked mandrite Koola- või Kakaduu, emu, känguru, Mahagon, ginko, Tihe asustus, põllumajandus, Liigne metsade lähistroopilised kliimavööde äärealad punamullad koaala, kuskus, nokkloom, magnoolia, kameelia, kalapüük maharaiumine, muldade metsad dingo, kiivi, sipelgasiil rododendron, eukalüpt, väljakurnamine, tööstus ja Mussoonmetsad bambus, hikkoripuu olmereostus
märg periood tsitruselised Niisked Lähis- Niisked Koola- või Kakaduu, emu, Mahagon, ginko, Tihe asustus, Liigne metsade lähistroopilised troopiline mandrite punamullad känguru, koaala, magnoolia, põllumajandus, maharaiumine, metsad kliimavööde äärealad kuskus, nokkloom, kameelia, kalapüük muldade Mussoonmetsad dingo, kiivi, rododendron, väljakurnamine,
temperatuuridest tulenevalt on Lõuna- ja Kagu-Aasia mussoonmetsade kliima sarnane Aafrika savannidega. Mõningate koolkondade teadlased vaatlevadki siinseid mussoonmetsi samuti savannidena. Põhjust selliseks arvamuseks ja liigituseks on tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on sarnased ka Aafrika savannide ning Aasia mussoonmetsade taime- ja loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia. Bambus on puitunud kõrtega puukujuliste lähistroopiliste ja troopiliste kõrreliste rühm. Bambus võib väga kiiresti kasvada kuni 40 m kõrguseks ja 30 cm jämeduseks ning moodustada tihedad padrikud Loomadest on esindatud antiloobid, pühvlid, ninasarvikud, elevandid, gepardid, leopardid, tiigrid, punahundid, mitmesugused ahvid ning veel paljud muud loomad. . Inimtegevus
............................................................................................52 Elujõulisuse suurendamine................................................................................................... 52 MAGNOOLIA (Magnolia)....................................................................................................... 53 Iseloomustus..........................................................................................................................53 Magnoolia kasutamine.......................................................................................................... 54 Istutamine..............................................................................................................................54 Sieboldi magnoolia hooldus..................................................................................................54 Paljundamine.............................................................................................
Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia). Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad
troopilisi tsükloneid: USA s orkaanid, Hiinas, Jaapanis taifuunid. Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas. Peamisteks muldadeks on puna- ja kollamullad, kohati esineb liigniiskust ja soostumist. Kolla- ja punamuldades on palju mineraale, kuid on huumusevaesed. Niisketes lähistroopilistes metsades kasvab igihaljaid kui ka heitlehiseid lehtpuid. Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt. Okaspuudest seeder, mänd, araukaaria jt. Asustus niisketes lähistroopilistes metsades on tihe. Põldudelt on võimalik saada mitu saaki. Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju (mandariin, apelsin, ananass, banaan, viinamari, greip), mäenõlvadel teed ja riisi. Kariloomadele on piisavalt sööta ning rannikumered on kalarikkad, seal püütakse merevähke, söödavaid karpe
9. Võrdle Tsiilit ja Norrat. Leia neli sarnast tunnust. 1) Väga pikk ja kitsas territoorium. 2) Fjordrannik 3) Ranniku kliimat mõjutavad hoovused 4) Mägine reljeef (Andid, Skandinaavia mäed) 5) Mõlemas on arenenud kalatööstus ja naftatööstus. Ja teised õiged vastused (max 4 punkti) 10. Tõmba maha taimeliik, mis loetellu ei sobi. Õlipuu, küpress, oleander, baobab, magnoolia, piinia, aniis. Maha tõmmata baobab Millise loodusvööndi taimed on ülejäänud? Vahemerelised metsad ja põõsastikud (max 2 punkti) Nimeta kaks riiki, mille territooriumil see loodusvöönd asub? Kreeka, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Türgi, USA jt. (max 2 punkti) 11. Maailma atlases lk. 68 on foto tundrast
lilledest südamed, rippuvad lillepallid, lillepüramiidid, suured või väikesed lillekimbud vaasides ja kõikvõimalikud muud lahendused, mida on võimalik lilledest ja lilledega teha. Pulmaauto lilleseaded · See on pulmaauto kaunistuseks mõeldud lilleseade, mida saab hiljem kasutada pulmapaigas lauakaunistusena. Aastaajale vastavad lilled · KEVAD Amarüllus, piibeleht, freesia, tulp, sirel. · SUVI Krüsanteem, lillhernes, roos, liilia, lavendel, magnoolia, päevalill. · SÜGIS Gerbera, orhidee, gladiool · TALV Lumikelluke, hüatsint, iiris Aastaajale vastavad värvid · KEVAD Värske roheline ja valge, sidrunikollane ja valge, kerged kuldsed toonid. · SUVI Ereroosa ja luksuslik kuldne, külm valge, erinevad värvi toonid roosa, roheline ja valge. · SÜGIS Shokolaadipruun ja roosa, oranz ja kollane, kuldne ja elevandiluu valge, lilla ja kuldne. · TALV Kuldne ja elevandiluu valge, sügavpunane ja
enam korda. KAPSAS, HIIREKÕRV Võivad olla lülilised. RÕIGAS, PÕLDSINEP Kõdrake - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 2-3 korda. LITTERHEIN, KUUKRESS · Kukkur - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist õmblust. LUMEROOS, KÄOKING, MAGNOOLIA, ENELAS Kogukukkurvili apokarpsesst emakkonnast kukkurvili KUREKELL · Tõrsik iga seeme on 1 pähklike, õiepõhjast värvline leht KIBUVITS · Sulgvili, üheseemneline PÄHKLITAOLISED VILJAD · Pähkel - viljakest jäik, puitunud, pähklikesest suurem SARAPUU, PÖÖK, KASTAN · Pähklike - viljakest jäik, puitunud, pähklist väiksem. TATAR, PÄRN, KIBUVITS
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi Liigitus tekkimise järgi Paljasvili on vili, mis on tekkinud ainult sigimikust. Paljasvili esineb ülemise sigimikuga liikidel, näiteks luuviljalist...
KASVU- Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paremini kasvab värsketel, niisketel saviliiv ja TINGIMUSED liivsavimuldadel. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel ja vastupidav liik. KASUTAMINE Kõrgelt hinnatud soolopuu. Koehne pihlakas Sorbus koehneana Areaal Koehne pihlakas Sorbus koehneana Koehne pihlakas Sorbus koehneana Koehne pihlakas Sorbus koehneana Põõsavorm Poogitud versioon, puuvorm Hondo magnoolia Magnolia kobus AREAAL Jaapan ja Korea SUURUS 8-15m, Eestis pigem 4-8m VÕRA Laiuva võraga puu, Eestis pigem põõsas. KOOR, VÕRSED Pruun või hõbehallikas koor, noored võrsed rohekaskollased. LEHED Lehed 10-12cm pikad. Suvine lehestik on tumeroheline. Sügisel omandavad lehed kollase värvuse ja langevad puult. ÕIED, VILJAD Suured (7-10 cm) valged kuni kergelt roosakad, kausjad, karikakujulised ribajad õied.
............................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu..........................................................................................7 2.1. Liigi lühikirjeldus......................................................................................................................7 2.2. Hooldus......................................................................................................................................8 3. Magnolia - perekond Magnoolia......................................................................................................8 3.1. kasutamine.................................................................................................................................9 3.2 Istutamine...................................................................................................................................9 3.3 hooldus....................................................................................
Niisked Suvel troopiline kõrgrõhkkond selge Porsumine. Koola- või Väga rikkalik. Elutingimused Igihaljad kui ka heitlehelised Soodus elupaik. lähistroopili ja kuiva ilmaga ning talvel punamullad, keemilise mitmeskesised. Kakaduu, lehtpuud. Mahagon, ginko, Aastaringne sed metsad madalrõhkkond läänetuultega, mis murenemise tagajärjel emu, känguru, koaala, magnoolia, kameelia, taimede kasv toovad niiskust ja sedemeid. Ida ja kogunenud rikkalikult kuskus, nokkloom, dingo, rododendron, eukalüpt, võimaldab koguda Lääne osad erinvad ja sellest mineraale aga üldiselt huumuse kiivi, sipelgasiil bambus, hikkoripuu. põldudelt mitu eriilmeline taimkate. Idaosad aasta vaesed
delfi.ee/norm/80041/7500191_JES9Sh.jpeg Taimestik http://images.nationalge Taimkatte poolest on Hiina erinev. Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Säilinud metsades on levinud igihaljas tamm, kameelia, kampripuu, hõlmikpuu ehk ginko, bambus, mänd, loorberipuu ja magnoolia. Rikkalikuma taimestikuga vöönd jääb Jangtse orust lõunasse, kus kasvab hulgaliselt erinevaid troopikataimi. Lõuna-Hiinas on troopiline loodus, mis hõlmab Lõuna- Kameelia Yunnani provintsi lõunarannikul Hainani saare ja Taiwan, selle iseloomustab http://farm1.static.flickr.
Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu
väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel. Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu- ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia
(Sander, 2009). 87 MAGNOOLIA Iseloomustus Magnoolia (magnolia) (joonis 21) esineb looduslikult: Põhja- ja Kesk-Ameerika, Lääne-India ning Ida- ja Kagu-Aasia. Õied valged, roosad või purpurjad, sageli ka lõhnavad.Õied 15 - 20(25) cm. Õitsemine maist oktoobrini. Pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranzikaskollased viljad. Joonis 21. Magnoolia (magnolia) (http://www.centralpark.com/usr/photos/large/85/spring-magnolia.jpg) Kasvutingimused ja kasutamine Nõudlikud. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid, õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab olema kogu aeg parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavad liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Pigem võiks olla muld pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7
ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas, jugapuu, paju, haab ja pappel, loomadest muidugi mõista kitsed ja teised sõralised. Kaljukitse värvipalett on tume: tumehall, sokolaadipruun, must, indigo. Mõni ime maa märk. Ent metallidest sobivad Kaljukitsele hõbe ja plii. Kaljukits võiks koduaia kujundamisel malli võtta Leedust, Bulgaariast või Makedooniast. Ent teda kisub ka Indiasse, Afganistani, Tiibetisse, Albaaniasse ja Mehhikosse. Veevalaja silma paneb särama kuldvits
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
......................................................................17 Elaeagnus commutata ............................................................................................................... 18 Läikiv hõbepuu ................................................................................................................18 Magnolia................................................................................................................................... 19 Magnoolia ........................................................................................................................19 Hooldamine .....................................................................................................................19 Picea abies ................................................................................................................................ 20 Kuusk .................................................................................
ka pargialal Ida-Aasia osakonnas. Viimasel ajal aednike seas suurt populaarsust võitnud Itoh hübriidid on kogus esindatud seitsme sordiga. Nimetatud rühm pälvib eelkõige tähelepanu pojengide seas just mitmete uudsete kollase värvusega sortide poolest - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide õitseaeg algab liikidega mai lõpus - juuni alguses ja kestab juuli keskpaigani. Foto 3: Hondo magnoolia (Magnolia kobus) 2.8 Nõmmeaed Bastioni kaitsevalli põhjapoolses osas asub nõmmeaed, kus kasvavad hapulembesed, peamiselt kanarbikuliste sugukonda kuuluvad taimed. Kokku on nõmmeaia kollektsioonis 8 63 taksonit. Nõmmeaias saab tutvuda narbiku (Bruckenthalia spiculifolia) ja kaljupalukaga (Loiseleuria procumbens), mis on oma perekonna ainsad esindajad. Varakevadel õitsevad eerikate sordid ja jaapani õisküüvits, mais eerika sordid, rodod ja
OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nõudlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. Haljastusväärtus- Dekoratiivsed Puu võra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allküljel varusatud valkjate õhulõheridadega kinnitudes ümardunud alusega otse oksale. Asetsevad oksal kamjalt. Käbid- ovaalsed kuni silinderjad, asetsevad püstiselt võra ülemistel osktel Nulud ei talu õhusaastega linnakeskkonda väljaarvatud Hall nulg. Mõned liigid on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele KUUSK Picea Mullastik- niiskeid muldi tahavad har ja must kuusk, niiskust ei taha torkav kuusk Niiskus- kuivem kliima ja merelisem kliima Valgus- oleneb sellest kui hallikad ja kui sinakad on okkad. Mida intensiivsemalt see värv eraldub seda rohkem vajavad valgust. Haljastusväärtus- Kvaliteetne ja va...
olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) ·Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. ·Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas
1 tl. kaneeli päevas täiskasvanule, 1/4 tl. lapsele (15 kg kaaluga) o Perekond Laurus loorberipuu Persea americana pirnloorber e. avokaado Laurus nobilis loorberipuu o Perekond Persea - pirnloorber Selts Magnoliales magnoolialaadsed 6 sugukonda ja 3000 liiki Puittaimed eeterlike õlidega ja alkaloididega Õied suured, tavaliselt üksikud Magnoolia õies on palju primitiivsed tunnuseid: Õieosad paiknevad spiraalselt, Õieosi on palju Sugukond Magnoliaceae o Enamik Ida-Aasias Magnolia alba Liriodendron tulipifera tulbipuu Sugukond Myristicaceae muskaadilised Myristica fragrans - muskaat-pähklipuu Punane kuivatatud seemnerüü (arillus), mis ümbritseb muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine
olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) · Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. · Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel). Kupar: hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või
olevat seemet. Luuviljad esinevad nt roosõielistel (kirsipuu, ploomipuu, toomingas jt) Pomerantsvili: väliskest eeterlike õlide mahutitega, keskmine kest valge ja kuiv, sisekest mahlakas (apelsin, greip, sidrun) Kuivviljad Kuivviljade viljakest ei ole lihakas. Kuivviljade alla kuuluvad avaviljad, sulgviljad ja laguviljad. Avaviljad Kukkur: avaneb piki kõhtmist õmblust, ühepesaline, paljuseemneline. Nt enelas, magnoolia jt. Kõder: pikuti kaheks pooleks avanev kahepesaline ristõieliste vili. Kõdra pikkus ületab selle laiust vähemalt 3 korda. Nt põldsinep. Kõdrake: kahepesaline pikuti pooleks avanev vili, mille pikkus ja laius on enam-vähem samasugune. Nt kuukress. Kaun: piklik kuiv ühepesaline vili, milles seemned kinnituvad vilja kahe poolme servadele. Kaun esineb liblikõielistel (nt mets-seahernel).
· Põlengute negatiivset mõju aitab vähendada ka taime suur võime vett kinni hoida. Üks tulele vastav kohastumus on ka taimede hilisem kiire kasv ja areng. Paksud lehed. · Tähtsamad puude perekonnad: Loorber, tamm, õlipuu, eukalüpt. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. · 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades · vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli · igihaljad vihmametsad Tähtsamad puude perekonnad: Magnoolia, jugapuu Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. · Ekvaatoris 20.-30. laiuskraadini. · Sesoonsetes vihmametsades sademeid vähem kui 2000 m/a. · Humiidsetes vihmametsades rohkem kui 2000 mm/a. · Temperatuur ei lange kunagi alla 0oC.
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
väljendab hinge igatsust tõusta materiaalsest maailmast valgustatusse. Lootose imetlemiseks oli mõeldud vette püstitatud paviljon, sageli spetsiaalselt selleks eesmärgiks ehitatud. Hiinlased hakkasid esimesena kasvatama ka kääbuspuid pottides (tuntud kui peng jing hiina või bonzai jaapani keeles) - nende hulgas olid moonutatud, väänatud või õrnalt kõverdatud männid, vahtrad, küpressid või lõhnavad seedrid väga levinud. Soositud puude hulgas on ka hõlmikpuu, siidipuu, saar, magnoolia, halapaju, jaapani vaher ja hiina kirss, kui neist mõningaid nimetada. Õitsvatest taimedest veel gardeeniad, rododendron, oleander, jasmiin, virsik, aprikoos, kirss, hortensia, veigela, forsüütia jt. Sagedamini kasutatavad taimed aias on ka veetaimed, nagu iiris, ülalmainitud lootos, vesiliilia ning pilliroog. Hiinlased kasvatasid taimi enamjaolt üksikuna, et taime isikupära paremini esile tuleks. Harvemini moodustati gruppe - peamiselt bambusest, pojengidest ja krüsanteemidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
